9.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 204/19

1.1

Komitee kiidab heaks otsuse luua ühisettevõtte kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas. Komitee on seisukohal, et hoogustades uurimis– ja arendustegevuse valdkonna investeeringud, luuakse ettevõtetele kindel tugiraamistik, mis aitab üle saada Euroopa Liidu rahastamise praegusest killustatusest ja koordineerida tihti hajusaid teadusuuringuid, suurendades nii nende tõhusust.

1.2

Komitee tunnustab valdkonna valikut, mis kuulub samaaegselt Lissaboni strateegia alla, käsitleb Barcelona eesmärke uurimis- ja arendustegevuse meetmete kohta ning samuti hõlmab muid olulisi ELi poliitikaid, eelkõige keskkonna ja säästva arengu valdkonnas.

1.3

EMSK rõhutab kõnealuse otsuse toetamisel kõigepealt investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava uuendusliku strateegia olulisust ELi jaoks. Sellega seoses leiab komitee, et strateegiaga luuakse tugev alus Euroopa teadusruumi loomisele.

1.4

Finantsküsimuste, osalejate arvukuse ja ELi ressursside olulise mahu tõttu tuleks komitee arvates paremini määratleda teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine, eelkõige intellektuaalomandi ja patentide küsimuses. Komitee on nimetatud puudust märkinud juba oma varasemates arvamustes, milles käsitleti innovatiivse meditsiini ühist tehnoloogiaalgatust ning ühisettevõtet Clean Sky. Kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatuse puhul on oht, et nimetatud puudus osutub veel problemaatilisemaks, kuna lõpptoode huvitab turul konkureerivaid ettevõtteid, eriti autotootjaid.

1.5

Komitee peab seetõttu vajalikuks:

2.1

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärgiks on algatada Euroopa teadus- ja arendustegevuse valdkonnas üks esimesi avaliku ja erasektori partnerlusi, mis moodustab ühe kuuest ühisest tehnoloogiaalgatusest. Kõnealune partnerlus — ühisettevõte kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas — on seotud strateegilise sektoriga energia mitmekesistamise ja kättesaadavuse tagamiseks tulevikus.

2.2

Ühisettevõtte üldine eesmärk on võimaldada tööstusel, liikmesriikidel ja komisjonil koondada oma ressursid, mis on suunatud asjakohaste uurimisprogrammide edendamisele.

2.3

Erinevalt tavapärasest lähenemisest, millega määratakse projektidele riiklik finantseerimine iga juhtumi puhul eraldi, puudutavad ühised tehnoloogiaalgatused laiaulatuslikke ühiste strateegiliste teaduseesmärkidega teadusprogramme. Selline uus lähenemine peaks looma Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks kriitilise massi, tugevdama teadusringkondi peamistes strateegilistes sektorites ning ühtlustama projektide rahastamist, et teadusuuringute tulemusi oleks võimalik kiiremini rakendada. Ühised tehnoloogiaalgatused puudutavad määravaid sektoreid, milles praegused vahendid ei ole oma ulatuselt ega kiiruselt piisavad, et võimaldada Euroopal maailmakonkurentsis püsida või liidripositsiooni saavutada. Tegemist on sektoritega, milles teadusuuringute rahastamisel riiklikul, Euroopa või eratasandil oleks märkimisväärne lisaväärtus, eriti kui soodustada erasektori kulutuste suurenemist teadus- ja arendustegevusse.

2.4

Kütuseelemendid on ülitõhusad energiamuundurid, mis võimaldavad olulisel määral kumulatiivselt vähendada kasvuhoonegaase ja muid saasteaineid. Muu hulgas võimaldavad nad energialiikide puhul paindlikkust, sest neid saab kasutada vesiniku ja muude kütustega, nagu maagaas, etanool ja metanool. Seega annavad kütuseelemendid otsustava panuse keskkonnakaitsesse ja saastevastasesse võitlusesse.

2.5

Kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühise tehnoloogiaalgatuse „Ühisettevõte kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas” üldine eesmärk on panustada sektori jaoks esmatähtsate pädevuste arendamisse ning tugevdada seeläbi Euroopa konkurentsivõimet. Kõnealuse ettepanekuga esitatakse vastava ühisettevõtte loomiseks vajalik õiguslik raamistik.

