Artikkel 1

Uuenduslik tehniline lahendus

Töötava mootoriga vabakäigufunktsioon kiidetakse uuendusliku tehnilise lahendusena heaks määruse (EL) 2019/631 artikli 11 tähenduses, tingimusel et on täidetud järgmised tingimused:

a)

töötava mootoriga vabakäigufunktsioon on kasutusel sisepõlemismootoriga M1-kategooria sõiduautos või välise laadimiseta M1-kategooria hübriidelektrisõidukis, mille korrigeerimata kütusekulu ja CO2 heite väärtusi võib kasutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 101 8. lisa kohaselt, ja tingimusel et jõuseadme konfiguratsioon on kas P0 või P1, kus P0 tähendab, et elektrimootor on ühendatud mootori ülekanderihmaga, ja P1 tähendab, et elektrimootor on ühendatud mootori väntvõlliga;

b)	töötava mootoriga vabakäigufunktsiooniga sõiduk on varustatud automaatkäigukastiga või automaatsiduriga käsikäigukastiga;

c)	töötava mootoriga vabakäigufunktsioon rakendub automaatselt peamisel sõidurežiimil (see tähendab sõidurežiimi, mis mootori sisselülitamisel alati rakendub, olenemata sellest, millisel töörežiimil oli mootor enne väljalülitamist);

d)	juht ega väline sekkumine ei saa töötava mootoriga vabakäigufunktsiooni välja lülitada, kui mootor on sõiduki peamisel sõidurežiimil;

e)	töötava mootoriga vabakäigufunktsioon ei ole rakendunud, kui sõiduki kiirus on alla 15 km/h.

Artikkel 2

Taotlus CO2 heite vähenemise sertifitseerimiseks

Artikkel 3

CO2 heite vähenemise sertifitseerimine

Artikkel 4

Ökoinnovatsiooni kood

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Alates 1. jaanuarist 2021 tunnistatakse kehtetuks käesolev rakendusotsus ja järgmised rakendusotsused: 2013/128/EL, 2013/341/EL, 2013/451/EL, 2013/529/EL, 2014/128/EL, 2014/465/EL, 2014/806/EL, (EL) 2015/158, (EL) 2015/206, (EL) 2015/279, (EL) 2015/295, (EL) 2015/1132, (EL) 2015/2280, (EL) 2016/160, (EL) 2016/265, (EL) 2016/588, (EL) 2016/362, (EL) 2016/587, (EL) 2016/1721, (EL) 2016/1926, (EL) 2017/785, (EL) 2017/1402, (EL) 2018/1876, (EL) 2018/2079, (EL) 2019/313, (EL) 2019/314, (EL) 2020/728, (EL) 2020/1102, (EL) 2020/1222.

Sellest kuupäevast alates ei saa tootja kõnealustele otsustele viidates keskmise eriheite arvutamisel arvesse võtta CO2 heite sertifitseeritud vähenemist.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

LISA

METOODIKA CO2 HEITE VÄHENEMISE KINDLAKSMÄÄRAMISEKS VABAKÄIGUFUNKTSIOONI KASUTAMISE KORRAL TÖÖTAVA MOOTORIGA SISEPÕLEMISMOOTORIGA SÕIDUKITES JA TEATAVATES VÄLISE LAADIMISETA HÜBRIIDELEKTRISÕIDUKITES

1.   TÄHISED, ÜHIKUD JA PARAMEETRID

Ladina tähed

CO2	— süsinikdioksiid
	— CO2 heite vähenemine [g CO2/km]
idle_corr	— tühikäigu kütusekulu parandustegur
BMC	— kontrollsõiduki CO2 heide vabakäigule vastaval liikumisel (muudetud katsetingimustes) [g CO2/km]
	— kontrollsõiduki CO2 heide i-ndal vabakäigule vastaval liikumisel (muudetud katsetingimustes) [g CO2/km]
	— kontrollsõiduki CO2 heide ühtlase kiiruse k (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) korral i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [g CO2/km]
	— kontrollsõiduki CO2 heide i-ndal sundtühikäiguetapil (muudetud katsetingimustes) [g CO2/km]
	— kontrollsõiduki CO2 heide i-ndal sundtühikäiguetapil (aku balansi tõttu muudetud katsetingimustes) [g CO2/km]
	— i-ndal sundtühikäiguga liikumisel läbitud teepikkus [km]
	— i-ndal vabakäiguga liikumisel läbitud teepikkus [km]
ECE	— linnasõidu osatsükkel (uue Euroopa sõidutsükli (NEDC) osa)
EMC	— ökoinnovatiivse sõiduki CO2 heide muudetud katsetingimustes [g CO2/km]
	— CO2 heide i-ndal tühikäiguetapil [g CO2/km]
	— CO2 heide mootori sünkroniseerimise ajal i-ndal vabakäiguga liikumisel [g CO2/km]
	— mõõdetud kütusekulu ühtlase kiirusega k (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) liikumise etapil [g/s]
EUDC	— linnaväline sõidutsükkel (NEDC osa)
fstandstill	— tühikäigu kütusekulu mõõdetuna sõiduki paigalseismise ajal [g/s]
fuel_dens	— kütuse tihedus [kg/m3]
facc	— kütusekulu mootori kiirendamiseks tühikäigu nurkkiiruselt jõuülekande nurkkiirusele [l]
	— sõidutakistus mõõdetuna kergsõidukite ülemaailmse ühtlustatud katsemenetluse (WLTP) tingimustes automaat- ja käsikäigukasti neutraalasendi korral [N] (punkt 3.2)
	— sõidutakistus sundtühikäigurežiimil mõõdetuna WLTP tingimustes automaatkäigukasti korral [N] (punkt 4.1)
	— sõidutakistus sundtühikäigurežiimil hinnatuna NEDC tingimustes [N] (punkt 4.1)
	— NEDC-põhine sõidutakistus käigukasti neutraalasendis teisendatuna WLTP tingimustes saadud väärtusest [N]
	— sõidutakistus WLTP tingimustes, kui rakendatud on käsikäigukasti käik x [N]
Ieng	— mootori inertsimoment (mootorikohane) [kgm2]
	— primaaraku mõõdetud võimsus i-ndal sundtühikäiguga liikumisel [W]
	— sekundaaraku mõõdetud võimsus i-ndal sundtühikäiguga liikumisel [W]
RDCRW	— tegelikes sõidutingimustes vabakäiguga läbitud suhteline teepikkus, määratud vabakäiguga läbitud teepikkuse ja kogu teepikkuse jagatisena [%]
RCDmNEDC	— muudetud katsetingimustes vabakäiguga läbitud suhteline teepikkus, määratud vabakäiguga läbitud teepikkuse ja kogu muudetud NEDC tingimustes läbitud teepikkuse jagatisena [%]
UF	— vabakäigufunktsiooni kasutustegur, mis on määratud valemiga
	— CO2 heite vähenemise mõõtemääramatus [g CO2/km]
	— ökoinnovatiivse sõiduki CO2 heite aritmeetilise keskmise standardhälve muudetud katsetingimustes [g CO2/km]
SUF	— kasutusteguri aritmeetilise keskmise standardhälve
	— mootori takistusaeg i-ndal sundtühikäiguga liikumisel [h]
	— i-nda vabakäigul liikumise kestus [s]
	— ühtlase kiirusega liikumise etapi minimaalne kestus pärast kiirendamist või vabakäigul aeglustamist [s]
	— minimaalne aeg paigalseisuni või ühtlase kiiruse etapini pärast iga vabakäigul aeglustamist [s]
	— mootori hõõrdemoment (mootorikohane) [Nm]
vmin	— minimaalne vabakäigukiirus [km/h]
vmax	— maksimaalne vabakäigukiirus [km/h]
	— ühtlane sõidukiirus k (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [km/h]

