15.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 297/13

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ETR-kalapüügi määrus) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, sellise riigina kindlaksmääratud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avaldamise, selliste riikide nimekirjast kustutamise ning mis tahes erakorraliste meetmete menetlus.

(3)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt võib Euroopa Komisjon määrata kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmanda riigi võib määrata koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks, kui ta ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärse riigina talle rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(4)

Koostööd mittetegevad kolmandad riigid määratakse kindlaks ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamise põhjal.

(5)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 võib nõukogu kehtestada koostööd mittetegevate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(6)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt palutakse kolmandast riigist lipuriikidel teatada komisjonile õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja jõustamise kord, mida selle riigi kalalaevad peavad täitma.

(7)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt teeb komisjon kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse püügisertifitseerimissätete rakendamisega.

(8)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teatas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus”) kaheksale riigile, et nad võidakse kindlaks määrata kolmanda riigina, keda komisjon käsitab koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(9)

Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise kindlaksmääramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(10)

Komisjon teatas 15. novembril 2012 neile kaheksale riigile eraldi kirjades, et peab võimalikuks nende riikide kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina. Kirjadele oli lisatud 15. novembri 2012. aasta otsus.

(11)

Neis kirjades rõhutas komisjon, et selleks, et neid riike ei määrataks kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina ja neid ei soovitataks kanda selliste riikide nimekirja vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklitele 31 ja 33, kutsutakse neid üles koostama ja rakendama tihedas koostöös komisjoniga tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui asjaomased riigid oleksid tegevuskava õigel ajal ja tulemuslikult rakendanud, oleksid nad võinud vältida seda, et nad määratakse kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina ja soovitatakse kanda selliste riikide nimekirja.

(12)

Komisjon kutsus kaheksat asjaomast riiki üles i) võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks; ii) hindama komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamist ning iii) saatma komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjalikud aruanded, milles on hinnatud kõigi meetmete rakendamist muu hulgas selle poolest, kui tõhusalt nad aitavad igaüks eraldi ja/või kõik koos tagada kõigile nõuetele vastava kalanduskontrollisüsteemi.

(13)

Asjaomasele kaheksale riigile anti võimalus kirjalikult reageerida komisjoni otsuses sõnaselgelt väljendatud probleemidele ja muule asjakohasele teabele. Neile anti võimalus esitada tõendid, et lükata ümber 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud faktid või neid täiendada või võtta vajaduse korral vastu tegevuskava olukorra heastamiseks ja vastavad meetmed. Nimetatud kaheksale riigile tagati õigus küsida ja esitada lisateavet.

(14)

Seepärast alustas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsuse ja kirjadega asjaomase kaheksa riigiga dialoogi ja märkis, et tema arvates piisab põhimõtteliselt kuuekuusest ajavahemikust kokkuleppele jõudmiseks.

(15)

Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel kõnealuselt kaheksalt kolmandalt riigilt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse. Neid kaheksat riiki hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(16)

Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik (edaspidi „Sri Lanka”) ei suutnud komisjoni toodud fakte ümber lükata ega rakendada olukorra heastamiseks tegevuskava.

(17)

Käesolev komisjoni rakendusotsus, millega määratakse Sri Lanka kindlaks kolmanda riigina, keda komisjon peab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks riigiks, on tehtud ETR-kalapüügi määruse rakendamisega seotud uurimise ja dialoogi tulemusel. See uurimine ja dialoog toimus kooskõlas nimetatud määruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega; määruses on muu hulgas osutatud kolmandate riikide kohustustele võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, mis tulenevad neile kui lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärsele riigile rahvusvahelisest õigusest.

(18)

Käesolev komisjoni rakendusotsus, millega määratakse Sri Lanka kindlaks kolmanda riigina, keda komisjon peab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks riigiks, toob kaasa ETR-kalapüügi määruse artikli 18 lõike 1 punktis g sätestatud tagajärjed.

(19)

Komisjon teatas ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Sri Lankale 15. novembri 2012. aasta otsusega, et ta peab võimalikuks Sri Lanka kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina (3).

(20)

Komisjon kutsus Sri Lankat üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puuduste kõrvaldamiseks.

(21)

Peamised puudujäägid, mille komisjon soovitatud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud mitme puudusega rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige piisava õigusraamistiku vastuvõtmisega, piisava ja tõhusa seiresüsteemi, vaatluskava ja heidutava karistussüsteemi puudumisega ning püügisertifitseerimissüsteemi rakendamisega nõuetele mittevastavalt. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide järgimisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(22)

Sri Lanka saatis komisjonile 14. detsembril 2012 teate institutsiooniliste meetmete kohta, mis on kehtestatud soovitatud tegevuskavas kindlaksmääratud puuduste kõrvaldamiseks.