2.6

Ühisettevõte kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas aitab muu hulgas rakendada keskkonnatehnoloogia tegevuskava (ETAP) vastavalt teatisele KOM(2004) 38, milles see tehnoloogiaplatvorm on sätestatud ühena ETAPi prioriteetsetest meetmetest.

3.1

Energiavarude vähesus ja jätkuv ebakindlus energiaga varustamisel mõjutavad kodanike elukvaliteeti ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõimelisuse säilimist. Nimetatud tegurid võivad tulevikus kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, sealhulgas juhul, kui püsib pidev ebakindlus ja energia hind tõuseb.

3.2

Seetõttu on vesinikul toimivad kütuseelemendid tuleviku seisukohalt äärmiselt olulised. Lisaks sellele, et nad võimaldavad olemasolevaid energiaallikaid mitmekesistada, on tegemist ka saastevabade energiamuunduritega, kuna nende kasutamisel vabaneb vaid auru. Teist liiki kütuseelemendid, mis kasutavad maagaasi ja muid fossiilkütuseid, vähendavad tänu oma suuremale tõhususele samuti saasteainete heitkoguseid.

3.3

Vesiniku kui paindliku energiakandja kasutuselevõtt mõjutab positiivselt energiavarustuse kindlust ja stabiliseerib energiahindu, kuna seda saab toota kõikidest esmastest energiaallikatest ning seepärast mitmekesistab see kütuseliike transpordis, mis praegu sõltub 98 % ulatuses naftast.

3.4

Maailma kütuseelementide tööstuse aastakäive oli 2005. aastal umbes 300 miljonit eurot, millest Euroopal vaid 12 %. Investeeringud teadusuuringutesse ulatuvad hinnanguliselt 700 miljoni euroni aastas, millest 78 % tehakse Põhja-Ameerikas ning üksnes 10 % Euroopas.

3.5

Euroopa kütuselementide ja vesiniku sektori praegune struktuur on täielikult ebapiisav, ehkki valdkonda on juba suunatud märkimisväärsel hulgal ELi riiklikke vahendeid ning need on juba lisatud seitsmenda raamprogrammi energeetika ja transpordi teadusuuringute portfelli. Jõupingutused Euroopa teadustegevuse arendamiseks ei ole maailma ülejäänud piirkondade püüdlustega võrreldes piisavad. Euroopa Komisjoni uuringu (transpordi ja energeetika peadirektoraadi projekt „HyLights”) kohaselt on Euroopa kütuseelementidega sõidukite tutvustamise osas Jaapanist ja Põhja-Ameerikast viis aastat maha jäänud.

3.6

Ilma uue konkreetse tõuketa teadus- ja arendustegevuse valdkonnas võib Euroopa niivõrd olulises valdkonnas nagu kütuseelemendid ja vesinik taas jääda maailmakonkurentsis maha, mis tooks kõnealuses sektoris kaasa negatiivseid tagajärgi tööstuse arengule ja tööhõivele.

3.7

Komisjoni läbiviidud analüüsidest ja konsultatsioonidest ilmneb, et peamisteks probleemideks on sektori jaoks vajalike uuringute keerukus ning asjaolu, et ELi tasandil ei ole jõutud konkreetse kokkuleppeni pikaajalise eelarvekava osas.

3.8

Võttes arvesse, et innovatsiooni valdkonna meetmed nõuavad märkimisväärseid ressursse, tundub ilmselge, et antud olukorras ei ole ükski ettevõte ega ükski institutsioon võimeline üksi vajalikke uuringuid läbi viima.

3.9

Lisaks sellele, et praegused vahendid on ebapiisavad, ei kasutata neid ka optimaalselt ning see põhjustab programmides lünki ja kattuvusi. Ulatusliku ELi programmi rahastamiseks praegustest vahenditest ei piisa.

3.10

Euroopa kütuseelementide sektor ei ole piisavalt kooskõlastatud eri riikide ja tegevusvaldkondade (akadeemilised ringkonnad, uued tööstusettevõtted, kõrgtehnoloogilised VKEd) vahel ning see piirab teadmiste ja kogemuste vahetamist ja ühiskasutust; potentsiaalsete klientide ootuste täitmiseks on vaja tehnilist arengut toimivuse ja materjalide, parandamiseks ning kulude vähendamiseks.