Kreeka tähed

ηDCDC	— alalispingemuunduri kasutegur, väärtuseks võetakse 0,92
ηbat_discharge	— aku tühjenemise kasutegur, väärtuseks võetakse 0,94
ηalternator	— vahelduvvoolugeneraatori kasutegur, väärtuseks võetakse 0,67
ΔRESdrag	— käigukasti neutraalasendi korral sõidutakistuse erinevus sundtühikäigurežiimil ja WLTP tingimustes mõõdetuna [N]
	— sõidutakistuse määramise veojõustendi WLTP-kohastest seadetest tingitud võimsuse erinevus i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [W]
	— sõiduki sõidutakistuse erinevus WLTP ja NEDC korral i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [N]
Δtacc	— aeg, mis kulub mootori kiirendamiseks tühikäigu nurkkiiruselt sünkroniseerimise nurkkiirusele [s]
Δγacc	— pöördenurga erinevus [rad]
Δωacc	— mootori nurkkiiruse muutus (tühikäigu nurkkiiruselt ωidle sünkroniseerimise nurkkiirusele ωsync)[rad/s]

2.   KATSESÕIDUKID

Katsesõidukid peavad vastama järgmistele nõuetele.

a)

Ökoinnovatiivne sõiduk – sõiduk, millel on uuenduslik tehniline lahendus, mis on rakendatud vaikimisi või peamisel sõidurežiimil. Peamiseks nimetatakse sõidurežiimi, mis sõiduki käivitamisel alati rakendub, olenemata sõidurežiimist, mis oli valitud, kui sõiduk viimati välja lülitati. Peamise sõidurežiimi korral ei tohi juht töötava mootoriga vabakäigufunktsiooni välja lülitada.

b)

Kontrollsõiduk – sõiduk, mis on ökoinnovatiivse sõidukiga identne kõigis aspektides peale uuendusliku tehnilise lahenduse, mis ei ole paigaldatud või siis on vaikimisi või peamisel sõidurežiimil välja lülitatud. Katsetatava kontrollsõiduki võib lugeda ökoinnovatiivseks sõidukiks, kui enne aeglustamist pidurdatakse lühidalt, et vältida vabakäiguga liikumist, mille tavaliselt põhjustab ökoinnovatiivse sõiduki vabakäigufunktsioon. Selle funktsiooni rakendumist saab tõkestada piduripedaali vajutamisega enne aeglustamist. Pidurdamine tõkestab ajutiselt vabakäigufunktsiooni rakendumise kuni sõiduprotsessi jätkamiseni.

3.   MUUDETUD KATSETINGIMUSTE MÄÄRAMINE

Muudetud katsetingimuste määramise etapid on järgmised:

1.	sõidutakistuse määramine;

2.	töötava mootoriga vabakäigurežiimi vabakäigukõvera määramine;

3.	muudetud NEDC (mNEDC) kiirusprofiili koostamine;

4.	vabakäigule vastav kontrollsõiduki liikumine.

3.1.   Sõidutakistuse määramine

Kontrollsõiduki ja ökoinnovatiivse sõiduki sõidutakistused määratakse kindlaks määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisas sätestatud menetluse kohaselt ning teisendatakse kõrgeima ja madalaima näitajaga sõiduki NEDC-põhiseks sõidutakistuseks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa punkti 2.3.8 kohaselt (1).

3.2.   Töötava mootoriga vabakäigurežiimi vabakäigukõvera määramine

Töötava mootoriga vabakäigurežiimi korral peab käigukast vabakäigukõvera määramiseks olema neutraalasendis. See on kindlaks määratud tüübikinnitusmenetlusega määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 4. all-lisas. NEDC-põhiseks vabakäigukõveraks korrigeerimisel tuleb järgida rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa punkti 2.3.8.

