15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/88

1.1

Tegemist on komisjoni teise teatisega progressi võimaldavate tehnoloogiate (PVTd) kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldas 2010. aasta septembris arvamuse (1) varasema teatise (2) kohta. Komitee tervitas selles ELi keskendumist progressi võimaldavatele tehnoloogiale, ent väljendas sügavaid kahtlusi ettepanekute tõhususe suhtes ELi kõrgtehnoloogia tootmises täheldatud puudujääkide tõttu.

1.2

Kõnealuse arvamuse punktis 1.10 toodi välja komitee soovitused:

Komitee kordab neid soovitusi.

1.3

Viimases teatises teeb komisjon ettepaneku kanda ELi teadus- ja arendustegevuse alased jõupingutused üle kolmel sambal põhinevasse strateegiasse mitte ainult teadus- ja arendustegevuse, vaid ka katsesarjade toetamiseks, et arendada välja prototüübid ja uuenduslikud tootmissüsteemid, et muuta tehnoloogiad toodeteks. Sellega seoses on komiteel kaks soovitust. Esimene soovitus on, et strateegia kahe uue samba rõhuasetus ei tohiks kahjustada ELi teadus- ja arendustegevust ega vähendada selle ulatust, kuna teadustegevus, eriti just alusuuringud, on vajalik alus tulevaste progressi võimaldavate tehnoloogiate tekkimiseks. Teine soovitus on, et kõnealust strateegiat, mis näib tuginevat uute tehnoloogiate turule lükkamisele, peaks täiendama ka turule tõmbamine pikaajalistelt tootjatelt. Sellest tulenevalt sooviks komitee näha, et suurem rõhk pannakse ELi tootmisettevõtete suutlikkuse suurendamisele.

1.4

Komitee toetab üldiselt tegevuskava, mida käsitletakse alljärgnevalt kolmandas osas. Ent arvestades liikmesriikidevahelisi erinevusi, sooviks komitee siiski näha, et tegevuskavad koostatakse vastavalt iga piirkonna oskustele ja suutlikkusele.

1.5

Tegevuskava teatud osad nõuavad tõenäoliselt tugevamat stiimulit, eeskätt riigiabi ajakohastamine, riskikapital, intellektuaalomandiõiguse alased läbirääkimised ülemaailmses kontekstis, kaubandusläbirääkimised kõrgtehnoloogia tööstusharudes ning haridus- ja koolitusvaldkonna parandamine kõigil tasanditel, pöörates erilist tähelepanu inseneridele ja teadlastele.

1.6

Kuigi tegevuskavas käsitletakse PVTde projekti juhtimist, ei ole selle meetodid selged, mistõttu võib tegevuskava nõrgaks jääda.

2.1

Komisjon asutas kõrgetasemelisele eksperdirühma, mille ülesanne oli analüüsida komisjoni esimese teatise vastuseid ja koostada aruanne, (3) mis avaldati 2011. aasta juunis. Seejärel avaldas komisjon kõnealuse teise teatise, milles visandatakse progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia.

2.2

Kõnealuses aruandes määratleb kõrgetasemeline eksperdirühm Euroopa peamised raskused oma ideede vormimisel turustatavateks toodeteks – rahvusvaheliselt surmaoruks nimetatava lõhe ületamisel. Selle surmaoru ületamiseks tehakse ettepanek strateegia kohta, mis põhineb kolmel sambal:

2.3

Ettepaneku eesmärk on arendada välja uudsete tootmissüsteemidega tööstus, luues eksporditulude allika, ja toetada tootmisahela järgmise etapi masinatootjad, kes suudavad Euroopas toota kõige uudsemaid tootmissüsteeme (masinaehitus, tarkvara, teenused jne), samuti tootmissüsteemide arendamist ja parandamist (tehnoloogia ja protsessid), et rajada Euroopas tõhusad, modernsed ja kõrgtehnoloogial põhinevad tootmisrajatised.

2.4

11 esitatavat soovitust on järgmised:

3.1

„ELi PVTdena on kindlaks määratud mikro- ja nanoelektroonika, nanotehnoloogia, fotoonika, kõrgtehnoloogilised materjalid, tööstuslik biotehnoloogia ning uudsed tootmissüsteemid […], võttes aluseks praegused teadusuuringud, turusuundumuste majandusliku analüüsi ning nende panuse ühiskondlike väljakutsetega toimetulemisse.”

