1.   Kui teataja kavatseb vedada artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 osutatud jäätmeid, esitab teataja eelneva kirjaliku teatise (edaspidi „teatis“) kõigile asjaomastele pädevatele asutustele.

Artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis ii, iii või iv osutatud teataja võib esitada teatise üksnes juhul, kui teataja on saanud loa või on registreeritud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ IV peatükile.

Kui teataja esitab koondteatise mitme artiklis 13 osutatud saadetise kohta, peab ta täitma ka kõnealuses artiklis sätestatud nõudeid.

Kui saadetis on ette nähtud vedamiseks artikli 14 kohaselt eelneva nõusoleku saanud käitluskohta, kohaldatakse kõnealuse artikli lõigetes 12, 14, 15 ja 16 sätestatud menetlusnõudeid.

Kui saadetis on ette nähtud ajutiseks taaskasutamiseks või ajutiseks kõrvaldamiseks, kohaldatakse ka artiklit 15.

2.   Teatis sisaldab järgmisi dokumente:

Teata esitab teatamisdokumendis osutatud teabe ja asjakohasel juhul saatedokumendis osutatud teabe.

Kui teataja ei ole artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis i osutatud esialgne jäätmetekitaja, tagab teataja, et teatamisdokumendile annab allkirja ka esialgne jäätmetekitaja või teostataval juhul mõni artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis ii, iii või v osutatud isikutest. Edasimüüja või vahendaja tagab, et tal on ühe artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktides i, ii või iii osutatud isiku kirjalik luba tegutseda tema nimel ning et kirjalik luba lisatakse teatisele.

3.   Teatamisdokument või selle lisa peab sisaldama II lisa 1. osas loetletud teavet ja dokumente. Saatedokument või selle lisa peab sisaldama II lisa 2. osas osutatud teavet ja dokumente, niivõrd kui see on teate esitamise ajal võimalik.

4.   Kui mõni asjaomastest pädevatest asutustest seda taotleb, esitab teataja kõikidele asjaomastele pädevatele asutustele lõikes 3 nõutud teabe ja dokumendid ning II lisa 3. osas sätestatud lisateabe ja dokumendid. Taotluse esitanud pädev asutus teavitab sellest taotlusest teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.

5.   Teatis loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui lähtekoha pädev asutus on veendunud, et teatamisdokument ja saatedokument on täidetud kooskõlas lõigetega 3 ja 4.

6.   Teatis loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui kõik asjaomased pädevad asutused on veendunud, et teatamisdokument ja saatedokument on täidetud kooskõlas lõigetega 3 ja 4 või kui kogu teave ja kõik dokumendid, mida nad lõike 4 kohaselt taotlevad, on kätte saadud.

7.   Teataja esitab teatise esitamise ajal asjaomastele pädevatele asutustele artikli 6 kohaselt sõlmitud lepingu koopia ja lepingu olemasolu tõendava deklaratsiooni kooskõlas IA lisaga.

8.   Teataja esitab deklaratsiooni artikli 7 kohase finantstagatise või samaväärse kindlustuse olemasolu kohta, täites teatamisdokumendi asjakohase osa.

Asjaomastele pädevatele asutustele esitatakse teatise esitamise ajal teatamisdokumendi osana artiklis 7 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus või kui asjaomane pädev asutus seda lubab, siis selle olemasolu tõendav deklaratsioon IA lisas esitatud vormis.

Erandina teisest lõigust võib asjaomaste pädevate asutuste loal esitada kõnealuses lõigus osutatud dokumendid pärast teatise esitamist hiljemalt saatedokumendi täitmise ajal vastavalt artikli 16 lõikele 2.

9.   Teatis peab sisaldama teavet jäätmesaadetise kohta alates kohast, kus selle vedu algab, ning hõlmama mis tahes ajutist või lõplikku taaskasutamist või ajutist või lõplikku kõrvaldamist.

Kui järgnev ajutine või lõplik taaskasutamine või järgnev ajutine või lõplik kõrvaldamine viiakse läbi muus riigis kui esimene sihtriik, märgitakse teatises lõplik taaskasutamine või lõplik kõrvaldamine ja kõnealuse taaskasutamise või kõrvaldamise asukoht ning kohaldatakse artikli 15 lõiget 7.

10.   Teatamisdokumendis ja saatedokumendis täpsustatakse ainult üks III, IIIA, IIIB või IV lisas nimetatud jäätmete tunnuskood. Kui jäätmed ei ole liigitatud III, IIIB või IV lisa ühe kande alla, märgitakse teatamisdokumendis ja saatedokumendis ainult üks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistu jäätmete tunnuskood, välja arvatud järgmise puhul:

11.   Käesoleva artikli lõike 10 kohaselt täpsustatud jäätmeid või jäätmesegusid võib veelgi täpsustada, esitades direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 7 osutatud jäätmenimistu asjakohased jäätmete tunnuskoodid ja muud asjakohased tunnuskoodid.

1.   Jäätmesaadetiste kohta, mille puhul on teatise esitamine kohustuslik, peavad teataja ja vastuvõtja sõlmima jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise lepingu. Kui vastuvõtja ei ole teatatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise käitluskoha käitaja, kirjutab lepingule alla ka käitluskoha käitaja.

2.   Lõikes 1 osutatud leping peab olema sõlmitud ja kehtima teatise esitamise ajal ja jääma kehtima veo kestel kuni tõendi väljaandmiseni kooskõlas artikli 15 lõikega 5, artikli 16 lõikega 4 või asjakohasel juhul artikli 15 lõikega 6.

Leping peab olema kooskõlas vastava teatamis- ja saatedokumendiga ning sisaldama vähemalt teavet teataja, vastuvõtja ja käitluskoha kohta, kõiki lepinguosalisi esindavate isikute andmeid, teatise numbrit, jäätmete nimetust ja koostist, jäätmete identifitseerimiskoode, lepinguga hõlmatud jäätmete kogust, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingut ning lepingu kehtivusaega.

3.   Leping sisaldab järgmisi kohustusi:

4.   Juhul kui jäätmed on ette nähtud ajutiseks taaskasutamiseks või ajutiseks kõrvaldamiseks, sisaldab leping järgmisi lisakohustusi:

5.   Kui jäätmeid veetakse kahe ettevõtte vahel, mille üle teostab kontrolli üks ja sama juriidiline isik, võib lõikes 1 osutatud lepingu asendada selle juriidilise isiku deklaratsiooniga. Kõnealune deklaratsioon hõlmab lõikes 3 osutatud kohustusi.

1.   Saadetiste puhul, mille kohta tuleb esitada teatis, kehtib nõue seada finantstagatis või samaväärne kindlustus, mis katab kõike järgmist:

2.   Finantstagatis või samaväärne kindlustus peab katma kulud, mis tekivad seoses kõigi järgmiste juhtudega:

3.   Finantstagatise või samaväärse kindlustuse seab teataja või mõni muu füüsiline või juriidiline isik teataja nimel ning see peab olema kehtiv teatise esitamise ajal või kui finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiitnud pädev asutus seda lubab, siis hiljemalt saatedokumendi täitmise ajal vastavalt artikli 16 lõikele 2. Finantstagatis või samaväärne kindlustus on saadetise suhtes kohaldatav hiljemalt alates veo alustamisest.

4.   Lähtekoha pädev asutus kiidab heaks finantstagatise või samaväärse kindlustuse, samuti selle vormi, sõnastuse ja kaetava summa.

5.   Finantstagatis või samaväärne kindlustus peab olema kehtiv ning katma saadetise ning taaskasutamise ja kõrvaldamise teostamise.

Finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui selle heaks kiitnud pädev asutus on saanud artikli 16 lõikes 6 osutatud tõendi või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise kohta.

6.   Erandina lõikest 5 võivad lähte- ja sihtkoha pädevad asutused juhul, kui jäätmed on ette nähtud ajutiseks taaskasutamiseks või ajutiseks kõrvaldamiseks ning järgnev taaskasutamine või järgnev kõrvaldamine toimub sihtriigis, leppida kokku, et finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse pärast seda, kui asjaomane pädev asutus on saanud artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendi. Sellisel juhul teavitab pädev asutus, kes otsustab finantstagatise või samaväärse kindlustuse vabastada, oma otsusest viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ning saadetise mis tahes järgnevaks veoks taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta tuleb seada uus finantstagatis või samaväärne kindlustus, välja arvatud juhul, kui sihtkoha pädev asutus on veendunud, et sellist finantstagatist või samaväärset kindlustust ei ole vaja. Sellisel juhul vastutab sihtkoha pädev asutus kohustuste eest, mis tekivad tagasivõtmise korral, kui vedu või järgnevat taaskasutamist või kõrvaldamist ei saa teostada vastavalt kavandatule, nagu on osutatud artiklis 22, või ebaseadusliku jäätmesaadetise korral, nagu on osutatud artiklis 25.

7.   Finantstagatise või samaväärse kindlustuse heaks kiitnud liidu pädeval asutusel on juurdepääs kõnealusele tagatisele või kindlustusele ning ta kasutab neid rahalisi vahendeid muu hulgas teistele asjaomastele asutustele maksete tegemiseks, et täita artiklitest 24 ja 26 tulenevad kohustused.

8.   Artikli 13 kohase koondteatise puhul võib ühe kogu koondteatist hõlmava finantstagatise või samaväärse kindlustuse asemel seada koondteatise teatavaid osi katva finantstagatise või samaväärse kindlustuse. Sellistel juhtudel kohaldatakse finantstagatist või samaväärset kindlustust sellega kaetud teatatud saadetise osade suhtes hiljemalt alates saatedokumendi täitmisest vastavalt artikli 16 lõikele 2.

9.   Käesoleva artikli lõikes 8 osutatud finantstagatis või samaväärne kindlustus vabastatakse, kui selle heaks kiitnud pädev asutus saab artikli 16 lõikes 6 osutatud tõendi või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi jäätmete ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise kohta. Käesoleva artikli lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis.

10.   Komisjon hindab finantstagatiste või samaväärsete kindlustuste summa kindlaksmääramiseks lihtsa, riskipõhise ja ühtlustatud arvutusmeetodi kehtestamise teostatavust ning võtab asjakohasel juhul vastu rakendusakti sellise lihtsa, riskipõhise ja ühtlustatud arvutusmeetodi kehtestamiseks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Esimeses lõigus osutatud hindamise tegemisel võtab komisjon muu hulgas arvesse liikmesriikide asjakohaseid norme, mis käsitlevad käesolevas artiklis osutatud finantstagatise või samaväärse kindlustuse arvutamist.

1.   Kui teatist ei loeta nõuetekohaselt esitatuks, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 5, taotleb lähtekoha pädev asutus teatajalt teavet ja dokumente kooskõlas artikli 5 lõikega 3 ja kohaldataval juhul artikli 5 lõikega 4.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide taotlus esitatakse teatajale võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast teatise esitamist.

3.   Teataja esitab lõikes 1 osutatud teabe ja dokumendid võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lähtekoha pädevalt asutuselt taotluse saamist. Lähtekoha pädev asutus võib teataja taotluse alusel seda tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui teataja esitab põhjendatud selgituse selle kohta, miks niisugune pikendamine on taotletud teabe ja dokumentide esitamise võimaldamiseks vajalik.

4.   Kui lähtekoha pädev asutus on pärast lõikes 3 osutatud tähtaja möödumist endiselt seisukohal, et teatis ei ole ikka veel nõuetekohaselt esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 5, või et ikka veel on vaja lisateavet ja täiendavaid dokumente, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 4, võib ta võimalikult kiiresti, ent hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud tähtaja möödumist esitada kooskõlas lõikega 2 teatajale veel kuni kaks teabe ja dokumentide taotlust. Niisuguste taotluste suhtes kohaldatakse lõiget 3 mutatis mutandis.