3.3.   Muudetud NEDC (mNEDC) kiirusprofiili koostamine

Muudetud NEDC kiirusprofiil koostatakse järgmiselt:

a)	katseseeria koosneb nelja osatsükliga linnasõidutsüklist ja ühest linnavälisest sõidutsüklist;

b)	kõik kiirendusprofiilid on identsed NEDC kiirusprofiiliga;

c)	kõik ühtlase kiiruse tasemed on identsed NEDC kiirusprofiiliga;

d)	kiiruse ja aja lubatud hälbed peavad olema kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 101 7. lisa punktiga 1.4;

e)	kõrvalekalle NEDC profiilist peab olema võimalikult väike ja üldteepikkus peab jääma NEDC jaoks määratud hälbe piiresse;

f)	läbitud teepikkus peab mNEDC profiili iga aeglustusetapi lõpus olema sama kui läbitud teepikkus NEDC profiili iga aeglustusetapi lõpus;

g)	vabakäiguetapil on sisepõlemismootor jõuülekandest lahutatud ja sõiduki kiiruskõvera aktiivne korrigeerimine ei ole lubatud;

h)	vabakäigukiiruse alampiir vmin. Vabakäigufunktsioon tuleb vabakäigukiiruse alampiiril (15 km/h) piduri rakendamisega välja lülitada;

i)	tehniliselt põhjendatud juhul ja kokkuleppel tüübikinnitusasutusega võib tootja valida kiiruseks vmin suurema kiiruse kui 15 km/h;

j)	minimaalne peatumisaeg. Minimaalne aeg peatumiseni või ühtlase kiirusega liikumise etapini pärast iga vabakäigul aeglustamist on kaks sekundit;

k)	ühtlase kiirusega liikumise etapi minimaalne kestus. Ühtlase kiirusega liikumise etapi minimaalne kestus pärast kiirendamist või vabakäigul aeglustamist on kaks sekundit. Tehnilistel põhjustel on seda väärtust lubatud suurendada (see tuleb registreerida katsearuandes);

l)	vabakäigurežiimi on võimalik rakendada, kui kiirus on katsetsükli maksimaalsest kiirusest (120 km/h) väiksem.

3.3.1.   Käsikäigukastiga sõidukite käiguvahetusprofiili koostamine

Käsikäigukastiga sõidukite korral kohandatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 83 4a. lisas esitatud käiguvahetustabeleid 1 ja 2 järgmiselt.

1.	Sõiduki kiirendamisel tehakse käiguvahetuse valik nii, nagu on NEDC jaoks ette nähtud.

2.	Muudetud NEDC korral erineb käikude allavahetuse ajastus NEDC käiguvahetusest, et vältida käigu allavahetust vabakäiguetapil (näiteks teha käiguvahetus enne aeglustusetappi).

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 83 4a. lisa tabelites 1 ja 2 kirjeldatud NEDC linnasõidu osatsükli ja linnavälise sõidutsükli osa eelmääratud käiguvahetushetki muudetakse allpool esitatud tabelite 1 ja 2 kohaselt.

Tabel 1

Tegevus	Etapp	Kiirendus (m/s2)	Kiirus (km/h)	Igakordne kestus		Kumulatiivne aeg (s)	Kasutatav käik
				Tegevus (s)	Etapp (s)
Tühikäik	1	0	0	11	11	11	6s PM+5sK1 (1)
Kiirendamine	2	1,04	0-15	4	4	15	1
Ühtlane kiirus	3	0	15	9	8	23	1
Aeglustamine	4	– 0,69	15-10	2	5	25	1
Aeglustamine lahutatud siduriga		– 0,92	10-0	3		28	K1 (1)
Tühikäik	5	0	0	21	21	49	16s PM+5sK (1)
Kiirendamine	6	0,83	0-15	5	12	54	1
Käiguvahetus			15	2		56
Kiirendamine		0,94	15-32	5		61	2
Ühtlane kiirus	7	0	32	tconst1	tconst1	61+tconst1	2
Aeglustamine	8	vabakäik	[32-dv1]	Δtcd1	Δtcd1 + 8 -Δt1 + 3	61+tconst1+Δtcd1	2
Aeglustamine		– 0,75	[32-dv1]-10	8-Δt1		69+tconst1+Δtcd1-Δt1	2
Aeglustamine lahutatud siduriga		– 0,92	10-0	3		72+tconst1+Δtcd1-Δt1	K 2 (1)
Tühikäik	9	0	0	21-Δt1		117	16s-Δt1PM+5sK1 (1)
Kiirendamine	10	0,83	0-15	5	26	122	1
Käiguvahetus			15	2		124
Kiirendamine		0,62	15-35	9		133	2
Käiguvahetus			35	2		135
Kiirendamine		0,52	35-50	8		143	3
Ühtlane kiirus	11	0	50	tconst2	tconst2	tconst2	3
Aeglustamine		vabakäik	[50- dv2]	Δtcd2	Δtcd2	tconst2+Δtcd2	3
Aeglustamine	12	– 0,52	[50- dv2]-35	8-Δt2	8-Δt2	tconst2+Δtcd2 + 8-Δt2	3
Ühtlane kiirus	13	0	35	tconst3	tconst3	tconst2+Δtcd2 + 8-Δt2+tconst3	3
Käiguvahetus	14		35	2	12+Δtcd3-Δt3	tconst2+Δtcd2 + 10-Δt2+tconst3
Aeglustamine		vabakäik	[35- dv3]	Δtcd3		tconst2+Δtcd2 + 10-Δt2+tconst3+Δtcd3	2
Aeglustamine		– 0,99	[35- dv3]-10	7-Δt3		tconst2+Δtcd2 + 17-Δt2+tconst3+Δtcd3-Δt3	2
Aeglustamine lahutatud siduriga		– 0,92	10-0	3		tconst2+Δtcd2 + 20-Δt2+tconst3+Δtcd3-Δt3	K2 (1)
Tühikäik	15	0	0	7-Δt3	7-Δt3	tconst2+Δtcd2 + 27-Δt2+tconst3+Δtcd3-2*Δt3	7s-Δt3PM (1)