3.11

Euroopa mõõtme loomine kütuseelementide ja vesiniku valdkonna teadustegevuses on vältimatu valik, kuna tundub, et see on sektori tõsiste väljakutsetega toimetulekuks ainus võimalik lahendus.

3.12

Avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühisettevõte peaks võimaldama ELi teadus- ja arendustegevuses liikuda kõnealuses valdkonnas kiiresti tõhusamate teadusuuringute suunas, mida seni on takistanud nõutud kriitilise massi puudumine. See on äärmiselt oluline, et ületada eri liikmesriikides läbiviidavate uurimisprogrammide praegune killustatus. Liikmesriigid ei suuda saavutada vajalikku kriitilist massi, kuna neil ei ole programmide rahastamiseks piisavalt vahendeid.

4.1

Uurimisprogrammide lähtealus on seitsmes raamprogramm, mis põhineb kindlal teadmisel, et investeeringute suunamine uurimis- ja arendustegevusse on konkurentsivõimelise ja dünaamilise majanduse jaoks hädavajalik.

4.2

Kõnealune määrus on kooskõlas ELi teaduspoliitikaga, Lissaboni strateegia konkurentsivõime suurendamise eesmärgiga ja Barcelona sihtidega seoses teadusuuringute rahastamisega, mille järgi peaksid investeeringud teadustegevusse moodustama 2010. aastaks 3 % SKT-st.

4.3

Samuti on määrus kooskõlas 2007. aasta jaanuaris avaldatud Euroopa Komisjoni teatisega „Energia muutuvas maailmas — Euroopa energiapoliitika” ja Euroopa energiatehnoloogia strateegilise kavaga (SET-kava), mille kohta komitee hetkel arvamust (1) koostab ning millega soovitakse luua alus energiavaldkonna uutele tehnoloogilistele suundumustele järgmisel kümnendil. Määrus on vastavuses ka teiste ELi tegevusvaldkondadega, nagu keskkond ja säästev areng.

5.1

Dokumendi (KOM(2007) 571 lõplik) sisuks oleva ühisettevõtte loomise otsus kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas tuleneb otsusest nr 1982/2006/EMÜ seitsmenda raamprogrammi kohta, millega nähakse ette ELi panus avaliku ja erasektori pikaajaliste partnerlussuhete loomiseks teadusuuringute valdkonnas Euroopa tasandil.

5.2

Kõnealused partnerlussuhted hakkavad toimima ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis ja tulenevad endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormidest.

5.3

Nõukogu on oma eriprogrammi „Koostöö” käsitlevas otsuses nr 971/2006/EÜ rõhutanud vajadust avaliku ja erasektori partnerluse järele ja toonud välja kuus valdkonda, milles ühiste tehnoloogiaalgatuste arendamine on oluline Euroopa teadusuuringutele uue hoo andmiseks. Tegemist on järgmiste valdkondadega:

5.4

Kõnealuse üldise strateegia kontekstis nähakse läbivaatamisel olevas määruse ettepanekus (KOM(2007) 571 lõplik) ette ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamist kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas, luues selleks ühisettevõtte kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas.

5.5

Ühisettevõtet käsitatakse rahvusvahelise organisatsioonina, millel on juriidilise isiku staatus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ artikli 22 ja direktiivi 2004/18/EÜ artikli 15 tähenduses. Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis ja selle tegevus lõpetatakse 31. detsembril 2017, kui nõukogu seda perioodi ei pikenda.

5.6

Komisjoni kava kohaselt on ühisettevõtte loomisel järgmised peamised eesmärgid (üksikasjaliku loetelu leiate kõnealuse määruse ettepaneku lisas esitatud ühisettevõtte põhikirja artiklist I.2):

6.1

Kõnealune ettepanek koosneb nõukogu määrusest ja sellele lisatud ühisettevõtte põhikirjast. See põhineb aluslepingu artiklil 171. Ühisettevõte on ELi asutus ja kuigi selle eelarve sätestatakse nõukogu määruse nr 1605/2002 artiklis 185, tuleb arvesse võtta kõnealuse algatuse eripära, st avaliku ja erasektori partnerlust koos erasektori märkimisväärse panusega, mis on vähemalt sama suur kui avaliku sektori panus.

