—

Paremini ennetada ja korraldada ettevõtete ümberstruktureerimist, eelkõige kollektiivsete koondamiste korral,

—

vähendada jätkuvalt tööjõu mitte-palga kulu, eelkõige madalapalgaliste töötajate osas, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise,

—

parandada piirkondlike tööturutalituste vahelist koostööd, et soodustada tööjõu liikuvust piirkondade vahel.

—

Vaadata läbi maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemid, et kõrvaldada neis esinevad töötuse ohud, ning hüvitiste saamise tingimused, et luua küllaldased ajendid aktiivseks tööotsimiseks,

—

suurendada täiskasvanud töötute, ebasoodsamas olukorras olevate noorte ja välismaalaste hõlmamist tööhõivetalituste poolt pakutavate tööturumeetmetega,

—

koostada ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, võimaldada juurdepääs pidevale koolitusele, soodustada paindlikke töötingimusi ja vanemate töötute efektiivset tööotsimist, vähendades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid.

—

Võtta meetmeid, et vähendada kooli poolelijätmist,

—

jälgida, kas hiljuti sõlmitud kutsealaülesed kokkulepped soodustavad töötajate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osavõttu koolitusest.

—

Vähendada jätkuvalt tööjõu fiskaalsurvet, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise.

—

Järgida aktiivse vananemise strateegiat, vajaduse korral kõrvaldada ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid,

—

vaadata üle maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemid, et alandada maksu piirmäärasid ning luua madalalt tasustatud töötajatele, sealhulgas töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele mõjusamad ajendid tööleasumiseks,

—

jälgida välismaalaste tööturule integreerimiseks hiljuti läbi viidud reformide mõju, eelkõige nende jõupingutuste mõju, mille eesmärk on tööturu nõudlusele vastavate baasoskuste arendamine.

—

Hiljutist koolituskulude tõusu arvestades jälgida kutsehariduse suundumusi.

—

Vaadata üle sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamine, et vähendada tööjõu mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise,

—

julgustada sotsiaalpartnereid võtma vastutust töötasusüsteemide kujundamise eest, nii et need kajastaksid kohalikke, piirkondlikke ja majandussektorite vahelisi erinevusi tootlikkuses ja tööturul valitsevates tingimustes, püüda jätkata edusamme tööaja paindlikumaks muutmisel ja koolitusvõimaluste pakkumisel, näiteks koolituskontode abil (vt Liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5),

—

soodustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, eelkõige lihtsama regulatsiooni ja rahastamisele lihtsama juurdepääsu abil; parandada ettevõtluskultuuri, eelkõige riigi idaosas.

—

Jätkata maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi reformi, tagades seejuures küllaldased ajendid tööle asumiseks; jälgida ja hinnata täpselt Hartzi reformi ja teisi tööturureforme, et tagada riiklike tööhõivetalituste suurem efektiivsus tööotsijate toetamisel,

—

vaadata üle, kas ja mil määral hoiavad maksustamisreeglid naisi tagasi tööturul osalemast; suurendada lasteasutuste arvu, eelkõige läänepoolsetes liidumaades, ja parandada vastavust koolipäeva kestuse ja tööaja vahel; õhutada sotsiaalpartnereid võtma enda peale vastutust meeste ja naiste palgavahede tunduva vähendamise eest,

—

arendada edasi ulatuslikku aktiivse vananemise strateegiat, et tagada eelkõige üle 60aastaste inimeste pikemaks ajaks tööhõivesse jäämine; julgustada mehi osalise tööajaga töötama ja soodustada vanemate töötajate juurdepääsu koolitusele,

—

tõhustada jõupingutusi immigrantide integreerimiseks.

—

Tõsta tööjõu haridustaset ja luua mõjusamad ajendid, et suurendada eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate ning vanemate töötajate osalemist elukestvas õppes,

—

jätkata duaalse õpipoisikoolituse süsteemi ajakohastamist; vähendada kooli poolelijätmist.

—

Rakendada täies mahus ellu kokkulepitud tööturu reformipakett; suurendada veelgi osalise tööajaga töötamise atraktiivsust ja soodustada renditööjõudu kasutavate ettevõtete loomist, et suurendada töötamise vormide mitmekesisust,

—

vähendada tööjõu mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise; soodustada tõhusamalt ebaseadusliku töö kujundamist seaduslikuks tööks, suurendades standardsete ja mittestandardsete töölepingute atraktiivsust tööandjate ja töövõtjate jaoks ning tõhustades suutlikkust õiguse jõustamisel,

—

kujundada tööhõivet soosivam ärikeskkond.

