EELNÕU: OTSUS, MILLEGA MUUDETAKSE KONVENTSIOONI I LISA

Esitaja: konventsiooni arendamise töörühm

Osaliste konverents,

TUNNISTADES tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsiooni I lisas esitatud ainete ja segude kategooriate ning konkreetsete ainete ja nende piirkoguste ajakohastamise vajadust, et võtta kasutusele ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (ST/SG/AC.10/30/Rev.4) kriteeriumid ning säilitada sidusus vastavate Euroopa Liidu õigusaktidega,

PIDADES SILMAS osaliste konverentsi otsust vaadata läbi I lisas esitatud ohtlikud ained ja nende kogused ning otsust 2004/4 konventsiooni arendamise töörühma loomise kohta,

VÕTTES ARVESSE I lisa muutmise ettepanekut, mille kõnealune töörühm on koostanud põhjaliku läbivaatamise tulemusena,

MUUDAVAD konventsiooni I lisa (ohtlikud ained ohtlike tegevuste määratlemise seisukohalt) asendades selle käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

LISA

OHTLIKU TEGEVUSE MÄÄRATLEMISE ALUSEKS OLEVAD OHTLIKUD AINED  (1)

Kui II osas nimetatud aine või segu kuulub ka ühte või mitmesse I osas loetletud kategooriasse, kohaldatakse II osas määratud piirkogust.

Osalised võtavad ohtliku tegevuse määratlemisel arvesse ohtliku tegevusega seotud kõigi olemasolevate ning asjaomase tegevuse, sealhulgas ladustamistegevuse, üle kontrolli kaotamisel mõistliku eelduse kohaselt tekkida võivate ohtlike ainete tegelikke või eeldatavaid ohtlikke omadusi ja/või koguseid.

I osa

II osas konkreetselt nimetamata ainete ja segude kategooriad

Kategooria kooskõlas ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemiga	Piirkogus (tonnides)
1. Äge mürgisus, 1. kategooria, kõik kokkupuuteviisid (2)	20
2. Äge mürgisus:   2. kategooria, kõik kokkupuuteviisid (3)   3. kategooria, kokkupuude sissehingamisel (4)	200
3. Mürgisus sihtelundi suhtes ühekordse kokkupuute korral — 1. kategooria (5)	200
4. Lõhkeained — ebapüsivad lõhkeained ja lõhkeained, mille puhul asjaomane aine, segu või toode kuulub GHSi jaotises 2.1.2 sätestatud kriteeriumide kohasesse alamklassi 1.1, 1.2, 1.3, 1.5 või 1.6, ning ained ja segud, mis on ohtlike kaupade vedu käsitlevate ÜRO soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu I osa 2. katseseeria kohaselt plahvatusohtlikud ega kuulu ohuklassi „Orgaanilised peroksiidid” või „Isereageerivad ained ja segud” (6)  (7)	50
5. Lõhkeained, mille puhul asjaomane aine, segu või toode kuulub GHSi jaotises 2.1.2 määratletud alamklassi 1.4 (7)  (8)	200
6. Tuleohtlikud gaasid, 1. või 2. kategooria (9)	50
7. Aerosoolid, (10) 1. või 2. kategooria, sisaldavad 1. või 2. kategooria tuleohtlikku gaasi või 1. kategooria tuleohtlikku vedelikku	500 (neto)
8. Aerosoolid, 1. või 2. kategooria, ei sisalda 1. või 2. kategooria tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooria tuleohtlikku vedelikku (11)	50 000 (neto)
9. Oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria (12)	200
10. Tuleohtlikud vedelikud:   oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria   2. ja 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, mida hoitakse nende keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril, (13) ning   muud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 60 °C ja mida hoitakse nende keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril (14)	50
11. Tuleohtlikud vedelikud:   2. ja 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, mille puhul võib konkreetsetes töötlemistingimustes, näiteks kõrgel rõhul või kõrgel temperatuuril, tekkida tööstusõnnetuse oht, (15) või   muud vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 60 °C ja mille puhul võib konkreetsetes töötlemistingimustes, näiteks kõrgel rõhul või kõrgel temperatuuril tekkida tööstusõnnetuse oht	200
12. 2. ja 3. kategooria tuleohtlikud vedelikud, mida ei ole käsitletud punktides 10 ja 11 (16)	50 000
13. Isereageerivad ained ja segud ning orgaanilised peroksiidid:   isereageerivad ained ja segud, tüübid A ja B ning   orgaanilised peroksiidid, tüüp A või B (17)	50
14. Isereageerivad ained ja segud ning orgaanilised peroksiidid:   isereageerivad ained ja segud, tüübid C, D, E ja F ning   orgaanilised peroksiidid, tüübid C, D, E või F (18)	200
15. Pürofoorsed vedelikud, tahked ained ja segud, 1. kategooria	200
16. Oksüdeerivad vedelikud, tahked ained ja segud, 1., 2. ja 3. kategooria	200
17. Ohtlik veekeskkonnale, ägeda mürgisuse 1. kategooria või kroonilise mürgisuse 1. kategooria (19)	200
18. Ohtlik veekeskkonnale, kroonilise toksilisuse 2. kategooria (20)	500
19. Veega ägedalt reageerivad ained ja segud, näiteks atsetüülkloriid ja titaantetrakloriid	500
20. Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub tuleohtlikku gaasi — 1. kategooria (21)	500
21. Ained ja segud, millest kokkupuutel veega eraldub toksilist gaasi (ained ja segud, millest kokkupuutel vee või niiske õhuga eraldub gaasi, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse 1., 2. või 3. kategooriasse, näiteks alumiiniumfosfiid ja fosforpentasulfiid)	200

