Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019R1782

Komisjoni määrus (EL) 2019/1782 1. oktoober 2019, millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009 (EMPs kohaldatav tekst)

C/2019/2126

ELT L 272, 25.10.2019, p. 95–106 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1782/oj

25.10.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 272/95


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/1782

1. oktoober 2019,

millega kehtestatakse välistoiteallikate ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt peaks komisjon kehtestama selliste energiamõjuga toodete ökodisaini nõuded, mille müügi- ja kaubandusmaht liidus on märkimisväärne ning millel on märkimisväärne keskkonnamõju, mida on võimalik kujunduse muutmisega ilma liigsete kuludeta oluliselt parandada.

(2)

Komisjoni teatises COM(2016) 773 final (2) (ökodisaini tööplaan), mille on koostanud komisjon direktiivi 2009/125/EÜ artikli 16 lõike 1 kohaselt, on aastateks 2016–2019 kehtestatud tähtsaimad töösuunad ökodisaini ja energiamärgistuse valdkonnas. Ökodisaini tööplaanis on kindlaks määratud energiamõjuga toodete rühmad, mida tuleb käsitada esmatähtsatena ettevalmistavate uuringute tegemisel ja võimalike rakendusmeetmete vastuvõtmisel ning komisjoni määruse (EÜ) nr 278/2009 (3) läbivaatamisel.

(3)

Ökodisaini tööplaanis esitatud meetmetega on 2030. aastaks hinnanguliselt võimalik saavutada aastane lõppenergia sääst, mis on suurem kui 260 TWh ja millele vastab kasvuhoonegaaside heite vähenemine ligikaudu 100 miljoni tonni võrra. Välistoiteallikad moodustavad ühe tööplaanis loetletud tooterühma.

(4)

Komisjon kehtestas välistoiteallikate ökodisaini nõuded määruses (EÜ) nr 278/2009. Vastavalt nimetatud määrusele peaks komisjon selle läbi vaatama, et võtta arvesse tehnika arengut.

(5)

Komisjon vaatas määruse (EÜ) nr 278/2009 läbi ja analüüsis välistoiteallikate tehnilisi, keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte ning kasutajate käitumist. Läbivaatamine toimus tihedas koostöös liidu ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega. Läbivaatamise tulemused avalikustati ja esitati nõuandefoorumil, mis on asutatud direktiivi 2009/125/EÜ artikli 18 alusel.

(6)

Läbivaatamisuuringust selgub, et liidu turule lastakse välistoiteallikaid suures koguses, ning selles kirjeldatakse, millist kasu toob ökodisaininõuete ajakohastamine ja kohandamine vastavalt tehnika arengule.

(7)

Üha rohkem lastakse liidu turule mitme väljundpingega välistoiteallikaid, mis ei ole aga hõlmatud määrusega (EÜ) nr 278/2009. Seepärast tuleks need lisada määruse kohaldamisalasse, et säästa rohkem energiat ja luua võrdsed võimalused.

(8)

Määruse kohaldamisalasse on asjakohane jätta välistoiteallikad, mis kohandavad oma väljundpinget vastavalt primaarkoormusele.

(9)

Ökodisaininõuetega tuleks ühtlustada välistoiteallikate energiatarbimine ja aidata seega kaasa siseturu toimimisele. Samuti tuleks parandada välistoiteallikate keskkonnatoimet. Hindamine näitas, et võrreldes olukorraga, kui ei võeta täiendavaid meetmeid, oleks võimalik aastaks 2030 saavutada aastane lõppenergia sääst 4,3 TWh, millele vastab 1,45 miljonit CO2-ekvivalenttonni.

(10)

Toodete asjakohaste näitajate mõõtmisel tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid. Neis meetodeis tuleks arvesse võtta üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sealhulgas, kui need on olemas, ka harmoneeritud standardeid, mille on vastu võtnud Euroopa standardiorganisatsioonid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (4) I lisas.

(11)

Kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikliga 8 tuleks käesolevas määruses täpsustada, millised on kohaldatavad vastavushindamismenetlused.

(12)

Vastavuskontrolli hõlbustamiseks peaksid tootjad, importijad või volitatud esindajad esitama direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilistes dokumentides ka teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuetega.