—

Tõsta tõhusamate toetavate meetmete abil aktiivse tööturupoliitika taset ja efektiivsust, et hõlmata suuremat hulka tööturult kõrvalejäänud isikuid ja töötuid,

—

kiirendada tõhusalt toimivate tööhõivetalituste arengut kogu riigis, pakkudes ennetavaid ja individuaalseid teenuseid; optimeerida statistilisi seiresüsteeme,

—

tõhustada ajendeid naiste tööturul osalemiseks, sealhulgas osalise tööajaga töötamiseks; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

—

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, hoolitsedes paindlike töötingimuste eest ja luues ajendeid, et julgustada vanemaid töötajaid kauem tööhõives püsima ja toetades nende oskuste arendamist.

—

Vähendada kooli poolelijätmist ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga,

—

vaadata üle ajendid elukestva õppe soodustamiseks ning suurendada eelkõige vähese kvalifikatsiooniga ja välismaalaste osalemist koolituses.

—

Soodustada töökorralduse ajakohastamist, et parandada töö tootlikkust ja kvaliteeti,

—

reformida seadusraamistikku, et muuta tähtajatud töölepingud tööandjate jaoks atraktiivsemaks ja mitte soodustada tähtajaliste töölepingute sõlmimist, tõrjumaks tööturu segmenteerumist; suurendada töötajate jaoks renditöö atraktiivsust; kõrvaldada osalise tööajaga töötamise takistused,

—

kasutada võimalusi palkade diferentseerimiseks kohalikul, piirkondlikul ja majandussektorite tasemel vastavalt tootlikkuse arengule (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

—

Luua mõjusamad ajendid naiste tööturul osalemiseks; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

—

tagada parem juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele ebasoodsamas olukorras olevate inimeste, eelkõige noorte, puuetega inimeste, välismaalaste ja pikaajaliste töötute jaoks ning suurendada nende meetmete efektiivsust; viia lõpule riiklike tööhõivetalituste, sealhulgas statistiliste seiresüsteemide ajakohastamine; parandada piirkondlike tööhõivetalituste vahelist koordineerimist ja kõrvaldada geograafilise mobiilsuse takistused,

—

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, pakkudes paindlikke töötingimusi ning luues vanematele töötajatele ajendeid, mis julgustaksid neid pikemaks ajaks tööhõivesse jääma ja koolituses osalema.

—

Vähendada kooli poolelijätmist ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga,

—

luua mõjusamaid ajendeid elukestvaks õppeks, suurendada eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osalemist koolituses.

—

Hõlbustada üleminekut tähtajalistelt töölepingutelt tähtajatutele töölepingutele, et vältida tööturu segmentatsiooni ning suurendada tööturule jäämise ja seal edu saavutamise võimalusi,

—

arendada välja efektiivsem süsteem ümberkorralduste ennetamiseks ja korraldamiseks,

—

luua soodne ärikeskkond, mis soodustaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut ning jälgida edusamme ettevõtlustegevuse alustamise soodustamisel.

—

Jälgida, millist mõju avaldab pensionireform tööturult päriselt lahkumise eale, ja arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, et hoida vanemaid töötajaid töötamise vormide kohandamise abil kauem tööhõives, kergendades nende juurdepääsu koolitusele ja vähendades otsustavalt ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid,

—

parandada tööhõivetalituste vahelist koordinatsiooni, et tõhustada individuaalsete teenuste pakkumist; pakkuda töötutele noortele ja sisserännanud isikutele, eelkõige naistele, efektiivset kutse- ja koolitusalast nõustamist,

—

tagada hiljuti läbi viidud töötuskindlustuse süsteemi reformi korrektne hindamine ja tagada, et selle reformi raames määratakse kindlaks asjakohased eeldused ja arendatakse tõhusaid abinõusid tööotsimiseks.

—

Tagada, et sotsiaalpartnerite kokkulepped kutsehariduse arendamise kohta ja kutsealase väljaõppe seadus toovad kaasa koolituses osalevate inimeste, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate arvu kasvu,

—

vähendada kooli poolelijätmist; hõlbustada ja laiendada juurdepääsu õpipoisiväljaõppele.

—

Tagada suuremale hulgale töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele juurdepääs aktiivsetele tööturumeetmetele ja kindlustada nende efektiivsus,

—

suurendada lasteasutuste arvu ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased ning kõrvaldada otsustavalt meeste ja naiste palgavahede põhjused.

—

Järgida ühtset elukestva õppe strateegiat, et vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada koolituses osalevate isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja vanemate töötajate arvu.

