16.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/25

1.1

Teatisega „Tööhõive maapiirkondades: tööhõive ühtlustamine” (1) on komisjon loonud aluse arutelule põllumajandussektori tööhõive kohta, mis on oluline tegur töökohtade loomisel ja kindlustamisel maapiirkondades.

1.2

Struktuurimuutused põllumajanduses jätkuvad ning need puudutavad sadasid tuhandeid põllumajandustöötajaid, kes kaotavad oma töökoha või kelle elutingimused muutuvad. Siiski ei pöörata teatises peaaegu üldse tähelepanu põllumajanduse tööhõive ühele olulisele osale, nimelt töötajatele ning eelkõige hooajatöölistele ja võõrtöötajatele.

1.3

Euroopa töötajate liikuvuse aastaga (2006) seonduvate komisjoni jõupingutuste taustal on see kahetsusväärne. Umbes 4 miljonit hooajatöölist ja osalise tööajaga töötajat (sh umbes 2 miljonit võõrtöötajat) aastas tähendab suurt liikuvust ja paindlikkust põllumajandussektoris.

1.4

Hooajatöö, eriti puu- ja köögiviljakasvatuses, on põllumajanduse struktuurielement, ilma milleta ei saaks tõhus ja jätkusuutlik põllumajandus toimida. Kuna hooajalist tööjõuvajadust ei saa sageli katta kohaliku tööjõuga, annavad ka võõrtöötajad panuse Euroopa põllumajanduse arengusse.

1.5

Tervislike toiduainete tootmine on meie elu alustala. See tähendab ka õiglast tasustamist.

1.6

Hoolimata kõrgest töötusemäärast paljudes Euroopa piirkondades valitseb nõudlus Valgevenest, Ukrainast ja teistest riikidest pärit täiendavate hooajatööliste järele. ELi tööturgu tuleb sotsiaalselt jätkusuutlikult arendada, st kõigil peab olema võimalus tööga elatist teenida. Kõnealust võimalust ohustab täiendav odav tööjõud kolmandatest riikidest.

1.7

Euroopa Liidu seatud kasvueesmärke on võimalik saavutada vaid ausa konkurentsi teel. Põllumajandussektoris töötajaid tuleb nende päritolust sõltumata erinevates küsimustes võrdselt kohelda.

1.8

Põllumajandussektori tööturul on liikuvus väga suur. See on kooskõlas komisjoni eesmärkidega. Siiski ei tohi liikuvate töötajate olukord seeläbi halveneda. Seetõttu peab poliitilisele ja majanduslikule integratsioonile järgnema ka sotsiaalne integratsioon. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, lühiajalises perspektiivis tuleb tegutseda järgmistes valdkondades:

1.9

Euroopa põllumajanduses puudub läbipaistvus tööhõive ulatuse ja sotsiaalsete standardite kohta. Seeläbi tekivad konkurentsimoonutused. Üks vahend taas ausa konkurentsini jõudmiseks on ettevõtete sertifitseerimine sotsiaalsete kriteeriumide alusel.

2.1.1

Olukord põllumajandusliku töö valdkonnas on olnud mitmete Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste teema. Arutelu võõr- ja hooajatöö üle muutub olulisemaks nii Euroopa kui ka mitmete liikmesriikide tasandil. Paljudes valdkondades ja tegevustes on siinkohal tegevad kolm peamist sidusrühma — tööandjate esindajad, ametiühingud ning poliitika- või haldusvaldkonna esindajad, näiteks:

2.1.2

Korduvalt on nõutud võõr- ja hooajatöö järelevalvekeskuse loomist. Seda nõudmist ei ole siiski täidetud. Just põllumajanduse tööhõivet puudutavate selgete andmete kogumine ja esitamine ning nende hindamine on tööjõu olukorra parandamise oluline alus.

2.2.1

Arutelu põllumajanduse hooajatöö kohta on ebalev seetõttu, et puudub läbipaistvus ja piisav ülevaade tegelikust olukorrast. Ikka ei ole veel selgeid ja üksikasjalikke andmeid hooajatöö ulatuse kohta põllumajanduses.

2.2.2

Euroopa Liidu põllumajandussektoris töötab umbes 2 miljonit täistööajaga töötajat. Umbes 4 miljonit inimest töötab ebakindlatel töökohtadel. Osa neist töötab osalise tööajaga, teine osa teeb hooajatööd, mis ajaliselt ulatub mõnest päevast kuni 8 kuuni aastas. Suur osa hooajatöölistest on võõrtöötajad, nad ei tööta oma elukohas ning peavad sõitma oma töökohta, mis sageli asub välismaal.

2.2.3

Et analüüsida töötajaid hõlmavaid arve, on kindlasti tarvis selgitada kriteeriume, nt ettevõtete suurus, kuulumine eri sektoritesse ja valdkondadesse, eriti aianduse ja teenustele suunatud põllumajanduse eristamine.

3.1

Arvamuse pakilisus kajastub järgmistes punktides.

4.1

Võõrtöö põhjused peituvad eelkõige Euroopa piirkondade erinevas elatustasemes. Tööjõu väljaränne toob päritoluriikides pikemas perspektiivis kaasa eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puuduse. Kõnealustes piirkondades proovitakse tööjõupuudust leevendada mitte sissetuleku suurendamise ega haridustaseme parandamisega, vaid tööjõu värbamisega veelgi vaesematest piirkondadest, tulevikus peamiselt väljastpoolt Euroopa Liitu.

