Stanislava Boudova jt 8. juulil 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 21. aprilli 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F-78/07: Boudova jt versus komisjon

(Kohtuasi T-271/08 P)

(2008/C 260/24)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Stanislava Boudova (Howald, Luksemburg), Adovica (Luxembourg, Luksemburg), Kuba (Konz, Saksamaa), Puciriuss (Luxembourg, Luksemburg), Strzelecka (Arlon, Belgia), Szyprowska (Berbourg, Luksemburg), Tibai (Luxembourg, Luksemburg), Vaituleviciene (Luxembourg, Luksemburg) (esindaja: advokaat Marc-Albert Lucas)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses paluvad apellandid tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (ATK) 21. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas F-78/07: Boudova jt vs. komisjon, millega ATK jättis ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hagi, milles apellandid palusid tühistada otsuse, millega lükati tagasi nende taotlus vaadata üle neile nende töölevõtmise otsustes määratud palgaaste.

Apellandid väidavad oma apellatsioonkaebuse toetuseks esiteks, et ATK on vaidlustatud kohtumääruse punktis 38 rikkunud oma põhjendamiskohustust, kuna nad olid tööle võetud selleks, et täita ajutiselt ametikohtade loetelus toodud alalisi ametikohti, mitte selleks, et asendada ametnikke või ajutisi töötajaid, kes ei saa ajutiselt oma ülesandeid täita, nii et tegelikult olid nad tööle võetud — või neid oleks pidanud tööle võtma — ajutiste töötajatena — või vähemalt olid nad ajutiste töötajatega sarnases olukorras.

Apellandid väidavad teiseks selles osas, mis puudutab vaidlustatud kohtumääruse punkte 39–41, et kuna ATK ei ole välistanud, et 13. veebruari 2006. aasta otsuses sisalduv Euroopa Parlamendi kohustus määrata oma töötajad — kes on tööle võetud ajutiste töötajatena pärast 1. maid 2004, olles edukalt läbinud enne 1. maid 2004 avaldatud sisekonkursi või avatud konkursi ja kes nimetati pärast seda ametnikeks samas kategoorias, kuid madalama palgaastmega kui see, mis neile ametisse nimetamisel enne 1. maid 2004 määrati — uude palgaastmesse tulenes personalieeskirjadest tulenevast kohustusest, siis on ATK rikkunud vaidlustatud kohtumääruse punktis 37 viidatud kohtupraktikat.

Apellandid väidavad seejärel, et personalieeskirjadest tuleneva kohustuse olemasolu või selle puudumine ei ole faktiküsimus, mille tõendamine on apellantide kohustus, vaid õigusküsimus, mida ATK oleks pidanud käsitlema, ning et ametnikele, kelle faktiline ja õiguslik seisund on identne või sarnane, määratud palgaastme erinevus, mis tuleneb muu institutsiooni kui see, mille alla apellandid kuluvad, hilisemast seisukohavõtust, kujutab endast uut ja olulist faktilist asjaolu, mis õigustab apellantide palgaastme määramise ülevaatamist.

Apellandid väidavad kolmandaks, et ATK on eiranud mõistet „andeksantav viga” selles osas, milles komisjoni 20. juulil 2005 avaldatud teade väljaandes Haldusteated nr 59-2005 oli apellante eksitav selles osas, mis puudutab palgaastme määramise otsuse peale kaebuse esitamist personalieeskirjades ette nähtud tähtaja jooksul.

Lõpetuseks väidavad apellandid, et ATK argumentatsioon rikub kodukorra hagi vastuvõetamatust käsitlevaid sätteid.