—

Jälgida täpselt õiguslike raamtingimuste reforme, mis peavad vähendama tasakaalu puudust tähtajatute ja tähtajaliste töölepingute vahel ning tööturu segmentatsiooni; parandada töötuskindlustuse taset, ulatust ja efektiivsust,

—

vähendada jätkuvalt tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate mitte-palga kulu, tagades samal ajal eelarve konsolideerimise; soodustada tõhusamalt ebaseadusliku töö kujundamist seaduslikuks tööks, kõrvaldades maksudega seotud negatiivsed ajendid ja tõhustades suutlikkust seaduste rakendamisel,

—

kutsuda sotsiaalpartnereid üles vaatama üle palgaläbirääkimiste süsteemi, nii et see arvestaks piirkondlike tööturgude vahelisi erinevusi (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

—

Tagada koos piirkondlike organitega efektiivsete tööhõivetalituste arendamine kogu riigis ning luua partnerlus avaliku sektori ja eraettevõtete vahel; suurendada juurdepääsu efektiivsetele individuaalsetele teenustele ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalemist, eriti riigi lõunaosas; pöörata erilist tähelepanu noorte, ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja vähekvalifitseeritud töötajate olukorrale; seada viivitamatult sisse üleriigiline elektrooniline tööturu andmebaas,

—

suurendada laste, eelkõige kuni kolmeaastaste laste asutuste ja muudele ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust, ning hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased, et soodustada naiste tööturul osalemist, sealhulgas osalise tööajaga töötamist,

—

arendada edasi kavandatud aktiivse vananemise strateegiat, ja tagada, et plaanitud reformidega loodaks piisavaid ajendeid hoidmaks töötajaid kauem tööturul ega soodustataks ennetähtaegselt pensionile jäämist.

—

Jälgida, kas viimasel ajal läbi viidud reformid tõstavad tööjõu haridustaset, vähendavad kooli poolelijätmist, ja tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga kergendamaks üleminekut koolist tööellu,

—

tagada piisavad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koos sotsiaalpartneritega eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osalemist koolituses, tõhustades selleks muuhulgas kutsealaüleste fondide loomist.

—

Toetada uute ettevõtete loomist ja soodustada väljaõpet töökohal, et avada alternatiivseid võimalusi uute töökohtade loomiseks.

—

Arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, eelkõige erasektoris, ja tõhustada viimasel ajal tekkinud initsiatiive, et töötajad püsiksid kauem tööhõives, vähendades otsustavalt ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendeid,

—

soodustada töövõimetushüvitisi saavate isikute, kes on siiski töövõimelised, tööhõives osalemist,

—

suurendada selliste teenuste pakkumist, mis hõlbustavad töö ja eraelu tasakaalustamist, ja julgustada naisi pärast pikemat aega töölt äraolemist tööle tagasi tulema; kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused.

—

Tagada pideva kutsealase väljaõppe raamseaduse efektiivne ellurakendamine, et luua tõhusamad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koolituses osalevate isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate osakaalu,

—

reformida elukestva õppe süsteemi, et saavutada suurem ühtsus haridus- ja koolitussüsteemi vahel ning vähendada kooli poolelijätmist.

—

Jälgida täpselt, kas palkade areng on kooskõlas valitsuse ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud sügisleppega (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 5).

—

Viia läbi süstemaatiline skriining töövõimetushüvitist saavate isikute töövõimelisuse väljaselgitamiseks ning aidata töövõimelistel isikutel end sobivaks tööks ette valmistada ja sobivat tööd leida; pöörata seejuures erilist tähelepanu isikute rühmadele, nt alla 40aastastele naistele, kes on töövõimetushüvitiste saajate hulgas ülemäära arvukalt esindatud,

—

tugevdada ennetavat lähenemisviisi täiskasvanute osas; parandada juurdepääsu aktiivsetele tööturumeetmetele sotsiaalabi saajate ja kõige suurema tööturult kõrvalejäämise riskiga isikute jaoks ning suurendada nende efektiivsust; kergendada välismaalaste integreerimist,

—

ühendada ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendite kõrvaldamine meetmetega, mis ajendaksid töötajaid, eelkõige vanemaid vähekvalifitseeritud töötajaid kauem tööhõives püsima ja koolituses osalema,

—

hõlbustada üleminekut osalise tööajaga töötamiselt täistööajaga töötamisele; kõrvaldada kõige kiiremas korras meeste ja naiste palgavahede põhjused; hoolitseda, et lasteasutused oleksid rahaliselt jõukohasemad.

—

Vähendada kooli poolelijätmist; luua tõhusamad ajendid elukestvaks õppeks ja suurendada koolituses osalevate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja tööturult kõrvalejäänud isikute osakaalu.

—

Jälgida ja vajaduse korral täiendada koondamishüvitiste seaduse reformi ning kiirendada füüsilisest isikutest ettevõtjatele töötu abiraha maksmiseks kavandatud plaani ellurakendamist, et tõsta kutsealase mobiilsuse taset.

—

Arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, kõrvaldades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid, luua vanematele töötajatele, eelkõige vanematele naistele rohkem ajendeid kauem tööhõives püsimiseks; jälgida pensionireformi mõju tööturult päriselt lahkumise eale ja siseriiklike eesmärkide elluviimisel tehtavatele edusammudele,

—

kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused; parandada lasteasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased ning hinnata praeguse lastetoetuste süsteemi mõju naiste tööhõive tasemele ja kvaliteedile.