3.2

Teatises toodud olukorra analüüsis tõstetakse esile järgmisi punkte:

3.3

Teatises tuuakse nendele puudustele järgmised põhjused:

3.4

Kõnealuses teatises esitatud strateegia eesmärgid on järgmised:

3.5

Komisjoni tegevuskava kokkuvõte:

3.5.1

ELi vahendite kohandamine

3.5.2

Koordineerimine

3.5.3

Juhtimine

3.5.4

Oskused – komisjon:

3.5.5

Kaubandus

4.1

Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia on kavandatud selleks, et edendada ELi kodanike ja ettevõtete igapäevaeluks vajalike kõrgtehnoloogiliste toodete ELis paiknevat tootmist aastani 2020 ja pärast seda. Euroopas paiknev kõrgtehnoloogiliste toodete tootmine ei ole praegu ülemaailmsetel turgudel piisavalt konkurentsivõimeline, kuigi Euroopa teadus- ja arendustegevust peetakse maailmaklassi kuuluvaks. Probleem ei ole mitte Euroopa kõrgtehnoloogilise tootmise jõudluses või suutlikkuses, vaid suutmatuses teadus- ja arendustegevust tootmisse üle kanda. Tegelikult seisneb komisjoni strateegia tehnoloogia suunamises tootjatele. Ent komitee on seisukohal, et edukas ülekandmine eeldab tootjaid, kes on suutelised tehnoloogia tõmbama, ning komitee arvates ei ole Euroopas piisavalt ettevõtteid, kes konkureeriksid ülemaailmsetes kõrgtehnoloogilise tootmise sektorites.

4.2

Alljärgnev tabel on väljavõte Financial Timesi 2012. aasta analüüsist 500 ülemaailmse tippettevõtte ja 500 piirkondliku tippettevõtte kohta. Analüüsitud on vaid kõrgtehnoloogilise tootmise sektoreid.

4.3

Loetletud ettevõtted ei anna küll terviklikku pilti, ent komitee arvates on need maailma piirkondade suhtelise tootmisjõu täpne näitaja.

Alltoodud Financial Timesi edetabel 500 ülemaailmse ettevõtte kohta näitab ettevõtete arvu igas kõrgtehnoloogilise tootmise sektoris. Tärganud turumajandusega riigid hõlmavad muu hulgas BRIC-riike. Sellel tasandil on Euroopa juhtpositsioonil vaid tööstustehnoloogia valdkonnas, ent piirkondlik tabel annab täpsema ülevaate.

4.4

Piirkondlikus tabelis on ettevõtete arv näidatud koos agregeeritud turukapitalisatsiooniga. See annab üksikasjalikku teavet iga piirkonna tugevate külgede kohta, samas kui turukapitalisatsioon näitab iga piirkondliku sektori suurust ja suhtelist edukust.

4.5

Euroopa on juhtpositsioonil keemia ja tööstustehnoloogia sektoris. Tugev positsioon on Euroopal farmaatsia- ja biotehnoloogiasektoris, samuti autotööstuses. USA valitseb tervishoiuseadmete, samuti tehnoloogia riistvara ja tarkvara sektorit, samas on nii Jaapan kui ka tärganud turumajandusega riigid riistvara sektoris EList tugevamad.

4.6

Kõnealune analüüsis näitab selgelt, et PVTde programmil peab olema strateegia Euroopa nõrkade sektorite tugevdamiseks ja nende sektorite ärakasutamiseks, kus ta on suhteliselt tugev. Erilisi jõupingutusi on vaja teha meditsiinitehnoloogia ja tervishoiuseadmete sektoris.

5.1

Alates 1957. aastast on ELis rajatud vaid kolm ülemaailmset kõrgtehnoloogiaettevõtet: ASML, Nokia ja SAP. EL on olnud pidevalt teistest maas. Võrreldes USA ettevõtete saavutustega samal perioodil ja Aasias järgnenud Jaapani, Taiwani, Korea ja nüüd Hiina edusammudega, võiks järeldada, et tegemist on kapitalismi ja ettevõtluse ühise ebaõnnestumisega.

5.2

Samal ajal kui USA rakendab paljudes valdkondades vabaturu kapitalismi, on tema militaarne/tööstuslik süsteem seotuna tema maailmas juhtival positsioonil olevate ülikoolidega loonud äärmiselt viljaka pinnase leiutistele ja rohketele ideedele, mida saab valitsevas ettevõtluskultuuris ja suurel turul ära kasutada.

5.3

Aasia riigid pakuvad uutele ettevõtetele aktiivset riigipoolset toetust ja kaitset kuni need on end sisse seadnud. Nad on olnud välisinvesteeringute jaoks avatud ja samas ka atraktiivsed. Nad on tänu kõnealustele välisinvesteeringutele saabunud tehnoloogad vastu võtnud ja kasutavad neid.

