(2 a)

(3)

2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas.

(3)

2000. aasta märtsis toimunud Lissaboni kohtumisel seadis Euroopa Ülemkogu ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, mida iseloomustaksid jätkusuutlik majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Liikmesriikide vajadustel põhineva lähenemisviisi raames võetavad meetmed kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligitõmbamiseks ja nende ELis hoidmiseks on osa Lissaboni strateegias ning majanduskasvu ja töökohtade komplekssetes suunistes kirjeldatud laiemast raamistikust .

(5 a)

(6)

Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel on liikmesriigid seotud ühenduse eelistamise põhimõttega , nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(6)

Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada ka ELi kodanikest kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikumist ELi piires, eelkõige nendest liikmesriikidest, kes ühinesid 2004. ja 2007. aastal. Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks järgida ühenduse eelistamise põhimõtet , nagu seda on kirjeldatud eelkõige 16. aprilli 2003. aasta ja 25. aprilli 2005. aasta ühinemisaktide asjakohastes sätetes.

(10)

Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu miinimumpalga künnis, mis on võrreldav palgatasemega liikmesriikides, ja kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liikmesriikidesse lubamise tingimuste minimaalne ühtlustamine kogu ELis , on vaja määratleda ühtne miinimumnimetaja riikliku palgakünnise arvutamiseks. Liikmesriigid peaksid määrama oma riikliku künnise vastavalt oma tööturu olukorrale ja oma üldisele sisserändepoliitikale .

(10)

Käesoleva direktiiviga sätestatakse paindlik, nõudlusel põhinev liikmesriiki sisenemise süsteem, mis tugineb objektiivsetele kriteeriumitele, nagu kutsekvalifikatsioonid. Selleks et tagada liidu kodanike ja kolmandate riikide kodanike võrdne kohtlemine , on vaja kohaldada võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtet .

(11)

(15 a)

(17)

Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki seoses töö, õpingute või vabatahtliku tegevusega .

(17)

Tuleb edendada ja säilitada kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ühenduse ja nende päritolumaa vahelist liikumist. Ette tuleb näha erandid nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivist 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta, et pikendada ühenduse territooriumilt äraoleku aega, mida ei võeta arvesse sellise seadusliku ja pideva elamisperioodi arvutamisel, mida arvestatakse EÜ pikaajalise elaniku staatuse andmisel. Kui kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajad on saanud EÜ pikaajalise elaniku staatuse, tuleb neile võimaldada ka nõukogu direktiivis 2003/109/EÜ sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Eelkõige selleks, et edendada arengumaadest pärit kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud töötajate korduvrännet, peavad liikmesriigid kaaluma nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 3 teises lõigus ja artikli 9 lõikes 2 pakutud võimaluste kasutamist, et võimaldada käesolevas direktiivis sätestatud äraolekuajast pikemat äraolekuaega. Selleks et tagada järjepidevus eelkõige põhiliste arengueesmärkidega, tohib nimetatud erandeid kohaldada ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et asjaomane isik on pöördunud tagasi oma päritoluriiki.

(20)

Käesoleva direktiivi rakendamisel peavad liikmesriigid hoiduma aktiivsest värbamisest arengumaade sektoritest, kus on puudus inimressursist. Välja tuleb töötada eetiline värbamispoliitika ning avaliku ja erasektori tööandjate suhtes kohaldatavad põhimõtted, eriti tervishoiusektoris, nagu seda on rõhutatud nõukogu ja liikmesriikide 14. mai 2007. aasta järeldustes Euroopa tegevusprogrammi kohta arengumaade tervishoiutöötajate nappusega seotud probleemi lahendamiseks (2007–2013). Selle protsessi toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, samuti muud meetmed, mis vähendavad kõrgelt kvalifitseeritud võõrtööjõu sisserände negatiivset mõju ja suurendavad sellise võõrtööjõu sisserände positiivset mõju arengumaadele . Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele.

(20)

Käesoleva direktiivi rakendamisel ei tohiks liikmesriigid püüda aktiivselt ligi meelitada kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid sektorites, kus kolmandates riikides juba on või eeldatavasti tekib kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudus. See kehtib eriti tervishoiu- ja haridussektori kohta. Liikmesriigid peaksid sõlmima koostöölepingud kolmandate riikidega, et kaitsta nii liidu vajadusi kui ka nende kolmandate riikide arengut, kust on pärit kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad. Koostöölepingud peaksid hõlmama eetilist värbamispoliitikat ja vastavaid põhimõtteid ning nende toetamiseks tuleb välja töötada ajutist ja korduvrännet hõlbustavad mehhanismid, suunised ja teised vahendid, mille abil kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajad saavad naasta päritoluriiki . Mis tahes selline sekkumine peab olema kooskõlas 22.-23. novembril 2006 Tripolis toimunud kohtumisel kokkulepitud Aafrika ja ELi ühisdeklaratsiooniga rände ja arengu kohta ning 2007. aasta juulis toimunud ülemaailmse rände- ja arengufoorumi esimese kohtumise järeldustega ning selle eesmärk peab olema töötada välja laiaulatuslik rändepoliitika, mis vastab 14.-15. detsembril 2006 kohtunud Euroopa Ülemkogu üleskutsele. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid koostöös päritoluriikidega pakkuma konkreetset abi spetsialistide koolitamiseks oskustööjõu äravoolust nõrgestatud põhisektorite tarbeks .