5.   Lähtekoha pädev asutus võib otsustada, et teatis ei ole kehtiv ja selle edasine läbivaatamine lõpetatakse, kui esitatud teave ja dokumendid ei ole piisavad või kui teataja ei esitanud teavet lõikes 3 osutatud tähtaja jooksul või lõike 4 kohase esimese taotluse esitamise korral selles lõikes osutatud tähtaja jooksul.

Lähtekoha pädev asutus otsustab, et teatis ei ole kehtiv ja selle läbivaatamine lõpetatakse, kui lõike 4 kohase lõpliku taotluse alusel esitatud teave ja dokumendid ei ole piisavad või kui teataja ei ole esitanud teavet lõikes 4 osutatud tähtaja jooksul.

Lähtekoha pädev asutus teavitab teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi oma käesoleva lõike kohaselt tehtud otsusest võimalikult kiiresti, ent hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 või, kui see on kohaldatav, lõikes 4 osutatud tähtaja möödumist.

6.   Kui lähtekoha pädev asutus on seisukohal, et teatis on esitatud nõuetekohaselt, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 5, teavitab ta sellest teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohaselt esitatud teatise esitamist või seitsme tööpäeva jooksul pärast lõikes 3 või, kui see on kohaldatav, lõikes 4 osutatud tähtaja möödumist.

7.   Kui sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus peab vajalikuks artikli 5 lõikes 3 osutatud teavet ja dokumente või artikli 5 lõikes 4 osutatud lisateavet ja täiendavaid dokumente, taotleb ta võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud teabe saamist teatajalt seda teavet ja neid dokumente ning teavitab sellest taotlusest teisi pädevaid asutusi.

8.   Teataja esitab lõikes 7 osutatud teabe ja dokumendid võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast asjaomaselt pädevalt asutuselt taotluse saamist.

Asjaomane pädev asutus võib teataja taotluse alusel esimeses lõigus osutatud tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, kui teataja esitab põhjendatud selgituse selle kohta, miks niisugune pikendamine on taotletud teabe ja dokumentide esitamise võimaldamiseks vajalik.

9.   Kui sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus on seisukohal, et artikli 5 lõike 3 kohast teavet ja dokumente või artikli 5 lõike 4 kohast lisateavet või täiendavaid dokumente, võib asjaomane pädev asutus võimalikult kiiresti, ent hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud tähtaja möödumist esitada kooskõlas lõikega 7 teatajale veel kuni kaks teabe ja dokumentide taotlust. Iga sellise taotluse korral kohaldatakse lõiget 8 mutatis mutandis.

10.   Sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus võib otsustada, et teatis ei ole kehtiv ja selle edasine läbivaatamine lõpetatakse, kui esitatud teave ja dokumendid ei ole piisavad või kui teataja ei esitanud teavet lõikes 8 osutatud tähtaja jooksul või lõike 9 kohase esimese taotluse esitamise korral selles lõikes osutatud tähtaja jooksul.

Sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus otsustab, et teatis ei ole kehtiv ja selle läbivaatamine lõpetatakse, kui lõike 8 kohase lõpliku taotluse alusel esitatud teave ja dokumendid ei ole piisavad või kui teataja ei ole esitanud teavet lõikes 8 osutatud tähtaja jooksul.

Sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus teavitab teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi oma käesoleva lõike kohasest otsusest võimalikult kiiresti, ent hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast lõikes 8 või kohaldataval juhul lõikes 9 osutatud tähtaja möödumist.

11.   Sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus teavitab teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi sellest, et ta on veendunud teatise nõuetekohases esitamises, võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud teabe saamist või sellest, et ta on teabe ja dokumentidega rahul, võimalikult kiiresti, ent hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui teataja on taotletud teabe ja dokumendid lõike 8 või asjakohasel juhul lõike 9 kohaselt esitanud.

12.   Kui teatis on nõuetekohaselt esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 6, võttes arvesse lõikes 11 osutatud teavet, teavitab sihtkoha pädev asutus sellest viivitamata teatajat ja lähtekoha pädevat asutust ning mis tahes asjaomast transiidikoha pädevat asutust.

13.   Kui lähtekoha pädev asutus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast teatise esitamise päeva või lõike 3 või 4 kohast teabe ja dokumentide esitamist toiminud kooskõlas lõikega 1, 5 või 6, esitab ta teatajale teataja taotluse alusel põhjendatud selgituse.

Kui sihtkoha pädev asutus või mis tahes transiidikoha pädev asutus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast lõikes 7 osutatud tähtaja möödumist või lõike 8 või 9 kohast teabe ja dokumentide esitamist toiminud kooskõlas lõikega 7 või lõigetega 9, 10, 11 või 12, esitab ta teatajale teataja taotluse alusel põhjendatud selgituse.

1.   Sihtkoha, lähtekoha ja transiidikoha pädevad asutused teevad 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil teatajat on teavitatud artikli 8 lõike 12 kohaselt sellest, et teatis on nõuetekohaselt esitatud, saadetise kohta ühe järgmistest otsustest, mida tuleb igakülgselt põhjendada:

Erandina esimesest lõigust võib lähtekoha pädev asutus teha esimese lõigu punkti c või d kohase otsuse pärast teatise kättesaamist ja enne, kui ta on selle nõuetekohaselt esitatuks lugenud, kui on ilmne, et artiklis 11 sätestatud tingimused ei ole täidetud või et on alust vastuväite esitamiseks vastavalt artiklile 12.

Erandina esimesest lõigust võib asjaomane pädev asutus teha esimese lõigu punkti c või d kohase otsuse enne kuupäeva, mil teatajat on teavitatud vastavalt artikli 8 lõikele 12, pärast seda, kui teatis on nõuetekohaselt esitatud, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 5.

Kui esimeses lõigus osutatud 30-päevase tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, võib seda pidada transiidikoha pädevate asutuste vaikivaks nõusolekuks.

2.   Lähtekoha, sihtkoha ja asjakohasel juhul ka transiidikoha pädevad asutused teavitavad teatajat oma otsusest ja selle põhjustest lõike 1 esimeses lõigus osutatud 30-päevase tähtaja jooksul ning teavitavad sellest otsusest ka teisi asjaomaseid pädevaid asutusi. Pädev asutus teavitab lõike 1 teise ja kolmanda lõigu kohaselt tehtud otsustest viivitamata teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.

Lõike 1 neljandas lõigus osutatud vaikiv nõusolek kehtib sihtkoha pädeva asutuse poolt esimese lõigu kohaselt antud kirjalikus nõusolekus märgitud ajavahemiku jooksul.

Kui 30 päeva jooksul pärast teataja, lähtekoha pädeva asutuse või asjaomase transiidikoha pädeva asutuse artikli 8 lõike 12 kohase teavitamise kuupäeva ei ole mõni asjaomastest pädevatest asutustest teinud lõike 1 esimese lõigu kohast otsust, esitab ta teatajale teataja taotluse alusel põhjendatud selgituse.

3.   Kui teataja esitab kooskõlas artikliga 5 ja asjakohasel juhul artikliga 13 teatise selleks, et vedada nõusoleku saanud teatisega võrreldes sama liiki jäätmeid samast lähteriigis asuvast kohast samale vastuvõtjale ja samasse käitluskohta, kusjuures transiidiriigid on olemasolu korral samad, võtavad asjaomased pädevad asutused arvesse mis tahes teavet, mis on varem esitatud kooskõlas artikli 5 lõigetega 2, 3 ja 4 või artikli 13 lõigetega 2 ja 3, ning teevad käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse võimalikult kiiresti.

4.   Kirjalik nõusolek saadetisele kaotab kehtivuse asjaomaste pädevate asutuste märgitud kehtivusaegade lõppu jääval varaseimal kuupäeval. See ei hõlma rohkem kui üht aastat.

5.   Vedu toimub üksnes pärast artikli 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmist ning kõigi asjaomaste pädevate asutuste vaikiva või kirjaliku nõusoleku kehtivusaja jooksul kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4. Käitluskoht peab olema saanud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed kätte kõigi asjaomaste pädevate asutuste vaikiva või kirjaliku nõusoleku kehtivusaja lõpuks.

6.   Saadetisega seotud jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine teostatakse hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui jäätmeid taaskasutav või kõrvaldav käitluskoht on jäätmed kätte saanud, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused on oma otsuses määranud lühema ajavahemiku.

7.   Asjaomased pädevad asutused võtavad oma vaikiva või kirjaliku nõusoleku tagasi teataja taotluse alusel või siis, kui nad saavad teada mõnest järgmisest asjaolust:

8.   Asjaomane pädev asutus teavitab teatajat, teisi asjaomaseid pädevaid asutusi ja vastuvõtjat igast nõusoleku tagasivõtmisest, sealhulgas niisuguse tagasivõtmise põhjustest.

9.   Kui mis tahes asjaomase pädeva asutuse nõusolek võetakse tagasi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7, ei lubata kohaldataval juhul jäätmete vedu või töötlemist jätkata ning asjakohasel juhul kohaldatakse artiklit 22 või 25.

1.   Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul sätestada tingimused, mille alusel nad annavad teatatud saadetisele oma nõusoleku. Need tingimused peavad olema igakülgselt põhjendatud ja võivad põhineda ühel või mitmel artiklis 11 loetletud tingimusel või artiklis 12 loetletud alusel.

2.   Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimused jäätmete transpordiks oma riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas. Need transporditingimused ei tohi olla karmimad tingimustest, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsiooni alla kuuluvas piirkonnas toimuvale jäätmeveole, ja nende puhul tuleb igakülgselt arvesse võtta olemasolevaid kokkuleppeid, eelkõige asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid.

3.   Lähte-, siht- ja transiidikoha pädevad asutused võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimuse, et nende nõusolek tuleb lugeda tagasivõetuks, kui finantstagatis või samaväärne kindlustus ei ole kohaldatav hiljemalt saatedokumendi täitmise ajal vastavalt artikli 16 lõikele 2, nagu on nõutud artikli 7 lõikes 3.

4.   Tingimused kehtestanud pädev asutus esitab need tingimused teatamisdokumendis või lisab need teatamisdokumendile.

5.   Sihtkoha pädev asutus võib artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul kehtestada ka tingimuse, et jäätmeid vastu võttev käitluskoht peab pidama teatise kehtivusaja jooksul korrapärast arvestust jäätmete sisend- ja väljundkoguste ja/või jäägi kohta ning nende jäätmetega seotud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingute kohta, mida on teatises nimetatud. Need dokumendid allkirjastab käitluskoha eest juriidiliselt vastutav isik ja need esitatakse sihtkoha pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast teatatud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu teostamist.

1.   Kui on esitatud teatis kõrvaldamiseks ettenähtud saadetise kohta kooskõlas artikliga 5, ei anna lähte- ja sihtkoha pädevad asutused oma nõusolekut kõnealusele saadetisele artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Erandina lõike 1 punktist a ei kohaldata lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii sätestatud tingimusi juhul, kui teataja tõendab, et asjaomaste lähteliikmesriigis tekkinud jäätmete aastane üldkogus on nii väike, et uute spetsialiseeritud kõrvaldamiskohtade ehitamine selles liikmesriigis ei oleks majanduslikult tasuv.

3.   Kui transiidikoha pädev asutus annab saadetisele nõusoleku kooskõlas artikli 9 lõikega 1, võetakse arvesse ainult käesoleva artikli lõike 1 punktides b, c, e ja f sätestatud tingimusi.

