Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 9540cd79-77fc-11ee-99ba-01aa75ed71a1

Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

02014R0717 — ET — 25.10.2023 — 003.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 717/2014,

27. juuni 2014,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris

(ELT L 190 28.6.2014, lk 45)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2020/2008  8. detsember 2020,

  L 414

15

9.12.2020

 M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/2514,  14. detsember 2022,

  L 326

8

21.12.2022

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2391,  4. oktoober 2023,

  L 

1

5.10.2023



▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 717/2014,

27. juuni 2014,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris



▼M3

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat määrust kohaldatakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud:

a) 

abi, mille summa on kindlaks määratud ostetud või turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;

b) 

abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c) 

abi, mille tingimus on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;

d) 

abi, mida antakse kalalaevade ostmiseks;

e) 

abi, mida antakse kalapüügilaevade pea- või abimasinate ajakohastamiseks või asendamiseks;

f) 

abi, mida antakse kalalaevade püügivõimsuse suurendamiseks või sellise varustuse soetamiseks, millega saab kalade asukohta paremini kindlaks teha;

g) 

abi, mida antakse uute kalalaevade ehitamiseks või kalalaevade impordiks;

h) 

abi, mida antakse püügitegevuse lõpetamiseks või ajutiseks katkestamiseks, välja arvatud abi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 ( *1 ) artiklites 20 ja 21 sätestatud tingimustele;

i) 

abi, mida antakse uurimusliku kalapüügi jaoks;

j) 

abi, mida antakse ettevõtte omandi ülemineku korral;

k) 

abi, mida antakse otseseks taasasustamiseks, välja arvatud juhul, kui see on ELi õigusaktis selgesõnaliselt ette nähtud looduskaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega.

2.  
Kui ettevõtja tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes muus sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 ( *2 ) reguleerimisalasse, kohaldatakse sellistele muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes kõnealuse määruse sätteid, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.
3.  
Kui ettevõtja tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ning ka komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 ( *3 ) reguleerimisalasse kuuluva põllumajandustoodete esmatootmisega, kohaldatakse käesoleva määruse sätteid kalandus- ja vesiviljelussektoris toimuvatele tegevustele antava abi suhtes, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi.
4.  

Käesoleva määruse kohaldamisel ei kohaldata lõike 1 punkte d–g ettevõtjate suhtes, kes asuvad aluslepingu artiklis 349 osutatud liidu äärepoolseimates piirkondades, seoses laevadega, mille kogupikkus on alla 12 meetri.

▼B

Artikkel 2

Mõisted

1.  

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M3

a)

„kalapüügi- ja vesiviljelustooted” — Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 ( *4 ) artikli 5 punktides a ja b määratletud tooted;

b)

„kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine” — kõik veeorganismide püügi, kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele;

c)

„kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine” — kõik toimingud, sealhulgas käitlemine, töötlemine ja muundamine, mis toimuvad vesiviljeluses pärast lossimist või püüki ja mille tulemuseks on töödeldud toode, samuti selle turustamine.

▼M3

d)

„ettevõtjad, kes asuvad aluslepingu artiklis 349 osutatud liidu äärepoolseimates piirkondades” — ettevõtjad, kelle peamine registreerimiskoht on aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimas piirkonnas ning kes tegutsevad selles piirkonnas.

▼B

2.  

„üks ettevõtja” — käesoleva määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a) 

ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b) 

ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c) 

ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d) 

ettevõte, kes on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele kõnealuse ettevõtte teiste aktsionäride või osanikega üksi enamikku selle ettevõtte aktsionäride või osanike hääleõigustest.

Ühe ettevõtjana käsitatakse ka ettevõtteid, millel on esimese lõigu punktides a–d osutatud suhe ühe või mitme teise ettevõtte kaudu.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1.  
Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

▼M3

2.  
Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000  eurot.

▼M3

2a.  
Erandina lõikest 2 võib liikmesriik otsustada, et ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000  eurot, tingimusel et liikmesriik on loonud riikliku keskregistri vastavalt artikli 6 lõikele 2.

▼M3

3.  
Liikmesriigi poolt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada lisas sätestatud riiklikku ülemmäära.

▼B

4.  
Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale antakse kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, olenemata kuupäevast, mil nimetatud abi ettevõtjale makstakse.

▼M3

5.  
Lõigetes 2 ja 2a sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärad ja lisas sätestatud riiklik ülemmäär kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi vormist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.
6.  
Lõigetes 2 ja 2a sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärade ja lisas sätestatud riikliku ülemmäära kohaldamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abisummaks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise hetke väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7.  
Kui lõigetes 2 ja 2a sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärasid või lisas sätestatud riiklikku ülemmäära uue vähese tähtsusega abi andmisega ületatakse, ei kohaldata uue abi suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.
8.  
Ühinemiste ja omandamiste korral võetakse arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele varem antud vähese tähtsusega abi, et otsustada, kas uuele või ülevõtvale ettevõtjale antav mis tahes vähese tähtsusega abi ületab asjaomast vähese tähtsusega abi ülemmäära või riiklikku ülemmäära. Enne ühinemist või omandamist õiguspäraselt antud vähese tähtsusega abi jääb õiguspäraseks.

▼B

9.  
Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldiseisvaks ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist määratud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline omistamine ei ole võimalik, siis jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.

Artikkel 4

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada riskihindamist tegemata („läbipaistev abi”).
2.  
Toetuste või intressimäärade toetustena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina.
3.  

Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

a) 

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtjate puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B– ja

▼M3

b) 

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust, ning laenu summa on 150 000  eurot viieks aastaks või 75 000  eurot kümneks aastaks, või artikli 3 lõike 2a kohaste meetmete puhul on laen tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust, ning laenu summa on 200 000  eurot viieks aastaks või 100 000  eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem või kui laenu antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või lõikes 2a sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast, või

▼B

c) 

brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

▼M3

4.  
Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem asjaomase vähese tähtsusega abi ülemmäärast.
5.  
Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa asjaomast vähese tähtsusega abi ülemmäära.

▼B

6.  

Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

a) 

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtjate puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B– ja

▼M3

b) 

artikli 3 lõike 2 kohaste meetmete puhul ei ole tagatis suurem kui 80 % asjaomasest laenust ning tagatud summa ei ületa 225 000  eurot ja tagatise kestus on viis aastat või tagatud summa ei ületa 112 500  eurot ja tagatise kestus on kümme aastat, või artikli 3 lõike 2a kohaste meetmete puhul ei ole tagatis suurem kui 80 % asjaomasest laenust ning tagatud summa ei ületa 300 000  eurot ja tagatise kestus on viis aastat või tagatud summa ei ületa 150 000  eurot ja tagatise kestus on kümme aastat; kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem või tagatis antakse lühemaks ajavahemikuks kui vastavalt viis või kümme aastat, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 või lõikes 2a sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärast või

▼B

c) 

brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises, või

d) 

enne kohaldamist

i) 

on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja komisjon on selle heaks kiitnud kooskõlas komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega ja

ii) 

meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

7.  
Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata.

Artikkel 5

Kumuleerimine

▼M3

1.  
Kui ettevõtja tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, võib käesoleva määruse kohaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida sellistele muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava vähese tähtsusega abiga kuni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 1407/2013 kohast vähese tähtsusega abi.
2.  
Kui ettevõtja tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ning ka põllumajandustoodete esmatootmisega, võib määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kumuleerida käesoleva määruse kohaselt kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisele antud vähese tähtsusega abiga kuni käesolevas määruses sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi.

▼B

3.  
Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samadele rahastamiskõlblikele kuludele või samadele riskifinantseerimismeetmetele antud riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel on asjaomase abi osakaal või kindlaksmääratud abisumma suurem, kui on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta või mis ei tulene teatavatest rahastamiskõlblikest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse kohaselt.

Artikkel 6

Järelevalve

▼M3

1.  
Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult või elektrooniliselt abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et tegemist on vähese tähtsusega abiga, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui kooskõlas käesoleva määrusega antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita kõnealuse kohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames makstava abi maksimumsummale. Kõnealust kindlaksmääratud summat kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane vähese tähtsusega abi ülemmäär on saavutatud ja lisas sätestatud riiklikku ülemmäära ei ületata. Enne abi andmist peab liikmesriik saama asjaomaselt ettevõtjalt kirjaliku või elektroonilise kinnituse võimaliku muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.

▼B

2.  
Kui liikmesriik on asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõiget 1 alates ajast, kui register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.

▼M3

Kui liikmesriik annab abi vastavalt artikli 3 lõikele 2a, peab ta olema asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, mis sisaldab täielikku teavet liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Lõiget 1 kohaldatakse kuni hetkeni, mil register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.

▼M3

3.  
Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes pärast seda, kui ta on kontrollinud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 või lõikes 2a sätestatud vähese tähtsusega abi asjakohast ülemmäära ja lisas sätestatud riiklikku ülemmäära ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

▼B

4.  
Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi.
5.  
Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja esmajoones teatab ta ettevõtjale käesoleva määruse ja muude vähese tähtsusega abi määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

Artikkel 7

Üleminekusätted

1.  
Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, teadete ning teatiste alusel.
2.  
Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2008 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
3.  
Vähese tähtsusega üksikabi, mida on antud 31. juulist 2007 kuni 30. juunini 2014 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 875/2007 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.
4.  
Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes võib käesoleva määruse tingimustele vastavat mis tahes vähese tähtsusega abi kava käesoleva määruse alusel rakendada veel kuue kuu jooksul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2014.

▼M3

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2029.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M3



LISA

Artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklik ülemmäär



(eurodes)

Liikmesriik

Sellise vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, mida liikmesriigid annavad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele (1)

Belgia

4 496 000

Bulgaaria

760 118

Tšehhi

1 208 000

Taani

20 688 000

Saksamaa

22 208 000

Eesti

1 572 000

Iirimaa

11 969 529

Kreeka

25 343 906

Hispaania

66 336 000

Prantsusmaa

56 551 178

Horvaatia

6 372 370

Itaalia

38 524 000

Küpros

1 324 372

Läti

1 780 000

Leedu

3 328 000

Luksemburg

0

Ungari

846 353

Malta

4 234 963

Madalmaad

13 633 923

Austria

613 703

Poola

16 532 000

Portugal

11 786 313

Rumeenia

1 443 731

Sloveenia

396 000

Slovakkia

344 000

Soome

3 149 148

Rootsi

7 544 000

Ühendkuningriik seoses Põhja-Iirimaaga

1 206 336

(1)   

Vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad põhinevad iga liikmesriigi püügi- ja vesiviljelustegevuse aastakäibe kolme aasta keskmisel, mis saadakse viie aasta (2014–2018) kõrgeima ja madalaima kande väljajätmise teel. Selleks et tagada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmiseks antava vähese tähtsusega abi kavandamise ja jaotamise järjepidevus ning kõigile liikmesriikidele piisav tegutsemisvabadus, leiab komisjon, et ükski liikmesriik ei tohiks kaotada rohkem kui 60 % maksimaalsest kumulatiivsest summast, mis on juba varem käesolevas määruses sätestatud.


( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.7.2021, lk 1).

( *2 ) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

( *3 ) Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

Top