(23)

Sri Lanka esitas kirjalikud märkused 31. detsembril 2012 ja 4. jaanuaril 2013.

(24)

Komisjon palus 7. veebruari 2013. aasta kirjas Sri Lankal esitada ajakohane teave soovitatud tegevuskava põhipunktide kohta.

(25)

Sri Lanka ametiasutused esitasid 13. märtsil 2013 järgmised dokumendid: i) kaaskiri ja seletuskiri; ii) kõigi Sri Lanka meetmete ajakohane ajakava; iii) ajakohane teave soovitatud tegevuskava põhipunktide kohta; iv) ETR-kalapüügi vastu võitlemise riiklik 2013. aasta tegevuskava; v) ajakohane teave püügisertifikaatide kasutamise halduskorra ja suuniste kohta; vi) 2013. aasta eelarveeraldis kalanduse ja veeressursside arendamise talituse kvaliteedikontrolliosakonna allkontori loomiseks lennujaamas; vii) õiguslike kohustuste täitmise, kaugpüügilaevade seire ja heidutavate karistustega seotud läbivaadatud õigusaktide eelnõud; viii) kavad, mille alusel suurendada ettevõtjate teadlikkust püügisertifitseerimissüsteemist; xi) kontrollisüsteem ja x) avameres toimuva ETR-kalapüügi uurimise korda käsitlevad suunised.

(26)

Komisjon ja Sri Lanka pidasid Brüsselis 17. aprillil 2013 tehnilise konsultatsiooni. Sel kohtumisel tutvustasid Sri Lanka ametiasutused komisjonile hiljutist ETR-kalapüügi vastu võitlemise riiklikku tegevuskava, püügisertifikaatides sisalduva teabe ristkontrollimise parandamiseks kavandatud meetmeid ning õigusraamistiku läbivaatamist, millega on algust tehtud.

(27)

Sri Lanka rõhutas 30. mai 2013. aasta ja 3. juuni 2013. aasta kirjades oma kindlat kavatsust õigel ajal rakendada riigi koostatud tegevuskava ning võtta vastu õiguslikud muudatused ETR-kalapüügi vastaste karistusmeetmete tugevdamiseks ja algatada laevaseiresüsteemiga seotud hankeprotsess.

(28)

Arvestades 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta juuni alguseni tehtud edusamme, teatas komisjon Sri Lankale 11. juuni 2013. aasta kirjas, et 15. novembri 2012. aasta otsuses osutatud puuduste käsitlemisel käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks ja vajalike meetmete lõpuleviimiseks jätkab komisjon Sri Lankaga dialoogi veel üheksa kuud kuni 28. veebruarini 2014. Selle kirja järel saatis komisjon 20. juunil 2013 tegevuskava ajakohastatud ettepaneku.

(29)

Sri Lanka esitas 22. augustil 2013 aruande sama aasta 31. maist kuni 15. augustini tehtud edusammude kohta ning seejärel 28. oktoobril 2013 teabe muudetud õigusaktide vastuvõtmise menetluse kohta.

(30)

Komisjon külastas 28.–30. jaanuaril 2014 asjaomaseid Sri Lanka ametiasutusi. Kooskõlas 15. novembri 2012. aasta otsusega ja soovitatud tegevuskavaga hoiti neid ametiasutusi kursis edusammudega olukorra parandamisel. Komisjoni külaskäigu ajal oli Sri Lanka ametiasutustel võimalus esitada seisukohti ja kõiki asjakohaseid dokumente vastusena komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsusele ning teavitada komisjoni viimastest tegevuskavaga seotud edusammudest.

(31)