4.   Lõike 1 kohaselt pädevate asutuste poolt antud nõusolekuid käsitlevale teabele osutatakse aruandes, mis koostatakse kooskõlas artikliga 73. Komisjon teavitab sellistest eelneval kalendriaastal antud nõusolekutest kõiki liikmesriike.

5.   Hiljemalt 21. maiks 2027 võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse lõike 1 punktis a sätestatud tingimuste ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud kriteeriumid, et täpsustada, kuidas teatajad peavad tõendama ja kuidas pädevad asutused peavad hindama kõnealuse lõike punkti a alapunktides i ja ii osutatud tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Kui on esitatud teatis taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetise kohta kooskõlas artikliga 5, võivad siht- ja lähtekoha pädevad asutused esitada artikli 9 lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul põhjendatud vastuväiteid ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

2.   Transiidikoha pädevad asutused võivad lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul esitada taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetise suhtes põhjendatud vastuväiteid. Sellise vastuväite aluseks saavad olla üksnes lõike 1 punktides c, f, g ja h sätestatud põhjused.

3.   Juhul kui pädevad asutused leiavad lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, et nende vastuväidete aluseks olnud probleemid on lahendatud, teavitavad nad sellest viivitamata teatajat.

4.   Juhul kui vastuväidete aluseks olevaid probleeme ei lahendata lõikes 1 osutatud 30-päevase tähtaja jooksul, kaotab taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete saadetist käsitlev teatis kehtivuse. Kui teataja siiski kavatseb saadetist vedada, tuleb esitada uus teatis, välja arvatud juhul, kui kõik asjaomased pädevad asutused ja teataja on kokku leppinud teisiti.

5.   Vastuväidetest, mille pädevad asutused on käesoleva artikli lõike 1 punktides d ja e sätestatud alustel esitanud, ning kõnealuste vastuväidete põhjustest teavitatakse komisjoni kooskõlas artikliga 73.

6.   Kooskõlas artikli 9 lõikega 2 teavitavad pädevad asutused teatajat nende poolt saadetise suhtes vastuväidete esitamise põhjustest.

7.   Lähteliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike riigisisestest õigusaktidest, millel pädevate asutuste poolt lõike 1 punkti d kohaselt esitatud vastuväited võivad põhineda, ning teatab, milliste jäätmeliikide ja taaskasutamistoimingute ning asjaomaste jäätmete taaskasutamise tulemusena tekkinud jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingute suhtes need vastuväited kehtivad, enne kui sellisele riigisisestele õigusaktidele tuginetakse vastuväidete põhjustena.

Sihtliikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike otsustest või riigisisestest õigusaktidest, millel pädevate asutuste poolt lõike 1 punkti e kohaselt esitatud vastuväited võivad põhineda, ning teatab, milliste jäätmeliikide ja taaskasutamistoimingute suhtes need vastuväited kehtivad, enne kui sellistele otsustele või riigisisestele õigusaktidele tuginetakse vastuväidete põhjustena.

1.   Teataja võib esitada mitut saadetist hõlmava koondteatise, kui on täidetud kõik järgmised nõuded:

2.   Teataja võib teatamisdokumendile lisatud lisas märkida ühe või mitu võimalikku alternatiivset kavandatud teekonda. Artikli 16 lõike 2 kohaselt täidetud saatedokument sisaldab teavet teatamisdokumendis märgitud kavandatud teekonna kohta, mida tuleb järgida, ning võimalike alternatiivsete kavandatud teekondade kohta, mida tuleb järgida ettenägematute asjaolude korral ja mis on märgitud teatamisdokumendis.

3.   Asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida koondteatise kasutamises tingimusel, et hiljem esitatakse lisateave ja täiendavad dokumendid kooskõlas artikli 5 lõigetega 3–6.

1.   Et saada käitluskohale eelnev nõusolek, võib seda taaskasutamiskohta omav või selle üle kontrolli teostav juriidiline või füüsiline isik esitada taotluse artikli 75 kohaselt määratud pädevale asutusele, kelle jurisdiktsiooni alla see käitluskoht kuulub.

Esimeses lõigus osutatud taotluse esitamise õigust ei ole käitluskohtadel, mis viivad läbi üksnes toimingut R13.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus sisaldab järgmist teavet:

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 80 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõiget 2 seoses teabega, mida taotlus peab sisaldama.

4.   Käitluskohale eelneva nõusoleku andmiseks, mida on taotletud vastavalt lõikele 1, kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 5–10 osutatud menetlust.

5.   Pädev asutus hindab taotlust 55 päeva jooksul pärast lõike 1 kohaselt esitatud ja lõikes 2 osutatud teavet sisaldava taotluse saamist ja otsustab, kas taotlus rahuldada.

6.   Kui lõikes 1 osutatud juriidiline või füüsiline isik on esitanud kogu lõikes 2 osutatud teabe, rahuldab pädev asutus taotluse ja annab asjaomasele käitluskohale eelneva nõusoleku. Eelnev nõusolek võib sisaldada tingimusi seoses eelneva nõusoleku kehtivusajaga, asjaomaste jäätmeliikide ja -kogustega ning kasutatava tehnoloogiaga või muid tingimusi, mis on vajalikud, et tagada keskkonnahoidlik jäätmete käitlemine.

7.   Erandina lõikest 6 võib pädev asutus eelneva nõusoleku taotluse rahuldamisest keelduda, kui ta ei ole veendunud, et eelneva nõusoleku andmine tagab jäätmete käitlemise kooskõlas jäätmehierarhiaga ja muude direktiivis 2008/98/EÜ sätestatud nõuetega või asjakohasel juhul parima võimaliku tehnika kasutamise kooskõlas direktiivi 2010/75/EL alusel koostatud järeldustega.

8.   Eelneva nõusoleku taotluse rahuldamise või tagasilükkamise otsus edastatakse taotluse esitanud juriidilisele või füüsilisele isikule niipea, kui pädev asutus on selle vastu võtnud, ning see peab olema igakülgselt põhjendatud.

9.   Taaskasutamiskohale antud eelnev nõusolek kehtib kümme aastat, kui eelneva nõusoleku taotluse rahuldamise otsuses ei ole märgitud teisiti. Selle ajavahemiku jooksul teeb pädev asutus vähemalt ühe artikli 60 kohase kontrolli. Vajaduse korral tehakse artiklis 62 osutatud riskipõhise hindamise alase lähenemisviisi alusel lisakontrolle.

10.   Pädev asutus võib taaskasutamiskohale antud eelneva nõusoleku igal ajal tühistada, kui saadakse teavet, millest nähtub, et lõike 2 kohaselt esitatud teave on vale või et lõikes 6 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud. Eelneva nõusoleku tühistamise otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja sellest tuleb teatada asjaomasele käitluskohale.

11.   Lõikes 1 osutatud juriidiline või füüsiline isik teavitab viivitamata asjaomast pädevat asutust kõikidest muudatustest teabes, mis on esitatud kooskõlas lõikega 2. Asjaomane pädev asutus hindab muudatusi igakülgselt ja vajaduse korral ajakohastab eelnevat nõusolekut või tühistab selle.

12.   Juhul kui artikli 13 kohaselt on esitatud koondteatis seoses saadetistega, mis on määratud eelneva nõusoleku saanud käitluskohta, pikendatakse artikli 9 lõikes 4 osutatud nõusoleku kehtivusaega kolme aastani.

Erandina esimesest lõigust võivad asjaomased pädevad asutused igakülgselt põhjendatud juhtudel otsustada pikendada kehtivusaega lühemaks ajaks kui kolm aastat.

13.   Pädevad asutused, kes on andnud käitluskohale käesoleva artikli kohaselt eelneva nõusoleku, teavitavad VI lisas esitatud vormi kasutades komisjoni ja asjakohasel juhul OECD sekretariaati järgmisest:

14.   Erandina artiklitest 9, 10 ja 12, kui teatis on seotud eelneva nõusoleku saanud käitluskohta määratud saadetisega, kohaldatakse artikli 9 lõike 1 kohaselt antava nõusoleku, artikli 10 kohaselt kehtestatavate tingimuste või kõigi asjaomaste pädevate asutuste poolt artikli 12 kohaselt esitatavate vastuväidete suhtes seitsme tööpäeva pikkust tähtaega pärast kuupäeva, mil teatajat on kooskõlas artikli 8 lõikega 12 teavitatud sellest, et teatis on nõuetekohaselt esitatud.

15.   Kui üks või mitu pädevat asutust soovivad küsida seoses teatisega, mis hõlmab eelneva nõusoleku saanud käitluskohta määratud saadetisi, lisateavet kooskõlas artikli 8 lõikega 2, 4, 7 või 9, lühendatakse nendes lõigetes ning artikli 8 lõigetes 3 ja 8 nimetatud tähtaegu järgmiselt:

16.   Olenemata lõikest 14 võib asjaomane pädev asutus otsustada, et teatajalt lisateabe või täiendavate dokumentide saamiseks on vaja rohkem aega.

Sellisel juhul teavitab kõnealune pädev asutus sellest teatajat ja teisi asjaomaseid pädevaid asutusi seitsme tööpäeva jooksul pärast kuupäeva, mil teatajat on kooskõlas artikli 8 lõikega 12 teavitatud sellest, et teatis on nõuetekohaselt esitatud.

Artikli 9 lõikes 1 osutatud mis tahes otsuse tegemiseks vajalik aeg ei tohi kokku olla pikem kui 30 päeva pärast kuupäeva, mil teatajat on kooskõlas artikli 8 lõikega 12 teavitatud sellest, et teatis on nõuetekohaselt esitatud.

1.   Kui saadetis on ette nähtud ajutiseks taaskasutamiseks või ajutiseks kõrvaldamiseks, märgitakse teatamisdokumendis lisaks esialgsele ajutisele või lõplikule taaskasutamisele või järgnevale ajutisele või lõplikule kõrvaldamisele ka kõik käitluskohad, kus on kavas teostada järgnevat ajutist taaskasutamist ja lõplikku taaskasutamist ning ajutist kõrvaldamist ja lõplikku kõrvaldamist.

2.   Lähte- ja sihtkoha pädevad asutused annavad oma nõusoleku ajutise taaskasutamise toiminguks või ajutise kõrvaldamise toiminguks ettenähtud jäätmete saadetisele või saadetistele ainult juhul, kui nad peavad artiklis 11 sätestatud tingimusi täidetuks või neil ei ole põhjust esitada artikli 12 kohaselt vastuväidet veole käitluskohtadesse, kus viiakse ellu mis tahes järgnev ajutine või lõplik taaskasutamine või järgnev ajutine või lõplik kõrvaldamine.

3.   Kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete saabumist käitluskohta, kus toimub ajutise taaskasutamise toiming või ajutise kõrvaldamise toiming, esitab kõnealune käitluskoht teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele kinnituse selle kohta, et jäätmed on kätte saadud. See kinnitus esitatakse saatedokumendis või lisatakse sellele.

4.   Niipea kui võimalik, ent mitte hiljem kui 30 päeva pärast ajutise taaskasutamise toimingu või ajutise kõrvaldamise toimingu teostamist ja mitte hiljem kui üks aasta või artikli 9 lõikes 6 osutatud lühem ajavahemik pärast jäätmete kättesaamist, esitab seda toimingut teostav käitluskoht teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele oma vastutusel tõendi toimingu teostamise kohta. See tõend esitatakse saatedokumendis või lisatakse sellele.