Tabel 2

Tegevuse number	Tegevus	Etapp	Kiirendus (m/s2)	Kiirus (km/h)	Igakordne kestus		Kumulatiivne aeg (s)	Kasutatav käik
					Tegevus (s)	Etapp (s)
1	Tühikäik	1	0	0	20	20		K1  (2)
2	Kiirendamine	2	0,83	0-15	5	41		1
3	Käiguvahetus			15	2			–
4	Kiirendamine		0,62	15-35	9			2
5	Käiguvahetus			35	2			–
6	Kiirendamine		0,52	35-50	8			3
7	Käiguvahetus			50	2			–
8	Kiirendamine		0,43	50-70	13			4
9	Ühtlane kiirus	3	0	70	tconst4	tconst4		5
9’	Aeglustamine	3’	vabakäik	70-dv4  (*2)	Δtcd4	Δtcd4		5
10	Aeglustamine	4	vabakäik, (*1)-0,69	dv4  (*2)-50	8-Δtcd4	8-Δtcd4		4
11	Ühtlane kiirus	5	0	50	69	69		4
12	Kiirendamine	6	0,43	50-70	13	13		4
13	Ühtlane kiirus	7	0	70	50	50		5
14	Kiirendamine	8	0,24	70-100	35	35		5
15	Ühtlane kiirus (3)	9	0	100	30	30		5 (3)
16	Kiirendamine (3)	10	0,28	100-120	20	20		5 (3)
17	Ühtlane kiirus (3)	11	0	120	tconst5	tconst5		5 (3)
17’	Aeglustamine (3)		vabakäik	[120- dv5]	Δtcd5	Δtcd5		5 (3)
18–lõpp	Kui dv5 ≥ 80
	Aeglustamine (3)	12	– 0,69	[120-dv5]-80	16-Δt5	34-Δt5		5 (3)
	Aeglustamine (3)		– 1,04	80-50	8			5 (3)
	Aeglustamine lahutatud siduriga		1,39	50-0	10			K5  (2)
	Tühikäik	13	0	0	20-Δt5	20-Δt5		PM (2)
	Kui 50 < dv5 < 80
	Aeglustamine (3)		– 1,04	[120-dv5]-50	8-Δt5	18-Δt5		5 (3)
	Aeglustamine lahutatud siduriga		1,39	50–0	10			K5  (2)
	Tühikäik	13	0	0	20-Δt5	20-Δt5		PM (2)
	Kui dv5 ≤ 50
	Aeglustamine lahutatud siduriga		1,39	[120-dv5]	10-Δt5	10-Δt5		K5  (2)
	Tühikäik	13	0	0	20-Δt5	20-Δt5		PM (2)

Tabelis 1 ja 2 esitatud mõistete määratlused on esitatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirjas nr 83.

Käsikäigukastiga sõiduki korral katkestatakse vabakäiguga liikumine, kui kiiruselt 70 km/h kiirusele 50 km/h aeglustamise ajal tuleb teha käiguvahetus 5. käigult 4. käigule. Käiguvahetus katkestab vabakäiguga liikumise ja sõiduk peab kuni 50 km/h kiiruse saavutamiseni järgima sama eelmääratud aeglustamist kui NEDC korral. Sel juhul võetakse vabakäigufunktsiooni rakendamisest tuleneva CO2 heite vähenemise arvutamisel arvesse ainult katkestamisele eelnevat vabakäiguetappi.

3.4.   Vabakäigule vastav kontrollsõiduki liikumine

Määrata tuleb ökoinnovatiivse sõiduki igale mNEDCs selgitatud vabakäiguga liikumisele vastav kontrollsõiduki liikumine. Liikumine peab koosnema ühtlase kiirusega liikumise etapist ja sellele järgnevast pidurdamiseta aeglustusetapist, kus mootor on sundtühikäigurežiimil (st mootori pöörded tulenevad sõiduki liikumisest, gaasipedaal on vabastatud ja kütuse sissepritset ei toimu). Järgida tuleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirjas nr 83 esitatud vabakäiguga liikumise teepikkusi ja hälbeid. Nende liikumiste ajal peab automaatkäigukast olema jõuülekandega ühendatud. Käsikäigukasti korral peab olema rakendatud käik, mis vastab punktis 3.3.1 näidatud kiirusele.

Punkti 3.3 alapunktide a kuni l täitmiseks tuleb sama teepikkus läbida NEDC ja mNEDC kohaselt. Kontrollsõidukiga sundtühikäigul läbitav teepikkus on ökoinnovatiivse sõidukiga vabakäigul läbitavast teepikkusest lühem, sest kontrollsõiduki aeglustusmäär on suurem. Selle erinevuse tõttu lisatakse kontrollsõidukiga läbitavale teepikkusele ühtlase kiirusega liikumise etapid, mis tuleb läbida samal kiirusel, kui on kontrollsõiduki kiirus vabakäiguga liikumise alguses enne mootori sundtühikäiguetappi. Kui vabakäiguga liikumise lõppkiirus ei ole null, siis tuleb läbida kaks täiendavat teepikkust (Δs): üks algkiirusel ja teine lõppkiirusel.

Vabakäiguga liikumise algusele eelneva ja vabakäiguga liikumise lõpule järgneva ühtlase kiirusega liikumise kestuse määramiseks kasutatakse järgmist lineaarsete valemite süsteemi (valem 1).

Valem 1

kus:

Δs	ühtlase kiirusega liikumise täiendav teepikkus, mille kontrollsõiduk võrreldes ökoinnovatiivse sõidukiga läbib [m];
Δt	ühtlase kiirusega liikumise täiendava teepikkuse läbimise aeg, mis kontrollsõidukil võrreldes ökoinnovatiivse sõidukiga kulub [s];
scoast	teepikkus, mille ökoinnovatiivne sõiduk läbib vabakäiguga [m];
sdrag	teepikkus, mille kontrollsõiduk läbib sundtühikäiguga [m];
vstart	kiirus liikumise alguses (vabakäigu või sundtühikäiguga) [m/s];
vend	kiirus liikumise lõpus (vabakäigu või sundtühikäiguga) [m/s];
	sundtühikäiguga liikumise alguse ajahetk [s];
	sundtühikäiguga liikumise lõpu ajahetk [s];
tcoast	vabakäiguga liikumise kestus [s];
tdrag	sundtühikäiguga liikumise kestus [s].