4.2

Seejuures peitub tööjõupuuduse üks põhjusi kõnealuste sektorite mõnikord rasketes ja harjumatutes töötingimustes. Võõrtöötajad käituvad vastavalt turule. Vabal tööturul liiguvad nad sinna, kus on kõige paremad tingimused.

4.3

Võõrtööga kaasnevad erinevad probleemid.

5.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni jõupingutusi tööhõive suurendamiseks maapiirkondades. See hõlmab ka edasisi jõupingutusi läbipaistvuse edendamiseks põllumajandussektori tööhõives. Selle alla kuulub statistiliste andmete kogumine tööhõive kohta ning samuti töötajate laialdane teavitamine asjaomases riigis valitsevatest töö- ja elutingimustest.

5.1.2

Senine põllumajanduspoliitika on suunatud esmajoones toodete kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele aspektidele. Töötajate töötingimused on jäänud tagaplaanile.

5.1.3

Lissaboni ja Göteborgi strateegiate eesmärgid tuleb veelgi konkreetsemaks muuta. Jätkusuutliku põllumajanduse edasisel arendamisel tuleb keskkonna ja majandusliku mõõtme kõrval arvesse võtta ka sotsiaalset mõõdet.

5.1.4

Kõikide sidusrühmade esmane eesmärk peab olema Euroopa tööturu ebavõrdsuste kõrvaldamine. Seda ei ole võimalik saavutada üha rohkema odava tööjõu toomisega Euroopasse üha kaugematest piirkondadest. Euroopa mudeli juurde kuulub eelkõige ka ühise sotsiaalse elu edendamine Euroopas ning selles ei ole kohta võõrtöötajate halbade elutingimustega getodele ilma kultuurilise ja sotsiaalse kaasamiseta kohalikku ellu.

5.1.5

Sooline võrdõiguslikkus peab edasistes uurimustes ja nendest tulenevates probleemide lahendamist käsitlevates lähenemisviisides etendama tugevamat rolli.

5.1.6

Tingimused ei ole veel sobivad! Kõik sidusrühmad peavad andma oma panuse.

5.1.7

Võõrtöötajad tuleb võrdsustada kohalike töötajatega. Komisjon peab oma võimaluste raames andma panuse kõnealusesse protsessi. Esimene samm selles suunas on miinimumstandardite sõnastamine. Miinimumstandardid on hea alus ulatuslikule arutelule töö kvaliteedi üle.

5.2.1

Komitee tervitab sotsiaalpartnerite jõupingutusi edendada sotsiaaldialoogis kutseõppe arendamist põllumajanduses, eelkõige aga kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist liikmesriikide vastavates ametites. Loodava Euroopa „agropassi” eesmärgiks on lihtsustada põllumajandustöötajate liikuvust Euroopas. Agropass ei tohi seada halvemasse olukorda töötajaid, kellel sellist passi ei ole, vaid see peaks üksnes motiveerima kõnealust kvalifikatsioonitunnistust omandama.

5.2.2

Kvalifikatsioonide läbipaistvus võib parandada ka töötajate liikuvust ning võimalusi teistes riikides töötada ning neisse elama asuda. Komitee tervitab komisjoni algatusi sotsiaalpartnerite toetamisel, et kehtestada agropass.

5.2.3

Koostöös Euroopa Komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide valitsustega peaksid sotsiaalpartnerid arendama ja rakendama kontseptsioone ebaseadusliku tööhõivega võitlemiseks.

5.3.1

Eriti huvipakkuv on hooajatöötajate sotsiaalkindlustus. Mitmeid aastaid hooajaliselt töötavate töötajate sotsiaalne turvalisus ei tohi teiste töötajatega võrreldes halvem olla. Eelkõige tähendab see, et

5.3.2

Töötajaid tuleb nende emakeeles teavitada seadustest, kokkulepetest ja tavadest, mis puudutavad näiteks töötasu ja palka, organisatsioone, sotsiaalkindlustust, makse ja töökaitsetingimusi. Samas peab EL austama tööturu osapoolte rolli ning mitte kehtestama õigusakte valdkondades, mis kuuluvad riiklike kollektiivlepingute pädevusse.

5.4.1

Võõrtöötajatel on õigus inimväärsele majutusele sihtriigis. Euroopa tasandil tuleb luua raamistik, millega kehtestatakse võõrtöötajate majutuse põhistandardid.

5.5.1

Juba aastaid on komitee arvukates arvamustes toetanud jätkusuutlikku majandamist. Jätkusuutlik majandamine hõlmab lisaks keskkonnamõõtmele ka ettevõtlusalaseid ja sotsiaalseid aspekte. Nn õiglase hooajatöö mitteriiklik vabatahtlik sertifitseerimissüsteem võiks muuta konkurentsi ausamaks. Vabatahtliku sertifitseerimise kriteeriumid võiksid olla järgmised:

Sertifitseerimise eesmärk on:

5.6.1

Euroopa põllumajandussektoris on arvukalt huvitavaid algatusi ja projekte liikuvuse suurendamiseks põllumajanduses ning hooajatööliste olukorra parandamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles võtma meetmeid heade tavade hindamiseks ja levitamiseks.