5.   Kui ajutise taaskasutamise toimingu või ajutise kõrvaldamise toimingu teostanud taaskasutamis- või kõrvaldamiskoht toimetab jäätmed mõneks järgnevaks ajutise või lõpliku taaskasutamise toiminguks või järgnevaks ajutise või lõpliku kõrvaldamise toiminguks sihtriigis asuvasse käitluskohta, peab ta pärast jäätmete tarnimist võimalikult kiiresti, ent hiljemalt ühe aasta või artikli 9 lõikes 6 osutatud lühema ajavahemiku jooksul saama kõnealuselt käitluskohalt tõendi selle kohta, et järgnev ajutise või lõpliku taaskasutamise ning ajutise või lõpliku kõrvaldamise toiming on teostatud.

Lõikes 3 osutatud ajutise taaskasutamise toimingut või ajutise kõrvaldamise toimingut teostav käitluskoht edastab teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele viivitamata asjakohased tõendid, märkides ära saadetised, mida need tõendid puudutavad.

6.   Selleks et tagada lõike 5 esimeses lõigus sätestatud tõendi sisu järjepidevus kogu liidus, võtab komisjon aegsasti enne artikli 27 lõike 5 kohase rakendusakti vastuvõtmist, ent hiljemalt 21. maiks 2025 vastu käesolevat artiklit täiendava delegeeritud õigusakti, millega määratakse kindlaks sellises tõendis esitatav teave. Nimetatud delegeeritud õigusakt võetakse vastu kooskõlas artikliga 80.

7.   Kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tarnimine toimub esialgses lähteriigis või mõnes teises liikmesriigis asuvasse käitluskohta ja see puudutab artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 osutatud jäätmete saadetisi, tuleb kooskõlas käesoleva määrusega esitada uus teatis.

8.   Kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud tarnimine toimub kolmandas riigis asuvasse käitluskohta ja see puudutab artikli 4 lõikes 1, 2 või 3 osutatud saadetisi, tuleb kooskõlas käesoleva määrusega esitada uus teatis ning asjaomaseid pädevaid asutusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka esialgse lähteriigi esialgse pädeva asutuse suhtes.

1.   Pärast seda, kui asjaomased pädevad asutused on andnud teatatud saadetisele nõusoleku, täidavad kõik asjaomased ettevõtjad saatedokumendi või koondteatise korral saatedokumentide märgitud punktid. Nad tagavad, et saatedokumendis sisalduv teave tehakse teistele saadetisega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, asjaomastele pädevatele asutustele ja kontrollides osalevatele ametiasutustele artiklis 27 osutatud süsteemi kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks, sealhulgas jäätmeveo ajal.

2.   Kui teataja on saanud lähte-, siht- ja transiidikoha pädevatelt asutustelt kirjaliku nõusoleku või võib eeldada transiidikoha pädeva asutuse vaikiva nõusoleku olemasolu, märgib teataja saadetise väljasaatmise tegeliku kuupäeva ning täidab IC lisa kohaselt saatedokumendi võimalikult suures ulatuses kooskõlas IA ja IB lisas esitatud teatamisdokumendi ja saatedokumendi täitmise juhistega ning esitab selle asjaomastele pädevatele asutustele ja muudele saadetisega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele vähemalt kaks tööpäeva enne veo alustamist. Jäätmete tegelikku kogust, vedajat või vedajaid ja, kui see on kohaldatav, konteineri identifitseerimisnumbrit käsitleva teabe võib siiski esitada hiljemalt enne veo algust.

3.   Teataja tagab, et lisaks saatedokumendi kättesaadavaks tegemisele vastavalt lõikele 1 tehakse asjaomastele pädevatele asutustele ja kontrollides osalevatele ametiasutustele, sealhulgas jäätmeveo ajal, elektrooniliselt kättesaadavaks ka teatamisdokument, mis sisaldab asjaomaste pädevate asutuste nõusolekuid ja nende kehtestatud tingimusi.

4.   Kui lõigetes 1 ja 3 osutatud dokumente ei saa jäätmeveo ajal veebis kättesaadavaks teha, tagavad teataja ja vedaja või vedajad, et dokumendid on transpordivahendis muul kujul kättesaadavad. Sellisel juhul tagab teataja, et kõik dokumentides jäätmeveo ajal tehtavad muudatused või täiendused kantakse artiklis 27 osutatud süsteemi kaudu.

5.   Käitluskoht esitab kahe tööpäeva jooksul pärast jäätmete kättesaamist teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele kinnituse selle kohta, et jäätmed on kätte saadud. See kinnitus esitatakse saatedokumendis või lisatakse sellele.

6.   Lõpliku taaskasutamise toimingu või lõpliku kõrvaldamise toimingu teostanud käitluskoht esitab võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 30 päeva pärast kõnealuse toimingu teostamist ning hiljemalt ühe aasta või artikli 9 lõikes 6 osutatud lühema ajavahemiku jooksul pärast jäätmete kättesaamist oma vastutusel tõendi selle kohta, et lõplik taaskasutamine või lõplik kõrvaldamine on teostatud.

7.   Lõikes 6 osutatud tõend esitatakse teatajale ja asjaomastele pädevatele asutustele.

1.   Kui nõusoleku üksikasjades või tingimustes tehakse olulisi muudatusi, teatab teataja sellest viivitamata ja võimaluse korral enne veo alustamist asjaomastele pädevatele asutustele ja vastuvõtjale. Olulisteks muudatusteks peetakse muu hulgas muudatusi, mis on teatises esitatuga võrreldes tehtud jäätmete koguse, teekonna, sealhulgas võimalike alternatiivsete kavandatud teekondade, saadetise väljasaatmise kuupäeva või kuupäevade või vedaja või vedajate osas, või muudatusi veo kestuses, mis on tingitud pärast veo algust esinevatest ettenägematutest asjaoludest, mille tõttu ületatakse veo puhul kehtivusaega.

2.   Lõikes 1 osutatud olulise muudatuse korral tuleb esitada uus teatis, välja arvatud juhul, kui kõik asjaomased pädevad asutused on seisukohal, et uut teatist ei ole vaja, ja teavitavad sellest teatajat. Pädevad asutused teavitavad teatajat võimalikult kiiresti, ent mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast lõike 1 kohase teabe saamist. Kavandatud vedu ei toimu enne, kui asjaomased pädevad asutused on teatajat teavitanud. Kui vedu on juba alustatud, tagab teataja, et saadetis peatatakse niipea kui võimalik, kuni asjaomased pädevad asutused on teatajat teavitanud sellest, kas on vaja uut teatist.

3.   Kui lõikes 1 osutatud oluliste muudatustega on seotud muud pädevad asutused kui esialgses teatises nimetatud asutused, tuleb esitada uus teatis.

1.   Artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud jäätmete vedude suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2–10 sätestatud üldisi teavitamisnõudeid.

2.   Lõikes 1 osutatud vedu võib korraldada üksnes artikli 3 punkti 7 alapunktides ii, iii või iv osutatud jäätmesaadetise vedu korraldav isik, kui see isik on saanud loa või on registreeritud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ IV peatükile.

3.   Jäätmesaadetise vedu korraldav isik veab jäätmeid üksnes jäätmete taaskasutamise kohta, mis on saanud loa või on registreeritud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ IV peatükile. Käitluskoht esitab loa või registreerimistõendi jäätmesaadetise vedu korraldavale isikule enne veo toimumist.

4.   Kõik saadetisega seotud ettevõtjad täidavad VII lisas esitatud vormis asjakohast teavet tähistavad punktid ning tagavad, et see teave tehakse teistele saadetisega seotud isikutele, asjaomastele pädevatele asutustele ja kontrollides osalevatele ametiasutustele kooskõlas artikliga 27 elektrooniliselt kättesaadavaks, sealhulgas jäätmeveo ajal.

Kui jäätmesaadetise vedu korraldav isik ei ole artikli 3 punkti 7 alapunktis i osutatud esialgne jäätmetekitaja, tagab jäätmesaadetise vedu korraldav isik, et VII lisas esitatud dokumendile annab allkirja ka esialgne jäätmetekitaja või mõni artikli 3 punkti 7 alapunktis ii, iii või v osutatud isikutest, kui see on võimalik.

5.   Jäätmesaadetise vedu korraldav isik täidab VII lisas esitatud vormi asjakohase teabega võimalikult suures ulatuses hiljemalt kaks tööpäeva enne veo alustamist. Jäätmete tegelikku kogust, vedajat või vedajaid ning kohaldataval juhul konteineri identifitseerimisnumbrit käsitleva teabe võib siiski esitada hiljemalt enne veo algust.

6.   Kui lõigetes 4 ja 5 osutatud teavet ei saa transpordi ajal elektrooniliselt kättesaadavaks teha, tagavad jäätmesaadetise vedu korraldav isik ja vedaja(d), et teave tehakse transpordivahendis kättesaadavaks muul viisil, tingimusel et see teave vastab kooskõlas lõigetega 4 ja 5 elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud teabele. Sellisel juhul tagab jäätmesaadetise vedu korraldav isik, et kõik dokumentides jäätmeveo ajal tehtavad muudatused või täiendused esitatakse artiklis 27 osutatud süsteemi kaudu.

7.   Kui saadetis on ette nähtud ajutiseks taaskasutamiseks, märgitakse VII lisa kohases dokumendis lisaks esialgsele ajutisele või lõplikule taaskasutamisele ka esialgsele ajutisele taaskasutamisele vahetult järgneva taaskasutamise või ajutise taaskasutamise koht ning nende toimingute R-koodid, samuti teostataval juhul käitluskohad, kus on kavas teostada järgnevad ajutise või lõpliku taaskasutamise toimingud, ning asjaomaste taaskasutustoimingute R-koodid.

8.   Taaskasutamiskoht või labor annab kahe tööpäeva jooksul jäätmesaadetise vedu korraldavale isikule kinnituse jäätmete kättesaamise kohta, täites VII lisas sisalduva asjakohase teabe. Kui taaskasutamiskohal või laboril puudub juurdepääs artiklis 27 osutatud süsteemile, esitab ta kinnituse jäätmesaadetise vedu korraldava isiku kaudu.

9.   Taaskasutamiskoht esitab võimalikult kiiresti, ent hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taaskasutamistoimingu teostamist ning hiljemalt ühe aasta jooksul pärast jäätmete kättesaamist oma vastutusel tõendi, et taaskasutamine on teostatud, täites VII lisas sisalduva asjakohase teabe. Kui taaskasutamiskohal puudub juurdepääs artiklis 27 osutatud süsteemile, esitab ta tõendi jäätmesaadetise vedu korraldava isiku kaudu.

10.   Kõigi artikli 4 lõigetes 4 ja 5 osutatud jäätmesaadetiste kohta peavad jäätmesaadetise vedu korraldav isik ja vastuvõtja sõlmima jäätmete taaskasutamise lepingu. Kui vastuvõtja ei ole käitluskoha käitaja, kirjutab lepingule alla ka käitluskoha käitaja.

Esimeses lõigus osutatud leping peab olema sõlmitud ja kehtima hiljemalt VII lisa kohase dokumendi täitmise ajaks vastavalt lõikele 5 ning see peab jääma kehtivaks veo kestel kuni lõike 9 kohase tõendi väljaandmiseni.

Leping peab olema kooskõlas VII lisa kohase dokumendiga (kohaste dokumentidega) ning sisaldama vähemalt teavet jäätmesaadetise vedu korraldava isiku, vastuvõtja ja käitluskoha kohta, lepinguosalisi esindavate isikute kohta, jäätmete kirjeldust, jäätmete tunnuskoode, lepinguga hõlmatud jäätmete kogust, taaskasutamistoimingut ja lepingu kehtivusaega.