II osa

Konkreetsed ained

Aine	Piirkogus (tonnides)
1a. Ammooniumnitraat (22)	10 000
1b. Ammooniumnitraat (23)	5 000
1c. Ammooniumnitraat (24)	2 500
1d. Ammooniumnitraat (25)	50
2a. Kaaliumnitraat (26):	10 000
2b. Kaaliumnitraat (27):	5 000
3. Arseenpentoksiid ning arseenhape ja/või selle soolad	2
4. Arseentrioksiid ning arseenishape ja/või selle soolad	0.1
5. Broom	100
6. Kloor	25
7. Nikliühendid sissehingatava pulbri kujul: nikkelmonooksiid, nikkeldioksiid, nikkelsulfiid, trinikkeldisulfiid ja dinikkeltrioksiid	1
8. Etüleenimiin	20
9. Fluor	20
10. Formaldehüüd (kontsentratsioonis ≥ 90 %)	50
11. Vesinik	50
12. Vesinikkloriid (veeldatud gaas)	250
13. Pliialküülid	50
14. 1. ja 2. kategooria tuleohtlikud veeldatud gaasid (sh veeldatud naftagaas) ja maagaas (28)	200
15. Atsetüleen	50
16. Etüleenoksiid	50
17. Propüleenoksiid	50
18. Metanool	5 000
19. 4,4'-metüleenbis(2-kloroaniliin) ja/või selle soolad pulbri kujul	0.01
20. Metüülisotsüanaat	0.15
21. Hapnik	2 000
22. Tolueendiisotsüanaat (2,4-tolueendiisotsüanaat ja 2,6-tolueendiisotsüanaat)	100
23. Karbonüüldikloriid (fosgeen)	0.75
24. Arsiin (arseentrihüdriid)	1
25. Fosfiin (fosfortrihüdriid)	1
26. Vääveldikloriid	1
27. Vääveltrioksiid	75
28. Polüklorodibensofuraanid ja polüklorodibensodioksiinid [sh tetraklorodibensodioksiin (TCDD)], arvutatuna TCDD ekvivalendina (29)	0.001
29. Järgmised kantserogeenid või segud, milles järgmiste kantserogeenide sisaldus on üle 5 massiprotsendi: 4-aminobifenüül ja/või selle soolad, bensotrikloriid, bensidiin ja selle soolad, bis(kolorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, 1,2-dibromoetaan, dietüülsulfaat, dimetüülsulfaat, dimetüülkarbamoüülkloriid, 1,2-dibromo-3-kloropropaan, 1,2-dimetüülhüdrasiin, dimetüülnitrosoamiin, heksametüülfosfortriamiid, hüdrasiin, 2-naftüülamiin ja selle soolad, 4-nitrodifenüül ja 1,3-propaansultoon	2
30. Naftatooted ja alternatiivkütused: a) mootoribensiin ja ligroiin b) petrooleum (sh reaktiivkütus) c) gaasiõlid (sh diislikütus, tarbekütteõlid ja gaasiõli kokkusegamisosised) d) rasked kütteõlid e) alternatiivkütused, mis on sama otstarbega ning sarnase tuleohtlikkuse ja keskkonnaohtlikkusega kui punktides a–d osutatud tooted	25 000
31. Veevaba ammoniaak	200
32. Boortrifluoriid	20
33. Vesiniksulfiid	20
34. Piperidiin	200
35. Bis(2-dimetüülaminoetüül)(metüül)amiin	200
36. 3-(2-etüülheksüüloksü)propüülamiin	200
37. Naatriumhüpokloritit sisaldavad segud, mis on klassifitseeritud veekeskkonnale ohtliku akuutse toksilisuse 1. kategooriasse (H400), sisaldavad alla 5 % aktiivkloori ega ole liigitatud ühessegi muusse I lisa 1. osas määratletud ohukategooriasse (30)	500
38. Propüülamiin (31)	2 000
39. Tert-butüülakrülaat (31)	500
40. 2-metüül-3-buteennitriil (31)	2 000
41. Tetrahüdro-3,5-dimetüül-1,3,5-tiadiasinaan-2-tioon (dasomet) (31)	200
42. Metüülakrülaat (31)	2 000
43. Metüülpüridiin (31)	2 000
44. Bromo-3-kloropropaan (31)	2 000

