Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62016CN0483

Kohtuasi C-483/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 6. septembril 2016 – Zsolt Sziber versus ERSTE Bank Hungary Zrt.

ELT C 419, 14.11.2016, p. 32–34 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Date of document:
06/09/2016
Date lodged:
06/09/2016
Author:
Euroopa Kohus
Form:
Õigusalane teave
Authentic language:
ungari keel
Type of procedure:
Eelotsusetaotlus
Link
Select all documents mentioning this document
Case affecting:
  • Submits a preliminary question about 12002E153 lõige 1
  • Submits a preliminary question about 12002E153 lõige 2
  • Submits a preliminary question about 12002E153 lõige 3
  • Submits a preliminary question about 12016P020
  • Submits a preliminary question about 12016P021
  • Submits a preliminary question about 12016P038
  • Submits a preliminary question about 12016P047
  • Submits a preliminary question about 31993L0013 artikkel 7 lõige 1
  • Submits a preliminary question about 31993L0013 artikkel 7 lõige 2
  • Submits a preliminary question about 31993L0013 artikkel 8
  • Submits a preliminary question about 32008L0048 põhjendus 47
Instruments cited in case law:
Link

14.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/32

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Fővárosi Törvényszék (Ungari) 6. septembril 2016 – Zsolt Sziber versus ERSTE Bank Hungary Zrt.

(Kohtuasi C-483/16)

(2016/C 419/43)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Törvényszék

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Zsolt Sziber

Kostja: ERSTE Bank Hungary Zrt.

Kolmas menetlusosaline: Mónika Szeder

Eelotsuse küsimused

1.

Kas liidu õiguse norme, eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu (Rooma leping) artikli 129a lõikeid 1 ja 2 koos lõikega 3, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) artiklit 38, nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (5. aprill 1993) (1) artikli 7 lõikeid 1 ja 2 koos artikliga 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (23. aprill 2008) (2) põhjendust 47 – s.o liidu õigusnorme, mis välistavad sellised liikmesriigi õigusnormid ja nende kohaldamise, milles on kehtestatud täiendavad nõuded sellistele tarbijakrediidi andjatele ja menetluspooltele (hageja või kostja) võlgnike kahjuks, kes sõlmisid ajavahemikul 1. mai 2004 – 26. juuli 2014 tarbijakrediidilepingu, millega olid seotud ebaõiglased lepingutingimused, millega võimaldati ühepoolselt tõsta intressi, kulusid ja tasusid, või vahetuskursi tõusu ette nägevad ebaõiglased lepingu tüüptingimused; ning nende täiendavate nõuete kohaselt tuleb selleks, et kohtus saaks tulemuslikult nõuda eelnimetatud tarbijalepingute kehtestuks tunnistamist, esitada nimelt hagi sisuliseks kohtuistungil arutamiseks ette nähtud tsiviilõiguslik hagimenetluse algatusdokument, eelkõige hagiavaldus, hagiavalduse muudatus või kostja vastuväide selle kohta, et hagi on vastuvõetamatu (mis puudutab hageja nõuet), selle muudatus, kostja vastuhagi, selle muudatus, kusjuures muud krediidiandjast menetluspooled kui tarbijakrediiti andvad krediidiandjad ja samal ajavahemikul muud liiki kui eelmainitud krediidilepinguid sõlminud krediidiandjad ei pea sellist kindlaksmääratud sisuga menetlusdokumenti esitama?

2.

Kas esimeses punktis loetletud Euroopa Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et need välistavad (nii juhul, kui Euroopa Kohtu vastus esimeses ja käesolevas teises punktis esitatud küsimusest üldisemale küsimusele on jaatav, kui ka siis, kui see on eitav) esimeses küsimuses osutatud tarbijakrediidi andjast menetluspoole puhul järgmiste täiendavate nõuete (a–c) kohaldamise:

a)

hagimenetluses saab esimeses punktis osutatud tarbijakrediidi andjast menetluspoole (hageja või kostja) hagiavaldust, hagiavalduse muudatust või kostja vastuväidet selle kohta, et hagi on vastuvõetamatu (mis puudutab hageja nõuet), selle muudatust, kostja vastuhagi või selle muudatust sisuliselt arutada või need saavad olla sisuliselt tulemuslikud ainult siis, kui pool nõuab neis mitte ainult esimeses punktis osutatud krediidilepingute kohtu poolt täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamist, vaid täielikult kehtetuks tunnistamise õiguslike tagajärgede kohaldamist kohtus – kusjuures muud krediidiandjast menetluspooled kui tarbijakrediiti andvad krediidiandjad ja samal ajavahemikul muud liiki kui eelmainitud krediidilepinguid sõlminud krediidiandjad ei pea sellist kindlaksmääratud sisuga menetlusdokumenti esitama?