(13)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud õiguslikult siduvatele nõuetele tuleks kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktiga 2 kindlaks teha parimate võimalike tehniliste lahenduste võrdlusandmed, millega tagataks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate toodete kogu olelusringi keskkonnatoimet iseloomustavad andmed on laialdaselt kättesaadavad ja kergesti juurdepääsetavad.

(14)

Käesoleva määruse läbivaatamisel tuleks hinnata selle sätete asjakohasust ja tõhusust määruse eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine peaks toimuma piisava aja möödudes, et kõik sätted oleksid rakendatud ja turule mõju avaldanud.

(15)

Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 278/2009 tunnistada kehtetuks.

(16)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaininõuded välistoiteallikate turule laskmise või kasutusele võtmise kohta.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

pingemuundurid;

b)

katkematu toite allikad;

c)

ilma toite funktsioonita akulaadijad;

d)

valgustite muundurid;

e)

meditsiiniseadmete välistoiteallikad;

f)

aktiivsed PoE toiteplokid;

g)

sõltumatute seadmete dokid;

h)

välistoiteallikad, mis lastakse enne 1. aprilli 2025 turule üksnes lisaseadme või tagavaraosana, mille abil asendada täpselt samasugune enne 1. aprilli 2020 turule lastud välistoiteallikas, tingimusel et kõnealusele lisaseadmele või tagavaraosale või selle pakendile on selgelt märgitud „Välistoiteallikas kasutamiseks üksnes ... varuosana“ ning punktiirile märgitud esmatarviti(d), millega kõnealust lisaseadet või tagavaraosa on ette nähtud kasutada.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„välistoiteallikas“ – seade, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

a)

see on ette nähtud avalikust elektrivõrgust saadava sisendvahelduvvoolu muundamiseks ühe või mitme madalama pingega alalis- või vahelduvvooluks;

b)

seda kasutatakse ühe või mitme eraldi seadmega, mis kujutab (kujutavad) endast esmatarvitit (esmatarviteid);

c)

füüsiliselt asub see ümbrises, mis on eraldi esmatarvitina toimiva(te)st seadme(te)st;

d)

see on ühendatud esmatarvitina toimiva(te) seadme(te)ga eemaldatava või pidevalt ühendatud elektriliste pistikühenduste, kaablite, juhtmete või muude juhtide kaudu;

e)

selle nimiväljundvõimsus ei ületa 250 W ning

f)

seda kasutatakse elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmetega, mis on loetletud I lisas;

2)

„madalpingeline välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on alla 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

3)

„mitme väljundpingega välistoiteallikas“ – välistoiteallikas, mis suudab avalikust elektrivõrgust saadava sisendvahelduvpinge samaaegselt muundada mitmeks madalamaks alalis- või vahelduvpingeks;

4)

„pingemuundur“ – seade, mis muundab avalikust elektrivõrgust saadava 230 V sisendpinge 110 V väljundpingeks, mille näitajad on sarnased avaliku elektrivõrgu sisendnäitajatega;

5)

„katkematu toite allikas“ – seade, mis automaatselt tagab varutoite, kui avaliku elektrivõrgu pinge langeb vastuvõetamatule tasemele;

6)

„akulaadija“ – seade, mille väljundliides ühendatakse otse eemaldatava akuga;

7)

„valgusti muundur“ – välistoiteallikas, mida kasutatakse madalpingevalgustite toiteks;

8)

„aktiivne PoE toiteplokk“ – seade, mis muundab avalikust elektrivõrgust saadava sisendpinge madalamaks alalisväljundpingeks ja millel on vähemalt üks Ethernet’i sisendpesa ja vähemalt üks Ethernet’i väljundpesa ning mis varustab toitega ühte või mitut Ethernet’i väljundpesa(de)sse ühendatud seadet ja annab väljundpesa(de)sse nimipinget ainult sel juhul, kui ta tuvastab standardiseeritud viisil, et ühendatud seadmed on ühilduvad;

9)

„sõltumatute seadmete dokk“ – seade, millesse pannakse laadima aku jõul töötav mehhanism, mis täidab selliseid ülesandeid, mille puhul ta peab liikuma ilma kasutaja sekkumiseta; ühtlasi võib see seade juhtida mehhanismi sõltumatut liikumist;

10)

