This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62016CA0532
Case C-532/16: Judgment of the Court (First Chamber) of 11 April 2018 (request for a preliminary ruling from the Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas — Lithuania) — Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos v SEB bankas AB (Reference for a preliminary ruling — Common system of value added tax (VAT) — Limitation of the right to deduct input tax — Adjustment of the deduction of input tax paid — Supply of land — Mischaracterisation as ‘taxable activity’ — Indication of VAT on the initial invoice — Amendment of that indication by the supplier)
Kohtuasi C-532/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. aprilli 2018. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus SEB bankas AB (Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piirang — Sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimine — Maa võõrandamine — Ekslik kvalifitseerimine „maksustatavaks tegevuseks“ — Maksu märkimine algsele arvele — Selle märke muutmine võõrandaja poolt)
Kohtuasi C-532/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. aprilli 2018. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus SEB bankas AB (Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piirang — Sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimine — Maa võõrandamine — Ekslik kvalifitseerimine „maksustatavaks tegevuseks“ — Maksu märkimine algsele arvele — Selle märke muutmine võõrandaja poolt)
ELT C 200, 11.6.2018, p. 8–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Kohtuasi C-532/16: Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. aprilli 2018. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus SEB bankas AB (Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piirang — Sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimine — Maa võõrandamine — Ekslik kvalifitseerimine „maksustatavaks tegevuseks“ — Maksu märkimine algsele arvele — Selle märke muutmine võõrandaja poolt)
Euroopa Kohtu (esimene koda) 11. aprilli 2018. aasta otsus (Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas’e eelotsusetaotlus – Leedu) – Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos versus SEB bankas AB
(Kohtuasi C-532/16) ( 1 )
„(Eelotsusetaotlus — Ühine käibemaksusüsteem — Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piirang — Sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimine — Maa võõrandamine — Ekslik kvalifitseerimine „maksustatavaks tegevuseks“ — Maksu märkimine algsele arvele — Selle märke muutmine võõrandaja poolt)”
2018/C 200/09Kohtumenetluse keel: leeduEelotsusetaotluse esitanud kohus
Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas
Põhikohtuasja pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos
Vastustaja: SEB bankas AB
Resolutsioon
1. |
Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artiklit 184 tuleb tõlgendada nii, et selles artiklis ette nähtud kohustus korrigeerida käibemaksu alusetut mahaarvamist kehtib ka juhul, kui algul ei oleks tohtinud käibemaksu üldse maha arvata, sest tehing, mille alusel seda tehti, oli käibemaksust vabastatud. Direktiivi 2006/112 artikleid 187–189 tuleb aga tõlgendada nii, et nendes artiklites ette nähtud mehhanism käibemaksu alusetu mahaarvamise korrigeerimiseks ei ole sellistel juhtudel kohaldatav, eriti sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus esialgne sisendkäibemaksu mahaarvamine oli alusetu seetõttu, et tegemist oli maatükkide võõrandamistehinguga, mis on käibemaksust vabastatud. |
2. |
Direktiivi 2006/112 artiklit 186 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui käibemaksu ei oleks tohtinud üldse maha arvata, peavad liikmesriigid kindlaks määrama aja, millal tekib kohustus käibemaksu alusetut mahaarvamist korrigeerida, ja ajavahemiku, mille kohta see korrigeerimine teha tuleb, järgides seejuures liidu õiguse põhimõtteid, eelkõige õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Liikmesriigi kohus peab kontrollima, kas sellisel juhul nagu põhikohtuasjas on neid põhimõtteid järgitud. |
( 1 ) ELT C 6, 9.1.2017.