EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CA0571

Kohtuasi C-571/16: Euroopa Kohtu (viies koda) 4. oktoobri 2018. aasta otsus (Administrativen sad – Varna eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Nikolay Kantarev versus Balgarska Narodna Banka (Eelotsusetaotlus — Hoiuste tagamise skeemid — Direktiiv 94/19/EÜ — Artikli 1 lõike 3 punkt i — Artikli 10 lõige 1 — Mõiste „peatatud hoius“ — Liikmesriigi vastutus füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele liidu õiguse rikkumisega kahju tekitamise eest — Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine — Liikmesriikide menetlusautonoomia — Lojaalse koostöö põhimõte — ELL artikli 4 lõige 3 — Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted)

ELT C 436, 3.12.2018, p. 3–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

3.12.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 436/3


Euroopa Kohtu (viies koda) 4. oktoobri 2018. aasta otsus (Administrativen sad – Varna eelotsusetaotlus – Bulgaaria) – Nikolay Kantarev versus Balgarska Narodna Banka

(Kohtuasi C-571/16) (1)

((Eelotsusetaotlus - Hoiuste tagamise skeemid - Direktiiv 94/19/EÜ - Artikli 1 lõike 3 punkt i - Artikli 10 lõige 1 - Mõiste „peatatud hoius“ - Liikmesriigi vastutus füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele liidu õiguse rikkumisega kahju tekitamise eest - Liidu õiguse piisavalt selge rikkumine - Liikmesriikide menetlusautonoomia - Lojaalse koostöö põhimõte - ELL artikli 4 lõige 3 - Võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted))

(2018/C 436/03)

Kohtumenetluse keel: bulgaaria

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Administrativen sad – Varna

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Nikolay Kantarev

Kostja: Balgarska Narodna Banka

Resolutsioon

1.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiviga 2009/14/EÜ, artikli 1 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus esiteks riigisisene õigus, mille kohaselt hoiuste peatamise otsuse tegemine sõltub krediidiasutuse maksejõuetusest ja selle asutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, ning teiseks see, et tähtaegadest, mis on ette nähtud hoiuste peatamise otsuse tegemiseks ja hoiuste hüvitamiseks, tehakse riigisisese õigusega erand põhjusel, et krediidiasutusele on vaja kehtestada moratoorium.

2.

Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkti i tuleb tõlgendada nii, et krediidiasutuses olevate hoiuste peatatuks tunnistamine selle sätte tähenduses tuleb otsustada liikmesriigi pädeva asutuse selge asjakohase otsusega ja seda otsust ei saa tuletada liikmesriigi asutuse teistest aktidest nagu Balgarska Narodna Banka (Bulgaaria keskpank) otsus kehtestada Korporativna Targovska Bankale moratoorium, nagu ei saa ka selle otsuse olemasolu põhikohtuasja asjaoludel eeldada.

3.

Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punkti i tuleb tõlgendada nii, et nimetatud sätte tähenduses hoiuse peatatuks tunnistamise tingimuseks ei saa olla, et hoiustaja on eelnevalt andnud krediidiasutusele raha väljamaksmise korralduse, mida ei ole täidetud.

4.

Direktiivi 94/19, mida on muudetud direktiiviga 2009/14, artikli 1 lõike 3 punktil i ja artikli 10 lõikel 1 on vahetu õigusmõju ning need on õigusnormid, mis annavad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele õigusi, mis võimaldavad hoiustajatel esitada hoiuste hilinemisega hüvitamisest tuleneva kahju hüvitamise hagi. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida esiteks, kas see, et, olenemata viidatud sättes selgelt sätestatud tingimuste täitmisest, jäeti viie tööpäeva jooksul vastu võtmata hoiuste peatamise otsus, nagu nõuab see säte, on põhikohtuasja asjaoludel käsitatav piisavalt selge rikkumisena liidu õiguse tähenduses, ning teiseks, kas esineb otsene põhjuslik seos selle rikkumise ja niisugusele hoiustajale nagu Nikolay Kantarev tekkinud kahju vahel.

5.

EL lepingu artikli 4 lõiget 3 ning võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid tuleb tõlgendada nii, et kui Bulgaarias puudub eraldi menetlus selle liikmesriigi vastutuse tuvastamiseks liidu õiguse rikkumisega riigisisese asutuse tekitatud kahju eest, siis:

ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kaks erinevat hagi, mida on pädevad menetlema erinevad kohtud erinevatel tingimustel, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus teeb kindlaks, kas liikmesriigi õiguse kohaselt saab niisuguse asutuse nagu Bulgaaria keskpank vastutuse tuvastamiseks esitada hagi Zakon za otgovornostta na darzhavata i obshtinite za vredi (riigi ja kohalike omavalitsuste vastutuse seadus) või Zakon za zadalzheniata i dogovorite (võlaõigusseadus) alusel, ning kui need kaks hagimenetlust on kooskõlas võrdväärsuse ja tõhususe põhimõttega;

on nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise täiendava tingimusena ette, et asutus peab olema kahju tekitanud tahtlikult;

ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimusena ette kohustuse tõendada süüd, kui mõiste „süü“ ei ole ulatuslikum kui mõiste „piisavalt selge rikkumine“, mida tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida;

ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kindlasummalise või hagi hinnast sõltuva lõivu maksmise, kui kindlasummalise või hagi hinnast sõltuva lõivu maksmine ei ole vastuolus tõhususe põhimõttega, mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima, arvestades lõivu summat ja suurust, takistuse, milleks see lõiv võib kohtusse pöördumisel osutada, ületatavust, selle tasumise kohustuslikkust ning võimalikku erandi tegemist sellest kohustusest, ja

ei ole nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad füüsilistele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele tekitatud kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimise tingimusena ette, et eelnevalt kahju põhjustanud haldusakt tühistataks, kui selle tingimuse täitmist võib isikult, kellel kahju tekkis, mõistlikult nõuda, mida peab aga eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima.


(1)  ELT C 38, 6.2.2017.


Top