Leping peab sisaldama kohustust, et kui jäätmesaadetise vedu või jäätmete taaskasutamist ei saa teostada vastavalt kavandatule või kui jäätmed on lähetatud ebaseadusliku jäätmesaadetisena, peab jäätmesaadetise vedu korraldav isik või kui kõnealusel isikul ei ole võimalik tagada jäätmesaadetise veo või jäätmete taaskasutamise teostamist, siis vastuvõtja jäätmed tagasi võtma või tagama nende taaskasutamise alternatiivsel viisil ning vajaduse korral nende vahepealse ladustamise.

11.   Jäätmesaadetise vedu korraldav isik või vastuvõtja esitab kontrollides osalevatele ametiasutustele nende taotluse alusel lõikes 10 osutatud lepingu ja mis tahes artikli 4 lõike 5 kohase kokkuleppe koopia.

12.   VII lisas nõutav teave peab olema liikmesriikidele ja komisjonile kontrolli, täitmise tagamise, kavandamise ja statistilistel eesmärkidel kättesaadav kooskõlas artikliga 27 ja riigisiseste õigusaktidega.

13.   Lõigetes 2–9 osutatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, kui see on nõutav liidu või riigisiseste õigusaktidega.

14.   Kui jäätmeid veetakse kahe käitluskoha vahel, mille üle teostab kontrolli sama juriidiline isik, võib lõikes 10 osutatud lepingu asendada selle juriidilise isiku deklaratsiooniga. Kõnealune deklaratsioon hõlmab mutatis mutandis lõikes 10 osutatud kohustusi.

15.   Hiljemalt 21. maiks 2026 võtab komisjon kooskõlas artikliga 80 vastu käesolevat määrust täiendava delegeeritud õigusakti, millega kehtestatakse VII lisa kohase dokumendi täitmise juhised.

1.   Pädevad asutused, teataja, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad liidus kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on teatatud saadetistega seoses esitatud või vahetatud, vähemalt viis aastat pärast artikli 15 lõike 4 või artikli 16 lõike 6 kohase tõendi esitamise kuupäeva.

Artikli 13 kohaste koondteatiste puhul kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kohustust alates viimase artikli 15 lõike 4 või artikli 16 lõike 6 kohase tõendi esitamise kuupäevast.

2.   Jäätmesaadetise vedu korraldav isik, vastuvõtja ja jäätmeid vastu võttev käitluskoht säilitavad artikli 18 kohaselt esitatud teavet liidus vähemalt viis aastat alates artikli 18 lõike 9 kohase tõendi esitamise kuupäevast.

3.   Pädevad asutused säilitavad liidus kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on ebaseaduslike jäätmesaadetistega seoses esitatud või vahetatud, vähemalt viis aastat alates tagasivõtmise või alternatiivse taaskasutamise või kõrvaldamise teostamise kuupäevast.

1.   Kui mõni asjaomane pädev asutus saab teada, et jäätmesaadetiste vedu või jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, millele asjaomased pädevad asutused on andnud nõusoleku, ei saa vastavalt kavandatule teostada kooskõlas teatamis- ja saatedokumentides või artiklis 6 osutatud lepingus sätestatud tingimustega, ning kui sellise veo puhul ei ole tegemist ebaseadusliku jäätmesaadetisega, teatab selline asutus sellest viivitamata lähtekoha pädevale asutusele. Kui taaskasutamis- või kõrvaldamiskoht keeldub saadetist vastu võtmast, teatab ta sellest viivitamata sihtkoha pädevale asutusele.

2.   Lähtekoha pädev asutus tagab, et teataja või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitatav isik viib kõnealused jäätmed nende kõrvaldamise või taaskasutamise korraldamiseks tagasi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda või muusse kohta lähteriigi territooriumil, välja arvatud lõikes 3 osutatud juhtudel. Kui see ei ole teostatav, täidab pädev asutus ise või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik käesolevat artiklit.

Esimeses lõigus osutatud tagasivõtmine toimub 90 päeva jooksul või asjaomaste pädevate asutuste vahel kokku lepitud muu ajavahemiku jooksul pärast seda, kui lähtekoha pädev asutus saab teada või siht- või transiidikoha pädevad asutused on talle teatanud, et nõusoleku saanud jäätmesaadetise vedu või nende jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist ei saa teostada vastavalt kavandatule, ning talle on teatatud selle põhjustest. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on siht- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

3.   Lõikes 2 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui lähte-, transiidi- ja sihtkoha asjaomased pädevad asutused on veendunud, et teatajal või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitataval isikul on võimalik jäätmeid alternatiivsel viisil taaskasutada või kõrvaldada sihtkohariigis või mujal või kui see ei ole teostatav, siis on seda võimalik teha lähtekoha pädeval asutusel või tema nimel tegutseval juriidilisel või füüsilisel isikul.

Lõikes 2 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui veetud jäätmed on asjaomases käitluskohas teostatud toimingu käigus pöördumatult segatud muude jäätmetega nii, et nende koostis või laad on muutunud või et kõnealuseid jäätmeid ei saa enam üksteisest eraldada, ning seda on tehtud enne, kui asjaomane pädev asutus on teada saanud, et teatatud saadetise vedu ei saa teostada, nagu on osutatud lõikes 1. Selline jäätmesegu tuleb taaskasutada või kõrvaldada alternatiivsel viisil kooskõlas käesoleva lõike esimese lõiguga.

4.   Kui kasutatakse lõikes 3 osutatud alternatiivset menetlust, tagab teataja või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitatav isik või kui see ei ole teostatav, siis lähtekoha pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik, et asjaomaseid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult kooskõlas artikliga 59.

5.   Lõikes 2 osutatud tagasivõtmise korral tuleb esitada uus teatis, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et lähtekoha esialgse pädeva asutuse igakülgselt põhjendatud taotlus on piisav.

Asjakohasel juhul esitab esialgne teataja või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitatav isik uue teatise või kui ka see ei ole teostatav, siis teeb seda lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Pädevad asutused ei ole vastu ega esita vastuväiteid jäätmete tagasisaatmisele, kui vedu ei saa teostada vastavalt kavandatule, ega nende jäätmetega seotud taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingutele.

6.   Kui kasutatakse alternatiivset menetlust väljaspool esialgset sihtriiki, nagu on osutatud lõikes 3, esitab asjakohasel juhul esialgne teataja või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitatav isik uue teatise või kui see ei ole teostatav, siis teeb seda lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Kui teataja esitab sellise uue teatise, tuleb see esitada ka esialgse lähteriigi pädevale asutusele.

7.   Kui kasutatakse alternatiivset menetlust esialgses sihtriigis, nagu on osutatud lõikes 3, siis uut teatist ei nõuta ning piisab igakülgselt põhjendatud taotlusest. Sellise igakülgselt põhjendatud taotluse alternatiivse menetluse jaoks nõusoleku saamiseks esitab esialgne teataja siht- ja lähtekoha pädevatele asutustele või kui see ei ole teostatav, siis lähtekoha esialgne pädev asutus sihtkoha pädevale asutusele.

8.   Kui kooskõlas lõikega 5 või 7 ei pea uut teatist esitama, koostab esialgne teataja või asjakohasel juhul lõike 11 või 12 kohaselt teatajana käsitatav isik artiklite 15 või 16 kohaselt uue saatedokumendi või kui see ei ole teostatav, siis teeb seda lähtekoha esialgne pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik.

Kui lähtekoha esialgne pädev asutus esitab lõike 5 või 6 kohaselt uue teatise, ei nõuta uut finantstagatist või samaväärset kindlustust.

9.   Teataja ning, kui see on kohaldatav, lähteriigi kohustus võtta jäätmed tagasi või korraldada nende alternatiivne taaskasutamine või kõrvaldamine lõpeb siis, kui käitluskoht annab välja artikli 16 lõikes 6 või asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 5 osutatud tõendi lõpliku taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise kohta. Artikli 7 lõikes 6 osutatud ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise korral lõpeb lähteriigi kohustus siis, kui käitluskoht annab välja artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendi.

Kui käitluskoht annab välja tõendi taaskasutamise või kõrvaldamise kohta viisil, mille tulemuseks on ebaseaduslik jäätmesaadetis ja finantstagatise vabastamine, kohaldatakse artikli 25 lõiget 8 ja artikli 26 lõiget 2.

10.   Kui liikmesriik avastab jäätmed, mille vedu või taaskasutamist ja kõrvaldamist ei saa vastavalt kavandatule teostada, vastutab pädev asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub piirkond, kus jäätmed avastati, niisuguste meetmete võtmise tagamise eest, mille eesmärk on jäätmete turvaline ladustamine kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil.

11.   Kui artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis iv nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis ja artiklis 24 sätestatud tagasivõtukohustusi, käsitatakse tagasivõtukohustuste kohaldamisel teatajana artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud esialgset jäätmetekitajat, uut jäätmetekitajat või jäätmekogujat, kes on volitanud edasimüüjat või vahendajat enda nimel tegutsema.

12.   Kui artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis i, ii või iii nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis ja artiklis 24 sätestatud tagasivõtukohustusi, käsitatakse kõnealuste tagasivõtukohustuste kohaldamisel teatajana artikli 3 punkti 6 alapunkti a alapunktis v nimetatud jäätmevaldajat.

1.   Kui artikli 4 lõikes 4 või 5 osutatud jäätmete vedu või selle taaskasutamist ei saa VII lisas esitatud dokumendi või artikli 18 lõikes 10 osutatud lepingu kohaselt teostada kavandatule vastavalt ja kui niisuguse veo puhul ei ole tegemist ebaseadusliku jäätmesaadetisega, teavitab kooskõlas artikliga 18 jäätmesaadetise veo korraldanud isik sellest viivitamata lähtekoha pädevat asutust. Sellisel juhul viib jäätmesaadetise vedu korraldav isik või vastuvõtja artikli 18 lõikes 10 osutatud kohustusi järgides jäätmed lähteriiki tagasi või tagab nende taaskasutamise alternatiivsel viisil sihtriigis või mujal ning tagab vajaduse korral meetmete võtmise jäätmete turvaliseks ladustamiseks kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil.

Jäätmete tagasivõtmine või alternatiivsel viisil taaskasutamine toimub 90 päeva jooksul või mis tahes muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad asutused on kokku leppinud, pärast kuupäeva, mil jäätmesaadetise vedu korraldav isik teavitas kooskõlas esimese lõiguga lähtekoha pädevat asutust.

2.   Lõikes 1 osutatud alternatiivse menetluse kasutamise korral tagab jäätmesaadetise vedu korraldav isik või asjakohasel juhul vastuvõtja, et asjaomaseid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult ja kooskõlas artikliga 59.

3.   Tagasivõtmise või alternatiivse menetluse kasutamise korral väljaspool esialgset sihtriiki, nagu on osutatud lõikes 1, täidab ja esitab VII lisas esitatud dokumendis asjakohase teabe esialgne jäätmesaadetise veo korraldanud isik kooskõlas artikliga 18. Kui tagasivõtmiseks või alternatiivseks menetluseks ettenähtud saadetise suhtes kohaldatakse artikli 4 lõiget 1, 2 või 3, kohaldatakse artiklit 22 mutatis mutandis.