—

Vaadata üle ajendid eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate ja välismaalaste koolituses osalemise suurendamiseks.

—

Soodustada töökorralduse ajakohastamist, et suurendada töö tootlikkust ja kvaliteeti,

—

muuta uuele tööseadustikule toetudes tähtajatud töölepingud tööandjatele ja töövõtjatele atraktiivsemaks, ning tõrjuda tööturu segmentatsiooni,

—

arendada välja efektiivsem süsteem ümberkorralduste ennetamiseks ja korraldamiseks.

—

Intensiivistada töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele suunatud aktiivseid tööturumeetmeid ja tagada nende efektiivsus; tugevdada jõupingutusi välismaalaste integreerimiseks,

—

kõrvaldada meeste ja naiste palgavahede põhjused; parandada lasteasutuste ja muude ülalpeetavatele mõeldud hooldusasutuste kättesaadavust ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased,

—

arendada välja ulatuslik aktiivse vananemise strateegia, kõrvaldades sealhulgas ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendid, parandades koolituse kättesaadavust ja tagades sobivad töötingimused.

—

Tagada, et riikliku elukestva õppe strateegia tulemuseks on kogu tööjõulise elanikkonna haridustaseme tõus, elukestvaks õppeks mõjusamate ajendite loomine ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osakaalu suurenemine,

—

vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada tugevdada kolmanda taseme hariduse seost tööturuga.

—

Vähendada tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate mitte-palga kulu, samal ajal riigi rahasid mõistlikult kasutades.

—

Jälgida viimasel ajal läbi viidud aktiivsete tööturumeetmete reformi mõju struktuursele tööpuudusele ja piirkondlikele erinevustele; võtta spetsiaalsed meetmed, et hõlbustada ebasoodsamas olukorras olevate noorte, puuetega inimeste ja välismaalaste aktiviseerimist ja integreerimist,

—

reformida jätkuvalt maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteeme, et kõrvaldada töötuse ohud,

—

luua aktiivse vananemise riiklik strateegia, parandades töötingimusi, tööle asumise ajendeid ja pakkudes koolitusvõimalusi vähese kvalifikatsiooniga ja vanematele töötajatele.

—

Vähendada kooli poolelijätmist ja tõhustada vähekvalifitseeritud töötajate koolitust.

—

Hõlbustada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut, eelkõige halduskoormuse vähendamise kaudu.

—

Püüda töökohta puudutavate meetmete ja töötingimuste parandamise abil pidurdada pikka aega töövõimetushüvitist saavate isikute arvu kasvu,

—

kõrvaldada olemasolevad töötuse ja tööturult kõrvalejäämise ohud,

—

jälgida täpselt välismaalaste tööturule integreerimiseks läbi viidud meetmete tulemusi.

—

Vähendada kooli poolelijätmist ja hõlbustada juurdepääsu koolitusele vähekvalifitseeritud töötajate ja tööturult kõrvalejäänud töötajate jaoks; töötada vastu tööturul esinevatele kitsaskohtadele ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõladele madalama ja keskmise kvalifikatsiooniga sektoris.

—

Tagada, et palkade areng ei ületaks tootlikkuse arengut (vt majanduspoliitika üldsuunised, suunis 3).

—

Tagada, et aktiivne tööturupoliitika ja sotsiaalhüvitiste süsteem väldiksid tööalase kvalifikatsiooni kaotust ja parandaksid töö kvaliteeti, tõhustades tööle asumise ajendeid ja toetades tööturult kõrvalejäänud isikute ja töötute jätkusuutlikku tööturule integreerimist ja arengut; tõkestada suundumust, et haigus- ja töövõimetushüvitisi saavate inimeste arv järjest suureneb, ning pöörata erilist tähelepanu üksikvanematele ja mahajäänud piirkondades elavatele inimestele,

—

parandada juurdepääsu lapsehoidmis- ja muude ülalpeetavate hooldamise teenustele ja hoolitseda, et need oleksid rahaliselt jõukohased, hõlbustada osalise tööajaga töötavate madalapalgaliste naiste juurdepääsu koolitusele, ja võtta viivitamatult meetmed meeste ja naiste palgavahede põhjuste kõrvaldamiseks.

—

Luua riiklike ja piirkondlike kvalifikatsioonistrateegiate abil mõjusamad ajendid elukestvaks õppeks ja tõsta seeläbi töö tootlikkust ja kvaliteeti; suunata raskuspunkt tööjõulise elanikkonna alusteadmiste (lugemine, kirjutamine, arvutamine) parandamisele, 16–19aastaste noorte ja vähekvalifitseeritud, eelkõige madalapalgaliste töötajate õppes osalemisele ja hariduskäigu lõpuleviimisele.