Parandused

1.

Lisa I osa punkt 8: „Aerosoolid” asendatakse järgmisega: „Aerosoolid (10)”.

2.

Lisa I osa punkti 11 viimane rida: „tööstusõnnetuse oht” asendatakse järgmisega: „tööstusõnnetuse oht (14)”.

3.

Lisa II osa punkt 43: „Metüülpüridiin (31)” asendatakse järgmisega: „3-Metüülpüridiin (31)”.

4.

Lisa märkused 13, 15 ja 16: „jaotis 2.4.2” asendatakse järgmisega: „jaotis 2.6.2”.

---

(1)  Vastavalt ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (GHS) (ST/SG/AC.10/30/Rev.4) kohastele kriteeriumidele. Osalised peaksid kasutama neid kriteeriume ainete ja segude klassifitseerimisel käesoleva lisa I osa kohaselt, välja arvatud juhul, kui siseriiklike õigusaktidega on vastu võetud muud õiguslikult siduvad kriteeriumid. Segu käsitletakse puhta ainega samaväärsena, kui selle kontsentratsioon jääb piiridesse, mis on vastavalt segu omadustele määratud kindlaks GHSi põhjal, kui ei ole konkreetselt esitatud segu protsentuaalset koostist või muud kirjeldust.

(2)  Vastavalt GHSi jaotistes 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud kriteeriumidele.

(3)  Vastavalt GHSi jaotistes 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud kriteeriumidele.

(4)  Aine, mis kuulub suukaudsel kokkupuutel avalduva akuutse toksilisuse 3. kategooriasse, liigitatakse kandes 2 määratletud akuutse toksilisusega ainete hulka, kui seda ei saa klassifitseerida sissehingamisel avalduva akuutse toksilisuse ega nahakaudsel kokkupuutel avalduva akuutse toksilisuse alusel, näiteks nende kahe kokkupuuteviisiga seotud toksilisust käsitlevate veenvate andmete puudumise korral.

(5)  Aine, mis on inimestele mõjunud märkimisväärselt toksilisena või mille puhul katseloomadega tehtud uuringute põhjal võib eeldada, et see võib ühekordsel kokkupuutel mõjuda inimestele märkimisväärselt toksilisena. Lisaselgitused on esitatud GHSi 3. osa joonisel 3.8.1 ja tabelis 3.8.1.

(6)  Aine või segu plahvatusohtlikkuse katsetamine on vajalik ainult juhul, kui katsete ja kriteeriumide käsiraamatu 6. liite 3. osa kohase sõelumismenetluse teel on leitud, et aine või segu võib olla plahvatusohtlik.

(7)  Ohuklass „Lõhkeained” hõlmab lõhkeainetooteid. Kui lõhkeaine või -segu kogus tootes on teada, lähtutakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel sellest kogusest. Kui lõhkeaine või -segu kogus tootes on teadmata, käsitatakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel kogu toodet lõhkeainena.

(8)  Kui alamklassi 1.4 kuuluvat lõhkeainet vabastatakse pakendist või pakitakse ümber, klassifitseeritakse see kande 4 („Lõhkeained”) alla, kui ei ole tõendatud, et kaasnev oht vastab GHSi kohaselt jätkuvalt alamklassi 1.4 puhul määratletud ohule.

(9)  Vastavalt GHSi jaotises 2.2.2 sätestatud kriteeriumidele.