4.   Kui lähtekoha pädev asutus saab teada, et artikli 4 lõikes 4 või 5 osutatud jäätmete vedu või selle taaskasutamine ei ole vastavalt kavandatule teostatud ja et lõike 1 kohased jäätmete tagasivõtmise või alternatiivse taaskasutamise korraldamise kohustused ei ole täidetud, võtab lähtekoha pädev asutus kõik vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmesaadetise veo korraldanud isik võtab jäätmed tagasi või korraldab nende taaskasutamise alternatiivsel viisil, ning tagab vajaduse korral meetmete võtmise jäätmete turvaliseks ladustamiseks kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil. Kui jäätmesaadetise veo korraldanud isiku jaoks ei ole tagasivõtukohustuste täitmine teostatav, täidab neid kohustusi asjakohasel juhul lõike 5 või 6 kohaselt jäätmesaadetise vedu korraldava isikuna käsitatav isik.

5.   Kui artikli 3 punkti 7 alapunktis iv nimetatud jäätmesaadetise vedu korraldav isik ei täida käesolevas artiklis või artiklis 24 sätestatud tagasivõtukohustusi, käsitatakse tagasivõtukohustuste kohaldamisel jäätmesaadetise vedu korraldava isikuna artikli 3 punkti 7 alapunktides i, ii või iii nimetatud esialgset jäätmetekitajat, uut jäätmetekitajat või jäätmekogujat, kes on volitanud edasimüüjat või vahendajat enda nimel tegutsema.

6.   Kui artikli 3 punkti 7 alapunktis i, ii või iii nimetatud jäätmesaadetise vedu korraldav isik ei täida käesolevas artiklis või artiklis 24 sätestatud tagasivõtukohustusi, käsitatakse kõnealuste tagasivõtukohustuste kohaldamisel jäätmesaadetise vedu korraldava isikuna artikli 3 punkti 7 alapunktis v nimetatud jäätmevaldajat.

7.   Kui jäätmesaadetise vedu korraldava isiku või lõike 5 või 6 kohaselt vastutavaks peetava isiku jaoks ei ole lõikes 4 sätestatud tagasivõtukohustuste täitmine teostatav, peetakse käesoleva artikli kohaste kohustuste täitmise eest vastutavaks lähtekoha pädevat asutust või tema nimel tegutsevat füüsilist või juriidilist isikut.

1.   Kulud, mis tekivad selliste jäätmete tagasisaatmisel või taaskasutamisel või kõrvaldamisel alternatiivsel viisil, mille vedu ei saa teostada vastavalt kavandatule, sealhulgas jäätmeveo, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud vastavalt artikli 22 lõikele 2 või 3, ning alates kuupäevast, mil lähtekoha pädev asutus saab teada, et jäätmesaadetise vedu või taaskasutamist või kõrvaldamist ei saa teostada vastavalt kavandatule, ka artikli 22 lõike 10 kohased ladustamiskulud nõutakse sisse kooskõlas järgmise korraga:

2.   Enne kulude sissenõudmist muult isikult kui esialgne teataja kasutatakse artiklis 7 osutatud finantstagatist või samaväärset kindlustust. Kui finantstagatist või samaväärset kindlustust ei ole või kulud ületavad finantstagatise või samaväärse kindlustusega kaetavat summat, nõutakse kulud sisse kooskõlas lõikes 1 osutatud korraga.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis kulude suhtes, mis tekivad jäätmete tagasivõtmisel või alternatiivsel taaskasutamisel kooskõlas artikliga 23.

4.   Käesolev artikkel ei piira vastutust käsitleva liidu ja riigisisese õiguse kohaldamist.

1.   Kui pädev asutus avastab saadetise, mis tema arvates võib olla ebaseaduslik jäätmesaadetis, teavitab ta sellest viivitamata teisi asjaomaseid pädevaid asutusi.

2.   Kui vastutuse ebaseadusliku jäätmesaadetise eest saab panna teatajale, tagab lähtekoha pädev asutus, et jäätmed võetakse tagasi

3.   Lõikes 2 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui asjaomased lähtekoha, transiidikoha ja sihtkoha pädevad asutused ning asjakohasel juhul teataja või teatajaks peetav isik nõustuvad ja on veendunud, et jäätmed on võimalik

Ekspordi või impordi korral toimub esimese lõigu kohaselt kokku lepitud alternatiivsel viisil taaskasutamine või kõrvaldamine üksnes juhul, kui tagasivõtmine vastavalt lõikele 2 ei ole teostatav.

4.   Kui taaskasutamine või kõrvaldamine toimub lõikes 3 osutatud alternatiivsel viisil, tagab teataja või asjakohasel juhul lõike 6 või 7 kohaselt teatajaks peetav isik või, kui see ei ole teostatav, lähtekoha pädev asutus või tema nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik, et asjaomaseid jäätmeid käideldakse keskkonnahoidlikult kooskõlas artikliga 59.

5.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud tagasivõtmine, taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida pärast seda kuupäeva, kui lähtekoha pädev asutus saab teada või siht- või transiidikoha pädevad asutused on teda teavitanud ebaseaduslikust jäätmesaadetisest ja teatanud selle põhjustest. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on siht- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

Lõikes 2 osutatud tagasivõtmise korral tuleb esitada uus teatis, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku, et lähtekoha esialgse pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlus on piisav.

Kui on vaja uut teatist, esitab selle kooskõlas lõikega 2 määratud isik või asutus.

Pädevad asutused ei ole vastu ega esita vastuväiteid ebaseadusliku jäätmesaadetisega seotud jäätmete tagasisaatmisele. Kui taaskasutamine või kõrvaldamine toimub lõikes 3 osutatud alternatiivsel viisil väljaspool riiki, kus ebaseaduslik jäätmesaadetis avastati, esitab uue teatise selles lõikes loetletud isik või asutus vastavalt selles lõikes osutatud järjestusele.

Asjaomased pädevad asutused teevad vajaduse korral koostööd, et tagada jäätmete tagasivõtmine või taaskasutamine või kõrvaldamine alternatiivsel viisil, nagu on osutatud lõigetes 2 ja 3.

6.   Kui artikli 3 punkti 6 punktis a alapunktis iv nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis või artiklis 26 sätestatud tagasivõtukohustust, käsitatakse tagasivõtukohustuse kohaldamisel teatajana vastavalt artikli 3 punkti 6 punkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud esialgset jäätmetekitajat, uut jäätmetekitajat või jäätmekogujat, kes on volitanud kõnealust edasimüüjat või vahendajat enda nimel tegutsema.

7.   Kui artikli 3 punkti 6 punkti a alapunktides i, ii või iii nimetatud teataja ei täida käesolevas artiklis või artiklis 26 sätestatud tagasivõtukohustust, käsitatakse kõnealuste tagasivõtukohustuste kohaldamisel teatajana artikli 3 punkti 6 punkti a alapunktis v nimetatud jäätmevaldajat.

8.   Kui vastutuse ebaseadusliku jäätmesaadetise eest saab panna vastuvõtjale, tagab sihtkoha pädev asutus, et jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse keskkonnahoidlikult

Esimeses lõigus osutatud taaskasutamine või kõrvaldamine toimub 30 päeva jooksul või muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad asutused võivad kokku leppida pärast kuupäeva, mil sihtkoha pädev asutus saab teada või lähte- või transiidikoha pädev asutus on teda teavitanud ebaseaduslikust jäätmesaadetisest ning teatanud selle põhjustest. Sellise teatamise põhjuseks võib muu hulgas olla teave, mis teised pädevad asutused on lähte- või transiidikoha pädevatele asutustele esitanud.

Asjaomased pädevad asutused teevad vajaduse korral jäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel koostööd kooskõlas käesoleva lõikega.

9.   Kui uut teatist ei nõuta, koostab tagasivõtmise eest vastutav isik uue saatedokumendi kooskõlas artiklitega 15 või 16 või kui see ei ole teostatav, siis teeb seda lähtekoha esialgne pädev asutus.

Kui lõike 2 punkti c kohast tagasivõtmist teostav lähtekoha esialgne pädev asutus esitab uue teatise, ei nõuta uut finantstagatist või samaväärset kindlustust.

10.   Kui vastutust ebaseadusliku jäätmesaadetise eest ei saa panna ei teatajale ega vastuvõtjale, teevad asjaomased pädevad asutused koostööd, et tagada jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine.

11.   Kui ebaseaduslik jäätmesaadetis avastatakse pärast artikli 7 lõikes 6 osutatud ajutise taaskasutamise või ajutise kõrvaldamise toimingu teostamist, lõpeb lähteriigi kohustus jäätmed tagasi võtta või korraldada taaskasutamine või kõrvaldamine alternatiivsel viisil siis, kui käitluskoht on välja andnud artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendi.

Kui käitluskoht annab välja tõendi taaskasutamise või kõrvaldamise kohta viisil, mille tulemuseks on ebaseaduslik jäätmesaadetis ja finantstagatise või samaväärse kindlustuse vabastamine, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 8 ja artikli 26 lõiget 2.

12.   Kui liikmesriigis avastatakse ebaseaduslikust jäätmesaadetisest pärit jäätmed, vastutab pädev asutus, kelle jurisdiktsiooni alla kuulub piirkond, kus jäätmed avastati, meetmete võtmise eest, et tagada jäätmete turvaline ladustamine kuni nende tagasisaatmiseni või lõpliku taaskasutamiseni või lõpliku kõrvaldamiseni alternatiivsel viisil.

13.   Artikleid 37, 39 ja 40 ning artikli 45 lõikes 6 osutatud delegeeritud õigusaktis sisalduvaid ekspordikeelde ei kohaldata, kui ebaseaduslikud jäätmesaadetised on lähteriiki tagasi saadetud ning selle riigi suhtes kohaldatakse nimetatud sätetes sätestatud keeldusid.

14.   Kui artikli 4 lõigetes 4 või 5 osutatud jäätmesaadetist käsitatakse ebaseadusliku jäätmesaadetisena, kohaldatakse käesolevat artiklit mutatis mutandis vedu korraldava isiku ja asjaomaste pädevate asutuste suhtes.

15.   Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks vastutust käsitlevate liidu ja riigisisese õiguse kohaldamist.

1.   Kulud, mis tekivad seoses ebaseaduslikust saadetisest pärit jäätmete tagasivõtmisega või taaskasutamise või kõrvaldamisega alternatiivsel viisil, sealhulgas nende jäätmete transpordi, taaskasutamise või kõrvaldamise kulud vastavalt artikli 25 lõikele 2 või 3, ning alates kuupäevast, mil lähtekoha pädev asutus saab teada, et saadetis on ebaseaduslik, ka artikli 25 lõike 12 kohased ladustamiskulud nõutakse sisse

2.   Artikli 25 lõike 8 kohasest taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud, sealhulgas artikli 25 lõike 12 kohased võimalikud transpordi- ja ladustamiskulud nõutakse sisse vastuvõtjalt või kui see ei ole teostatav, siis sihtkoha pädevalt asutuselt.

3.   Artikli 25 lõike 10 kohasest taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud, sealhulgas artikli 25 lõike 12 kohased võimalikud transpordi- ja ladustamiskulud nõutakse sisse

4.   Kui teatis on esitatud ja teataja ei täida oma kohustusi seoses sissenõutavate kuludega, kasutatakse artiklis 7 osutatud finantstagatist või samaväärset kindlustust enne lõike 1, 2 või 3 kohast kulude sissenõudmist muult isikult kui teataja või vastuvõtja. Kui kulud ületavad finantstagatise või samaväärse kindlustuse kaetava summa, nõutakse kulud sisse vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3.

5.   Kui artikli 4 lõigetes 4 või 5 osutatud jäätmesaadetist käsitatakse ebaseaduslikuna, kohaldatakse käesolevat artiklit mutatis mutandis vedu korraldava isiku ja asjaomaste pädevate asutuste suhtes.