Sri Lanka esitas 27. märtsil 2014 aruande 16. augustist 2013 kuni 21. märtsini 2014 tehtud edusammude kohta koos järgmiste dokumentidega: i) ajakohane teave soovitatud tegevuskava põhipunktide kohta; ii) ETR-kalapüügi vastu võitlemise riikliku tegevuskava rakendamise ajakohastatud ajakava; iii) kalanduse ja veeressursside arendamise ministeeriumi kirjad välisministeeriumile taotlusega liituda Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppega ning muude riikide lippude all sõitvate ETR-kalapüügiga seotud kodanike uurimise dokumendid; iv) laevaseiresüsteemi rahastamise taotlus ja tõendid transponderinõude täitmise kohta; v) teave teadlikkuse suurendamise alase koolituse kohta ning vi) 2014. aasta kalapüügi logiraamatu ning süva- ja avamere kalalaevade sadamates kontrollimise kava koopia. Teave hõlmas ka läbivaadatud kalandusseaduse vastuvõtmist Sri Lanka parlamendis 5. novembril 2013. Sri Lanka esitas 1. augustil 2014 ajavahemikku kuni 2014. aasta juulini käsitleva täiendava eduaruande, mis hõlmab lisaks ajakohasele teabele soovitatud tegevuskava põhipunktide kohta ja ETR-kalapüügi vastu võitlemise riikliku tegevuskava rakendamise ajakohastatud ajakavale ka järgmist: välisministeeriumi kiri kalanduse ja veeressursside arendamise ministeeriumile teatega, et Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppega liitumise heakskiitmise kiri esitatakse pärast liitumist; peaprokurörile esitatud taotlus viia kehtivatesse õigusaktidesse sisse rangemad karistused; kaks kirja õigusaktide koostajatelt läbivaadatud määruse eelnõudega, milles käsitletakse avamerepüüki ja püügiandmete kogumist, ning avamerel tegutsevate kiprite teadlikkuse suurendamise programmi kokkuvõte ja India Ookeani Tuunikomisjonile (IOTC) esitatud aruanne piirkondliku vaatluskava rakendamise kohta. Sri Lanka esitas 29. augustil 2014 kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel tehtud edusamme selgitava lisateabe (st avamerepüüki ja püügiandmete kogumist käsitlevate määruste eelnõud, ringkiri sanktsioonide määramise kohta, teave vaatlus- ja kontrollikava kohta ning teave kindlakstehtud puuduste kõrvaldamisel tehtud edusammude kohta). Sri Lanka esitas 18. ja 19. septembril 2014 uue teabe: kinnitus avamerepüüki ja püügiandmete kogumist käsitlevate määruste vastuvõtmise kohta, mõttevahetus sisetöö üle, mille eesmärk on koostada valitsuskabineti kava heidutava karistussüsteemi loomiseks, mõttevahetus IOTC nõuetele vastavuse saavutamise üle, teave logiraamatute, kontrollide ja vaatluse kasutuse kohta, samuti teave laevaseiresüsteemi transponderite osalise järkjärgulise kasutuselevõtu kohta (kuigi leping töövõtjaga oli alles allkirjastamata ja seda veel ei rakendatud) riigi laevade suhtes ajavahemikuks jaanuarist augustini 2015.

(32)

Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Sri Lankalt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning riiki hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(33)

Kogutud tõendeid arvesse võttes (vt põhjendused 34–67) leiab komisjon, et Sri Lanka ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudusi piisavalt kõrvaldanud. Samuti ei ole Sri Lanka lisatud tegevuskavas soovitatud meetmeid täielikult rakendanud.

(34)

Komisjon hindas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt ning võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi, Sri Lankalt saadud asjakohast teavet, soovitatud tegevuskava ning olukorra heastamiseks võetud meetmeid, kuidas Sri Lanka täidab oma rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Sellel läbivaatamisel on komisjon võtnud arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid.

(35)

Nagu osutati 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjenduses 292, tegi komisjon kindlaks, et Sri Lankal puuduvad õigusaktid, mis käsitlevad avamerepüügilitsentside väljaandmist.

(36)

15. novembri 2012. aasta otsuse põhjenduses 296 märgiti, et Sri Lanka 13 laeva olid loetletud IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja projektis, sest need tabati kala püüdmas vastuolus IOTC kaitse- ja majandamismeetmetega. Pärast 15. novembri 2012. aasta otsust ei ole Sri Lanka keelanud oma laevadele ebaseaduslikku kalapüüki avamerel ega võtnud kohe vastu õigusakte, millega lubatakse avamerepüüki ja avamerepüügilitsentside väljaandmist, et vältida ebaseaduslikku kalapüüki selle riigi kalalaevadega. Sri Lanka võttis 5. novembril 2013 lõpuks vastu läbivaadatud kalandusseaduse, millega lubatakse avamerepüüki. Sellega nähti ette avamerepüügilitsentside väljaandmist käsitlevad rakendusaktid. Need võeti küll septembris 2014 vastu (ametiasutuste esitatud andmete kohaselt), kuid neid ei ole veel rakendatud. Sri Lanka on samuti vähendanud IOTC piirkonnas tegutsevate laevade arvu 3 307-lt 1 758-le, ent need laevad püüavad ikka veel halduslike avamerepüügilitsentside, mitte õiguspäraste litsentside alusel. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO kalavarude kokkuleppe (UNFSA) (4) artikli 18 lõike 3 punkti b alapunkti ii kohaselt peab lipuriik võtma meetmeid, et keelata ilma kohase kalapüügilitsentsi või loata laevadel kalapüük avamerel. Praegune kindlakstehtud olukord on selge näide sellest, et Sri Lanka ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi.

(37)

IOTC andmete kohaselt (5) tabasid rannikuriigid pärast 15. novembri 2012. aasta otsust kolm Sri Lanka lipu all sõitvat laeva (Malshiri No. 1, Gold Marine 5 ja Lakpriya 2) 2013. aastal arvatavasti osalemas ETR-kalapüügis. Tuletatakse meelde, et UNFSA artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutab lipuriik avamerel tegutsevate laevade eest. ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikli 118 kohaselt peavad lipuriigid tegema koostööd bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas; sellega vastuolus toimivad aga selgelt Sri Lanka laevad, kes tegutsevad IOTC piirkonnas ilma õiguspäraste püügilubadeta ja tegelevad seega ETR-kalapüügiga ETR-kalapüügi määruse artikli 2 määratluste kohaselt.

(38)

Lisaks leiti 2013. aastal, et veel 13 Sri Lanka laeva, mida kontrolliti, kui need läbisid ühe rannikuriigi majandusvööndit, rikkusid IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid. Komisjoni arvates on asjaolu, et Sri Lanka laevad püüavad jätkuvalt kala IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid rikkudes, ilmne märk sellest, et Sri Lanka ei ole suutnud täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, nagu on märgitud põhjenduses 37.

(39)

Samuti näitab see, et Sri Lanka ei ole taganud, et tema lipu all sõita võivad kalalaevad ei tegele ETR-kalapüügiga ega toeta seda, ning see ei ole kooskõlas ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktiga 34, mille kohaselt peaksid riigid tagama, et nende lipu all sõita võivad kalalaevad ei tegele ETR-kalapüügiga ega toeta seda. Põhjenduste 36–38 kohaste Sri Lanka lipu all sõitvate laevade olemasolu tähendab ka seda, et Sri Lanka ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt UNFSA artikli 19 lõigetele 1 ja 2, mille kohaselt peab lipuriik tagama, et tema lipu all sõitvad laevad täidavad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamiseeskirju.

(40)

Komisjon leidis samuti, et Sri Lanka ei saanud riigi õigusraamistiku puuduste tõttu võtta korduva ETR-kalapüügi suhtes piisavaid tulemuslikke meetmeid. Seetõttu soovitatakse tegevuskavas õigusraamistik läbi vaadata, et tagada avamerega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kõrvaldada Sri Lanka kaugpüügilaevade tulemuslikku seiret võimaldavate operatiivvahendite puudus ning luua heidutav karistussüsteem.

(41)

Nagu on märgitud põhjenduses 36, võttis Sri Lanka novembris 2013 vastu läbivaadatud kalandusseaduse, millega lubatakse Sri Lanka laevadel püüda kala väljaspool selle riigi majandusvööndit. Avamerepüügilitsentside süsteemi rakendamiseks vajalik õigusakt on aga alles eelnõu järgus ega ole seega kohaldatav. Ametiasutused annavad praegu litsentse välja ilma kindlaksmääratud menetluseta ja süsteemitult. Läbivaadatud kalandusseaduses sätestati ka suuremad karistused ETR-kalapüügi eest, kuid neid võib lugeda heidutavateks vaid osade Sri Lanka kaugpüügilaevade puhul (täpsemalt väikelaevad, millega püütakse kala väljaspool Sri Lanka majandusvööndit ja mille puhul võib karistusi lugeda asjakohasteks, arvestades nende laevade piiratud püügivõimsust). Ent Sri Lanka suurte laevade (pikemad kui 24 meetrit) arv on 2013. ja 2014. aastal suurenenud ning uue kalandusseadusega ette nähtud karistusi, mida nende laevade suhtes kohaldada, ei saa käsitada heidutavatena, sest nende laevade püügivõimsus on 10–20 korda suurem väikelaevade omast. Praeguste õigusnormidega (6) ette nähtud suurim trahv on 8 429 eurot (1 500 000 Sri Lanka ruupiat), (7) mida ei saa lugeda tulemuslikuks vahendiks, mis aitaks tagada nõuete järgimist, hoida ära rikkumisi ja võtta rikkujatelt ära nende ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Seega ei saa selliseid karistusi lugeda kooskõlas olevaks UNFSA artikli 19 lõikega 2, milles on muu hulgas sätestatud, et karistused peaksid olema piisavalt karmid ning need peaksid võtma rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu. Seetõttu leiab komisjon, et Sri Lanka kehtestatud karistussüsteem on ilmselgelt ebapiisav ning selgelt ebaproportsionaalne võrreldes võimalike rikkumiste tõsidusega, rikkumiste võimaliku mõjuga ning kõnealusest ebaseaduslikust tegevusest saadava võimaliku kasuga.

(42)

Tehtud on järeldus, et Sri Lanka poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad UNCLOSi artikli 118 ning UNSFA artiklite 18, 19 ja 20 sätete täitmiseks.

(43)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusi 292–299 ja pärast 15. novembrit 2012 toimunut, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 3 ja sama artikli lõike 4 punktiga a seisukohal, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipuriigikohustusi, mis on seotud ETR-kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanike elluviidava või toetatava ETR-kalapüügiga, ning et ta ei ole võtnud piisavalt meetmeid, et takistada dokumenteeritud ja korduvat ETR-kalapüüki varem tema lipu all sõitnud laevade poolt.

(44)

15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendustes 302–311 on kirjeldatud, et komisjon analüüsis, kas Sri Lanka teeb temaga uurimises ja seonduvas tegevuses tulemuslikult koostööd.

(45)

Vastavalt 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusele 296 oli Sri Lanka kohustatud andma korra kuus aru nimetatud otsuse põhjenduses 293 osutatud laevade suhtes võetud meetmete kohta. Need aruanded esitati 2013. aastal vaid kaheteistkümnest kuust üheksal ja 2014. aastal neljast kuust kahel. Järelikult ei ole Sri Lanka täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvahelise koostöö ja jõustamisega, toimides seega vastuolus UNFSA artikliga 20, milles on sätestatud riikide kohustus teha uurimisi ja kas otse või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaudu koostööd, et tagada piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete täitmine ja jõustamine.

(46)

Vastavalt 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusele 302 ja eespool esitatud põhjendusele 45 ei täitnud Sri Lanka oma kohustust anda IOTC-le korra kuus aru 13 Sri Lanka laeva kohta, kes on oletatavasti osalenud ETR-kalapüügis, kuid ei ole kantud IOTC nimekirja. Seega ei ole Sri Lanka suutnud näidata, et ta täidab UNCLOSe artikli 94 lõike 2 punkti b tingimusi, milles on sätestatud, et lipuriigile kuulub riikliku õiguse alusel jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle.

(47)

Nagu on kirjeldatud 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendustes 306–307, analüüsis komisjon, kas Sri Lanka on võtnud tulemuslikke täitemeetmeid ETR-kalapüügi eest vastutavate ettevõtjate suhtes ning kas on kohaldatud piisavalt karme karistusi, et võtta rikkujatelt ära niisuguse kalapüügi tulemusena saadud kasu.

(48)

Põhjenduses 41 on selgitatud, et pärast 15. novembri 2012. aasta otsuse vastuvõtmist ei kehtestanud Sri Lanka oma laevastikku kuuluvate suurte laevade jaoks heidutavat karistussüsteemi. Praegused karistused ei ole kooskõlas UNFSA artikli 19 lõikega 2, milles on muu hulgas sätestatud, et karistused peaksid olema piisavalt karmid ning need peaksid võtma rikkujatelt ära ebaseadusliku tegevuse tulemusena saadud kasu.

(49)

Olemasolev tõendusmaterjal kinnitab endiselt, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid tulemuslike täitemeetmetega seotud kohustusi. Nagu on selgitatud põhjendustes 36–38, on IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid rikkudes kala püüdvate laevade jätkuv olemasolu märk Sri Lanka suutmatusest täita UNFSA artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi seoses tema laevadega, kes tegutsevad avamerel.

(50)

15. novembri 2012. aasta otsuse põhjenduses 309 on märgitud, et Sri Lanka arengutaset ei saa pidada teguriks, mis vähendab pädevate asutuste suutlikkust teha koostööd teiste riikidega ja rakendada täitemeetmeid. Hinnang konkreetsetele arengutasemest tulenevatele piirangutele on lähemalt esitatud põhjendustes 65–67.

(51)

Tehtud on järeldus, et Sri Lanka poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad UNCLOSe artikli 94 lõike 2 punkti b ning UNSFA artiklite 18 ja 19 täitmiseks.

(52)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusi 302–311 ja pärast 15. novembrit 2012 toimunut, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 3 ja sama artikli lõike 5 punktidega b, c ja d seisukohal, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid koostöö- ja jõustamiskohustusi, mis tal on lipuriigina.

(53)

15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendustes 314–334 on kirjeldatud, et komisjon analüüsis teavet, mida ta pidas asjakohaseks seoses Sri Lanka staatusega IOTC lepinguosalisena. Seepärast analüüsis komisjon ka teavet, mida ta pidas asjakohaseks seoses Sri Lanka poolt pärast 15. novembri 2012. aasta otsust antud nõusolekuga kohaldada IOTC poolt vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid.

(54)

Tuletatakse meelde, et pärast 15. novembri 2012. aasta otsust on IOTC avaldanud 2013. aastat (8) ja 2014. aastat (9) käsitlevad vastavusaruanded, mille kohaselt ei ole Sri Lanka 2012. ja 2013. aastal ikka veel nõudeid täitnud või on neid täitnud vaid osaliselt.

(55)

Sri Lanka ei esitanud 2013. aasta vastavusaruande jaoks teatavaid vajalikke andmeid statistika ning mõningate kaitse- ja majandamismeetme kohta.

(56)

Eelkõige seoses IOTC resolutsiooniga 10/08 (10) ja selle kohase tegutsevate laevade nimekirjaga ei ole Sri Lanka esitanud teavet iga laeva rahvusvahelise raadiokutsungi kohta. Mis puutub IOTC resolutsiooni 06/03 (11) (laevaseiresüsteemi kehtestamine), ei ole Sri Lanka varustanud oma laevu, mille kogupikkus on üle 15 meetri, laevaseiresüsteemiga ega ehitanud kalapüügiseirekeskust. Ka ei ole Sri Lanka esitanud kohustuslikku aruannet laevaseiresüsteemiga seotud edusammude kohta. Seoses IOTC resolutsiooniga 10/02 (12) (kohustuslikud statistilised nõuded) ei ole Sri Lanka teatanud suuruse sageduse andmeid rannapüügi kohta ega selle resolutsiooniga nõutud standardite kohaselt andmeid nominaalsaagi, saagi ja püügikoormuse ning suuruse sageduse kohta rannapüügi, pinnalähedase püügi ja õngejadapüügi puhul. IOTC resolutsiooni 05/05 (13) (andmete esitamine haide kohta) on Sri Lanka täitnud vaid osaliselt, sest nakkevõrkudega ja õngejadadega püügi andmed on esitatud koos.Sri Lanka ei ole esitanud IOTC resolutsiooniga 12/05 (14) (ümberlaadimised sadamates) nõutud kohustuslikku aruannet.Sri Lanka ei ole rakendanud IOTC resolutsiooniga 11/04 (15) (vaatlejad) nõutud piirkondlikku vaatluskava. Eelkõige ei ole riik kehtestanud vaatlussüsteemi üle 24 m pikkuste laevade kohustusliku 5 % merel viibimise kohta ega ole seega täitnud vaatlejate aruandluskohustust.

(57)

Sri Lanka ei esitanud 2014. aasta vastavusaruande jaoks teatavaid vajalikke andmeid statistika ning mõningate kaitse- ja majandamismeetmete kohta.

(58)

Eelkõige ei ole Sri Lanka seoses IOTC resolutsiooniga 13/02 (16) vastu võtnud õigusakte, millega muudetakse püüniste tähistamine kohustuslikuks. Sri Lanka ei ole seoses IOTC resolutsiooniga 13/08 (17) esitanud peibutuspüügivahendite haldamise kava ega võtnud IOTC resolutsiooniga 12/13 (18) nõutud õiguslikke ja haldusmeetmeid kaheksa seineri suhtes. Ka 2014. aastal ei ole Sri Lanka seoses IOTC resolutsiooniga 06/03 (19) varustanud oma laevu, mille kogupikkus on üle 15 meetri, laevaseiresüsteemiga, ehitanud kalapüügiseirekeskust ega esitanud kohustuslikku aruannet laevaseiresüsteemiga seotud edusammude kohta.Seoses IOTC resolutsiooniga 10/02 (kohustuslikud statistilised nõuded) ei ole Sri Lanka teatanud selle resolutsiooniga nõutud standardite kohaselt andmeid nominaalsaagi, saagi ja püügikoormuse ega suuruse sageduse kohta.Seoses IOTC resolutsioonidega 13/06 (20) ja 12/04 (21) ei ole Sri Lanka üle võtnud pikkuim-hallhaide püüdmise keeldu ega rakendanud kohustust, et seineritel peavad olema kahvad ning õngejadalaevadel nöörilõikajad ja konksueemaldajad. Ka 2014. aastal ei ole Sri Lanka rakendanud resolutsiooniga 11/04 (22) nõutud piirkondlikku vaatluskava.Eelkõige ei ole riik kehtestanud vaatlussüsteemi üle 24 m pikkuste laevade kohustusliku 5 % merel viibimise kohta ega ole seega täitnud vaatlejate aruandluskohustust. Seoses IOTC resolutsiooniga 10/10 (23) ei ole Sri Lanka esitanud aruannet tuuni ja tuunilaadsetest liikidest saadud kalatoodete sadamatesse importimise ning neis lossimise ja ümberlaadimise kohta.

(59)

Asjaolu, et Sri Lanka ei ole esitanud IOTC-le nõutud teavet ega täitnud IOTC kohustusi, nagu on osutatud põhjendustes 56 ja 58, näitab Sri Lanka suutmatust täita talle UNCLOSe ja UNFSAga pandud lipuriigikohustusi. Eelkõige suutmatus esitada õigel ajal teavet statistika, laevaseiresüsteemi, püügi ja püügikoormuse, sadamates toimuvate ümberlaadimiste ning vaatluskava kohta piirab Sri Lanka suutlikkust täita oma kohustusi, mis tulenevad UNCLOSe artiklitest 117 ja 118. Neis artiklites on sätestatud riikide kohustus võtta oma kodanikele suunatud meetmeid avamere bioloogiliste ressursside kaitseks ning teha koostööd avamere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise valdkonnas.

(60)

Nagu on kirjeldatud 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjenduses 322, ilmnes komisjoni poolt Sri Lankas 2010. aasta novembris tehtud külaskäigu ajal mitu asjaolu, mis olid eeskätt seotud laevaseiresüsteemi ja püügiaruandlust sätestavate õigusaktide puudumisega. IOTC 2011. ja 2012. aasta vastavusaruannete põhjal kirjeldati 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendustes 319 ja 321 teisigi murepunkte, nagu vaatluskava puudumine ning puudulik aruandlus ETR-kalapüügiga tegelevatena kindlaks tehtud laevade ja kodanike kohta.Sri Lanka ametiasutuste poolt sellega seoses esitatud teabest avamerepüüki käsitlevate õigusaktide, toimiva laevaseiresüsteemi loomise, usaldusväärse vaatluskava ning püügi registreerimise ja seda käsitleva aruandluse kohta järeldus, et need asutused ei ole taganud Sri Lanka lipu all sõitvate laevade tõhusat ja tulemuslikku kontrolli ja seiret kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega. Põhjenduste 36, 40 ja 41 kohaselt paluti Sri Lankal välja töötada põhjalik avamerepüüki võimaldav õigusraamistik ja avamerepüügilitsentsid ning täita IOTC resolutsioonid eelkõige seoses oma laevade seire, kontrolli ja järelevalvega, sh laevaseiresüsteem, logiraamat ning püügiaruandlussüsteem ja vaatluskava.Seoses avamerepüüki käsitlevate õigusaktidega muudeti kalandusseadust, et lubada kalapüüki avamerel, ja koostati rakendusmäärus litsentside väljaandmise kohta; see määrus võeti septembris 2014 vastu. Ent kuna see rakendusmäärus võeti vastu alles septembris 2014 ja puudub teave selle rakendamise kohta, antakse välja üksnes halduslitsentse ning Sri Lanka laevad tegutsevad ilma laevaseiresüsteemita. Piirkondliku vaatluskava kohta ilmnes Sri Lanka ametiasutuste esitatud dokumentidest, et vaatamata mõningate inspektorite väljavalimisele ja töölevõtmisele on suur osa laevadest hõlmamata, sest inspektoreid on suure laevade arvu (IOTC laevaregistri kohaselt 1 758) kohta vähe (45). Sri Lanka ei ole aga IOTC-s selle tõsise probleemi lahendamiseks ettepanekuid teinud, mis tähendab, et avamerel tegutsevaid Sri Lanka lipu all sõitvaid laevu ei kontrollita ebapiisavate kontrollivahendite tõttu nõuetekohaselt.Siinkohal tuletatakse samuti meelde, et Sri Lankal on suuri raskusi andmete edastamisega IOTC-le, mis piirab riigi suutlikkust täita lipuriigikohustusi.

(61)

Komisjon tuletab meelde, et seoses laevaseiresüsteemiga, millest on kirjutatud 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendustes 316, 321 ja 322 ning käesoleva otsuse põhjenduses 60, on IOTC on esile tõstnud mitu probleemi. Sri Lanka märkis pärast komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsust, et ta on laevaseiresüsteemi kasutusele võtmas. Ta esitas komisjonile õigusakti tõendamaks, et alates 1. novembrist 2011 kehtib nõue lisada pardale transponder, ja märkis, et teenuseosutaja on juba valitud. Samas oli aga rahastamine otsustamata ning Sri Lanka ametiasutused ja asjakohane finantsasutus on juba rohkem kui 18 kuud läbirääkimisi pidanud. Läbirääkimistel arutatakse tingimusi, mille alusel saada laenu kalapüügiseirekeskuse ostmiseks ja sisseseadmiseks ning ettevõtjatele rahalise abi andmiseks, et kogu avamerelaevastiku ulatuses mõistliku aja jooksul laevaseiresüsteem paigaldada ja seda käitada. Selle tagajärjel puudub aga Sri Lankal kalapüügiseirekeskus. Lisaks on laevaseiresüsteem ikka veel arendamisel ja seda ei ole kasutusele võetud. Komisjon tegi jaanuaris 2014 toimunud külaskäigul kindlaks, et Sri Lanka kalalaevadel puudub endiselt laevaseiresüsteem, ning seda kinnitasid ka Sri Lanka poolt hiljem esitatud andmed ja IOTC 2013. ja 2014. aasta vastavusaruanded. Mis puudutab seda, kuidas Sri Lanka järgib IOTC nõudeid laevaseiresüsteemide kohta, siis on IOTC 2013. ja 2014. aasta vastavusaruannete ja Sri Lanka tegevuse vahel lahknevusi. Vastavusaruannete kohaselt on nõuded osaliselt täidetud, kuid Sri Lanka esitatud teabest ilmneb selgelt, et laevaseiresüsteemi ei ole tegelikult rakendatud. Seetõttu ja võttes arvesse teavet, mis on kogutud Sri Lanka ametiasutuste seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkuse kohta (eriti nende operatiivsuutlikkuse kohta hallata oma laevastikku ning arendada ja rakendada toimivat laevaseiresüsteemi), ei täida Sri Lanka UNFSA artikli 18 lõike 3 punktis g sätestatud tingimusi.

(62)

Punktis 3.3 esitatud asjaolud tõendavad, et Sri Lanka tegevus ei ole kooskõlas UNFSA artikli 18 lõike 3 nõuetega.

(63)

Järelikult ei ole Sri Lanka lipuriigi kohustuste täitmiseks piisavalt järginud UNCLOSe artikleid 117 ja 118 ning UNSFA artikli 18 lõiget 3.

(64)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusi 314–334 ja pärast seda otsust toimunut, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetega 3 ja 6 seisukohal, et Sri Lanka ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, mis on seotud rahvusvaheliste eeskirjade, määruste ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(65)

Tuletatakse meelde, et ÜRO inimarengu indeksi (24) põhjal peetakse Sri Lankat keskmise inimarengutasemega riigiks (92. koht 186 riigi hulgas). Seda kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1905/2006 (25) II lisa, mille kohaselt on Sri Lanka loetletud madalama keskmise sissetulekuga riigina.

(66)

15. novembri 2012. aasta otsuse põhjenduses 337 on märgitud, et ei ole leitud mingit kinnitavat tõendusmaterjali selle kohta, et Sri Lanka suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega seatud kohustusi oleks põhjustatud puudulikust arengutasemest. Pärast 15. novembrit 2012 ei ole esitatud konkreetseid lisatõendeid selle kohta, et kindlakstehtud puudusi on põhjustanud suutlikkuse ja haldustaristu puudumine.

(67)

Võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuse põhjendusi 336–337 ja pärast 15. novembrit 2012 toimunut, on komisjon kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikega 7 seisukohal, et Sri Lanka arengutase ei piira selle riigi kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(68)

Võttes arvesse järeldusi Sri Lanka suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks see riik kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 31 määrata kindlaks kui riik, keda komisjon peab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks.

(69)

Tuginedes ETR-kalapüügi määruse artikli 18 lõike 1 punktile g keelduvad liikmesriikide pädevad asutused liitu importimast kalandustooteid ilma lisatõendeid taotlemata või lipuriigile abitaotlust saatmata, juhul kui nad on kindlaks teinud, et asjaomase püügisertifikaadi on valideerinud sellise lipuriigi ametiasutused, kes on kindlaks määratud koostööd mittetegeva riigina kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 31. Halval mõjul kaubandusele tuleks lasta niivõrd kui võimalik avalduda järk-järgult, et osalistel oleks komisjoni käesoleva rakendusotsuse ja võimalike nõukogu meetmete vahelisel ajavahemikul hõlpsam uue olukorraga harjuda ning ettevõtjatel oleks piisavalt aega kohaneda, arvestades Sri Lanka kalandustoodete ja selle riigi tarnivate ettevõtjate eripärasid, muu hulgas nende ettevõtjate väikest ja keskmist suurust. Seega tuleks käesoleva otsuse kohaldamine kolm kuud edasi lükata. Selline edasilükkamine ei tohiks mõjutada vajadust nõukogu kiirete meetmete järele, mille eesmärk on lahendada ruttu Sri Lankas ETR-kalapüügiga seotud olukord.

(70)

Tuleks märkida, et Sri Lanka kindlaksmääramine riigina, keda komisjon käsitab käesoleva otsuse kohaldamisel koostööd mittetegevana, ei välista võimalust, et komisjon või nõukogu võtab mis tahes edasisi meetmeid koostööd mittetegevate riikide nimekirja koostamiseks.

(71)

Kui nõukogu kannab Sri Lanka koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33, kaotab käesolev kindlaksmääramisotsus kehtivuse.

(72)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse komitee arvamusega,