—

Eriline väljakutse Küprose jaoks on innovatsioonivõime suurendamine ja teenustesektori mitmekesistamine.

—

Naiste tööhõive tase on küll EL keskmisest kõrgem, siiski on võimalik teha rohkem meeste ja naiste tööhõivevahede vähendamiseks. Selleks tuleks parandada hooldusasutuste kättesaadavust, suurendada naiste osalemist koolituses ja osalise tööajaga töötamise atraktiivsust,

—

suure osa töötavast elanikkonnast moodustavad Küprosel tähtajalise töölepingu alusel töötavad võõrtöölised. Seepärast tuleb üle vaadata võõrtööliste tööhõive poliitika, nii seoses nende panusega tööturu paindlikumaks muutmisesse kui ka õiguste ja töövõimalustega,

—

ennetavaid ja aktiivseid tööturumeetmeid tuleks tõhustada, et käsitleda individuaalseid vajadusi ja hõlmata suuremat hulka töötuid, puuetega inimesi, eakaid tööotsijaid ja naisi. Prioriteediks on ka tööhõivetalituste ajakohastamine ja nende tõhususe suurendamine.

—

Alates 2000. aastast läbiviidava haridussüsteemi reorganiseerimise raames peab Küpros välja arendama ulatusliku elukestva õppe strateegia. See peaks kaasa aitama kooli poolelijätmise vähendamisele, alghariduse ja järgneva hariduskäigu vahelise seose parandamisele ja koolituses osalevate täiskasvanute arvu kasvu tagamisele.

—

Majanduse ja tööhõive kasvu strateegiat jätkates peab Tšehhi Vabariik tagama, et palkade areng jääb kooskõlla tootlikkuse arenguga,

—

võrdlemisi suur tööjõu maksukoormus ja lisakulutused tööjõule takistavad töökohtade loomist ja lasevad vähekvalifitseeritud tööjõul liikuda tööturult sotsiaaltoetussüsteemi ja/või ebaseaduslikule tööle. Maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi ühtne reform peaks seepärast jätkuvalt vähendama sõltuvust sotsiaaltoetustest ja tagama, et regulaarne töö on tasuv.

—

Kuigi vastavad määrad ületavad EL keskmist, tuleks prioriteediks seada naiste ja vanemate töötajate tööjõus osalemise suurendamine. Olulise panuse võiks seejuures anda tõhusamate ajendite loomine osalise tööajaga töötamiseks,

—

suuremaid jõupingutusi tuleks teha kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute tööturule integreerimisel. See on vajalik kõigis piirkondades peale Praha ja eelkõige mustlaste rahvusrühma puhul. Vajalikud on ennetavad ja aktiivsed tööturumeetmed kombinatsioonis diskrimineerimisvastaste meetmetega, hariduse ja koolituse jõuline soodustamine, ettevõtluse ja töökohtade loomise toetamine. Prioriteediks tuleb pidada riiklike tööhõivetalituste ajakohastamist.

—

Hiljuti algatatud inimressursside arendamise strateegia raames on tähtis tõsta kõrgharidust omandavate inimeste ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute osakaalu, et toetada töökohtade loomist ning kutsealast ja geograafilist mobiilsust.

—

Suurema hulga töökohtade loomisele võiks kaasa aidata tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate maksukoormuse alandamine, samuti lepinguliste tingimuste ja tööaegade mitmekesisuse toetamine. See peaks toimuma käsikäes jõupingutustega maksusüsteemi parandamiseks ja ebaseadusliku töö kujundamiseks seaduslikuks tööks. Tähtis on ka, et palkade areng oleks kooskõlas tootlikkuse arenguga.

—

Pidades silmas tööealise elanikkonna arvu kiiret vähenemist, peaks Eesti püüdma vähendada tööturult kõrvalejäänud isikute osakaalu ning motiveerima rohkem inimesi tööturule minema ja jääma. Eestis tuleks suurendada eelkõige naiste, vanemate töötajate ja vähekvalifitseeritud töötajate tööturul osalemist,

—

täienduseks hiljuti vastu võetud töötuskindlustusseadusele tundub olevat tähtis tõhustada aktiivseid tööturumeetmeid aktiivse tööotsimise toetamiseks, parandada töötute juurdepääsu koolitusele ja tagada, et tööturg oleks terviklikum. Riiklike tööhõivetalituste personali koosseise tuleks suurendada. Erilist tähelepanu vajavad ebasoodsamas olukorras olevad isikud, nagu pikaajalised töötud, noored, puuetega inimesed ja vanemaealised tööotsijad. Eriti suured riskifaktorid on kuulumine rahvusvähemusse ja puudulik riigikeele oskus.

—

Et ennetada tööjõupakkumise ja tööjõunõudluse ebavõrdsust, tuleks Eestis parandada kõigi töötajate, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate juurdepääsu koolitusele. Eriliseks väljakutseks on kooli poolelijätmise vähendamine ning hariduse ja koolituse kvaliteedi tagamine. Vältimatu on elukestva õppe süsteemi väljaarendamine.