6.   Käesolevat artiklit kohaldatakse, ilma et see piiraks vastutust käsitlevate liidu ja riigisisese õiguse kohaldamist.

1.   Järgmist teavet ja järgmisi dokumente esitatakse ning vahetatakse elektrooniliselt lõikes 3 osutatud kesksüsteemi keskuse või muude lõike 4 kohaste koostalitlusvõimeliste süsteemide või tarkvara kaudu:

2.   Selleks et hoida lõike 1 kohaselt nõutud teabe ja dokumentide loetelu ajakohasena seoses mis tahes muudatustega elektroonilise teabevahetuse ja esitamise süsteemides, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 80 vastu delegeeritud õigusakte lõike 1 muutmiseks, et muuta teabe ja dokumentide loetelu.

3.   Komisjon haldab kesksüsteemi, mis võimaldab lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide elektroonilist esitamist ja vahetamist. See kesksüsteem on keskus, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide reaalajas vahetamiseks olemasolevate elektroonilise andmevahetuse süsteemide või tarkvara vahel.

Esimeses lõigus osutatud keskust kasutatakse ka teabe ja dokumentide reaalajas vahetamiseks, nagu on osutatud lõikes 1, kui tegemist on liidusiseste saadetistega, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide, ekspordiga liidust, impordiga liitu ja liitu läbiva transiidiga, kui pädevad asutused, ekspordi-, väljumis- ja sisenemistolliasutused, kontrollides osalevad ametiasutused ja kolmandate riikide ettevõtjad ühenduvad selle keskusega kättesaadava süsteemi või tarkvara kaudu, millisel juhul kohaldatakse lõiget 4 mutatis mutandis, või käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud veebisaidi kaudu.

Kõnealune kesksüsteem pakub ka veebisaiti lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide ettevalmistamiseks ja töötlemiseks seoses liidusiseste saadetistega, seoses liidusiseste saadetistega, mille puhul toimub transiit läbi kolmandate riikide, ning seoses ekspordiga liidust, impordiga liitu ja liitu läbiva transiidiga. Sellist veebisaiti võivad lõikes 1 osutatud teabe ja dokumentide otseseks elektrooniliseks esitamiseks ja vahetamiseks kasutada pädevad asutused, kontrollides osalevad asutused ja ettevõtjad liikmesriikides ja kolmandates riikides, kes ei kasuta elektroonilise andmevahetuse süsteeme või tarkvara.

Esimeses, teises ja kolmandas lõigus osutatud tarkvara peab olema koostalitlusvõimeline lõikes 3 osutatud kesksüsteemiga, vahetama selle kesksüsteemi kaudu reaalajas teavet ja dokumente ning seda tuleb käitada vastavalt komisjoni poolt lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele ja reeglitele.

Kesksüsteem hõlbustab dokumentide säilitamist kooskõlas artikliga 20.

Kesksüsteem tagab ka koostalitlusvõime määruse (EL) 2020/1056 alusel loodud elektroonilise kaubaveoteabe keskkonnaga.

Nelja aasta jooksul pärast lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist tagab komisjon kõnealuse kesksüsteemi ühendamise Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga määrusega (EL) 2022/2399 loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi kaudu.

4.   Liikmesriigid võivad kasutada oma olemasolevaid süsteeme või tarkvara, mis võimaldab pädevatel asutustel, kontrollides osalevatel ametiasutustel ja asjakohasel juhul liikmesriikide ettevõtjatel lõikes 1 osutatud teavet ja dokumente ette valmistada ja töödelda ning lõikes 1 osutatud teavet ja dokumente elektrooniliselt esitada ja vahetada. Liikmesriigid tagavad, et kõnealused süsteemid ja tarkvara on lõikes 3 osutatud kesksüsteemiga koostalitusvõimelised, neid hallatakse kooskõlas nõuete ja reeglitega, mis on sätestatud komisjoni poolt lõike 5 kohaselt vastu võetud rakendusaktides, ning need võimaldavad kesksüsteemi keskuse kaudu teavet ja dokumente reaalajas vahetada.

Esimeses lõigus osutatud süsteemidega hõlbustatakse dokumentide säilitamist vastavalt artiklile 20.

5.   Komisjon võtab hiljemalt 21. maiks 2025 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Komisjon vaatab kesksüsteemi toimimise läbi iga kahe aasta järel. Läbivaatamiste tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele. Läbivaatamisel võetakse arvesse kasutajate, näiteks pädevate asutuste ja teatajate tagasisidet.

1.   Käesoleva jaotise sätete kohaselt esitatav(ad) teatised, teave, dokumendid või muu teabevahetus esitatakse asjaomastele pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles.

2.   Asjaomaste pädevate asutuste nõudmisel esitavad teataja ja vastuvõtja ning, kui see on kohaldatav, vedu korraldav isik neile lõikes 1 osutatud teabevahetuse ametlikult heaks kiidetud tõlked neile vastuvõetavas keeles.

3.   Hiljemalt 21. maiks 2028 lisab komisjon artikli 27 lõikes 3 osutatud kesksüsteemi funktsiooni, millega pakutakse lõikes 1 osutatud teabevahetuse mitteametlikke tõlkeid.

1.   Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 5, et otsustada, kas käsitada jäätmetena eset või ainet, mis on tekkinud tootmisprotsessi tulemusel, mille peamine eesmärk ei ole selle eseme või aine tootmine.

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2008/98/EÜ artiklit 6, et otsustada, kas ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu läbinud jäätmeid ei tuleks enam käsitada jäätmetena.

Selle üle otsustamisel, kas eset või ainet tuleb käsitada kasutatud kauba, mitte jäätmetena, tagavad liikmesriigid, et täidetud on vähemalt järgmised tingimused:

Kolmanda lõigu sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (43) artikli 23 lõike 2 ja VI lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1542 (44) artikli 72 lõike 2 ja XIV lisa kohaldamist.

2.   Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele selles, mida liigitada jäätmeteks ja mida mitte, võttes arvesse lõike 1 sätteid ning kõiki tingimusi või otsuseid, mis on tehtud liidu tasandil või liikmesriikide poolt vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 5 või 6, käsitletakse eset või ainet nii, nagu oleks saadetise puhul tegemist jäätmetega. See ei piira sihtriigi õigust käsitleda veetud materjali pärast selle kohaletoimetamist oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, kui nimetatud õigusaktid on kooskõlas liidu või rahvusvahelise õigusega.

3.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks konkreetsete ainete või esemete suhtes, mille puhul kasutatud kaupade ja jäätmete eristamine on jäätmete liidust eksportimise korral eriti oluline.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete liigitamises III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletud jäätmeteks või kui neid jäätmeid ei ole üheski nimetatud lisas loetletud, kohaldatakse kõnealuste jäätmete saadetise suhtes artikli 4 lõiget 2.

5.   Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele jäätmetöötlustoimingu liigitamise suhtes taaskasutamise või kõrvaldamisena, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad kõrvaldamist.

6.   Selleks et hõlbustada III, IIIA, IIIB või IV lisas loetletud jäätmete ühtlustatud liigitamist liidus, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 80 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kriteeriumid, nagu saastumise piirmäärad, mille alusel liigitatakse teatavad jäätmed III, IIIA, IIIB või IV lisasse.

7.   Kui lähte- ja sihtkoha pädevad asutused ei jõua kokkuleppele jäätmetöötlustoimingu liigitamise suhtes ajutise või lõpliku toiminguna, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad ajutisi toiminguid.

1.   Erandjuhtudel ja kui konkreetne geograafiline või demograafiline olukord seda õigustab, võivad liikmesriigid sõlmida kahepoolseid lepinguid, et muuta teatavate konkreetsete jäätmevoogude saadetistest teatamise menetlus vähem rangemaks, kui neid saadetisi veetakse üle piiri kõige lähemasse sobivasse käitluskohta, mis asub asjaosaliste liikmesriikide vahele jääval piirialal.

2.   Lõikes 1 osutatud kahepoolseid lepinguid võib sõlmida ka juhul, kui jäätmeid veetakse lähteriigist ja neid töödeldakse seal, kuid transiit toimub läbi teise liikmesriigi.

3.   Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kahepoolseid lepinguid sõlmida ka riikidega, kes on EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) liikmed.

Esimese lõigu kohaselt sõlmitud lepingutes nõutakse, et jäätmeid käideldakse asjaomases EFTA riigis keskkonnahoidlikult kooskõlas artikliga 59.

4.   Käesoleva artikli alusel sõlmitud lepingutest teatatakse enne nende jõustumist komisjonile.

1.   Kui saadetisi veetakse liidu piires ja transiit toimub läbi ühe või mitme kolmanda riigi, mille suhtes ei kohaldata OECD nõukogu otsust taaskasutatavate jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta (45) (edaspidi „OECD otsus“), ning kui jäätmed on ette nähtud taaskasutamiseks, kohaldatakse artiklit 34.

2.   Kui saadetisi veetakse liidu piires, sealhulgas sama liikmesriigi paikkondade vahel, ja transiit toimub läbi ühe või mitme kolmanda riigi, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, ning kui jäätmed on ette nähtud taaskasutamiseks, kohaldatakse artikleid 4–30, võttes arvesse järgmisi kohandusi ja lisanõudeid:

1.   Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust on keelatud.

2.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata, kui kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmeid eksporditakse EFTA riikidesse, mis on ka Baseli konventsiooni osalisriigid.

3.   Erandina lõikest 2 on kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport EFTA riiki, mis on Baseli konventsiooni osalisriik, järgmistel juhtudel keelatud:

4.   Lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata jäätmete suhtes, mille puhul kehtib tagasivõtukohustus vastavalt artiklile 22 või 25.

1.   Kui jäätmed eksporditakse liidust EFTA riiki, mis on Baseli konventsiooni osalisriik, ja need on ette nähtud kõrvaldamiseks selles riigis, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.   Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

3.   Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

4.   Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.   Jäätmete eksportimisel peavad need olema ettenähtud kõrvaldamistoiminguteks käitluskohas, mis kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt tegutseb või millel on luba tegutseda sihtriigis.

6.   Kui eksporditolliasutus või väljumistolliasutus avastab ebaseadusliku jäätmesaadetise, teatab ta sellest viivitamata tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

1.   Teataja või vedu korraldav isik võib eksportida jäätmeid liidust välja üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et sihtriigis jäätmeid vastu võtvad käitluskohad käitlevad neid keskkonnahoidlikult, nagu on osutatud artiklis 59.

2.   Teataja või vedu korraldav isik ei tohi jäätmeid eksportida käitluskohta, mis ei vasta X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele.

3.   Lõikes 1 osutatud kohustuse täitmiseks tagab jäätmeid liidust välja eksportida kavatsev teataja või vedu korraldav isik, et sihtriigis jäätmeid käitlevaid käitluskohti on auditeeritud.

Auditi viib läbi kolmas isik, kes on teatajast või vedu korraldavast isikust ja auditeeritavast käitluskohast sõltumatu ning kellel on asjakohane kvalifikatsioon auditite ja jäätmekäitluse valdkonnas.

Auditi tellimisel kontrollib teataja või vedu korraldav isik, et kolmas isik vastab X lisa A osas sätestatud nõuetele ja et riiklik ametiasutus on teda volitanud või akrediteerinud tegema käesolevas artiklis määratletud auditeid.

4.   Lõikes 3 osutatud audit hõlmab nii füüsilist kui ka dokumentide kontrolli ning sellega kontrollitakse, kas asjaomane käitluskoht vastab X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele.