b)

„kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või vähemalt kolmeaastast samaväärset erialast töökogemust ;

b)

„kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö” – kellegi juhtimisel tegelik ja tulemuslik töötajana töötamine, mille eest isikut tasustatakse ning mille puhul nõutakse kõrgharidust või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni ;

c)

„ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel teise liikmesriiki;

c)

„ELi sinine kaart” – luba, millele on märgitud „ELi sinine kaart” ning mis annab selle omanikule õiguse seaduslikult elada ja töötada ELi territooriumil ning liikuda kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil V peatüki kohaselt teise liikmesriiki;

f)

„pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

f)

„pereliikmed” – direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõikes 1, artikli 4 lõike 2 punktis b ja artikli 4 lõikes 3 määratletud kolmandate riikide kodanikud;

g)

„kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat;

g)

„kõrgharidust tõendav dokument” – kraad, diplom või muu tõend, mille on väljastanud kolmas riik ning mida on järgnevalt tunnustanud liikmesriigi pädev asutus ja mis tõendab kõrgharidusprogrammi, nimelt sellise haridusasutuse pakutavate kursuste edukat läbimist, mida riik, kus see asutus asub, tunnustab kõrgharidusasutusena. Sellist dokumenti arvestatakse käesoleva direktiivi rakendamisel tingimusel, et dokumendi saamiseks vajalikud õpingud on kestnud vähemalt kolm aastat. Selleks et hinnata, kas kolmanda riigi kodanikul on kõrgharidus, võetakse käesoleva direktiivi tähenduses aluseks rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versiooni 5a. ja 6. tase ;

h)

„kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse kõrgharidust kinnitava dokumendiga või vähemalt kolmeaastase samaväärse erialase töökogemuse kaudu;

h)

„kõrgem kutsekvalifikatsioon” – kvalifikatsioon, mida tõendatakse vähemalt viieaastase erialase töökogemuse kaudu, mille tase on võrreldav kõrghariduse kvalifikatsiooniga, sealhulgas vähemalt kaheaastane töökogemus juhtival ametikohal ;

i)

„töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal.

i)

„töökogemus” – tegelik ja õiguspärane osalemine asjaomasel kutsealal, mida tõendatakse riigiasutuse väljastatud dokumendiga, nt töötõendi, sotsiaalkindlustuse tõendi või maksutõendiga .

i a)

1.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil.

1.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil, samuti kolmandate riikide kodanike suhtes, kes muu korra alusel juba elavad seaduslikult mõnes liikmesriigis ja taotlevad ELi sinist kaarti .

a)

kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel;

a)

kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejana või ajutise kaitse kavade alusel või on ühel nimetatud põhjustest taotlenud elamisluba ja kelle staatuse üle ei ole veel otsust tehtud ;

b)

kes on pagulased või kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

b)

kes on taotlenud enda pagulasena tunnustamist ning kelle taotluse suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust;

f)

kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal;

f)

kes sisenevad liikmesriiki rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste raames, millega hõlbustatakse teatavate kaubanduse ja investeeringute kategooriatega seotud juriidiliste isikute liikmesriiki sisenemist ja nende ajutist viibimist seal, eeskätt peetakse silmas äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, alltöövõtu korras teenuse osutajaid ja teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) alusel võetud ühenduse kohustustes ettenähtud kõrgharidusega praktikante ;

g a)

3.

Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei tohiks kuuluda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.

3.

Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või ühenduse ja tema liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheliste mis tahes tulevaste lepingute sõlmimist, milles loetletakse kutsealad, mis ei kuulu käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et tagada eetiline värbamine valdkondades, kus valitseb personalipuudus, sektorites, mis on väga olulised ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks, eelkõige tervishoiu- ja haridussektoris, ning sektorites, mis on üliolulised arengumaade võime suhtes pakkuda põhilisi sotsiaalteenuseid , kaitstes kõnealustele lepingutele alla kirjutanud arengumaades inimressurssi.

2.

Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimusi käsitlevaid soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, välja arvatud esimesse liikmesriiki sisenemist käsitlevad sätted .

2.