5.4

Euroopa olukord on väga erinev ja peamine tegur on ühtluse puudumine. Pea kõigi aspektide puhul, sh SKP elaniku kohta, töötuse määr, ettevõtluse infrastruktuur, ülikoolide infrastruktuur, õpitulemused, kapitaliturud, tööturu paindlikkus, interneti levik jne, on Maailmapanga määratletud ELi kuue allpiirkonna vahel üsna suured erinevused. Need on 15-liikmelise ELi põhjaosa (Briti saared ja Skandinaavia riigid), 15-liikmelise ELi keskosa (algsed 6 riiki, välja arvatud Itaalia pluss Austria), 15-liikmelise ELi lõunaosa (4 Vahemere piirkonna riiki), 12-liikmelise ELi põhjaosa (Baltimaad), 12-liikmelise ELi keskosa (Poola, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Slovakkia), 12-liikmelise ELi lõunaosa (Rumeenia ja Bulgaaria).

5.5

Tehes jõupingutusi maailmaklassi PVTde alase suutlikkuse väljaarendamiseks, oleks loogiline kohandada meetmed ja programmid vastavalt nendele kuuele rühmale viisil, mille puhul arvestatakse nende ülikoolide ja teadusasutuste positsiooni, tööjõu teadus- ja tehnoloogiaalaseid oskusi, nende tootmisettevõtete suutlikkust ja olemasolevaid turge jne. Siis saaks jõupingutusi piirkonniti prioriseerida ning sealjuures võtaksid juhtrolli parimas positsioonis piirkonnad. Selles kontekstis tuleks arvestada teatises pakutud ühtekuuluvuspoliitika meetmeid.

5.6

Komisjon juhib ELi õigusaktide ja finantstoetuse kaudu ning teda toetavad vaatlusorganid ja agentuurid. Komisjon saab olla tõhus valdkondades, kus üks volinik saab võtta konkreetse algatuse eest täieliku vastutuse. PVTde projekti on kaasatud vähemalt kuus volinikku ning komitee ei usu, et see projekt saab olla edukas ilma volituste kontsentreerimiseta ja otsesema juhtimisviisita.

5.7

Paljud tavapärased teadmised tuleb küsimuse alla seada. Üks näide on piirkondlik lähenemisviis. Nii kõrgetasemeline eksperdirühm kui ka teatis tunnistavad, et riigiabimehhanismid tuleb PVTde projektide jaoks läbi vaadata. Teatises ei käsitleta intellektuaalomandiõiguse ettepanekuid sellise jõulisusega nagu kõrgetasemelise eksperdirühma aruandes (5). Komitee nõustub teatises kaubanduse kohta öelduga, ent ei arva, et praegune kaubanduspoliitika on ELi huvisid piisavalt kaitsnud. See on veel üks valdkond, millele tuleks kasuks uus juhtimine ja ELi huvide järeleandmatu järgimine.

5.8

Komitee tervitab kõrgetasemelise eksperdirühma algatatud raskuskeskme muutust, viies tähelepanu teadus- ja arendustegevuse toetamiselt tasakaalustatud kolmesambalisele lähenemisviisile. Selles osas näib seitsmes raamprogramm nüüd üsna puudulik. Vaatamata sellele on komitee mures, et ELis ei ole piisavalt ettevõtteid, millel oleksid olemas suutlikkus, tooted ja globaalne haare, et läbi murda ja turustada teadus- ja arendustegevuse samba tulemusi. Kogu ettepanek on rajatud oletusele, et teine ja kolmas sammas suudavad PVTd turule lükata. Tegelikkuses on tavapärasem, et PVTde turule tõmbajad on kõrgtehnoloogia tootjad, nagu Apple, BMW, Bayer, Rolls Royce ja Airbus. EL peab koos liikmesriikidega töötama välja strateegia, et toetada ja arendada rohkem maailmaklassi kuuluvaid lõpptooteid tootvaid ettevõtteid. Olemasolevaid ettevõtteid tuleb innustada laiendama oma tooteliine uute, suure PVT-osaga toodetega, mis on suunatud ülemaailmsele turule. Teatises märgitakse mitmel korral, et PVTd võivad luua majanduskasvu ja töökohti. Komiteel on erinev vaatepunkt – PVTsid kasutavad ettevõtted võivad luua majanduskasvu ja töökohti. EL vajab rohkem selliste toodete ja turgudega ettevõtteid, mis saavad PVTsid kasutada.

5.9

Kui PVTsid ei tõmba turule lõpptooteid tootvad väljakujunenud ettevõtted, siis teevad seda ettevõtjad. Suure osa ettevõtjate turule tõmbajad on kas riskikapitali investorid või väljakujunenud ettevõtted, kes peavad nende ettevõtjate ideid atraktiivseks. IBM sponsis Microsofti ja päästis Inteli; Apple sponsis ARM Holdingsit, mis konkureerib nüüd Inteliga; nii Google kui ka Facebook said investeeringuid rikastelt tehnoloogiatööstuse investoritelt; riskikapitali investorid toetasid seejärel Google'it ja Microsoft Facebooki. Euroopas on Skandinaavia ettevõtjad Skype'i taga ja Angry Birds sai toetust riskikapitali investoritelt Londonist ja Californiast.

5.10

PVTde projekt peegeldab väikeses formaadis ELi suuremat väljakutset jõukuse loomisel. USAs on turupõhine valem ja Aasias riigi juhitav poliitika. Sellistel ELi liikmesriikidel nagu Saksamaa ja Skandinaavia riigid on edukaid meetmeid, ent paljudel need puuduvad. Kogu ELi tasandil eraldatakse teatises PVTde programmile piiratud ELi ressursse, kuid komitee kardab, et see jõukuse loomise mudel ei osutu ülemaailmses konkurentsis piisavalt edukaks

6.1

Komitee on mures, et tasakaalustamine teise ja kolmanda samba suunas võib tähendada ELi teadus- ja arendustegevuse vähenemist. Komitee ei toeta seda. Vaja on tugevaid alusuuringuid, et luua järgmise põlvkonna innovatsiooni. Moodne tehnoloogia põhineb peamiselt alusuuringute ootamatutel tulemustel.

6.2

Kuna ELil ei ole USAga (või Hiinaga) võrreldaval määral militaarset/tööstuslikku süsteemi, tuleb ELi teadust stimuleerida ja ergutada muul viisil. See on selliste projektide nagu Galileo ja ITER väärtus.

6.3

Komitee tervitab keskendumist haridusele ja oskustel. Siiski märgib komitee, et teatises tuuakse välja teadus- ja insenerierialade lõpetanute arvu langemine. ELi puudujääk teadus- ja inseneriteaduse valdkonnas kõigil tasanditel on ELi Achilleuse kand konkurentsivõime valdkonnas üldiselt ja PVTde projekti puhul konkreetselt. Teatises välja toodud kavad ei ole piisavad, arvestades probleemi ulatust ja tungivust.

6.4

Komitee koostas hiljuti arvamuse komisjoni teatise kohta, milles käsitletakse ELi riigiabi ajakohastamist (6). PVTde kontekstis on olulised punktides 1.5.1 (turuhäirete määratlus), 1.6.3 ja 1.6.4 (võrdsed võimalused) väljendatud mured. Püüdluses säilitada konkurentsi siseturul, on ohtu seatud ELi väline konkurentsivõime.

6.5

Teatises märgitakse, et riskikapitali kogumine on ELis viimase 10 aasta jooksul vähenenud, ning tehakse tegelikult ettepanek asendada riskikapitali raha ELi vahenditega. See on küll tervitatav, ent mitte piisav. Komitee soovitab ELil koos liikmesriikidega välja töötada riskikapitali eeltingimused Euroopas.

6.6

Komisjon on teavitanud komiteed oma kavatsustest seoses PVTde töörühmaga, mis on kõrgetasemelisele eksperdirühmale järgnev organ. „Tehakse ettepanek kaasata lisaks PVTde kõigi kuue valdkonna (nanotehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, fotoonika, kõrgtehnoloogilised materjalid, uuenduslikud tootmissüsteemid) esindajatele ka mitme PVTde valdkonna esindajad (kõige innovaatilisemad tooted on eri PVTde kombinatsioon) ja hõlmata rohkem tootmisahela järgmisi tööstuslikke kasutajaid (nt lennundus, autotööstus, kosmoselennundus, ehitus, energia, toiduained, meditsiiniseadmed, seadmed, disain jne) kui kõrgetasemelises ekspertiderühmas (kuna PVTde strateegia eesmärk on hoogustada PVTdel põhinevate toodete tööstuslikku tootmist)”

6.7

Palju sõltub töörühmas esindatud ettevõtetest, nende mõjust selles suuremas (palju suuremas) töörühmas, samuti rühma edukusest aidata kõrgtehnoloogilise tootmise sektori 118 piirkondlikust ettevõttest rohkematel saavutada ülemaailmne positsiooni ja ennekõike selle edukusest edendada järgmise 118 ettevõtte esilekerkimist piirkondlikul tasandil.