4.   TÄIENDAVATE PARAMEETRITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Katsemetoodikas ettenähtud täiendavate parameetrite määramiseks tuleb kohe pärast WLTP-põhist I tüüpi katset teha järgmised katsed.

—	Kontrollsõiduki sundtühikäigurežiimil vabakäiguga liikumise katse sundtühikäiguetapi sõidutakistuse mõõtmiseks (punkt 4.1).

—	Kontrollsõiduki ühtlase kiirusega liikumise katse ühtlase kiirusega liikumise kütusekulu mõõtmiseks. See on spetsiaalne katsetsükkel, mis koosneb liikumistest ühtlase kiirusega 120, 70, 50, 35 ja 32 km/h (punkt 4.2).

—	Ökoinnovatiivse sõiduki tühikäigukatse tühikäigu kütusekulu mõõtmiseks (punkt 4.3).

—	Mootori sünkroniseerimisenergia kindlaksmääramine (punkt 4.4).

4.1.   Vabakäiguga liikumine sundtühikäigurežiimil (kontrollsõiduk)

Sundtühikäigurežiimil sõidutakistuse mõõtmiseks tuleb teha vabakäiguga liikumise katse, nii et käigukast on jõuülekandega ühendatud (vt joonis 2). Seda tehakse tüübikinnitusmenetluse käigus hiljemalt 15 minutit pärast WLTP-põhist I tüüpi katset, korrates katset vähemalt kolm korda. Registreerida tuleb vähemalt kolme järjestikuse korra vabakäigukõver.

4.1.1.   Automaatkäigukast

Sõiduk kiirendatakse omal jõul või veojõustendil kiiruseni vähemalt 130 km/h.

Igal vabakäiguga liikumisel mõõdetakse sõidutakistusjõud ning generaatori ja kõigi akude voolutugevus, muutes kiirust maksimaalselt 10 km/h sammuga.

Sundtühikäigurežiimi sõidutakistuse teisendamisel WLTP-väärtusest NEDC-väärtuseks tuleb kasutada valemit 2.

Valem 2

kus:

ΔRESdrag	sõidutakistuse erinevus sundtühikäigul ja käigukasti neutraalasendis mõõdetuna WLTP tingimustes [N];
	sõidutakistus, mis on mõõdetud punktis 3.2 kirjeldatud viisil [N];
	sõidutakistus sundtühikäigul, mõõdetuna WLTP tingimustes [N];
	NEDC-põhine sõidutakistus, mis on teisendatud rakendusmääruse (EL) 2017/1153 I lisa punkti 2.3.8 kohaselt, nagu on kirjeldatud punktis 3.2 [N].

4.1.2.   Käsikäigukast

Käsikäigukastiga sõiduki korral tuleb vabakäiguga liikumist korrata sõiduki erinevate kiiruste ja käikudega, läbides katse vähemalt kolm korda iga käigu kohta:

—	kiirendamine mootoriga kiiruseni vähemalt 130 km/h ja kiiruse hoidmine 5 sekundit, seejärel liikumine vabakäiguga kõrgeimal käigul ja mõõtmine vahemikus 120–60 km/h;

—	kiirendamine mootoriga kiiruseni 90 km/h ja kiiruse hoidmine 5 sekundit, seejärel liikumine vabakäiguga 5. käigul ja mõõtmine vahemikus 70–60 km/h;

—	kiirendamine mootoriga kiiruseni 70 km/h ja kiiruse hoidmine 5 sekundit, seejärel liikumine vabakäiguga 3. käigul ja mõõtmine vahemikus 55–35 km/h;

—	kiirendamine mootoriga kiiruseni 60 km/h ja kiiruse hoidmine 5 sekundit, seejärel liikumine vabakäiguga 2. käigul ja mõõtmine vahemikus 40–15 km/h.

Igal vabakäiguga liikumisel mõõdetakse sõidutakistusjõud ning generaatori ja kõigi akude voolutugevus [A], muutes kiirust maksimaalselt 10 km/h sammuga.

Iga käigu x korral tuleb sundtühikäigurežiimi sõidutakistuse teisendamisel WLTP-väärtusest NEDC-väärtuseks kasutada valemit 3.

Valem 3

4.1.3.   Aku koormusjaotus sundtühikäigurežiimil

Aku(de) koormusjaotus sundtühikäiguetapil arvutatakse valemiga 4 või 5.

Kui sõiduk on varustatud primaar- ja sekundaarakuga, tuleb kasutada valemit 4.

Valem 4

kus:

	:	energiatagastus i-ndal sundtühikäiguga liikumisel, on sundtühikäigurežiimil vabakäiguga liikumise katsetel saadud väärtuste aritmeetiline keskmine [Wh];
	:	i-nda sundtühikäigul liikumise kestus [h];
	:	primaaraku keskmine mõõdetud võimsus i-ndal sundtühikäiguga liikumisel, on sundtühikäiguga liikumise katse korduste keskmine [W];
	:	sekundaaraku keskmine mõõdetud võimsus i-ndal sundtühikäiguga liikumisel, on sundtühikäiguga liikumise katse korduste keskmine [W];
ηDCDC	:	alalispingemuunduri kasutegur, väärtuseks võetakse 0,92; kui alalispingemuundurit ei ole, võetakse väärtuseks 1.

Kui sõiduk on varustatud ainult ühe akuga (st 12 V aku), siis tuleb kasutada valemit 5.

Valem 5

Energiatagastus teisendatakse CO2 heiteks valemiga 6.