Käesoleva direktiiviga ei mõjutata liikmesriikide õigust vastu võtta või kehtima jätta soodsamaid sätteid isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi, seoses järgmiste sätetega :

a)

b)

a)

esitab vähemalt üheaastase kehtiva töölepingu või siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;

a)

esitab vähemalt üheaastase, siseriikliku õiguse kohaselt kehtiva töölepingu, mis on sõlmitud kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks , või vastava siduva tööpakkumise asjaomases liikmesriigis;

c)

e)

esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele on ette nähtud seoses töölepinguga või sellest tulenevalt ;

e)

esitab tõendid taotleja ja tema pereliikmete tervisekindlustuse kohta, millega on kaetud kõik riskid, mis on üldiselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul, ajavahemiku jooksul, mil selline kindlustuskaitse ja vastav õigus hüvitistele ei ole ette nähtud seoses töölepinguga tulenevast tervisekindlustusest ;

f)

ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

f)

ei kujuta objektiivselt tõendatud põhjustel ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule ega rahvatervisele.

2.

Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust palgakünnisest , mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt kolmekordse riiklikus õiguses kindlaks määratud igakuise miinimumbrutopalgani .

2.

Lisaks lõikes 1 sätestatud tingimustele ei tohi töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud igakuine brutopalk olla väiksem riiklikust tasemest , mis on liikmesriikides sellel eesmärgil kindlaks määratud ja avaldatud ning mis peab ulatuma vähemalt 1,7-kordse igakuise või aastase keskmise brutopalgani asjaomases liikmesriigis ning mis ei tohi olla väiksem palgast, mida kohaldatakse või kohaldataks võrreldavat tööd tegeva töötaja suhtes vastuvõtvas riigis .

a)

b)

c)

2.

ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kaks aastat ning seda pikendatakse vähemalt samaks kehtivusajaks . Kui tööleping kehtib vähem kui kaks aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kolm kuud.

2.

ELi sinise kaardi algne kehtivusaeg on kolm aastat ning seda pikendatakse vähemalt veel kaheks aastaks . Kui tööleping kehtib vähem kui kolm aastat, antakse ELi sinine kaart töölepingu kehtivusajaks, millele lisatakse kuus kuud.

2 a.

2.

Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi.

2.

Enne ELi sinise kaardi taotluse üle otsustamist võib liikmesriik hinnata oma tööturu olukorda ning kohaldada riiklikku ja ühenduse korda, mis reguleerib vabade töökohtade täitmise tingimusi. Oma kaalutlusõiguse raames arvestab liikmesriik riiklikku ja piirkondlikku tööjõuvajadust .

1.

Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest järgmistel juhtudel :

1.

Liikmesriik tühistab käesoleva direktiivi alusel antud ELi sinise kaardi või keeldub selle pikendamisest, kui ELi sinine kaart on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud.

a)

kui see on omandatud pettusega, seda on võltsitud või omavoliliselt muudetud;

1 a.

b)

kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;

a)

kui ilmneb, et kõnealuse kaardi omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimustele või et ta elab liikmesriigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati elama asuda;

c)

kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.

b)

kui kõnealuse kaardi omanik ei pea kinni artikli 13 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 14 sätestatud piirangutest.

3.

Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervise kaalutlusel .

3.

Liikmesriigid võivad tühistada ELi sinise kaardi või keelduda selle pikendamisest üksnes juhul, kui eksisteerib objektiivselt tõendatud oht avaliku korra tagamisele või avalikule julgeolekule või rahvatervisele .

2.

Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

2.

Kui taotlusega seoses esitatud teave on puudulik, teatavad pädevad ametiasutused võimalikult kiiresti taotlejale, millist täiendavat teavet on vaja esitada. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on saanud vajaliku täiendava teabe.

3.

Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus . Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

3.

Otsusest, millega lükatakse tagasi ELi sinise kaardi taotlus või millega nimetatud kaart jäetakse pikendamata või tühistatakse, teatatakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule ja vajaduse korral tema tööandjale kirjalikult vastavalt asjakohaste riiklike õigusaktidega sätestatud teatamismenetlustele ning sellist otsust on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi vastavalt riigi õigusaktidele määratud pädevas asutuses . Teates osutatakse otsuse põhjustele, võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

1.

ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevatelt ametiasututelt vaja eelnevat kirjalikku , vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul antud luba .

1.

ELi sinise kaardi omaniku juurdepääsu tööturule piiratakse tema kahel esimesel asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna seadusliku elamise aastal sellises tasustatud majandustegevuses osalemisega, mis vastab artiklites 5 ja 6 sätestatud liikmesriiki lubamise tingimustele. Nii töölepingu nende tingimuste muutmiseks, mis mõjutavad liikmesriiki lubamise tingimuste täitmist, kui ka töösuhte muutmiseks on elukohaliikmesriigi pädevaid ametiasutusi vaja eelnevat kirjalikult teavitada vastavalt riiklikele menetlustele ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.