(10)  Aerosoolid klassifitseeritakse vastavalt GHSi peatükis 2.3 sätestatud kriteeriumidele ning katsete ja kriteeriumide käsiraamatu III osa 31. jaole, nagu on osutatud kõnealuses GHSi peatükis.

(11)  Selle kande alla liigitamiseks peab olema dokumenteeritud, et aerosoolimahutis ei ole 1. või 2. kategooria tuleohtlikku gaasi ega 1. kategooria tuleohtlikku vedelikku.

(12)  Vastavalt GHSi jaotises 2.4.2 sätestatud kriteeriumidele.

(13)  Vastavalt GHSi jaotises 2.4.2 sätestatud kriteeriumidele.

(14)  Vedelikku, mille leekpunkt on üle 35 °C, võib teatavatel regulatiivsetel eesmärkidel (nt transpordi puhul) käsitada mittesüttiva vedelikuna, kui katsete ja kriteeriumide käsiraamatu III osa 32. jaos kirjeldatud põlemisvõime säilimise katse L.2 tulemused on negatiivsed. See ei kehti siiski teatavates tingimustes, näiteks kõrgel temperatuuril või rõhul, ja seepärast on sellised vedelikud liigitatud käesoleva kande alla.

(15)  Vastavalt GHSi jaotises 2.4.2 sätestatud kriteeriumidele.

(16)  Vastavalt GHSi jaotises 2.4.2 sätestatud kriteeriumidele.

(17)  Vastavalt GHSi jaotistes 2.8.2 ja 2.15.2.2 sätestatud kriteeriumidele.

(18)  Vastavalt GHSi jaotistes 2.8.2 ja 2.15.2.2 sätestatud kriteeriumidele.

(19)  Vastavalt GHSi jaotises 4.1.2 sätestatud kriteeriumidele.

(20)  Vastavalt GHSi jaotises 4.1.2 sätestatud kriteeriumidele.

(21)  Vastavalt GHSi jaotises 2.12.2 sätestatud kriteeriumidele.

(22)  Ammooniumnitraat (10 000): väetised, mis on võimelised lagunema iseeneslikult jätkuval viisil.

Kohaldatakse ammooniumnitraadipõhiste kompleks-/täisväetiste suhtes (kompleks-/täisväetised, mis sisaldavad ammooniumnitraati koos fosfaadi ja/või potasega), mis vastavalt künakatsele (vt katsete ja kriteeriumide käsiraamatu III osa alajagu 38.2) on võimelised lagunema iseeneslikult jätkuval viisil ning milles ammooniumnitraadi kujul esineva lämmastiku sisaldus on:

a)	15,75–24,5 massiprotsenti (see vastab ammooniumnitraadi sisaldusele 45–70 massiprotsenti) ja mis ei sisalda kokku üle 0,4 % põlevaid/orgaanilisi aineid või mis vastavad asjakohase detonatsioonikindluse katse (nt neljatollise terastoru katse) nõuetele;

b)	kuni 15,75 massiprotsenti ja mille põlevate ainete kogus ei ole piiratud.

(23)  Ammooniumnitraat (5,000): väetisele sobiva puhtusastmega.

Kohaldatakse ammooniumnitraadipõhiste lihtväetiste ning ammooniumnitraadipõhiste kompleks-/täisväetiste suhtes, milles ammooniumnitraadi kujul esineva lämmastiku sisaldus on:

a)	üle 24,5 massiprotsendi, välja arvatud segude puhul, mis sisaldavad ammooniumnitraadipõhist lihtväetist koos dolomiidi, lubjakivi ja/või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90 %;

b)	üle 15,75 massiprotsendi ammooniumnitraadi ja ammooniumsulfaadi segude puhul;

c)

üle 28 massiprotsendi (see vastab ammooniumnitraadi sisaldusele üle 80 massiprotsendi) segude puhul, mis sisaldavad ammooniumnitraadipõhist lihtväetist koos dolomiidi, lubjakivi ja/või kaltsiumkarbonaadiga, mille puhtusaste on vähemalt 90 %, ning mis vastavad asjakohase detonatsioonikindluse katse (nt neljatollise terastoru katse) nõuetele.

(24)  Ammooniumnitraat (2 500): tehnilise puhtusastmega.