Valem 6

kus:

ηbat_discharge	:	aku tühjenemise kasutegur, väärtuseks võetakse 0,94;
ηalternator	:	vahelduvvoolugeneraatori kasutegur, väärtuseks võetakse 0,67;
	:	i-ndal sundtühikäiguga liikumisel läbitud teepikkus [km];
Vpe	:	kütuse erikulu tabeli 3 järgi;
CF	:	teisendustegur tabeli 4 järgi.

Tabel 3

Kütuse erikulu

Mootoritüüp	Kütuse erikulu (Vpe) l/kWh
Bensiinimootor	0,264
Turbolaaduriga bensiinimootor	0,280
Diiselmootor	0,220

Tabel 4

Kütuse teisendustegur

Kütuseliik	Teisendustegur (CF) gCO2/l
Bensiin	2 330
Diislikütus	2 640

4.2.   Ühtlase kiirusega liikumise katse

Ühtlase kiirusega liikumise etapi kütusekulu mõõdetakse veojõustendil, kasutades määruse (EL) 2017/1151 XXII lisa nõuetele vastavat kütuse- ja/või energiakulu jälgimise pardaseadet.

Kütusekulu mõõtmine põhineb sõiduskeemil, mis hõlmab kõiki NEDC ühtlase kiirusega liikumise etappe kiirusel 32, 35, 50, 70 ja 120 km/h. Et käsikäigukastiga sõiduki korral tagada võrdsed NEDC käiguvahetushetked ja valitud käigud, tuleb ühtlase kiirusega liikumise etapid läbida joonisel 3 esitatud järjestuses.

Iga ühtlase kiirusega liikumise etapi kestus on 90 sekundit. See jagatakse kolmeks: 20 sekundit kiiruse ja heite stabiliseerumiseks, 60 sekundit kütuse- ja/või energiakulu jälgimise pardaseadmega mõõtmiseks ja 10 sekundit, mille vältel juht valmistub järgmiseks etapiks.

Kiirus- ja kiirendusprofiile on kirjeldatud käesoleva lisa liites.

Ühtlase kiirusega liikumise katse tehakse pärast punkti 4.1 kohast sundtühikäigurežiimil vabakäiguga liikumise katset.

NEDC ühtlase kiirusega liikumise kütusekulu saamiseks tuleb WLTP-põhise tüübikinnitusega veojõustendi seadete (sõiduki sõidutakistus ja mass) kohaselt tehtud mõõtmiste tulemused teisendada NEDC tingimustele vastavaks järgmiselt.

Valem 7

Valem 8

kus:

	:	CO2 heide ühtlase kiiruse k korral (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [g CO2/km];
	:	WLTP kohaselt mõõdetud kütusekulu ühtlase kiirusega k (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) liikumisel, on mõõtmiste aritmeetiline keskmine [g/s];
	:	i-nda ühtlase kiirusega liikumise kestus [s];
	:	i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel läbitud teepikkus [km];
fuel_dens	:	kütuse tihedus [kg/m3];
	:	võimsuse erinevus sõidutakistuse määramise veojõustendi WLTP-kohaste seadete tõttu i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [kW];
	:	sõiduki sõidutakistuse erinevus i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel, mis on arvutatud sõidutakistuse määramise veojõustendi WLTP- ja NEDC-kohaste seadete alusel, nagu on määratud punktis 4.1 [N];
	:	ühtlane sõidukiirus k (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [km/h].

Mõõta tuleb generaatori ja kõigi akude voolutugevus ning iga 60. mõõteperioodi ajal korrigeerida aku laetuse taset, järgides määruse (EL) 2017/1151 XXI lisa 8. all-lisa 2. liidet.

Igal ühtlase kiirusega k liikumise etapil määratakse kütusekulu järgmiselt.

Valem 9

Valem 10

kus:

J	:	mõõtepunktide arv (J = 60) igal ühtlase kiirusega k (32, 35, 50, 70 ja 120 km/h) liikumise etapil;
	:	: j-ndal kütusekulu mõõtmisel saadud väärtus ühtlase kiirusega k (32, 35, 50, 70 ja 120 km/h) liikumise etapil [g/s];
	:	kütusekulu standardhälve ühtlase kiirusega k (32, 35, 50, 70 ja 120 km/h) liikumise etapil.

4.3.   Kütusekulu tühikäigul või tühikäigukatse

Vabakäiguga liikumise ajal on võimalik tühikäigu kütusekulu vahetult mõõta kütuse- ja/või energiakulu jälgimise pardaseadmega, mis vastab määruse (EL) 2017/1151 XXII lisas esitatud nõuetele. Mõõdetud väärtust saab kasutada arvutamiseks.

Alternatiivina võib arvutada valemiga 12, kasutades järgmist metoodikat.

Tühikäigul mootori kütusekulu mõõtmiseks (g/s) tuleb kasutada kütuse- ja/või energiakulu jälgimise pardaseadet, mis vastab määruse (EL) 2017/1151 XXII lisas esitatud nõuete. Mõõtmine tehakse kohe pärast 1. tüüpi katset (kui mootor on veel soe) järgmistel tingimustel:

a)	sõiduki liikumiskiirus on null;

b)	käivitamis-seiskamissüsteem on välja lülitatud;

c)	aku on laetud balansseeritult.

Stabiliseerumiseks lastakse sõidukil kolm minutit töötada tühikäigul. Kütusekulu mõõtmine kestab 2 minutit. Esimese minuti mõõtmistulemust ei arvestata. Sõiduki tühikäigu kütusekulu on teise minuti mõõtmistulemuste keskmine väärtus.

Tootja võib nõuda, et mootori tühikäigu kütusekulu mõõtmist kasutatakse ka muude sama interpolatsioonitüüpkonna sõidukite korral, tingimusel et mootorite tühikäigu pöörlemissagedus on sama. Tootja peab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele tõendama, et need tingimused on täidetud.

Vabakäigul liikuva ja paigalseisva sõiduki tühikäigu kütusekulu erinevuse korral tuleb rakendada parandustegurit, mis määratakse valemiga 11.

Valem 11

kus:

	vabakäiguga liikuva sõiduki mootori keskmine pöörlemissagedus tühikäigul valemi 14 järgi [p/min];
	paigalseisva sõiduki mootori keskmine pöörlemissagedus tühikäigul valemi 15 järgi [p/min].

Mootori keskmine tühikäigu pöörlemissagedus vabakäiguga liikumisel saadakse kiiruselt 130 km/h kiirusele 10 km/h aeglustamise ajal pardadiagnostikaseadme pesa kaudu tehtud 10 km/h sammuga mõõtmiste aritmeetilisest keskmisest.

Alternatiivina võib kasutada vabakäiguga liikuva sõiduki mootori maksimaalse võimaliku pöörlemissageduse ja paigalseisva sõiduki mootori tühikäigu pöörlemissageduse suhet.

Kui tootja tõendab, et vabakäiguga liikumise etapil on mootori tühikäigu pöörlemissageduse suurenemine väiksem kui 5 % paigalseisva sõiduki tühikäigu pöörlemissagedusest, võib idle_corr väärtuseks võtta 1.

Iga etapi korrigeeritud CO2 heide [g CO2/km], mis on tuletatud kütusekulust tühikäigul, arvutatakse valemiga 12.

Valem 12

kus:

	:	CO2 heide i-ndal tühikäiguetapil [gCO2/km];
	:	i-nda vabakäigul liikumise kestus [s];
	:	i-ndal vabakäiguga liikumisel läbitud teepikkus [km];
	:	paigalseisva sõiduki keskmine kütusekulu tühikäigul, on 60 mõõtmise aritmeetiline keskmine [g/s].

Vabakäiguga liikumise tühikäigu pöörlemissageduse 10 km/h sammuga tehtud mõõtmiste keskmine väärtus arvutatakse valemiga 13, võttes iga sammu kohta arvesse U mõõtmist täpsusega 1 s.

Valem 13

Seetõttu arvutatakse kõiki 10 km/h samme arvesse võttev vabakäiguga liikumise tühikäigu pöörlemissageduse keskmine väärtus valemiga 14, kus sammude arv on H.

Valem 14

Paigalseisva sõiduki keskmine tühikäigu pöörlemissagedus arvutatakse valemiga 15.

Valem 15

kus:

stand_speedl	paigalseisva sõiduki mootori tühikäigu pöörlemissagedus i-nda mõõtmise ajal;
L	mõõtepunktide arv.

4.4.   Mootori sünkroniseerimisenergia kindlaksmääramine

CO2 heide mootori sünkroniseerimise ajal i-ndal vabakäiguga liikumisel [g CO2/km] arvutatakse valemiga 16.

Valem 16

kus:

facc	:	kütusekulu mootori kiirendamiseks tühikäigu nurkkiiruselt sünkroniseerimise nurkkiirusele [l];
CF	:	teisendustegur tabeli 4 järgi [g CO2/l];
	:	i-ndal vabakäiguga liikumisel läbitud teepikkus [km].

Tootja peab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele esitama mootori sünkroniseerimise kütusekulu väärtuse [l], mis on määratud järgmist metoodikat järgides.

4.4.1.   Mootori tühikäigu nurkkiiruselt sünkroniseerimise nurkkiirusele kiirendamiseks vajaliku kütusekulu arvutamine

Kui vabakäiguga liikumine on lõpetatud, läheb vaja täiendavat energiat (Eacc mootori kiirendamiseks sünkroniseerimise nurkkiirusele.

Sõiduki mootori sünkroniseerimise nurkkiirusele kiirendamiseks vajalik energia Eacc on sõiduki kiirendamiseks ja hõõrdejõu ületamiseks vajalike energiate summa, mis arvutatakse valemiga 17.

Valem 17

Eacc = Eacc,kin + Eacc,fric

kus:

Eacc,kin	:	sõiduki kiirendamiseks vajalik energia [kJ];
Eacc,fric	:	sõiduki hõõrdejõu ületamiseks vajalik energia [kJ].

Need energiad arvutatakse vastavalt valemiga 18 või 19.

Valem 18

kus:

Ieng	:	mootori inertsimoment (mootorikohane) [kgm2];
	:	: mootori nurkkiiruse muutus (tühikäigu nurkkiiruselt ωidlesünkroniseerimise nurkkiirusele ωsync) [rad/s].

Valem 19

kus:

	:	mootori hõõrdemoment (mootorikohane) [Nm];
Δγacc	:	pöördenurga erinevus [rad] (määratud valemiga 20).

Valem 20

Δγacceng = (ωidle + 0,5•Δωacc) • Δtacc

kus Δtacc on määratud valemiga 21.

Valem 21

Δtacc = tsync – tidle

Lõpuks arvutatakse sünkroniseerimise nurkkiiruse saavutamiseks vajalik kütusekogus [l] järgmiselt.

Valem 22

acc = (Eacc,kin + Eacc,fric)•VPe • 3,6

kus:

Vpe

:

tabelis 3 esitatud kütuse erikulu [l/kWh].

5.   ÖKOINNOVATIIVSE SÕIDUKI CO2 HEITE MÄÄRAMINE MUUDETUD KATSETINGIMUSTES (EMC)

Iga vabakäiguga liikumise i korral määratakse ökoinnovatiivse sõiduki CO2 heide [g CO2/km] valemiga 23.

Valem 23

kus:

	:	CO2 heide i-ndal tühikäiguetapil, nagu on näidatud punktis 4.3;
	:	CO2 heide mootori sünkroniseerimise ajal i-ndal vabakäiguga liikumisel, nagu on näidatud punktis 4.4.

Ökoinnovatiivse sõiduki kogu CO2 heide vabakäiguga liikumisel muudetud katsetingimustes (EMC) [g CO2/km] tuleb määrata valemiga 24.