—

Tööjõu maksukoormus on endiselt kõrge, takistades töökohtade loomist ja aidates oluliselt kaasa ebaseadusliku töö levimisele. Lisaks sellele on viimasel ajal aeglustunud majanduskasvu silmas pidades vajalikud täiendavad jõupingutused, et koos sotsiaalpartneritega kujundada tööhõivet soosivam palkade areng. Palkade arengu mootoriks on konkurentsivõimelisemad majandussektorid ja see areng ei pruugi soodustada töökohtade loomise võimet nõrgemates majandussektorites.

—

Töötajate terviseseisund on muret tekitav, see võib osaliselt seletada tööjõus osalemise madalat taset. Olukorra parandamiseks tuleb võtta meetmed töötingimuste ning ennetava tervishoiu ja ravivõimaluste parandamiseks. Sotsiaalhüvitiste, kaasa arvatud töövõimetushüvitiste süsteemide reforme tuleks jätkata, et muuta töötamine tasuvaks ja vähendada ebaseadusliku töö osakaalu,

—

sellega peaks kaasnema paindlikum ja peresõbralikum töökorraldus, sealhulgas osalise tööajaga töötamise atraktiivsemaks muutmine, eelkõige naiste ja vanemate töötajate jaoks. Vajalik on ka töötutele ja tööturult kõrvalejäänud isikutele suunatud ennetavate ja aktiivsete tööturumeetmete tõhustamine, eelkõige kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades. Eelduseks on ajakohaste riiklike tööhõivetalituste olemasolu, et toetada kutsealast ja geograafilist mobiilsust. Integratsioonistrateegia raames tuleb teha jõupingutusi mustlaste rahvusrühma tööturule integreerimiseks.

—

Jätkata tuleks jõupingutusi elukestva õppe strateegiate arendamiseks, mis peavad hõlmama meetmeid kooli poolelijätmise vähendamiseks, kõrghariduse võrdse kättesaadavuse ja koolitusele juurdepääsu tagamiseks suurema hulga isikute, eelkõige vähekvalifitseeritud ja ebasoodsamas olukorras olevate isikute jaoks. Tähtis on suurendada haridussüsteemi tõhusust ja paindlikkust, et see vastaks paremini kvalifikatsioonide nõudlusele tööturul.

—

Väljakutseks on teenustesektoris hõivatute endiselt võrdlemisi väike osakaal. Tööjõu maksukoormust on küll vähendatud, siiski on endiselt suhteliselt kõrge madalapalgaliste töötajate maksukoormus, mis pidurdab töökohtade loomist. Sotsiaalpartneritel on mängida tähtis roll ümberkorralduste ennetamisel ja korraldamisel.

—

Toetudes sotsiaalabisüsteemi reformile ja edasistele jõupingutustele töötamise tasuvaks muutmiseks, on tähtis tõhustada aktiivset tööturupoliitikat, et aidata töötutel ja tööturult kõrvalejäänud isikutel tööhõivesse tagasi pöörduda. Võtmeprioriteetideks on parem juurdepääs koolitusele, tööotsimise ja kutsealase mobiilsuse toetamine ning riiklike tööhõivetalituste ajakohastamine.

—

Kuigi naiste ja vanemate töötajate tööhõive määr on võrreldes EL keskmisega suhteliselt kõrge, võiks osalise tööajaga töötamise takistuste kõrvaldamine kaasa aidata hõivemäärade edasisele tõusule.

—

Vaja on teha tõsiseid jõupingutusi, et arendada edasi elukestvat õpet ja eelkõige jätkuvalt ajakohastada haridussüsteemi, vähendada kooli poolelijätmist ja suurendada koolituses osalevate, eelkõige vähekvalifitseeritud isikute arvu. Tööandjate panus töövõtjate koolitusse, sealhulgas pidevasse kutsealasesse väljaõppesse, on väike.

—

Et luua rohkem töökohti, on tähtis arendada teenustesektorit, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades ja käsitleda ebaseadusliku töö küsimust. Ebaseadusliku töö suur osakaal vähendab sotsiaalmaksu laekumist ja toob kaasa tööjõu suure maksukoormuse.

—

Palga alammäära ning maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi kombinatsioon peab inimesi piisavalt motiveerima ametlikus majanduses tööle asumiseks. Väga tähtis on innustada naisi tööturul püsima,

—

selleks tuleb teha suuremaid jõupingutusi töötutele suunatud aktiivsete ja ennetavate meetmete arendamisel, eelkõige tööotsimise, ettevõtluse, geograafilise mobiilsuse ja koolitusele juurdepääsu tagamise toetamisel. Prioriteediks tuleb pidada riiklike tööhõivetalituste ajakohastamist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tööturg oleks terviklikum ning pakuks eelkõige noortele ja vähese kvalifikatsiooniga isikutele võrdseid tingimusi. Eriti suured riskifaktorid on kuulumine rahvusvähemusse ja puudulik riigikeele oskus.