Kohaldatakse järgmiste ainete ja segude suhtes:

a)	ammooniumnitraat ja ammooniumnitraati sisaldavad segud, milles ammooniumnitraadi kujul esineva lämmastiku sisaldus on: i) 24,5–28 massiprotsenti ja mis sisaldavad kuni 0,4 % põlevaid aineid; ii) üle 28 massiprotsendi ja mis sisaldavad kuni 0,2 % põlevaid aineid;

b)	ammooniumnitraadi vesilahused, milles ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi.

(25)  Ammooniumnitraat (50): nõuetele mittevastavad ained ja väetised, mis ei vasta asjakohase detonatsioonikindluse katse (nt neljatollise terastoru katse) nõuetele.

Kohaldatakse järgmiste ainete ja segude suhtes:

a)

tootmisprotsessi käigus kõrvaldatud materjal ning märkustes 23 ja 24 osutatud ammooniumnitraat, ammooniumnitraati sisaldavad segud, ammooniumnitraadipõhised lihtväetised ning ammooniumnitraadipõhised kompleks-/täisväetised, mille lõppkasutaja tagastab või on tagastanud tootjale, saatnud ajutiseks ladustamiseks või ümbertöötlemiskäitises ümbertöötamiseks, ringlussevõtuks või ohutu kasutamise jaoks ümbertöötlemiseks, kuna need ei vasta enam märkustes 23 ja 24 esitatud nõuetele;

b)	märkuse 22 punktis a ja märkuses 23 osutatud väetised, mis ei vasta asjakohase detonatsioonikindluse katse (nt neljatollise terastoru katse) nõuetele.

(26)  Kaaliumnitraat (10 000): kaaliumnitraadipõhised granuleeritud/mikrogranuleeritud täisväetised, millel on samad omadused kui puhtal kaaliumnitraadil.

(27)  Kaaliumnitraat (5 000): kaaliumnitraadipõhised (kristallilised) täisväetised, millel on samad ohtlikud omadused kui puhtal kaaliumnitraadil.

(28)  Vääristatud biogaas: käesoleva konventsiooni rakendamisel võib vääristatud biogaasi klassifitseerida I lisa 2. osa kande 14 alla, kui seda on töödeldud kooskõlas puhastatud ja vääristatud biogaasi suhtes kohaldatavate normidega, millega tagatakse maagaasi kvaliteediga samaväärne kvaliteet, sealhulgas metaanisisalduse osas, ning kui selle hapnikusisaldus ei ole üle 1 %.

(29)  Polüklorodibensofuraanid ja polüklorodibensodioksiinid

Polüklorodibensofuraanide ja polüklorodibensodioksiinide koguste arvutamisel kasutatakse järgmisi 2005. aastal tehtud uue hindamise kohaseid Maailma Terviseorganisatsiooni toksilisuse ekvivalentfaktoreid (TEFid), mis iseloomustavad dioksiinide ja dioksiinilaadsete ühendite toksilisust kokkupuutel inimeste ja imetajatega.

Maailma Terviseorganisatsiooni TEFid (2005)

Dioksiinid	TEF	Furaanid	TEF
2,3,7,8-TCDD	1	2,3,7,8-TCDF	0.1
1,2,3,7,8-PeCDD	1	2,3,4,7,8-PeCDF	0.3
1,2,3,4,7,8-HxCDD	0.1	1,2,3,7,8-PeCDF	0.03
1,2,3,6,7,8-HxCDD	0.1	1,2,3,4,7,8-HxCDF	0.1
1,2,3,7,8,9-HxCDD	0.1	1,2,3,7,8,9-HxCDF	0.1
1,2,3,4,6,7,8-HpCDD	0.01	2,3,4,6,7,8-HxCDF	0.1
OCDD	0.0003	1,2,3,7,8,9-HxCDF	0.1
		1,2,3,4,6,7,8-HpCDF	0.01
		1,2,3,4,7,8,9-HpCDF	0.01
		OCDF	0.0003
Lühendid: Hx = hexa, Hp = hepta, O = octa, P = penta, T = tetra. Viide: Martin Van den Berg and others, The 2005 World Health Organization Re-evaluation of Human and Mammalian Toxic Equivalency Factors for Dioxins and Dioxin-like Compounds, Toxicological Sciences 93(2) (oktoober 2006), lk 223–241 (2006).

(30)  Tingimusel, et naatriumhüpokloriti puudumisel ei kuuluks segu veekeskkonnale ohtliku akuutse toksilisuse 1. kategooriasse.

(31)  Kui nimetatud ohtlik aine kuulub I osa kande 10 või 11 kohaste tuleohtlike vedelike hulka, kasutatakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel väikseimat sätestatud piirkogust.