Valem 24:

kus:

I	:	ökoinnovatiivse sõiduki vabakäiguga liikumiste arv kokku ja kontrollsõiduki vabakäigule vastavate liikumiste arv kokku;
i	:	ökoinnovatiivse sõiduki vabakäiguga liikumine ja kontrollsõiduki liikumine vabakäigule vastavalt i-ndal korral.

6.   KONTROLLSÕIDUKI CO2 HEITE MÄÄRAMINE MUUDETUD KATSETINGIMUSTES (BMC)

Iga punktis 3.4 kirjeldatud vabakäigule vastava liikumise i korral tuleb kontrollsõiduki CO2 heide muudetud katsetingimustes [g CO2/km] arvutada valemiga 25.

Valem 25

Kontrollsõiduki kogu CO2 heide muudetud katsetingimustes BMC [g CO2/km] tuleb leida valemiga 26.

Valem 26

kus:

	kontrollsõiduki CO2 heide (aritmeetiline keskmine) i-ndal sundtühikäiguetapil aku balansi tõttu muudetud katsetingimustes [g CO2/km], nagu on määratud valemiga 6;
	CO2 heide ühtlase kiiruse k korral (st 32, 35, 50, 70, 120 km/h) i-ndal ühtlase kiirusega liikumisel [g CO2/km], nagu on määratud valemiga 7.

7.   CO2 HEITE VÄHENEMISE ARVUTAMINE

CO2 heite vähenemine töötava mootoriga vabakäigufunktsiooni korral tuleb leida valemiga 27.

Valem 27

kus:

	:	CO2 heite vähenemine [g CO2/km];
BMC	:	kontrollsõiduki CO2 heide vabakäigule vastaval liikumisel muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
EMC	:	ökoinnovatiivse sõiduki CO2 heide vabakäiguga liikumisel muudetud katsetingimustes [g CO2/km];
UFMC	:	vabakäigufunktsiooni kasutusteguri väärtus muudetud katsetingimustes (automaatkäigukastiga sõiduki korral 0,52 ja automaatsiduriga käsikäigukastiga sõiduki korral 0,48).

8.   MÕÕTEMÄÄRAMATUSE ARVUTAMINE

CO2 heite vähenemise mõõtemääramatus ei tohi ületada 0,5 CO2/km.

CO2 heite vähenemise mõõtemääramatus arvutatakse järgmiselt.

Valem 28

kus:

	:	kontrollsõiduki CO2 heite aritmeetilise keskmise standardhälve vabakäigule vastava liikumise ajal muudetud katsetingimustes [g CO2/km], on määratud valemiga 29;
	:	ökoinnovatiivse sõiduki CO2 heite aritmeetilise keskmise standardhälve vabakäiguga liikumisel muudetud katsetingimustes [g CO2/km], on määratud valemitega 30–34;
sUF	:	kasutusteguri aritmeetilise keskmise standardhälve, väärtuseks võetakse 0,027.

arvutatakse järgmiselt.

Valem 29

kus:

ja

arvutatakse olenevalt väärtusest fidle järgmiselt.

Kui fidle = fidle_meas:

Valem 30

Kui fidle = fstandstill:

Valem 31

Kui fidle = idle_corr • fstandstill:

Valem 32

kus:

Valem 33

ja

Valem 34

9.   CO2 HEITE VÄHENEMISE SERTIFITSEERIMINE TÜÜBIKINNITUSASUTUSES

Rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 kohaselt peab tüübikinnitusasutus sertifitseerima CO2 heite vähenemise iga sõidukimudeli korral, millel on töötava mootoriga vabakäigufunktsioon. Aluseks tuleb võtta CO2 heite väikseim vähenemine, mis on kindlaks määratud vastavalt kõrgeima ja madalaima näitajaga sõiduki kohta selles interpolatsioonitüüpkonnas, millesse sõidukimudel kuulub.

CO2 heite vähenemise kindlaksmääramisel ja selle hindamisel vähenemise miinimummääraga 1 g CO2/km võrreldes võetakse punkti 8 kohaselt määratud CO2 heite vähenemise mõõtemääramatust arvesse, nagu on näidatud punktis 10.

CO2 heite vähenemise mõõtemääramatus arvutatakse interpolatsioonitüüpkonna kõrgeima ja madalaima näitajaga sõiduki kohta. Kui ühel neist sõidukitest ei ole punktis 8 või 10 näidatud kriteeriumid täidetud, siis ei sertifitseeri tüübikinnitusasutus heite vähenemist ühelgi sõidukil selles interpolatsioonitüüpkonnas.

10.   HINDAMINE MIINIMUMMÄÄRA ARVESTADES

Punkti 8 kohaselt arvutatud mõõtemääramatust arvesse võttes peab CO2 heite vähenemine olema suurem rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 9 lõikes 1 sätestatud miinimummäärast 1 g CO2/km.

Valem 35

kus:

MT	:	miinimummäär (1 g CO2/km);
	:	CO2 heite vähenemine [g CO2/km];
	:	CO2 heite vähenemise mõõtemääramatus [g CO2/km].

Kui miinimummäära nõue on valemi 35 korral täidetud, siis kohaldatakse rakendusmääruse (EL) nr 725/2011 artikli 11 lõike 2 teist lõiku.

---

(1)  Komisjoni 2. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1153, sätestatakse meetod, mille abil määratakse vastavusnäitajad, mis kajastavad regulatiivse katsemeetodi muudatusi, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 2014/2010 (ELT L 175, 7.7.2017, lk 679).

(2)  PM = käigukast neutraalasendis, sidur ühendatud. K1, K5 = esimene või teine käik rakendatud, sidur lahutatud.

(3)  Kui sõiduki jõuülekandel on rohkem kui viis käiku, siis võib tootja soovitusi järgides kasutada täiendavaid käike.

(*1)  Pärast 4 sekundit kestvat – 0,69 m/s2 kiirendust on saavutatud kiirus 60,064 km/h. Seda kiirust kasutatakse muudetud NEDC korral ka käiguvahetuse näidiku jaoks.

(*2)  dv4 ≥ 60,064 km/h.