5.   Jäätmeid eksportida kavatsev teataja või vedu korraldav isik tagab enne jäätmete eksportimist, et sihtriigis jäätmeid käitlevas käitluskohas on tehtud lõikes 3 osutatud audit, mis on tehtud mitte rohkem kui kaks aastat enne jäätmete asjaomasesse käitluskohta eksportimist ja mis on tõendanud, et käitluskoht vastab X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele.

Selle kohustuse täitmiseks peab teataja või vedu korraldav isik kas

Teataja või vedu korraldav isik peab ka viivitamata tellima erakorralise auditi, kui ta saab usaldusväärset teavet selle kohta, et käitluskoht ei vasta enam X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele. Kui erakorraline audit näitab, et käitluskoht ei vasta enam X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele, peatab teataja või vedu korraldav isik viivitamata jäätmete ekspordi sellesse käitluskohta ja teatab sellest asjaomastele lähtekoha pädevatele asutustele.

6.   Teataja või vedu korraldav isik, kes on kooskõlas lõikega 3 teatava käitluskoha kohta tellinud või läbi viinud auditi, tagab, et selline audit tehakse õiglastel kaubandustingimustel kättesaadavaks teistele teatajatele või vedu korraldavatele isikutele, kes kavatsevad eksportida jäätmeid kõnealusesse käitluskohta.

7.   Teataja või vedu korraldav isik teavitab komisjoni audititest, mille ta on lõigete 3 ja 5 kohaselt tellinud ja mis on tõendanud käitluskoha vastavust X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele. Teatis peab sisaldama järgmist teavet:

Teataja või vedu korraldav isik võib teatada komisjonile auditeeritava käitluskoha enda tellitud auditist, tingimusel et teataja või vedu korraldav isik on kontrollinud, et audit on läbi viidud vastavalt lõigetele 3 ja 4 ning et see on näidanud, et käitluskoht vastab X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele. Selline teade sisaldab esimese lõigu punkti a ja punktide c-f kohast teavet.

8.   Komisjon loob registri lõike 7 kohaselt saadud teabega ja hoiab seda ajakohasena. Komisjon teeb asjaomases registris oleva teabe üldsusele kättesaadavaks.

9.   Pädeva asutuse või kontrollides osaleva asutuse taotlusel esitab teataja või vedu korraldav isik dokumentaalsed tõendid selle kohta, et lõikes 3 osutatud auditid on tehtud kõigis käitluskohtades, kuhu ta kõnealuseid jäätmeid ekspordib. Sellised dokumentaalsed tõendid esitatakse asjaomastele asutustele vastuvõetavas keeles.

10.   Jäätmeid liidust välja eksportiv teataja või vedu korraldav isik teeb igal aastal üldsusele elektrooniliselt kättesaadavaks teabe selle kohta, kuidas ta täidab käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi.

11.   Kui liidu ja sellise kolmanda riigi vahel, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, on sõlmitud rahvusvaheline leping, milles tunnistatakse, et kõnealuse kolmanda riigi käitluskohad käitlevad jäätmeid keskkonnahoidlikult, nagu on osutatud artiklis 59, ja kooskõlas X lisa B osas sätestatud kriteeriumidega, vabastatakse teatajad või vedu korraldavad isikud, kes kavatsevad jäätmeid sellesse kolmandasse riiki eksportida, lõigetes 3–7 ja lõikes 9 sätestatud kohustustest.

Teataja või vedu korraldav isik, kes ekspordib liidust jäätmeid käitluskohta, mis asub kolmandas riigis, millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu, peab viivitamata tegema erakorralise auditi juhul, kui ta saab usaldusväärset teavet selle kohta, et käitluskoht ei vasta enam X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele. Teataja või vedu korraldav isik peab sellisel juhul teavitama lähtekoha pädevaid asutusi kõnealusest usaldusväärsest teabest ja oma kavatsusest teha erakorraline audit.

Kui erakorraline audit näitab, et käitluskoht ei vasta enam X lisa B osas sätestatud kriteeriumidele, peatab teataja või vedu korraldav isik viivitamata jäätmete ekspordi sellesse käitluskohta ja teatab sellest asjaomastele lähtekoha pädevatele asutustele.

12.   Komisjon teeb lõikes 11 osutatud asjakohased rahvusvahelised lepingud oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks.

13.   Komisjon võib vastu võtta suunised käesoleva artikli kohaldamiseks.

1.   Liidust eksportimise korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad juriidilised ja füüsilised isikud ei ekspordi jäätmeid, juhul kui artiklites 39–46 sellise ekspordi kohta sätestatud tingimused ei ole täidetud või kui eksporditud jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult vastavalt artiklile 59.

2.   Kui liikmesriikide käsutuses on usaldusväärne teave, mis osutab, et jäätmeid liidust välja eksportivad füüsilised või juriidilised isikud ei täida artiklist 46 tulenevaid kohustusi, viivad nad läbi vajaliku kontrolli.

1.   Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete eksport liidust ülemeremaadesse ja -territooriumidele on keelatud.

2.   Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksportimisel ülemeremaadesse ja -territooriumidele kohaldatakse mutatis mutandis artiklis 39 sätestatud keeldu.

3.   Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete eksportimisel ülemeremaadesse või -territooriumidele, mis ei ole hõlmatud artiklis 39 sätestatud keeluga, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid.

1.   Kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmete import liitu on keelatud, välja arvatud import, mis pärineb

2.   Liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid konkreetsete jäätmete kõrvaldamiseks nendes liikmesriikides, kui selliseid jäätmeid ei käidelda lähteriigis keskkonnahoidlikult.

Need lepingud ja kokkulepped peavad vastama järgmistele tingimustele:

3.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped peavad põhinema artiklis 51 sätestatud menetlusnõuetel.

4.   Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud riigid peavad esitama sihtliikmesriigi pädevale asutusele eelnevalt igakülgselt põhjendatud taotluse, kui neil ei ole jäätmete kõrvaldamiseks keskkonnahoidlikult, nagu on osutatud artiklis 59, tehnilist võimsust ja vajalikke käitluskohti ega ka mõistlikku võimalust neid hankida.

1.   Kui kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed imporditakse liitu Baseli konventsiooni osalisriikidest või artikli 50 lõike 1 punktis d osutatud juhtudel, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.   Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

3.   Kohaldatakse järgmisi täiendavaid sätteid:

4.   Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.   Kui sisenemistolliasutus avastab ebaseadusliku saadetise, teatab ta sellest viivitamata asjaomase tolliasutuse asukohariigi pädevale asutusele. Kõnealune pädev asutus

6.   Kui relvajõud või abiorganisatsioonid impordivad enda poolt kriisiolukorras või rahu taastamise või rahuvalveoperatsioonide käigus tekitatud jäätmeid või seda teeb nende nimel mõni füüsiline või juriidiline isik, teavitavad sellised üksused saadetisest ja selle sihtkohast eelnevalt transiidikoha pädevat asutust ja liidus asuva sihtkoha pädevat asutust, või kiireloomulistel juhtudel, kui kõrvaldamis- või taaskasutamiskoht ei ole veo ajal teada, esimese sihtkoha piirkonna eest vastutavat pädevat asutust.

Esimese lõigu kohaselt esitatud teave peab saadetisega kaasas olema, välja arvatud juhul, kui see esitatakse artikli 27 kohase süsteemi kaudu.

7.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles kirjeldatakse üksikasjalikult lõike 6 esimese lõigu kohaselt esitatavat teavet ja sellega seotud ajakava.

Selline teave peab olema piisav, et võimaldada ametiasutustel teha kontrolle, ning see peab sisaldama andmeid saadetistega seotud isikute kohta, veo kuupäeva, jäätmete kogust, jäätmete tunnuskoodi, jäätmete nimetust ja koostist, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta, taaskasutamis- või kõrvaldamistoimingu koodi ja osalevaid riike.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 81 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Taaskasutamiseks ettenähtud jäätmete import liitu on keelatud, välja arvatud import, mis pärineb

2.   Üksikud liikmesriigid võivad erandjuhtudel sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid konkreetsete jäätmete taaskasutamiseks nendes liikmesriikides, kui selliseid jäätmeid ei käidelda lähteriigis keskkonnahoidlikult.

Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 50 lõike 2 teist lõiku.

3.   Lõike 1 punktide c ja d kohaselt sõlmitud kahe- või mitmepoolsed lepingud või kokkulepped põhinevad asjakohasel määral artiklis 51 sätestatud menetlusnõuetel.

1.   Kui taaskasutamiseks ettenähtud jäätmed imporditakse liitu nendest riikidest ja läbi nende riikide, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust, või artikli 52 lõike 1 punktis e osutatud juhtudel, kohaldatakse mutatis mutandis II jaotise sätteid ning lõigetes 2 ja 3 esitatud kohandusi ja täiendavaid sätteid.

2.   Kohaldatakse järgmisi kohandusi:

3.   Kohaldatakse ka artikli 51 lõiget 3.

4.   Vedu võib toimuda ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.   Kohaldatakse artikli 51 lõigete 5 ja 6 sätteid.

1.   Liitu importimise korral nõuab ja võtab liidus asuva sihtkoha pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada tema jurisdiktsiooni alla kuuluvasse piirkonda veetud jäätmete käitlemine viisil, millega ei seata ohtu inimeste tervist, ja keskkonnahoidlikult kooskõlas käesoleva määruse artikliga 59, ning kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 13 ja muude jäätmeid käsitleva liidu õigusega, eelkõige IX lisa 1. osas osutatud liidu õigusaktidega kogu veo kestel, sealhulgas sihtriigis taaskasutamise või kõrvaldamise ajal.

2.   Lõikes 1 osutatud pädev asutus peab ka keelama jäätmete impordi kolmandatest riikidest, kui tal on põhjust arvata, et jäätmeid ei käidelda kooskõlas lõikes 1 sätestatud nõuetega.

1.   Kui jäätmed imporditakse liitu ülemeremaadest või -territooriumidelt, kohaldatakse II jaotist mutatis mutandis.

2.   Ülemeremaa või -territoorium ja sellega seotud liikmesriik võivad kohaldada ülemeremaalt või -territooriumilt kõnealusesse liikmesriiki veetavate saadetiste suhtes selle liikmesriigi riiklikke menetlusi, kui ükski teine riik ei ole transiidiriigina veoga seotud. Kui liikmesriik kohaldab selliste saadetiste suhtes riiklikke menetlusi, teavitab ta sellest komisjoni.

1.   Jäätmetekitaja, teataja, jäätmesaadetise vedu korraldav isik ja kõik teised jäätmesaadetise veo või jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamisega seotud ettevõtjad võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmeid käideldakse inimeste tervist ohustamata ja keskkonnahoidlikult kogu jäätmete vedamise ning nende taaskasutamise ja kõrvaldamise kestel.

2.   Jäätmete ekspordi puhul käsitatakse jäätmeid taaskasutamise või kõrvaldamise puhul keskkonnahoidlikult käidelduna, kui on võimalik tõendada, et jäätmeid ning jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise tulemusena tekkinud jäätmeid käideldakse kooskõlas inimeste tervise, kliima- ja keskkonnakaitse nõuetega, mida loetakse samaväärseteks liidu õiguse kohaste inimeste tervise ja keskkonnakaitse nõuetega. Sellise samaväärsuse hindamisel ei nõuta täielikku vastavust liidu õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kuid tuleb tõendada, et sihtriigis kohaldatavad nõuded tagavad inimeste tervise ja keskkonnakaitse samaväärse taseme nagu liidu õigusaktidest tulenevad nõuded. Samaväärsuse hindamise läbiviimiseks kasutatakse lähtepunktidena IX lisas osutatud liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste suuniste asjakohaseid sätteid.