b)

hagimenetluses saab esimeses punktis osutatud tarbijakrediidi andjast menetluspoole (hageja või kostja) hagiavaldust, hagiavalduse muudatust või kostja vastuväidet selle kohta, et hagi on vastuvõetamatu (mis puudutab hageja nõuet), selle muudatust, kostja vastuhagi või selle muudatust kohtulikult arutada või need saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui pool nõuab lisaks esimeses punktis osutatud krediidilepingute kohtu poolt täielikult kehtetuks tunnistamisele täielikult kehtetuks tunnistamise õiguslike tagajärgede kohaldamist, kuid mitte lepingu sõlmimisele eelnenud olukorra ennistamist – kusjuures muud krediidiandjast menetluspooled kui tarbijakrediiti andvad krediidiandjad ja samal ajavahemikul muud liiki kui eelmainitud krediidilepinguid sõlminud krediidiandjad ei pea sellist kindlaksmääratud sisuga menetlusdokumenti esitama?

c)

hagimenetluses saab esimeses punktis osutatud tarbijakrediidi andjast menetluspoole (hageja või kostja) hagiavaldust, hagiavalduse muudatust või kostja vastuväidet selle kohta, et hagi on vastuvõetamatu (mis puudutab hageja nõuet), selle muudatust, kostja vastuhagi või selle muudatust kohtulikult arutada või need saavad olla tulemuslikud ainult siis, kui neis on esitatud sellised arvutused lepingulise suhte algusest kuni hagiavalduse esitamiseni ulatuva ajavahemiku kohta, mis on (liikmesriigi õigusnormides sätestatud ja) matemaatiliselt keerukad, koostatakse ka Ungari forinti vahetuskurssi arvestades ning mis sisaldavad üksikasjalikke, matemaatiliselt kontrollitavaid arvutusi lepingujärgsete tasumisele kuuluvate osamaksete, hageja poolt tasutud osamaksete ja tühist tingimust arvesse võtmata jättes kindlaksmääratud tasumisele kuuluvate osamaksete kohta, kusjuures on märgitud nendevahelised erinevused ja lõppsumma, ning selle kohta, milline on esimeses küsimuses osutatud krediidiandjast menetluspoole võlg krediidiasutusele või tema võimalik enammakstud summa – kusjuures muud krediidiandjast menetluspooled kui tarbijakrediiti andvad krediidiandjad ja samal ajavahemikul muud liiki kui eelmainitud krediidilepinguid sõlminud krediidiandjad ei pea sellist kindlaksmääratud sisuga menetlusdokumenti esitama?

3.

Kas esimeses punktis loetletud Euroopa Liidu õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et nende rikkumisel rikutakse eelmainitud täiendavatele tingimustele (esimene ja teine punkt) ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2012/C 326/02) artikleid 20, 21 ja 47, võttes lisaks arvesse (osaliselt ka esimese ja teise punkti puhul), et kuigi Euroopa Liidu tarbijakaitset käsitlev õigus ei ole veel piiriülene, kohaldavad liikmesriikide kohtud ka mitte ainult puhtalt liikmesriigisiseste faktiliste asjaolude puhul kohtotsuse Guimont, C-448/98, EU:C:2000:663, punkti 23, kohtotsuse Duomo Gpa jt, C-357/10–C-359/10, EU:C:2012:283, punkti 28, kohtotsuse Tudoran, C-92/14, EU:C:2014:2051, punkti 39, ning et kuna esimeses küsimuses osutatud krediidilepingud on nn välisvääringu põhised krediidilepingud, tuleb ainuüksi sel põhjusel käsitleda neid piiriülese faktilise asjaoluna?

(1)  Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/2, lk 288).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT 2008, L 133, lk 66).

Top