—

Eriti suureks väljakutseks on puudulike oskuste ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõlade ületamine. Parandada tuleb juurdepääsu haridusele, vähendada kooli poolelijätmist ja hõlbustada juurdepääsu koolitusele, eelkõige vähekvalifitseeritud töötajate jaoks. See peaks olema üks osa elukestva õppe arendamise üldstrateegiast.

—

Malta jaoks on võtmetähtsusega väljakutseks erastamisprogrammi läbiviimine, seejuures tuleb tööjõudu vajaduse korral mujal rakendada ning tööjõu halduskulusid ja maksukoormust järk-järgult vähendada. Selles suhtes on tähtis ellu rakendada muudetud ettevõtluse soodustamise seaduse sätted ja jälgida nende mõju.

—

Malta jaoks on suurim väljakutse tööjõupakkumise suurendamine naiste tööhõive määra tõstmise abil. Toetudes uuesti läbi vaadatud tööhõivetingimuste seadusele, on vajalik jätkuvalt suurendada naiste osalemist ametlikus majanduses. Sellele aitaks tunduvalt kaasa laste asutuste suurem arv,

—

prioriteetseks tuleb pidada ka maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi reformi, sest erinevus palga alammäära ja sotsiaalhüvitise taseme vahel on liiga väike, et pakkuda piisavaid ajendeid tööle asumiseks. See reform aitaks kaasa ka ebaseadusliku töö kujundamisele seaduslikuks tööks.

—

Tööjõu madal haridustase ja kvalifikatsioonide pakkumise ja nõudluse ebavõrdsus on muret tekitav. Eriti muret tekitav on kooli pooleli jätnud noorte ja vähekvalifitseeritud töötajate suur osakaal ning kirjaoskamatuse kõrge tase. Võtmeprioriteetideks on üldise haridustaseme tõstmine, kooli poolelijätmise vähendamine ja koolituses osalevate, eelkõige vähese kvalifikatsiooniga isikute arvu suurendamine. Jätkama peaks jõupingutusi sotsiaalpartnerite kaasamiseks paremini struktureeritud üld- ja kutsehariduse süsteemi arendamisse.

—

Eelkõige ümberkorralduste kontekstis on eriti tähtis võtta meetmeid tööhõivet soosivama majanduskeskkonna loomiseks ja ettevõtluse toetamiseks,

—

toetudes hiljuti läbi viidud meetmetele vähekvalifitseeritud töötajate ja noorte tööjõukulude vähendamiseks, tuleks reformida maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi, et alandada ulatuslikult tööjõu, eelkõige madalapalgaliste töötajate suurt maksukoormust. See aitaks kaasa ka ebaseadusliku töö osakaalu vähendamisele,

—

sotsiaalpartneritel ei ole võtmeroll mitte ainult tööhõivet soosiva palkade arengu toetamisel, vaid ka ettevõtte tasandil toimuvate muutuste ja kutsealase mobiilsuse soodustamisel.

—

Ühe osana jõupingutustest, luua efektiivne partnerlus tööhõive edendamiseks kohalikul tasandil ja arendada edasi aktiivset tööturupoliitikat, tuleks Poolas kiirendada uute riiklike tööhõivetalituste asutamist ja varustada need küllaldaste rahaliste vahendite, koolitatud personali ja tehnilise sisseseadega,

—

tähtis on jätkata erinevate sotsiaalhüvitiste süsteemide, sealhulgas töövõimetushüvitiste ja sotsiaalhoolekande süsteemide reforme, et soodustada aktiivset tööotsimist ja tagasipöördumist tööhõivesse. Erilist tähelepanu vajavad ebasoodsamas olukorras olevad noored. Ka jõupingutused osalise tööajaga töötamise takistuste kõrvaldamiseks aitaksid luua naistele ja vanematele töötajatele uusi töövõimalusi.

—

Elukestva õppe ühtse strateegia arendamise raames tuleb tagada, et haridus- ja koolitussüsteem annaksid tööturule tulijatele oskused, mida vajatakse struktuurset muutust läbi tegeval tööturul. Erilist tähelepanu tuleb pöörata haridusele võrdse juurdepääsu tagamisele ning hariduse efektiivsuse ja kvaliteedi parandamisele. Elukestva õppe strateegia eduka elluviimise eelduseks on mõjusamad ajendid koolitusse investeerimiseks, koolitusele juurdepääsu hõlbustamine ning sotsiaalpartnerite panus.

—

Palga alammäära ja tööjõu maksukoormuse erinevate komponentide vastastikust toimet tuleks hinnata selles suhtes, kuidas see võimaldab suurendada tööhõivet ja vähendada ebaseadusliku töö osakaalu. Tähtis on jätkata jõupingutusi paindlike töövormide soodustamiseks ja säilitada samal ajal sobiv tasakaal paindlikkuse ja turvatunde vahel.

—

Sloveenia jaoks on selgeks prioriteediks üle 55aastaste inimeste tööhõive suurendamine. Tuleks jätkata jõupingutusi ennetähtaegselt pensionile jäämise ajendite vähendamiseks, maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemide reformide vahelise kooskõla tagamiseks (nt meetmed ebaseadusliku töö osakaalu vähendamiseks ja pensionireformi meetmed), et soodustada paindlikke töövorme ja vanemate töötajate juurdepääsu koolitusele,

—

et teha töötamine tasuvaks, tuleks üle vaadata töötuse, sotsiaalhüvitiste ja palga alammäära vastastikune toime, et luua mõjusamad ajendid tööle asumiseks ametlikus majanduses. Riiklik tööhõiveamet on välja arendanud hõlmava mudeli ennetava lähenemise ellurakendamiseks, siiski oleks vajalik tööhõivetalituste töötajate parem väljaõpe, et pakkuda efektiivset toetust tööotsimisel kõige raskemas olukorras olevatele isikutele. Eratööbüroode ja riiklike tööhõivetalituste koostöö peaks olema tihedam.

—

Toetudes viimasel ajal saavutatud edusammudele ja initsiatiividele elukestva õppe arendamisel, on tähtis suurendada kutsealases väljaõppes ja koolituses osalevate täiskasvanute osakaalu. Vajalikud on küllaldased ressursid ja ajendid töövõtjate ja tööandjate jaoks, et investeerida koolitusse, samuti on vajalik kõigi huvigruppide ülesannete selge defineerimine. Suureks väljakutseks on koolist väljalangemise vähendamine.

—

Jätkuvalt tuleb alandada tööjõu suurt maksukoormust, mis on tingitud peamiselt kõrgest sotsiaalmaksust. Sotsiaalpartnereid tuleb julgustada toetama lepinguliste tingimuste ja tööaegade mitmekesistamist (nt kõrvaldades osalise tööajaga töötamise takistused), et luua rohkem töövõimalusi ja hõlbustada kutsealast mobiilsust.

—

Tähtis on efektiivselt jätkata töötuse ja tööturult kõrvalejäämise ohtude kõrvaldamist ning kujundada ebaseaduslik töö seaduslikuks tööks, jätkates maksu- ja sotsiaalhüvitiste süsteemi käsilolevaid reforme. Nende reformide elluviimist ja tulemusi tuleks täpselt jälgida,

—

lisaks jõupingutustele töötamise tasuvaks muutmisel tuleb jätkuvalt erilist tähelepanu pöörata vanemate töötajate tööhõives osalemise suurendamisele tööhõivet käsitlevate õigusaktide ja pensionireformi ellurakendamise, paindlikumate töövormide ning osalise tööajaga töötamise soodustamise teel. See võiks kaasa aidata ka naiste osaluse suurendamisele,

—

aktiivsete tööturumeetmete finantseerimist ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalevate inimeste osakaalu tuleb võrreldes praeguse madala tasemega suurendada. Tähtis on muuta tööturg terviklikumaks ja viia läbi reformid aktiivse tööotsimise soodustamiseks. See nõuab ajakohast aktiivset tööturupoliitikat, paremat juurdepääsu koolitusele töötute ja tööturult kõrvalejäänud isikute jaoks ning ajakohaseid riiklikke tööhõivetalitusi, et tagada elanikkonna ulatuslikum hõlmamine. Erilist tähelepanu vajavad riskirühmad (nt pikaajalised töötud, noored, puuetega inimesed, vanemad töötajad) ning ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad. Uued, prioriteediks kuulutatud meetmed mustlaste rahvusrühma integreerimiseks tuleb kiiresti ellu rakendada.

—

Noorte töötuse alarmeerivalt kõrge tase näitab vajadust ületada erinevus haridussüsteemis omandatud oskuste ja tööturul edu saavutamiseks vajalike oskuste vahel. Majanduse ümberkorraldamine, eri piirkondade vahelised erinevused ning oskuste pakkumise ja nõudluse ebakõlad nõuavad suuremat kutsealast ja geograafilist mobiilsust kogu elutsükli jooksul,

—

kõige tähtsamad eeldused elukestva õppe strateegia arendamiseks on mõjusamate ajendite loomine koolitusse investeerimiseks ja koolitusele juurdepääsu hõlbustamine. Vajalik on õhutada investeerimist inimkapitali ja soodustada elukestvat õpet, reformides jätkuvalt haridussüsteemi ja vaagida, milliseid panuseid peavad andma üksikisikud, ettevõtted ja kogu ühiskond.