7.1

Ühisettevõtte asutajaliikmed on:

7.2

Pärast ühisettevõtte loomist võib mittetulunduslikke teadusorganisatsioone esindav teadusrühmitus saada selle liikmeks, kui luuakse teadusringkondi esindav organ.

8.1

Ühisettevõtte jooksvad kulud (üksikasjalik loetelu on toodud põhikirja artiklis 5) kannavad võrdsetes osades asutajaliikmed.

8.2

Teadus- ja arendustegevuse kulusid rahastatakse ühiselt ELi rahalise osamaksu ning ühisettevõttes osalevate eraõiguslike juriidiliste isikute mitterahaliste osamaksudega. Eraõiguslike juriidiliste isikute osamaksude väärtus peab olema vähemalt võrdne ELi osamaksudega.

8.3

ELi maksimaalne eelarve nii ühisettevõtte jooksvate kui ka tegevuskulude katmiseks on 470 miljonit eurot. Komitee hinnangul oleks nimetatud summa võinud veelgi suurem olla, võttes arvesse kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatuse tähtsust. Muu hulgas hinnatakse ühisettevõtte jooksvaid kulusid maksimaalselt 20 miljonile eurole, mis tuleb eriprogrammist „Koostöö”. Vastavalt nõukogu määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile b viiakse nimetatud programmiga ellu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi.

8.4

Kui luuakse teadusrühmitus (vt punkt 7.2), kannab rühmitus 1/12 jooksvatest kuludest, millest tulenevalt vähendatakse komisjoni osamakset.

8.5

Kui pärast aastat 2013 (mil seitsmes raamprogramm lõpeb) rahastamist ette ei nähta, jätkatakse aastatel 2014–2017 üksnes projekte, mille toetusleping on sõlmitud hiljemalt 31. detsembril 2013.

9.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab otsust ühisettevõte loomise kohta kütuseelementide ja vesiniku valdkonnas ning kiidab heaks määruse (KOM(2007) 572 lõplik) eelnõu. EMSK soovib kõnealuse ettepaneku toetamisel kõigepealt rõhutada investeeringute ja teadusuuringute koordineerimise osas pakutava strateegia olulisust ELI jaoks, kuna kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatusega aidatakse kaasa energialiikide kombinatsiooni mitmekesistamisele, eriti seoses transpordisektoriga (6).

9.2

Nagu komitee on juba märkinud oma arvamustes teiste määruste kohta, mis tulenevad eriprogrammi „Koostöö” käsitlevast nõukogu otsusest nr 971/2006/EÜ, on komitee seisukohal, et uurimis- ja arendustegevusse investeerimise taasalustamine on sobiv viis Euroopa ettevõtetele kindla tugiraamistiku tagamiseks: see aitab üle saada ELi rahastamise praegusest killustatusest ja vältida programmide hajusat jaotumist

9.3

Komitee on alati rõhutanud oma kindlat veendumust, et EL peaks teadus- ja arendustegevuse valdkonnale üha enam pühenduma, ning on seda väljendanud ka mitmetes arvamustes. Kuna kõiki neid arvamusi on võimatu välja tuua, toob komitee näiteks kaks viimast arvamust, mis võeti 24.-25. oktoobri 2007 täiskogu istungjärgul suure häälteenamusega vastu ning käsitlesid ühisettevõtete Clean Sky ja ENIAC loomist.

9.4

Üldisemas plaanis: arvamuses teemal „Roheline raamat” Euroopa teadusruum: uued perspektiivid „kinnitab komitee, et” toetab eesmärki viia teaduse ja tehnoloogia infrastruktuurid maailmatasemele, selle saavutamiseks tuleb aga tagada ka pikaajaline ja kindel rahastamine„ (7), ent märgib samas, et” edu ja eesmärgi saavutamise põhieeldus on liikmesriikide kohalike asjaomaste instituutide ja ülikoolirühmade kaasamine ning tehniliste projektide puhul tööstussektori pühendunud osalemine.„

9.5

Konkreetsemas plaanis: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses teemal” Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: „Biokütuste arendamise aruanne. Aruanne biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamisel Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud edusammude kohta” (8) toetas komitee jõuliselt uurimisprogrammide arendamist, mis on seotud kõnealuse määruse kohaldamisvaldkonnaga.