2.

Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut seoses juurdepääsuga kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle võrdselt kodanikega. ELi sinise kaardi omanik teatab oma töösuhte muutumisest elukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele vastavalt riiklikele menetlustele .

2.

Pärast kaheaastast seaduslikku elamist asjaomases liikmesriigis ELi sinise kaardi omanikuna koheldakse nimetatud isikut võrdselt kodanikega.

1.

Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kolm järjestikust kuud.

1.

Töötus ei ole iseenesest põhjus ELi sinise kaardi tühistamiseks või pikendamata jätmiseks , välja arvatud juhul, kui see kestab kauem kui kuus järjestikust kuud.

1 a.

2.

Sellel ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

2.

Lõigetes 1 ja 1 a märgitud ajavahemikul on ELi sinise kaardi omanikul õigus otsida tööd ja võtta kõrget kvalifikatsiooni nõudev töökoht vastu vastavalt artikli 13 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele, olenevalt sellest, kumb on asjakohane.

2.

3.

2 a.

4.

Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c pikendavad liikmesriigid EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.

4.

Erandina direktiivi 2003/109/EÜ artikli 9 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid pikendada EÜ pikaajalise elaniku staatust omava ELi sinise kaardi omanikule ja tema pereliikmetele lubatud äraolekuaega 24 järjestikuse kuuni.

5.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega oma päritoluriigis .

5.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatud erandeid direktiivist 2003/109/EÜ kohaldatakse ainult juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik saab esitada tõendid, et ta on ühenduse territooriumilt ära olnud seoses oma päritoluriigis palgatöötajana või füüsiliselt isikust ettevõtjana majandustegevuses osalemisega, vabatahtliku teenistuse osutamisega või õpingutega, et ergutada mainitud spetsialistide korduvrännet, samuti kõnesolevate võõrtöötajate hilisemat osalemist oma päritoluriigi koolitustel ning teadus- ja tehnikaalases tegevuses .

3.

Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda teadet ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:

3.

Kooskõlas artiklis 12 sätestatud menetlusega töötleb teine liikmesriik seda taotlust ja käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud dokumente ning teatab kirjalikult taotlejale ja esimesele liikmesriigile oma otsusest:

b)

keelduda ELi sinise kaardi andmisest ning kohustada kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud . Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.

b)

keelduda ELi sinise kaardi andmisest, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui on olemas keeldumise põhjused vastavalt artiklile 9. Sel juhul kohustab liikmesriik, kui taotleja asub juba tema territooriumil , kooskõlas riiklikus õiguses sätestatud korraga, sealhulgas riigist väljasaatmise kord, taotlejat ja tema pereliikmeid lahkuma oma territooriumilt. Esimene liikmesriik võtab ELi sinise kaardi omaniku ja tema pereliikmed kohe ilma formaalsusteta tagasi. Pärast tagasivõtmist kohaldatakse artiklit 14.

2.

Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, peab ta eelistama isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel.

2.

Kui liikmesriik otsustab kohaldada direktiivi 2003/109/EÜ artikli 14 lõikes 3 sätestatud tööturule juurdepääsu piiranguid, võib ta eelistada isikut, kellel on elamisluba „pikaajaline elanik – EÜ/ELi sinise kaardi omanik”, teistele kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad asjaomases liikmesriigis elamist samadel eesmärkidel, kui on tegemist olukorraga, kus konkreetse töö puhul on kaks või enam kandidaati võrdse kvalifikatsiooniga .

1.

Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest.

1.

Liikmesriigid teatavad otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele artikliga 7, artikli 9 lõikega 2, artikli 19 lõikega 5 ja artikliga 20 seotud seadusandlike ja reguleerivate meetmete võtmisest ning milliste meetmetega on täpsemalt tegemist .

3.

Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala. Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta. Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.

3.

Igal aastal ja esimest korda mitte hiljem kui 1. aprillil [ühe aasta pärast alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast] esitavad liikmesriigid otsusega 2006/688/EÜ loodud võrgustiku kaudu komisjonile ja teistele liikmesriikidele statistika selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on eelmise kalendriaasta jooksul antud ELi sinine kaart, kelle vastavat kaarti on pikendatud ja tühistatud, märkides ära nende kodakondsuse ja kutseala isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide kohaselt . Samuti edastatakse statistika riiki lubatud pereliikmete kohta, välja arvatud nende kutseala puudutav teave . Lisaks märgitakse esitatud teabes artiklite 19–21 kohaselt liikmesriiki lubatud ELi sinise kaardi omanike ja nende pereliikmete eelnev elukohaliikmesriik.