„avalik elektrivõrk“ – võrk, mis tarnib 50 Hz vahelduvvoolu pingega 230 (± 10 %) volti;

11)

„infotehnoloogiaseade“ – seade, mille esmaülesanne on andmete või sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine, ümberlülitamine või mitme sellise ülesande täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõppühenduspesa, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

12)

„kodukeskkond“ – keskkond, kus raadio ja televisiooni vastuvõtuseadmeid kasutatakse eeldatavasti 10 m piires asjaomastest seadmetest;

13)

„nimiväljundvõimsus“ (PO) – tootja kindlaksmääratud suurim väljundvõimsus;

14)

„koormamata seisund“ – seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud avalikku elektrivõrku, kuid väljundisse ei ole ühendatud ühtegi esmatarvitit;

15)

„tööseisund“ – seisund, milles välistoiteallika sisend on ühendatud avalikku elektrivõrku ja väljundisse on ühendatud esmatarviti;

16)

„tööseisundi energiatõhusustegur“ – tööseisundis välistoiteallika toodetud energia ja selle tootmiseks kulunud sisendenergia suhe;

17)

„tööseisundi keskmine energiatõhusustegur“ – 25 %, 50 %, 75 % ja 100 % nimiväljundvõimsusele vastavate tööseisundi energiatõhusustegurite keskmine;

18)

„võrdväärne mudel“ – mudel, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused kui mõnel teisel mudelil, kuid mille on sama tootja, importija või volitatud esindaja turule lasknud või kasutusele võtnud teistsuguse mudelitähisega muu mudelina;

19)

„mudelitähis“ – kood, mis koosneb tavaliselt tärkidest ja mis eristab konkreetset tootemudelit teistest sama kaubamärgiga mudelitest, mis kannavad sama tootja, importija või volitatud esindaja nime.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

II lisas esitatud ökodisaininõudeid kohaldatakse alates samas lisas esitatud kuupäevadest.

Artikkel 4

Vastavushindamine

1.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohane vastavushindamismenetlus on kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemine projekti või kavandi kontroll või V lisas sätestatud juhtimissüsteem.

2.   Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise eesmärgil peavad tehnilised dokumendid sisaldama käesoleva määruse II lisa punkti 2 alapunktis c sätestatud näitajate esitatud väärtusi.

3.   Kui tehnilistes dokumentides teatava mudeli kohta esitatud teave on saadud:

a)

mudeli põhjal, millel on esitamisele kuuluva tehnilise teabe seisukohast olulised samad tehnilised omadused, kuid mille on tootnud muu tootja, või

b)

kavandi järgi tehtud arvutustega või sama või muu tootja teise mudeli alusel tehtud ekstrapoleerimisega või mõlemal viisil,

peavad tehnilised dokumendid sisaldama sellise arvutuse üksikasju ja tulemusi, tootjate tehtud hindamist arvutuse täpsuse kontrollimiseks ja vajaduse korral ka kinnitust eri tootjate mudelite identsuse kohta.

Tehnilistes dokumentides tuleb esitada kõikide võrdväärsete mudelite ja nende tähiste loetelu.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalvekontrollide tegemisel järgivad liikmesriikide ametiasutused käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal turul leiduvate parimate toodete ja tehniliste lahenduste võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengut arvestades läbi ja esitab läbivaatamise tulemused, sealhulgas vajaduse korral muudatusettepaneku eelnõu nõuandefoorumile hiljemalt 14. novembril 2022.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist: kas on otstarbekas kehtestada väikseima energiatõhususteguri nõue 10 % koormusel; võimalused, kuidas lisada määruse kohaldamisalasse juhtmeta laadijad ja aktiivsed Ethernet’itoite plokid ning välistoiteallikad, mida kasutatakse I lisas loetlemata elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmetega, ning võimalused, kuidas lisada ringmajanduse eesmärke toetavaid nõudeid, sealhulgas nõuded koostalitlusvõime kohta.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 278/2009 tunnistatakse kehtetuks 1. aprillist 2020.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2)  Komisjoni teatis „Ökodisaini tööplaan aastateks 2016–2019“, COM(2016) 773 final, 30.11.2016.

(3)  Komisjoni 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 278/2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile (ELT L 93, 7.4.2009, lk 3).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).


I LISA

Elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete loetelu

1.

Kodumasinad:

seadmed toidu valmistamiseks ja seadmed toiduainete muuks töötlemiseks, jookide valmistamise seadmed, mahutite ja pakendite avamise ja sulgemise seadmed, puhastusseadmed ning riiete hooldamise seadmed;

seadmed juuste lõikamiseks, kuivatamiseks ja hooldamiseks, hammaste puhastamiseks, habeme ajamiseks, massaaži tegemiseks ja muud seadmed keha hooldamiseks;

elektrilised lõikurid;

kaalud;

mitmesugused kellad ja muud aja mõõtmise, aja näitamise ja ajanäidu salvestamise seadmed;

2.

infotehnoloogiaseadmed, sealhulgas kopeerimis- ja printimisseadmed ja digiboksid, mis on ette nähtud eelkõige kodukeskkonnas kasutamiseks;

3.

tarbekaubad:

raadioaparaadid;

videokaamerad;

videomagnetofonid;

hifi-helisalvestusseadmed;

helivõimendid;

kodukinoseadmed;

telerid;

muusikariistad;

muud seadmed heli ja kujutiste salvestamiseks ja taasesitamiseks, sealhulgas signaalide või muu tehnoloogia kaudu, millega levitatakse heli ja kujutist muul viisil kui telekommunikatsiooni teel;

4.

elektrilised ja elektroonilised mänguasjad ning vabaaja- ja sporditooted:

elektrilised rongide ja võidusõiduautode komplektid;

mängukonsoolid, sealhulgas käeshoitavad mängukonsoolid;

elektriliste ja elektrooniliste komponentidega sporditooted;

muud mänguasjad ning muu vabaaja- ja sporditooted.


II LISA

Välistoiteallikate ökodisaini nõuded

1.   Energiatõhususe nõuded.

a)

Alates 1. aprillist 2020 ei tohi tarbimisvõimsus koormamata seisundis ületada järgmisi piirmäärasid:

 

Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad

Vahelduvvoolu-alalisvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad

Madalpingelised välistoiteallikad

Mitme väljundpingega välistoiteallikad

PO ≤ 49,0 W

0,21 W

0,10 W

0,10 W

0,30 W

PO > 49,0 W

0,21 W

0,21 W

0,21 W

0,30 W

b)

Alates 1. aprillist 2020 ei tohi tööseisundi keskmine energiatõhusustegur olla väiksem järgmistest piirmääradest:

 

Vahelduvvoolu-vahelduvvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad

Vahelduvvoolu-alalisvoolu-välistoiteallikad, v.a madalpingelised ja mitme väljundpingega välistoiteallikad

Madalpingelised välistoiteallikad

Mitme väljundpingega välistoiteallikad

PO ≤ 1,0 W

0,5 × PO/1 W+ 0,160

0,5 × PO/1 W+ 0,160

0,517 × PO/1 W+ 0,087

0,497 × PO/1 W+ 0,067

1 W < PO ≤ 49,0 W

0,071 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × PO/1 W+ 0,67

0,071 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × PO/1 W+ 0,67

0,0834 × ln(PO/1 W) – 0,0014 × Po/1 W+ 0,609

0,075 × ln(PO/1 W) + 0,561

PO > 49,0 W

0,880

0,880

0,870

0,860

2.   Teabenõuded:

a)

alates 1. aprillist 2020 tuleb andmesildil esitada järgmised andmed:

Andmesildil esitatud teave

Väärtus ja täpsus

Ühik

Märkused

Väljundvõimsus

X,X

W

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Väljundpinge

X,X

V

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Väljundvool

X,X

A

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb esitada kogu kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

b)

Alates 1. aprillist 2020 peavad lõppkasutajatele ettenähtud kasutusjuhendid (kui neid on) ning tootjate, importijate ja volitatud esindajate vabalt juurdepääsetavad veebisaidid sisaldama järgmist teavet järgmises järjekorras:

Avaldatud teave

Väärtus ja täpsus

Ühik

Märkused

Tootja nimi või kaubamärk, äriregistri number ja aadress

Mudelitähis

Sisendpinge

X

V

Tootja teatatud andmed. Esitatakse kas väärtus või vahemik.

Sisendvahelduvvoolu sagedus

X

Hz

Tootja teatatud andmed. Esitatakse kas väärtus või vahemik.

Väljundpinge

X,X

V

Nimiväljundpinge. Märgitakse, kas see on vahelduv- või alalispinge.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Väljundvool

X,X

A

Nimiväljundvool.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühes füüsilises väljundis või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Väljundvõimsus

X,X

W

Nimiväljundvõimsus.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb avaldada kasutatavate väljundpingete, vastavate väljundvoolude ja vastavate väljundvõimsuste andmestik.

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur

X,X

%

Kui koormusseisundi 1 kohta on esitatud mitu tööseisundi keskmist energiatõhusustegurit mitmel väljundpingel, avaldatakse kõige madalama väljundpinge kohta esitatud tööseisundi keskmine energiatõhusustegur.

Selle on esitanud tootja koormusseisundites 1–4 mõõdetud energiatõhusustegurite aritmeetilise keskmise kujul.

Energiatõhusustegur väikesel koormusel (10 %)

X,X

%

Selle on esitanud tootja koormusseisundis 5 arvutatud väärtuse alusel.

Välistoiteallikad, mille nimiväljundvõimsus on kuni 10 W, on sellest nõudest vabastatud.

Kui koormusseisundi 1 kohta on esitatud mitu tööseisundi keskmist energiatõhusustegurit mitmel väljundpingel, avaldatakse kõige madalama väljundpinge kohta esitatud tööseisundi keskmine energiatõhusustegur.

Tarbimisvõimsus koormamata seisundis

X,XX

W

Selle on esitanud tootja koormusseisundis 6 mõõdetud väärtuse alusel.

Asjaomased koormusseisundid on järgmised:

Suhteline nimiväljundvoolutugevus

Koormusseisund 1

100 % ± 2 %

Koormusseisund 2

75 % ± 2 %

Koormusseisund 3

50 % ± 2 %

Koormusseisund 4

25 % ± 2 %

Koormusseisund 5

10 % ± 1 %

Koormusseisund 6

0 % (koormamata seisund)

c)

alates 1. aprillist 2020 peavad artikli 4 kohaseks vastavushindamiseks vajalikud tehnilised dokumendid sisaldama järgmisi andmeid:

1)

välistoiteallikad nimiväljundvõimsusega üle 10 W:

Teatatud suurus

Kirjeldus

Ruutkeskmine väljundvoolutugevus (mA)

Mõõdetakse koormusseisundites 1 kuni 5.

Ruutkeskmine väljundpinge (V)

Tööseisundi väljundvõimsus (W)

Ruutkeskmine sisendpinge (V)

Mõõdetakse koormusseisundites 1 kuni 6.

Ruutkeskmine sisendvõimsus (W)

Sisendvoolu harmoonilistest komponentidest tulenev kogumoonutus

Tegelik võimsustegur

Tarbitud võimsus (W)

Arvutatud koormusseisundites 1 kuni 5, mõõdetud koormusseisundis 6.

Tööseisundi energiatõhusustegur

Arvutatud koormusseisundites 1 kuni 5.

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur

Koormusseisundite 1–4 aritmeetiline keskmine energiatõhusustegur.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb täpsustada asjakohased avaldatavad suurused iga mõõtmise kohta.

Asjaomased koormusseisundid on esitatud punkti 2 alapunktis b;

2)

välistoiteallikad nimiväljundvõimsusega kuni 10 W:

Teatatud suurus

Kirjeldus

Ruutkeskmine väljundvoolutugevus (mA)

Mõõdetud koormusseisundites 1–4.

Ruutkeskmine väljundpinge (V)

Tööseisundi väljundvõimsus (W)

Ruutkeskmine sisendpinge (V)

Mõõdetud koormusseisundites 1–4 ja 6.

Ruutkeskmine sisendvõimsus (W)

Sisendvoolu harmoonilistest komponentidest tulenev kogumoonutus

Tegelik võimsustegur

Tarbitud võimsus (W)

Arvutatud koormusseisundites 1–4, mõõdetud koormusseisundis 6.

Tööseisundi energiatõhusustegur

Arvutatud koormusseisundites 1–4.

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur

Koormusseisundite 1–4 aritmeetiline keskmine energiatõhusustegur.

Juhul kui koormusseisundis 1 mõõdetakse rohkem kui ühte füüsilist väljundit või rohkem kui ühte väljundpinget, tuleb täpsustada asjakohased avaldatavad suurused iga mõõtmise kohta.

Asjaomased koormusseisundid on sätestatud punkti 2 alapunktis b.

3.   Mõõtmised ja arvutused

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja kontrollimiseks tehakse mõõtmised ja arvutused kooskõlas harmoneeritud standarditega, mille viitenumbrid on sel eesmärgil avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, või muude usaldusväärsete, täpsete ja korratavate üldtunnustatud tipptaseme meetoditega.


III LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtava kontrolli menetlus

Käesoleva lisa kohased kontrollimisel lubatud hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollib liikmesriigi ametiasutus; tootja, importija ega volitatud esindaja ei tohi neid kasutada lubatud hälvetena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi, samuti ei tohi ta neid kasutada nimetatud väärtuste tõlgendamisel, et saavutada toote vastavus nõuetele või esitada paremad tulemusnäitajad.

Kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad toote mudeli vastavust käesoleva määruse nõuetele kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikega 2, kasutavad nad käesolevas lisas osutatud nõuete puhul järgmist menetlust.

1.

Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte seadet.

2.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a)

kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohastes tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (edaspidi „esitatud väärtused“) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest; ning

b)

kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui mitte mingis tootja, importija või volitatud esindaja avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja, importija või volitatud esindaja seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c)

kui liikmesriikide ametiasutused katsetavad mudeli ühte eksemplari ja määratud väärtused (asjakohaste näitajate katsetamise käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) jäävad tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse; ning

d)

kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad mudeli ühte eksemplari ning see vastab II lisa punkti 2 teabenõuetele.

3.

Kui punkti 2 alapunktides a, b või d osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4.

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valivad liikmesriikide ametiasutused katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet. Teise võimalusena võib valida kolm täiendavat eksemplari ühe või mitme võrdväärse mudeli hulgast.

5.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme eksemplariga määratud väärtuste aritmeetiline keskmine jääb tabelis 1 esitatud vastavate kontrollimisel lubatud hälvete piiresse.

6.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse asjaomane mudel ja kõik võrdväärsed mudelid käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel on tunnistatud punkti 3 või 6 kohaselt mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused järgivad II lisas esitatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Käesolevas lisas osutatud nõuete puhul kasutavad liikmesriikide ametiasutused üksnes tabelis 1 esitatud kontrollimisel lubatud hälbeid ja üksnes punktides 1–7 kirjeldatud menetlust. Tabelis 1 esitatud näitajate puhul ei tohi kasutada muid lubatud hälbeid, nt harmoneeritud standarditega või muude mõõtmismeetoditega ettenähtud lubatud hälbeid.

Tabel 1.

Kontrollimisel lubatud hälbed

Näitajad

Kontrollimisel lubatud hälbed

Koormamata seisundis

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 0,01 W suurem.

Tööseisundi energiatõhusustegur igas kohaldatavas koormusseisundis

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur

Määratud väärtus (*1) ei tohi olla esitatud väärtusest üle 5 % väiksem.


(*1)  Punkti 4 kohaselt katsetatud kolme täiendava eksemplari puhul on määratud väärtus nende kolme täiendava eksemplari määratud väärtuste aritmeetiline keskmine.


IV LISA

Võrdlusandmed

Käesoleva määruse jõustumise ajal on koormamata seisundi tarbimisvõimsuse ja tööseisundi keskmise energiatõhususteguri seisukohast parimad turul kättesaadavate välistoiteseadmete tehnilised lahendused järgmiste näitajatega.

a)

Koormamata seisundis:

välistoiteallikate väikseimaks saavutatavaks tarbimisvõimsuseks koormamata seisundis võib lugeda järgmist:

0,002 W, kui PO ≤ 49,0 W;

0,010 W, kui PO > 49,0 W.

b)

Tööseisundi keskmine energiatõhusustegur:

välistoiteallikate parimaks saavutatavaks tööseisundi keskmiseks energiatõhususteguriks võib lugeda järgmist:

0,767, kui PO ≤ 1,0 W;

0,905, kui 1,0 W < PO ≤ 49,0 W;

0,962, kui PO > 49,0 W.


Top