9.5.1

Nimetatud arvamuses toonitatakse, et: „komitee arvates tuleb erilist tähelepanu pöörata teadusuuringutele biokütuste, eriti teise põlvkonna biokütuste valdkonnas, unustamata ka teisi võimalusi, nagu päikeseenergiast vesiniku tootmise arendamine või biomassi töötlemine.”

9.5.2

Komitee kinnitab, et „kuigi teadus on teinud edusamme vesiniku saamisel biomassist — biotehnoloogilisel viisil — või taastuvenergiast, sõltub võimalus kasutada ja turustada vesinikul töötavaid sõidukeid ka kütuseelementide suurtest kuludest” ning tõdeb: „Et vesinikust areneks majanduslikult tasuv alternatiivne energiaallikas, tuleb langetada tootmiskulusid.” Komitee peab vajalikuks edendada teadusuuringuid biokütuseelementide tehnoloogiate valdkonnas, mille puhul kasutatakse biokatalüsaatoreid, et muundada keemiline energia elektrienergiaks.

10.1

Komitee leiab, arvestades loodud mitmepoolset ja liidetud rahastamissüsteemi ja ELi suuremahulisi ressursse, et teadusuuringute lõpptoodete kasutamine ja jaotamine tuleks selgemalt määratleda. Nimelt tuleks täpsemalt ja selgemini käsitleda patentide ja intellektuaalomandi küsimust, nii nagu see on kirjas määruse eelnõu artiklis 17 või lisas oleva ühisettevõtte põhikirja artikli 1 lõigus 24, milles aga piirdutakse põhimõtete esitamisega, kuna see võib takistada kütuseelementide ja vesiniku valdkonna ühisettevõtte edukat rakendamist ja toimimist. Komitee on nimetatud puudust märkinud juba oma varasemates arvamustes, milles käsitleti innovatiivse meditsiini ühist tehnoloogiaalgatust ning ühisettevõtet Clean Sky. Kõnealuse ühise tehnoloogiaalgatuse puhul on oht, et antud puudus osutub veel problemaatilisemaks, kuna lõpptoode huvitab turul konkureerivaid ettevõtteid, eriti autotootjaid, kellest mitmed nimetatud ühisettevõttes osalevad. ELi rahastuse märkimisväärse ulatuse tõttu tasuks mõelda süsteemidele, mis parandaksid Euroopa investeeringute tasuvust või vähemalt tuleks nimetatud teemat käsitleda kõnealuses dokumendis.

10.2

Nagu nähtub lõigust 5.2, kasvavad ühised tehnoloogiaalgatused välja endistest Euroopa tehnoloogiaplatvormide tööst. Need aga ei saavutanud alati neile seatud eesmärki teadusuuringute strateegiliseks taaskäivitamiseks. Euroopa tehnoloogiaplatvormide ülesanne oli konkurentsivõime tõstmiseks anda oluline panus tööstusesse, ent esinenud probleemid viisidki ühiste tehnoloogiaalgatuste loomiseni.

10.2.1

Seetõttu tõdeb EMSK kahetsusega, et komisjoni ettepanekus puudub üksikasjalikum ülevaade Euroopa tehnoloogiaplatvormide eelnevast tööst; puudub igasugune hinnang, tulemustest ei räägita, bibliograafilisi viiteid ei mainita. Iseenesest mõistetav oleks olnud koostada tõsiseltvõetav ja üksikasjalik kokkuvõte Euroopa tehnoloogiaplatvormide võimalike probleemide põhjustest, et vältida raskusi uue algatuse puhul.

10.3

Kütuseelementide ja vesiniku ühisettevõtte loomise eesmärkide parema saavutamise ja kõnealuse meetme kõigi võimaluste maksimaalse kasutamise nimel peab EMSK vajalikuks: