Artikkel 1

Riigiabi valdkonna materiaalõiguse norme muudetakse, võttes alates käesoleva otsuse tegemise kuupäevast kasutusele muudetud regionaalabi suunised. Muudetud suunised on lisatud käesolevale otsusele ja on selle lahutamatu osa.

Artikkel 2

Kehtivad regionaalabi suunised aastateks 2014–2021 asendatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Artikkel 3

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Regionaalabi suunised (*) *

Sisukord

1.

Sissejuhatus

83

2.

Kohaldamisala ja mõisted

85

2.1.

Regionaalabi kohaldamisala

85

2.2.

Mõisted

86

3.

Teatamisele kuuluv regionaalabi

89

4.

Abikõlblikud kulud

89

4.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

89

4.1.1.

Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

90

4.1.2.

Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

91

4.2.

Tegevusabi

91

5.

Regionaalabi kokkusobivuse hindamine

91

5.1.

Panus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse

92

5.1.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

92

5.1.2.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

93

5.1.3.

Tegevusabi kavad

94

5.2.

Ergutav mõju

94

5.2.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

94

5.2.2.

Tegevusabi kavad

96

5.3.

Riigi sekkumise vajadus

96

5.4.

Regionaalabi asjakohasus

96

5.4.1.

Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

97

5.4.2.

Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega

97

5.5.

Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini)

97

5.5.1.

Investeeringuteks ettenähtud abi

97

5.5.2.

Tegevusabi kavad

99

5.6.

Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

99

5.6.1.

Üldised kaalutlused

99

5.6.2.

Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele

100

5.6.3.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

101

5.6.4.

Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

102

5.6.5.

Tegevusabi kavad

103

5.7.

Läbipaistvus

103

6.

Hindamine

104

7.

Regionaalabi kaardid

105

7.1.

Regionaalabikõlblike piirkondade elanikkond

106

7.2.

Artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erand

106

7.3.

Artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand

107

7.3.1.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

107

7.3.2.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

108

7.4.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad

109

7.4.1.

Abi ülemmäär punkti a aladel

109

7.4.2.

Abi ülemmäär punkti c aladel

110

7.4.3.

VKEde suurem abi osakaal

110

7.4.4.

Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal ()

110

7.4.5.

Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele

110

7.5.

Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine

110

7.6.

Muudatused

111

7.6.1.

Elanikkonna reserv

111

7.6.2.

Vahekokkuvõte

111

8.

Aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste muutmine

111

9.

Regionaalabi eeskirjade kohaldatavus

112

10.

Aruandlus ja järelevalve

112

11.

Läbivaatamine

112

1.   SISSEJUHATUS

1.

EFTA järelevalveamet võib pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c tähenduses EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks järgmist liiki riigiabi: a) riigiabi majandusarengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine vaegtööhõive, ning b) riigiabi teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas („EMP“) (1). Sellist liiki riigiabi nimetatakse regionaalabiks.

2.

Käesolevates suunistes on märgitud tingimused, mille alusel regionaalabi saab pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Suunistes on ka sätestatud kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kokkusobivuse tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks.

3.

Regionaalabi valdkonnas tehtava riigiabi kontrolli peamine eesmärk on tagada, et regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamiseks antav abi (2) ei kahjusta põhjendamatul määral EMP riikide vahelisi kaubandustingimusi (3). Täpsemalt on selle eesmärk vältida subsideerimisrallit – see võib toimuda juhul, kui EMP riigid proovivad meelitada ettevõtjaid abi saavatesse EMP piirkondadesse või hoida neid sellistes piirkondades –, ning vähendada nii palju kui võimalik regionaalabi mõju kaubandusele ja konkurentsile.

4.

Regionaalarengu ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk eristab regionaalabi muud liiki abist, nagu abi teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, tööhõivele, koolitusele, energeetikasektorile või keskkonnakaitsele, millel on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 muud majandusarengu eesmärgid. Mõnes olukorras lubatakse kõnealuse muud liiki abi puhul juhul, kui seda antakse abi saavas piirkonnas asutatud ettevõtjatele, kohaldada suuremat abi osakaalu, et võtta arvesse nende eriprobleeme sellistes piirkondades (4).

5.

Regionaalabi saab mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse EMP abi saavatesse piirkondadesse (5). Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama eelkõige asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide ulatust. Abi saavale piirkonnale abist tekkivad arengueelised peavad kaaluma üles sellest tekkida võiva konkurentsi ja kaubanduse moonutamise (6). Abi positiivsele mõjule antav kaal võib kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 alusel tehtava erandiga tõenäoliselt erineda, mis tähendab, et artikli 61 lõike 3 punktiga a hõlmatud kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades võib lubada suuremaid konkurentsimoonutusi kui artikli 61 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades (7).

6.

Regionaalabi võib abi saavate piirkondade majandusarengut tõhusalt edendada või soodustada üksnes juhul, kui seda antakse selleks, et soodustada lisainvesteeringuid või majandustegevust nendes piirkondades. Teatavatel väga piiratud, täpselt määratletud juhtudel võivad nende piirkondade probleemid, mis takistavad majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist, olla nii tõsised või püsivad, et üksnes investeeringuteks ettenähtud abist piirkonna arendamiseks ei piisa. Selles olukorras võib investeeringuteks ettenähtud regionaalabile lisaks anda regionaalset tegevusabi.

7.

2019. aastal algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) regionaalabi raamistiku hindamise, et teha kindlaks, kas tema regionaalabi suunised täidavad endiselt oma eesmärki. Tulemused (8) näitavad, et põhimõtteliselt toimivad eeskirjad hästi, kuid majandusarengu kajastamiseks oleks vaja teha neis mõningaid parandusi. Lisaks sellele võib komisjon võtta regionaalabi mõju hindamisel arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, (9) Euroopa uut tööstusstrateegiat (10) ning Euroopa digituleviku kujundamist, (11) mis eeldab eeskirjade teatavaid muudatusi. Selles kontekstis vaadatakse ka läbi muid riigiabieeskirju ning komisjon pöörab eritähelepanu kõigi valdkondlike suuniste kohaldamisalale ning sama investeeringu puhul eri liiki abi kombineerimise võimalustele. Seeläbi on võimalik hinnata uut keskkonnasõbralikku tehnoloogiat (mis aitab kaasa tööstuse tootmisprotsesside CO2 heite vähendamisele, sh sellistes energiamahukates tööstussektorites nagu terasesektor) rahastavatele alginvesteeringutele antavat toetust, olenevalt selle eriomadustest, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni või keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel. Regionaalabi saab kombineerida ka muud liiki abiga. Näiteks on võimalik sama investeerimisprojekti puhul kombineerida regionaalabi keskkonnakaitse ja energeetika riigiabieeskirjade alusel antava toetusega, kui kõnealune investeerimisprojekt soodustab abi saava piirkonna arengut ja tõstab samal ajal keskkonnakaitse taset sellises ulatuses, et investeeringul või selle osal on õigus saada toetust mõlemate valdkondlike eeskirjade alusel ja mõlemate eeskirjade nõuded on täidetud. Sel moel saavad EMP riigid parimal viisil ajendada saavutama mõlemat eesmärki, vältides samal ajal ülehüvitamist. [---] (12).

7a.

EFTA järelevalveamet märgib, et komisjoni osutatud teatavaid poliitikavahendeid ja õigusnorme ei pruugita EMP lepingusse inkorporeerida. EFTA järelevalveamet võtab arvesse EMP EFTA riikide konkreetset õiguslikku olukorda, kuid kohaldab EMPs riigiabi sätete ühtse kohaldamise ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks üldiselt komisjoni suunistega samu võrdlusaluseid, kui ta hindab regionaalabi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega (*). Käesolevad suunised sisaldavad seega viiteid komisjoni suunistes märgitud Euroopa Liidu õigusaktidele ja poliitikadokumentidele (**). See ei tähenda, et EMP EFTA riigid peavad järgima õigusakte, mis ei ole EMP lepingus rakendatud.

8.

Vastusena COVID-19 pandeemiast põhjustatud majandushäiretele on komisjon võtnud kasutusele sihipärased vahendid, näiteks riigiabi ajutise raamistiku (13). Pandeemial võib olla mõnes piirkonnas teistest piirkondadest pikaajalisem mõju. Praegu on liiga vara prognoosida, milline on pandeemia mõju keskmises ja pikas perspektiivis ning millistes piirkondades see enim avaldub. EFTA järelevalveamet kavatseb seega teha 2023. aastal regionaalabi kaartide vahekokkuvõtte, milles võetakse arvesse uusimat saada olevat statistikat.

2.   KOHALDAMISALA JA MÕISTED

2.1.   Regionaalabi kohaldamisala

9.

Käesolevates suunistes sätestatud kokkusobivuse tingimusi kohaldatakse teatamisele kuuluva regionaalabi kavade ja teatamisele kuuluva üksikabi suhtes.

10.

Need suunised ei hõlma riigiabi, mida antakse terase-, (14) pruunsöe- (15) ja söesektoris (16).

11.

EFTA järelevalveamet kohaldab neis suunistes sätestatud põhimõtteid regionaalabi suhtes kõigis muudes majandustegevuse sektorites, mis kuuluvad EMP lepingu kohaldamisalasse, peale nende sektorite, mille suhtes kohaldatakse konkreetseid riigiabi eeskirju, eelkõige [---] (17) (18) transport, (19) lairibaühendus (20) ja energeetika, (21) v.a juhul, kui neis sektorites antakse riigiabi horisontaalse regionaalse tegevusabi kava osana.

12.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid põllumajandustoodete töötlemise suhtes mittepõllumajanduslikeks toodeteks ning selliste toodete turustamise suhtes (22).

13.

Piirkondlikud piirangud investeerimisel või majandustegevuse säilitamisel abi saavas piirkonnas mõjutavad suurettevõtjaid tavaliselt vähem kui väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Esiteks saavad suurettevõtjad üleilmsetel turgudel hõlpsamini kapitali ja krediiti ning neid takistab vähem finantsteenuste piiratum pakkumine abi saavates piirkondades. Teiseks saavad suurettevõtjate investeeringud tekitada mastaabisäästu, mis vähendab kohaspetsiifilisi algseid kulusid ning ei ole paljuski seotud piirkonnaga, milles investeering tehakse. Kolmandaks on investeeringuid kavandavatel suurettevõtjatel tavaliselt märkimisväärne mõjuvõim läbirääkimistel ametiasutustega, mis võib põhjustada abi andmist ilma vajaduse või piisava põhjenduseta. Samuti on suurettevõtjad suurema tõenäosusega olulised osalised asjaomasel turul ning sellest tulenevalt võivad investeeringud, milleks abi antakse, moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

14.

Kuna suurettevõtjate investeeringutele antaval regionaalabil tõenäoliselt puudub ergutav mõju, ei saa seda reeglina pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse punkti c aladel uut majandustegevust kooskõlas käesolevates suunistes märgitud kriteeriumidega. [---] (23) (24).

15.

Regionaalabi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks kujutab endast tegevusabi. Tegevusabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui on näha, et see on vajalik piirkonna arenguks, näiteks kui selle eesmärk on vähendada kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades (kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga a) tegutsevate VKEde teatavaid konkreetseid probleeme, kui sellega kompenseeritakse lisakulusid, mis kaasnevad äärepoolseimate piirkondade majandustegevusega, või kui see takistab või vähendab rahvastikukadu hõredalt või väga hõredalt asustatud piirkondades.

16.

Need suunised ei hõlma tegevusabi, mida antakse ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (25) jao K („Finants- ja kindlustustegevus“) alla, ega ettevõtjatele, kes teostavad kontsernisisest tegevust ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klasside 70.10 („Peakontorite tegevus“) või 70.22 („Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine“) alla.

17.

Regionaalabi ei tohi anda raskustes olevatele ettevõtjatele, kes on käesolevate suuniste tähenduses määratletud riigiabi suunistes raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (26).

18.

Hinnates regionaalabi ettevõtjale, kellele EFTA järelevalveameti eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja EMP lepingu toimimisega kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab EFTA järelevalveamet arvesse mis tahes tagasimaksmata abi (27).

2.2.   Mõisted

19.

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „punkti a alad“ – EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud piirkonnad; „punkti c alad“ – EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud piirkonnad; 2) „sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta kava alusel; 3) „kohandatud abisumma“ – suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: 3.1) kohandatud abisumma = R × (A + 0,50 × B + 0,34 × C), 3.2) kus R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal); A on abikõlblikud kulud suurusega 50 miljonit eurot, B on abikõlblikud kulud vahemikus 50–100 miljonit eurot ning C abikõlblikud kulud üle 100 miljoni euro; 4) „abi osakaal“ – brutotoetusekvivalent, mis on väljendatud protsendina abikõlblikest kuludest; 5) „abi saav piirkond“ – punkti a või punkti c ala; 6) „investeeringu lõpuleviimine“ – hetk, kui riiklikud ametiasutused peavad investeeringut lõpuleviiduks, või kolm aastat pärast tööde alustamist, olenevalt sellest, kumb on varasem; 7) „abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abisaajal tekib vastavalt riigi õigusaktidele seaduslik õigus abi saada; 8) „EL 27“ – kõik 27 liikmesriiki (v.a Põhja-Iirimaa); (*) 8a) „EMP riigid“ – EL 27 ja EMP EFTA riigid; 8b) „EMP EFTA riigid“ – Island, Liechtenstein ja Norra; 9) „hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis koosneb vähemalt järgmistest elementidest: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmete kogumise nõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõplike hindamisaruannete esitamise tähtaeg, hindamist tegeva sõltumatu organi kirjeldus või kriteeriumid selle organi valimiseks ning hindamise avalikustamise meetmed; 10) „brutotoetusekvivalent“ – abi diskonteeritud summa, mis on võrdväärne summaga, mis oleks antud toetusena abisaajale enne maksude või muude tasude mahaarvamist, arvutatuna sellise võrdlusmäära alusel, mida kohaldatakse abi andmise kuupäeval või EFTA järelevalveametile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem; 11) „horisontaalse regionaalse tegevusabi kava“ – õigusakt, mille alusel võib ilma täiendavate rakendusmeetmeteta anda individuaalset tegevusabi õigusaktis üldiselt või abstraktselt määratletud ettevõtjatele. Selle määratluse otstarbel ei saa käsitada horisontaalse regionaalse tegevusabi kavana valdkondlikku abikava; 12) „üksikabi“ – sihtotstarbeline abi või abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi, millest tuleb teatada; 13) „alginvesteering“ – a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest: — uue ettevõtte loomine; — olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamine; — ettevõtte toodangu mitmekesistamine, kui laienetakse tooteturgudele, (28) kus ettevõte enne ei tegutsenud, või — ettevõttesse tehtava investeeringuga seotud toote või toodete üldise tootmisprotsessi põhjalik muutmine või b) sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, kui seda ei oleks ostetud. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine alginvesteeringuks ei kvalifitseeru. Investeeringu asendamine ei ole seega alginvesteering; 14) „uut majandustegevust tekitav alginvesteering“ – a) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud ühe või enamaga järgmistest: — uue ettevõtte loomine või — ettevõtte tegevuse mitmekesistamine tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala, või b) sellise vara omandamine, mis kuulub ettevõttele, mis on tegevuse lõpetanud või oleks tegevuse lõpetanud, tingimusel et uus tegevusala, millel omandatud vara abil tegutsetakse, ei ole sama mis ettevõtte tegevusala enne omandamist ega sellega sarnane tegevusala. Üksnes ettevõtte aktsiate omandamine ei kvalifitseeru uut majandustegevust tekitavaks alginvesteeringuks; 15) „immateriaalne vara“ – vara, millel ei ole füüsilist või rahalist kehastust, näiteks patendiõigused, litsentsid, oskusteave või muu intellektuaalomand; 16) „töökohtade loomine“ – töötajate arvu suurenemine asjaomases ettevõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist, väljendatud aasta tööühikute arvuna; 17) „suurettevõtjad“ – ettevõtjad, kes ei vasta alapunktis 28 esitatud VKE kirjeldusele; 18) „suur investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot; 19) „abi ülemmäär“ – abi osakaal, mis kajastub jaos 7.4 märgitud regionaalabi kaartidel, sh VKEde suurem abi osakaal; 20) „töötajate arv“ – aasta tööühikute arv, s.o ühe aasta jooksul täiskohaga töötanud inimeste arv; osaaja- või hooajatööd mõõdetakse aasta tööühikute murdosades; 21) [---] (29); 22) „tegevusabi“ – abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis hõlmab selliseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjal, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent ja haldus, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla; 23) „regionaalabi kaart“ – EMP EFTA riigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud EFTA järelevalveamet; 24) „ümberpaigutamine“ – sama või sarnase tegevusala või selle osa üleviimine ühest EMP lepingu osalisriigis asuvast ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (abi saav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode täidab nii algses kui ka abi saavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes algses ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad; 25) „sama või sarnane tegevusala“ – Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala; 26) „valdkondlik abikava“ – kava, mis hõlmab tegevusalasid, mis kuuluvad vähem kui viide statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) klassi (neljakohaline arvkood); 27) „üks investeerimisprojekt“ – alginvesteering, mis on seotud sama või sarnase tegevusalaga, mida alustab abisaaja kontserni tasandil kolme aasta jooksul alates mõne teise abi saanud investeeringu töödega alustamisest samas 3. tasandi statistilises piirkonnas (30); 28) „VKEd“ – ettevõtjad, kes vastavad EFTA järelevalveameti 19. aprilli 2006. aasta suunistes (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi kohta) sätestatud tingimustele (31); 29) „tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, tööde alustamiseks ei peeta. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõtjaga vahetult seotud vara omandamise kuupäeva; 30) „hõredalt asustatud piirkonnad“ – piirkonnad, mille asjaomased EMP EFTA riigid on punkti 169 kohaselt määranud; 31) „materiaalne vara“ – maa, hooned ning tehased, masinad ja seadmed; 32) „väga hõredalt asustatud piirkonnad“ – 2. tasandi statistilised piirkonnad rahvastikutihedusega alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta või selliste statistiliste piirkondade osad, mille EMP EFTA riik on punkti 169 kohaselt määranud; 33) „palgakulud“ – kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ning mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ja kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid kindla ajavahemiku jooksul.

3.   TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

20.

Põhimõtteliselt peavad EMP EFTA riigid teatama regionaalabist kooskõlas EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3“) I osa artikli 1 lõikega 3, v.a meetmetest, mis vastavad tingimustele, mis on kehtestatud EMP lepingusse selle XV lisaga inkorporeeritud grupierandi määrusega (32).

21.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid teatamisele kuuluvate regionaalabi kavade ja üksikabina antava teatamisele kuuluva regionaalabi suhtes.

22.

Teatatud kava alusel antud üksikabi suhtes kehtib protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohane teatamiskohustus, kui kõigist allikatest antud abi ületab eraldi teatamise künnist, mis on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi jaoks sätestatud üldises grupierandi määruses (33).

23.

Teatatud kava alusel antava üksikabi suhtes kohaldatakse protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 alusel jätkuvalt teatamiskohustust, välja arvatud juhul, kui abisaaja a) on kinnitanud, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel alginvesteering, ning b) on võtnud kohustuse mitte paigutada oma tegevust ümber kuni kahe aasta jooksul pärast seda, kui alginvesteering on lõpule viidud.

4.   ABIKÕLBLIKUD KULUD

4.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

24.

Abikõlblikena käsitatakse 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulusid või 2) alginvesteeringuga loodud töökohtadest tulenevaid prognoositud palgakulusid, mis arvutatakse kaheks aastaks, või 3) alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulude teatava osa kombinatsiooni, mis ei ületa aga suurimat alapunktis 1 või 2 nimetatud summadest.

25.

Kui abikõlblikud kulud määratakse kindlaks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulude põhjal, on abikõlblikud ainult sellise vara kulud, mis moodustab osa abi saavas sihtpiirkonnas asuvasse abisaaja ettevõttesse tehtud alginvesteeringust.

26.

Punktis 25 märgitud tingimuse erandina võib abikõlblike kuludena käsitada selle ettevõtja valmistajaseadmeid, (34) kes on need omandanud (või tootnud), kui neid kasutatakse kogu minimaalse hooldusperioodi vältel, mis on suurettevõtjate puhul viis aastat ja VKEde puhul kolm aastat, abisaaja töötlus- või koostetegevuseks, mis on otseselt seotud abisaaja abi saanud alginvesteeringul põhineva tootmisprotsessiga. Seda erandit kohaldatakse juhul, kui tarnija ettevõte paikneb abi saavas piirkonnas, tarnija ise ei saa asjaomaste varade jaoks investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ega VKEdele antavat investeeringuteks ettenähtud abi kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 17 ning abi osakaal ei ületa tarnija ettevõtte asukoha suhtes kohaldatavat abi ülemmäära. Suurte investeerimisprojektide abi osakaalu mis tahes kohandust kohaldatakse ka abi suhtes, mis arvutatakse ettevõtja valmistajaseadmete kulude jaoks, mida peetakse alginvesteeringu üldiste investeerimiskulude osaks.

4.1.1.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

27.

Omandatav vara peab olema uus, välja arvatud VKEde puhul või ettevõtte omandamise korral (35).

28.

VKEde puhul on kuni 50 % ulatuses abikõlblikud ka investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulud.

29.

Suurettevõtjatele tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

30.

Olemasoleva ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde alustamisele eelneval majandusaastal.

31.

Renditud materiaalse vara omandamisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel: 1) maa ja hoonete rentimise korral peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimise eeldatavat kuupäeva; 2) seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

32.

Punkti 19 alapunkti 13 alapunktis b või punkti 19 alapunkti 14 alapunktis b osutatud alginvesteeringu puhul tuleks põhimõtteliselt võtta arvesse ainult ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt vara ostmisest tulenevaid kulusid. Kui väikeettevõtja äritegevuse võtab üle algse omaniku perekonnaliige või ettevõtja töötaja, siis ei kohaldata tingimust, et vara tuleb osta kolmandalt isikult, kes ei ole ostjaga seotud. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui ettevõtja vara omandamisega kaasneb täiendav regionaalabikõlblik investeering, tuleb sellise täiendava investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtja vara omandamise kuludele.

33.

Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul on abikõlblikud 100 % immateriaalse vara kuludest.

34.

Investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele: 1) seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; 2) see peab olema amortiseeritav; 3) see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt; 4) see peab olema arvatud abi saava ettevõtja vara hulka ja peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

4.1.2.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

35.

Regionaalabi arvutamise aluseks võib võtta ka prognoositud palgakulud, mis tulenevad alginvesteeringu tulemusena loodud töökohtadest. Abist võib katta ainult palgakulud, mis on seotud töökohtade loomisega, arvutatuna kahe aasta alusel, ning sellest tulenev abi osakaal ei tohi ületada maksimaalselt kohaldatavat abi osakaalu asjasse puutuvas piirkonnas.

36.

Kui abikõlblikud kulud arvutatakse punktis 35 osutatud prognoositud palgakulude alusel, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) investeerimisprojekt peab tooma kaasa töökohtade loomise; 2) kõik töökohad tuleb täita kolme aasta jooksul pärast investeeringu lõpuleviimist; 3) kõiki investeeringuga loodud töökohti tuleb asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) pärast ametikoha esmakordset täitmist.

4.2.   Tegevusabi

37.

Tegevusabi kavade puhul peavad abikõlblikud kulud olema eelnevalt kindlaks määratud ja EMP EFTA riik peab tõendama, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada.

38.

[---].

5.   REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

39.

EFTA järelevalveamet käsitab regionaalabi meedet EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 kokkusobivana ainult juhul, kui abi aitab kaasa regionaalarengule ja ühtekuuluvusele. Eesmärk peab olema kas edendada punkti a alade majandusarengut või punkti c alade arengut (jagu 5.1) ning abi peab vastama kõigile järgmistele kriteeriumidele: 1) ergutav mõju: abi peab muutma asjaomaste ettevõtjate käitumist nii, et nad hakkavad tegelema lisategevusalaga, mida nad ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas (jagu 5.2); 2) vajadus riigi sekkumise järele: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida saab abiga oluliselt parandada sellisel määral, mida turg ise ei suuda, näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 5.3); 3) abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend selle eesmärgi saavutamiseks (jagu 5.4); 4) abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas (jagu 5.5); 5) EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi positiivne mõju peab olema suurem kui sellest konkurentsile ja kaubandusele tekkiv negatiivne mõju (jagu 5.6); 6) abi läbipaistvus: EMP riikidel, EFTA järelevalveametil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema lihtne juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 5.7).

40.

Abikavade teatavate kategooriate üldise tasakaalu suhtes võib kehtestada ka järelhindamise nõude, nagu on kirjeldatud allpool jaos 6. Sellistel juhtudel võib EFTA järelevalveamet piirata kavade kestust (harilikult nelja aasta või veelgi lühema ajaga), võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

41.

Kui riigiabimeede, selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on riigiabi meetme lahutamatu osa) või sellest rahastatav tegevus kujutavad endast EMP õiguse asjasse puutuva sätte rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks (36).

5.1.   Panus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse

42.

Regionaalabi peamine eesmärk on EMP ebasoodsas olukorras piirkondade majandusareng. Edendades ja soodustades abi saavate piirkondade kestlikku arengut, aitab abi parandada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, vähendades piirkondade arengutasemete erinevusi.

5.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

43.

Regionaalabi kavad peaksid moodustama lahutamatu osa selgelt kindlaks määratud eesmärkidega regionaalarengu strateegiast.

44.

EMP EFTA riigid peavad näitama, et kava on järjepidev ja sellega toetatakse asjaomase piirkonna arengu strateegiat. Selleks võivad EMP EFTA riigid osutada eelnevatele riigiabi kavadele antud hinnangutele, abi andvate ametiasutuste tehtud mõjuhinnangutele või eksperdiarvamustele. Tagamaks et abikava toetab sellist arengustrateegiat, peab see sisaldama meetodit, mis võimaldab abi andvatel ametiasutustel prioriseerida ja valida investeerimisprojekte, mis vastavad kava eesmärkidele (nt ametlikku hindamist kasutava meetodi alusel).

45.

Regionaalabi kavadega võib punkti a aladel toetada VKEde või suurettevõtjate alginvesteeringuid. Punkti c aladel võib toetada kavadega VKEde alginvesteeringuid ning suurettevõtjate alginvesteeringuid uue majandustegevuse alustamiseks.

46.

Kava alusel individuaalsetele investeerimisprojektidele abi andmisel peab abi andev ametiasutus kontrollima, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning selle kaudu asjaomase piirkonna arengustrateegiat. Selleks peaks EMP EFTA riik toetuma teabele, mille on abi taotleja esitanud abitaotluse vormil, kus kirjeldatakse investeeringu positiivset mõju asjaomase piirkonna arengule (37).

47.

Investeeringut tuleb asjaomases piirkonnas säilitada vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpuleviimist, tagamaks et investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa asjaomase piirkonna arengule (38).

48.

Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab EMP EFTA riik veenduma, et abisaaja omavahenditest või välise rahastamise teel saadud rahaline panus on vähemalt 25 % (39) abikõlblikest kuludest ning see peab olema vormis, mille puhul on välistatud igasugune avalik toetus (40).

49.

Selleks et riigiabimeetmetega ei kaasneks keskkonnakahju, peavad EMP EFTA riigid tagama EMP keskkonnaalaste õigusaktide järgimise, mis hõlmab eelkõige vajadust hinnata keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud, ning hankima kõik asjaomased load.

5.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

50.

Selleks et näidata teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi panust regionaalarengusse, võivad EMP EFTA riigid kasutada mitmesuguseid näitajaid, näiteks allpool loetletud näitajaid, mis võivad olla nii otsesed (nt otseselt loodud töökohad) kui ka kaudsed (nt piirkondlik innovatsioon). 1) Investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse tehtud panuse näitaja. Kaaluda tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ja kestust ning nõutud oskustaset. 2) Veelgi rohkem töökohti võidakse luua kohalikus (all)tarnija võrgustikus, aidates paremini integreerida investeeringut asjaomases piirkonnas ning tagades ulatuslikuma ülekanduva mõju. Seetõttu võetakse arvesse ka kaudselt loodud töökohtade arvu. 3) Abisaaja võetud kohustust korraldada laiaulatuslikku koolitustegevust oma töötajate (üldiste ja spetsiifiliste) oskuste parandamiseks käsitatakse tegurina, mis aitab regionaalarengule ja ühtekuuluvusele kaasa. Rõhku pannakse ka eelkõige noortele koolituse ja praktikavõimaluste pakkumisele ning koolitusele, mis parandab töötajate teadmisi ja nende tööalast konkurentsivõimet väljaspool ettevõtet. 4) Lähedustegurist tulenevalt võib regionaalarengu vaatenurgast tekkida väline mastaabisääst või muu kasu (klastriefekt). Samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimine võimaldab üksikutel tehastel kitsamalt spetsialiseeruda ja see suurendab tõhusust. Selle näitaja olulisus regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse antava panuse määratlemisel sõltub siiski klastri kujunemisetapist. 5) Investeeringud hõlmavad tehnilisi teadmisi ning need võivad olla märkimisväärse tehnosiirde (teadmiste leviku) allikaks. Tehnoloogiamahukatesse tööstusharudesse tehtavad investeeringud toovad suurema tõenäosusega kaasa tehnosiirde asjaomasesse piirkonda. Teadmiste levitamise tase ja spetsiifika on selles suhtes samuti olulised. 6) Projektide panust piirkonna suutlikkusse luua kohaliku innovatsiooni kaudu uut tehnoloogiat võib samuti arvesse võtta. Sel puhul võib positiivse tegurina arvesse võtta koostööd kohalike teadus- ja teadmiste levitamisega tegelevate organisatsioonidega, näiteks ülikoolide või teadusinstituutidega. 7) Investeeringu kestus ja võimalikud tulevased järelinvesteeringud on märk ettevõtja kestvast seotusest asjaomase piirkonnaga.

51.

EMP EFTA riigid võivad viidata abisaaja äriplaanile, mis võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (leibkondade jõukuse suurenemine kui ülekanduv mõju), kohalikelt tootjatelt hankimise mahu, investeeringuga loodava käibe ning piirkonnale täiendava maksutulu kaudu võimaliku kasu toomise kohta.

52.

Teatamise nõudega investeeringuteks ettenähtud üksikabi suhtes kohaldatakse punktides 47–49 märgitud nõudeid.

53.

Sihtotstarbelise üksikabi (41) puhul peab EMP EFTA riik lisaks punktides 50–52 sätestatud nõuetele näitama, et projekt on kooskõlas asjaomase piirkonna arengustrateegiaga ning aitab sellele kaasa.

5.1.3.   Tegevusabi kavad

54.

Tegevusabi kavadega edendatakse abi saavate piirkondade arengut ainult juhul, kui selliste piirkondade probleemid on enne selgelt kindlaks määratud. Majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist takistavad probleemid võivad olla nii tõsised või püsivad, et investeeringuteks ettenähtud abist üksi selliste piirkondade arenguks ei piisa.

55.

Punkti a alade VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks mõeldud abi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama kõnealuste konkreetsete probleemide olemasolu ja ulatust ning tegevusabi kava vajalikkust, kuna kõnealuseid konkreetseid probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ettenähtud abiga.

56.

[---].

57.

Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondade rahvastikukao takistamiseks või elanikkonna vähenemise piiramiseks mõeldud tegevusabi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama rahvastikukao ohtu tegevusabi puudumisel.

5.2.   Ergutav mõju

5.2.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

58.

Regionaalabi saab pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks üksnes juhul, kui abil on ergutav mõju. Riigiabil on ergutav mõju, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, millega ettevõtja tegeleks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

59.

Ergutava mõju esinemist saab tõendada kahel moel: 1) abi ajendab tegema otsust investeerida asjaomasesse piirkonda, kuna vastasel juhul ei oleks investeering abisaajale EMPs piisavalt kasumlik (42) (1. stsenaarium, investeerimisotsus); 2) abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just asjaomases piirkonnas, sest sellega hüvitatakse abistatavasse piirkonda investeerimisega seotud netopuudujäägid ja -kulud (2. stsenaarium, asukoha valik).

60.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (täiendavaid) alginvesteeringuid asjaomases piirkonnas, võib võtta seisukoha, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita. Sellisel abil puudub ergutav mõju regionaalarengu ja ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisele ning seda ei saa käesolevate suuniste alusel kiita heaks kui EMP lepingu toimimisega kokkusobivat.

61.

EMP õigusaktides kehtestatud standardite täitmiseks vajalikeks investeeringuteks punkti a aladel ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu antava regionaalabi puhul võidakse siiski järeldada, et abil on ergutav mõju, kui abi puudumise korral ei oleks abisaajal võimalik teha asjaomases piirkonnas piisavalt tulusat investeeringut, mis viiks omakorda ettevõtja tegevuse lõpetamiseni kõnealuses piirkonnas.

5.2.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

62.

Töid, mida konkreetne investeering võimaldab teha, võib alustada alles pärast abitaotluse vormi esitamist.

63.

Kui tööd algavad enne abitaotluse vormi esitamist, ei peeta selle alginvesteeringuga seotud mis tahes abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

64.

EMP EFTA riigid peavad esitama standardse abitaotluse vormi, mis sisaldab vähemalt kogu VII lisas loetletud teavet. Taotlusvormil peavad VKEd ja suurettevõtjad selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui nad ei oleks abi saanud, osutades, milline punktis 59 kirjeldatud stsenaarium on kohaldatav.

65.

Lisaks peavad suurettevõtjad esitama tõendavad dokumendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks. Kava alusel antava ja teatamisele mitte kuuluva abi puhul VKEde suhtes selline kohustus ei kehti.

66.

Abi andev ametiasutus peab kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ning veenduma, et regionaalabil on ühele punktis 59 kirjeldatud stsenaariumile vastav vajalik ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.

5.2.1.2.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

67.

Lisaks punktidega 62–66 teatamisele kuuluva üksikabi jaoks ette nähtud nõuetele peavad EMP EFTA riigid esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab investeerimisotsust või asukoha valikut (43). Tuleb täpsustada, millist punktis 59 kirjeldatud stsenaariumi kohaldatakse. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peavad EMP EFTA riigid esitama lisaks teabele projekti kohta ka põhjaliku kirjelduse vastupidisest stsenaariumist, mis põhineb eeldusel, et abitaotleja ei saa abi üheltki EMP avaliku sektori asutuselt.

68.

1. stsenaariumi korral võivad EMP EFTA riigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et ilma abita ei oleks investeering piisavalt kasumlik.

69.

2. stsenaariumi korral võivad EMP EFTA riigid tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades ettevõtja dokumendid, mis näitavad, et võrreldud on asjaomases piirkonnas ja muu(de)s asukoh(t)a(de)s tehtava investeeringu kulusid ja kasu. EFTA järelevalveamet kontrollib, kas sellised võrdlused on realistlikud.

70.

EMP EFTA riikidel palutakse koostada kehtivad ja ametlikud juhatuse dokumendid, riskihindamised (sealhulgas asukohaspetsiifiliste riskide hindamised), finantsaruanded, asutusesisesed äriplaanid, eksperdiarvamused ja muud hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringud. Need dokumendid peavad olema ajakohased, võttes arvesse investeeringu või selle asukoha kohta tehtavat otsust. Ergutavat mõju võivad EMP EFTA riikidel aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudluse, kulude ja finantsprognooside kohta, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ja milles täpsustatakse investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

71.

Seejuures ning eelkõige 1. stsenaariumi korral saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), (44) sisemise tulumäära (IRR) (45) või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks. Projekti kasumlikkust võrreldakse tavapärase tulumääraga, mida abisaaja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, võrreldakse projekti kasumlikkust abisaaja kapitalikuludega tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumääradega.

72.

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomases piirkonnas, ei ole sellel piirkonnale positiivset mõju. Sellest tulenevalt ei peeta abi EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks juhtudel, kus tundub, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita.

5.2.2.   Tegevusabi kavad

73.

Tegevusabi kavade puhul esineb abi ergutav mõju juhul, kui on tõenäoline, et abi puudumise korral oleks majandustegevuse tase tulenevalt probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada, asjaomases piirkonnas oluliselt väiksem.

74.

Seetõttu leiab EFTA järelevalveamet, et tegevusabi ergutab täiendavat majandustegevust asjaomases piirkonnas juhul, kui EMP EFTA riik on tõendanud selliste probleemide esinemist ja tõsidust kõnealuses piirkonnas (vt punktid 54–57).

5.3.   Riigi sekkumise vajadus

75.

Selleks et hinnata riigiabi vajalikkust regionaalarengu ja ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisel, tuleb kõigepealt teha kindlaks lahendust vajava probleemi olemus. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu kui turg suudaks seda pakkuda. See on eriti oluline juhul, kui napib riiklikke vahendeid.

76.

Riigiabimeede võib teatavatel tingimustel aidata kõrvaldada turutõrkeid ning aidata seega kaasa turgude tõhusale toimimisele ja konkurentsivõime tugevdamisele. Kui turud toimivad, kuid saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuspoliitika seisukohast rahuldavad, siis võib kasutada riigiabi, et saavutada turul paremad ja võrdsemad tulemused.

77.

Mis puudutab abi, mida antakse kooskõlas käesolevate suuniste jaos 7 ette nähtud eeskirjadega regionaalabi kaardile kantud piirkondade arendamiseks, leiab EFTA järelevalveamet, et ilma riigi sekkumiseta ei saavutata neis piirkondades turul majandusarengu ja ühtekuuluvuse seisukohast piisavaid tulemusi. Seetõttu peetakse neis piirkondades abi andmist vajalikuks.

5.4.   Regionaalabi asjakohasus

78.

Abimeede peab olema sobiv poliitiline vahend asjaomase poliitilise eesmärgi saavutamiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad saavutada sama positiivse panuse regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse.

5.4.1.   Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

5.4.1.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

79.

Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei ole ainus poliitikavahend, mida EMP EFTA riigid saavad kasutada investeeringute edendamiseks ja töökohtade loomiseks abi saavates piirkondades. EMP EFTA riigid saavad võtta muid meetmeid, nagu taristu arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi või ärikeskkonna parandamine.

80.

Kui EMP EFTA riigid teatavad investeeringuteks ettenähtud abi kavast, siis peavad nad märkima, miks regionaalabi on kohane vahend piirkonna arengu toetamiseks.

81.

Kui EMP EFTA riik otsustab kehtestada valdkondliku abikava, peab ta tõendama sellise vahendi eeliseid mitut valdkonda hõlmava kava või muude poliitikavalikute ees.

82.

Eelkõige võtab EFTA järelevalveamet arvesse kavandatud abikava mõjuhindamisi, mille EMP EFTA riigid teevad kättesaadavaks. Ta võib väljapakutud kava hindamiseks võtta arvesse ka jaos 6 kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

83.

Investeeringuteks ettenähtud sihtotstarbelise abi puhul peavad EMP EFTA riigid tõendama, kuidas abi saab aidata piirkonna arengule kaasa paremini, kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed.

5.4.1.2.   Tegevusabi kavad

84.

EMP EFTA riigid peavad tõendama, et abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks võivad EMP EFTA riigid arvutada abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab eeldatavad lisakulud konkreetsel perioodil, et motiveerida ettevõtjaid hoidma kulusid kontrolli all ning tõhustama oma äritegevust (46).

5.4.2.   Asjakohasus võrreldes muude abivahenditega

85.

Regionaalabi võib anda mitmesuguses vormis. EMP EFTA riigid peavad aga tagama, et abi antakse vormis, mis kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutab. Kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused maksudes, sotsiaalkindlustusmaksetes või muudes kohustuslikes tasudes või maa, kauba või teenuste pakkumine soodsate hindadega), peavad EMP EFTA riigid tõendama, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abi, mis põhineb võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigigarantiid, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitalisüst soodsatel tingimustel).

86.

Samuti võib kavandatud abivahendi asjakohasuse hindamisel arvesse võtta jaos 6 kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

5.5.   Abisumma proportsionaalsus (abi piiramine vajaliku miinimumini)

5.5.1.   Investeeringuteks ettenähtud abi

87.

Regionaalabi summa tuleb piirata sellise miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute ergutamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas.

88.

Prognoositavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldab EFTA järelevalveamet investeeringuteks ettenähtud abi puhul ülemmäärasid (47).

89.

Alginvesteeringu projekti puhul peab abi ülemmäära ja suurima abisumma (48) (kohandatud abisumma (49) ja vastav vähendatud abi osakaal suurte investeerimisprojektide korral) arvutama abi andev ametiasutus abi andmise ajal või EFTA järelevalveametile abist teatamise ajal, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

90.

Kuna suured investeerimisprojektid moonutavad konkurentsi ja kaubandust tõenäoliselt rohkem, ei tohi abisumma selliste projektide puhul ületada kohandatud abisummat.

91.

Kui alginvesteering on osa ühest investeerimisprojektist ja see üks investeerimisprojekt on suur investeerimisprojekt, ei tohi ühele investeerimisprojektile antav abisumma ületada kohandatud abisummat. Selle eeskirja järgmiseks kohaldatakse vahetuskurssi ja diskontomäära ühe investeerimisprojekti esimesele projektile abi andmise kuupäeva seisuga.

92.

Abi ülemmääral on kaks eesmärki.

93.

Esiteks tagavad abi ülemmäärad teatamisele kuuluvate kavade puhul VKEdele turvatunde – kui abi osakaal jääb ülemmäärast allapoole, loetakse abi proportsionaalseks.

94.

Teiseks kasutatakse abi ülemmäärasid kõigil juhtudel punktides 95–97 kirjeldatud täiendavate netokulude meetodi puhul ülempiirina.

95.

Üldjuhul peab EFTA järelevalveamet teatamisele kuuluvat üksikabi miinimumini piiratuks, kui abisumma vastab asjaomasesse piirkonda investeerimise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta, (50) ning kasutatud on abi ülemmäärasid. Ka teatamisele kuuluvate kavade alusel suurettevõtjatele antava investeeringuteks ettenähtud abi korral peavad EMP EFTA riigid täiendavate netokulude meetodiga tagama, et abisumma piirdub miinimumiga ja kasutatakse abi ülemmäärasid.

96.

1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral ei tohiks abisumma seega ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast määra, mida ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, kui need on olemas, või et sisemine tulumäär ületaks abisaaja kapitalikulusid tervikuna või selles majandusharus tavapäraselt saavutatud tulumäärasid.

97.

2. stsenaariumi (asukoha valik) korral ei tohiks abisumma ületada sihtpiirkonnas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kogu asjakohast kasu, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis selles kohas antud toetusi ei tohi arvesse võtta.

98.

Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. EMP EFTA riigid peavad proportsionaalsust dokumentaalselt tõendama nt punktis 70 viidatud dokumentide alusel.

99.

Investeeringuteks ettenähtud abi võib anda samal ajal mitme regionaalabi kava alusel või koos sihtotstarbelise regionaalabiga, eeldusel et abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära projekti kohta; nimetatud ülemmäära peab eelnevalt arvutama esimene abi andev ametiasutus. Mis tahes muu riigiabi, mis on seotud samade abikõlblike kuludega, mis osaliselt või täielikult kattuvad, võib kumuleerida ainult juhul, kui sellise kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kohaldatavate valdkondlike eeskirjade kohaselt kõnealuse abi suhtes kohaldatakse. Kumuleerimist tuleb kontrollida nii abi andmise kui ka väljamaksmise ajal (51). Kui EMP EFTA riik lubab ühe kava alusel antava riigiabi kumuleerimist teise kava alusel antava riigiabiga, peab ta iga kava puhul täpsustama meetodi, millega ta tagab vastavuse käesolevas punktis sätestatud tingimustele.

100.

Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (Interreg) toetuse andmist käsitlevate erisätete määruses (52) sätestatud kriteeriumidele vastavate, Euroopa territoriaalse koostöö projektidesse tehtavate alginvesteeringute korral kohaldatakse kõigi projektis osalevate abisaajate suhtes sellist abi osakaalu, mida kohaldatakse alginvesteeringu piirkonnas. Kui alginvesteering tehakse kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on alginvesteeringu puhul abi ülemmäär see, mida kohaldatakse selles abi saavas piirkonnas, kus kulutatakse kõige suurem summa abikõlblikest kuludest. Alginvesteeringuid, mida teevad suurettevõtjad punkti c aladel, võib Euroopa territoriaalse koostöö projektide raames regionaalabiga toetada ainult juhul, kui tegemist on uut majandustegevust tekitavate alginvesteeringutega.

5.5.2.   Tegevusabi kavad

101.

EMP EFTA riigid peavad tõendama, et abi tase on proportsionaalne probleemidega, mida sellega soovitakse lahendada.

102.

Eelkõige peavad EMP EFTA riigid täitma järgmised tingimused: 1) abi tuleb arvutada seoses eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblike kuludega, mille puhul EMP EFTA riik tõendab, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada; 2) abi peab olema piiratud teatava osakaaluga sellistest kindlaksmääratud abikõlblikest kuludest ega tohi olla nendest kuludest suurem; 3) abisumma ühe abisaaja kohta peab olema proportsionaalne probleemide tasemega, millega see abisaaja tegelikult kokku puutub.

103.

Sellise abi korral, mis on ette nähtud VKEde teatavate eriprobleemide vähendamiseks punkti a aladel, tuleb abi taset kava kestuse jooksul järk-järgult vähendada (53). See ei kehti kavade puhul, mille eesmärk on takistada rahvastikukadu hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkondades.

5.6.   Konkurentsi ja kaubanduse põhjendamatu kahjustamise vältimine

104.

Selleks et abi oleks EMP lepingu toimimisega kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju, mis seisneb EMP riigi konkurentsi moonutamises ja kaubanduse mõjutamises, olema piiratud ega tohi olla suurem kui abi positiivne mõju, kuna vastasel juhul ei oleks see ühistes huvides.

5.6.1.   Üldised kaalutlused

105.

Kui EFTA järelevalveamet tasakaalustab abi üldist positiivset mõju (jagu 5.1) konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõjuga, siis võib ta võtta vajaduse korral arvesse asjaolu, et abi avaldab lisaks regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse antavale panusele ka muud positiivset mõju. Sellele järeldusele võidakse jõuda näiteks juhul, kui tehakse kindlaks, et alginvesteering aitab lisaks töökohtade loomisele, uute tegevusalade ja/või kohalike tuluallikate tekitamisele märkimisväärselt kaasa digipöördele või keskkonnasäästlikule tegevusele (sh vähese CO2 heitega, kliimaneutraalsele või kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele tegevusele) üleminekule. EFTA järelevalveamet pöörab eritähelepanu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (54) (ELi taksonoomiamäärus) artiklile 3, sh põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ või muudele võrreldavatele meetoditele. Lisaks sellele võib EFTA järelevalveamet võtta konkurentsile ja kaubandusele tekkiva negatiivse mõju hindamise osana vajaduse korral arvesse abi saanud tegevuse negatiivset välismõju, kui see välismõju kahjustab konkurentsi ja EMP riikide vahelist kaubandust sellisel määral, mis ei ole ühistes huvides, tekitades või suurendades turu ebatõhusust (55).

106.

Regionaalabi negatiivne mõju võib seisneda konkurentsi ja kaubanduse võimalikus moonutamises kahel peamisel moel. Need on tooteturgude moonutamine ja mõju asukohale. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist (mis kahjustab siseturu majandustulemusi) ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

107.

Riigiabi üks võimalik kahjulik mõju on, et selle tõttu ei saa turg saavutada tõhusaid tulemusi, tasustades kõige tõhusamaid tootjaid ning avaldades kõige ebatõhusamatele survet olukorra parandamiseks, restruktureerimiseks või turult väljumiseks. Riigiabi, mille tulemusena suurendatakse märkimisväärselt ebatõhusa turu tootmisvõimsust, võib ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, sest liigse tootmisvõimsuse loomine või jätkumine võib pingestada kasumimarginaale, vähendada konkurentide investeeringuid või isegi viia nende turult lahkumiseni. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turul konkureerima, sunnitakse sealt lahkuma. See võib ka takistada ettevõtetel turule siseneda ja seal oma tegevust laiendada ning vähendada konkurentide soovi tegeleda innovatsiooniga. Selle tulemuseks võivad olla ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele. Abi kättesaadavus võib samuti vähendada potentsiaalsete abisaajate valvsust ning suurendada tõenäosust, et nad võtavad põhjendamatuid riske. Sellel on tõenäoliselt pikaajaline negatiivne mõju valdkonna üldisele tulemuslikkusele.

108.

Abil võib olla ka moonutav mõju, kui see suurendab või säilitab abisaaja märkimisväärset turujõudu. Isegi kui abiga ei tugevdata märkimisväärset turujõudu otseselt, võidakse seda teha kaudselt, heidutades olemasolevaid konkurente laienemast, mille tulemusena nad väljuvad turult, või heidutades uusi konkurente turule sisenemast.

109.

Peale tooteturgude moonutamise mõjutab regionaalabi oma olemuse tõttu ka majandustegevuse asukohta. Kui üks piirkond meelitab investeeringu ligi tänu abile, jääb teine piirkond sellest võimalusest ilma. Negatiivne mõju abist mõjutatud piirkondades avaldub majandustegevuse vähenemises ja töökohtade, sealhulgas allhankijate töökohtade kaotuses. Negatiivne mõju võib avalduda ka positiivse välismõju (nt klastriefekt, teadmiste ülekandumine, haridus ja koolitus) kadumises.

110.

Regionaalabi geograafiline piiritletus eristab seda muudest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabi eriomadus on see, et sellega soovitakse mõjutada investorite otsust investeerimisprojektide asukoha valimisel. Kui regionaalabiga hüvitatakse lisakulud, mis tulenevad piirkonna piirangutest, ning toetatakse lisainvesteeringuid abistatavates piirkondades, meelitamata investeeringuid ära muudest samas või halvemas olukorras olevatest abi saavatest piirkondadest, aitab see lisaks piirkonna arengule kaasa ka ühtekuuluvusele ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu EMP-le. Regionaalabi võimalikku negatiivset mõju asukoha valikule on juba teataval määral piiratud regionaalabi kaartidega, millel on kindlaks määratud regionaalabikõlblikud piirkonnad, võttes arvesse piirkonna majanduse arengu ja ühtekuuluvuse poliitika eesmärke ning abi lubatud ülemmäära. Kuid selleks et hinnata abi mõju piirkonna arengule ja ühtekuuluvusele, on jätkuvalt oluline mõista, mis juhtuks siis, kui abi ei antaks.

5.6.2.   Selge negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele

111.

EFTA järelevalveamet on kindlaks teinud mitu olukorda, kus investeeringuteks ettenähtud regionaalabi negatiivne mõju EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele on positiivsest selgelt suurem, mis tähendab, et abi ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

5.6.2.1.   Liigse tootmisvõimsuse loomine absoluutses languses oleval turul

112.

Nagu on märgitud punktis 107, võtab EFTA järelevalveamet abi negatiivse mõju hindamiseks arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ebatõhusal turul.

113.

Kui riigiabi on võimaldanud teha investeeringuid turul tootmisvõimsuse lisamiseks, esineb oht, et see võib avaldada negatiivset mõju tootmisele või investeeringutele EMP muudes piirkondades. See on eriti tõenäoline juhul, kui tootmisvõimsus suureneb rohkem kui kasvab turg või kui tootmisvõimsuse suurenemine toimub liigse tootmisvõimsusega turul.

114.

Seepärast leiab EFTA järelevalveamet, et kui investeeringu tulemusel luuakse või suurendatakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul (st kokkutõmbuval turul), (56) on abil negatiivne mõju, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju. See kehtib eelkõige 1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral.

115.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral, kui investeering tehtaks igal juhul samal geograafilisel turul või erandjuhul erinevatel geograafilistel turgudel, aga kui müük on suunatud samale geograafilisele turule, mõjutab abi (tingimusel et see piirdub miinimumiga, mis on vajalik asukoha ebasoodsa olukorra kompenseerimiseks ja sellest ei teki abisaajale täiendavat likviidsust) ainult asukohaotsust. Sellisel juhul lisaks investeering asjaomasele geograafilisele turule täiendavat tootmisvõimsust abist sõltumata. Seepärast oleksid võimalikud tulemused liigse tootmisvõimsuse seisukohast abist olenemata põhimõtteliselt samad. Kui investeeringu tegemise alternatiivne asukoht on aga erineval geograafilisel turul ja abi tagajärjel luuakse liigset tootmisvõimsust struktuurselt absoluutses languses oleval turul, kehtivad punktis 114 tehtud järeldused.

5.6.2.2.   Ühtekuuluvuse kahjustamine

116.

Nagu on märgitud punktides 109 ja 110, peab EFTA järelevalveamet abi negatiivse mõju hindamisel võtma arvesse mõju majandustegevuse asukohale.

117.

2. stsenaariumi (asukohaotsused) korral on juhul, kui ilma abita oleks investeering toimunud teises piirkonnas, kus regionaalabi osakaal (57) on suurem või sama kui sihtpiirkonnas, tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles võimalik positiivne mõju, sest see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

5.6.2.3.   Ümberpaigutamine

118.

Teatamisele kuuluvate meetmete hindamisel nõuab EFTA järelevalveamet kogu teavet, mis on vajalik selle analüüsimiseks, kas riigiabi tekitaks tõenäoliselt olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs. Sellises olukorras ja juhul kui investeering võimaldab abisaajal paigutada tegevuse ümber sihtpiirkonda ning kui abi ja tegevuse ümberpaigutamise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju.

5.6.3.   Investeeringuteks ettenähtud abi kavad

119.

Investeeringuteks ettenähtud abi kavad ei tohi tekitada olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi juhul, kui individuaalsel tasandil võib moonutusi pidada piiratuks (eeldusel et kõik investeeringuteks ettenähtud abi tingimused on täidetud), võivad kavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad mõjutada väljunditurgusid, luues või süvendades olukordi, kus esineb liigne tootmisvõimsus, või luues, suurendades või säilitades teatavate abisaajate märkimisväärset turujõudu viisil, mis mõjutab negatiivselt dünaamilisi stiimuleid. Kavade alusel antav abi võib põhjustada ka majandustegevuse olulist vähenemist EMP teistes piirkondades. Juhul kui kavas keskendutakse teatavatele valdkondadele, on selliste moonutuste risk veelgi suurem.

120.

Seetõttu peavad EMP EFTA riigid tõendama, et sellist negatiivset mõju piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi. Selleks et EFTA järelevalveamet saaks tõenäolist negatiivset mõju hinnata, võivad EMP EFTA riigid esitada talle kõik kättesaadavad sarnaste varasemate kavade mõjuhindamise ja järelhindamise tulemused.

121.

Üksikutele projektidele kava alusel abi andes peab abi andev asutus kontrollima, kas, ja kinnitama, et abil puudub punktides 111–118 kirjeldatud selge negatiivne mõju. Kõnealune kontroll võib põhineda teabel, mille abisaaja esitab abi taotlemise ajal, ning abitaotluse standardvormil esitatud deklaratsioonil, kus tuleks ära näidata alternatiivne asukoht abi mitteandmise stsenaariumi puhul.

5.6.4.   Investeeringuteks ettenähtud üksikabi, millest tuleb teatada

122.

Üksikabi negatiivse mõju hindamisel eristab EFTA järelevalveamet kaht vastupidist stsenaariumit, mida on kirjeldatud punktides 96 ja 97.

5.6.4.1.   1. stsenaarium (investeerimisotsused)

123.

1. stsenaariumi korral paneb EFTA järelevalveamet erilist rõhku negatiivsele mõjule, mis on seotud languses olevatel turgudel liigse tootmisvõimsuse tekkimise, turult lahkumise takistamise ja märkimisväärse turujõuga. Kõnealust negatiivset mõju kirjeldatakse punktides 124–133 ning seda peab kompenseerima abi positiivne mõju. Kui tehakse kindlaks, et abi tulemuseks oleks punktis 114 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

124.

Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid EMP EFTA riigid esitama tõendid, mis võimaldavad EFTA järelevalveametil teha kindlaks asjaomased tooteturud (tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad. Asjaomane toode on tavaliselt investeerimisprojektiga hõlmatud toode (58). Kui toode on vahesaadus ja olulist osa toodangust turul ei müüda, võib asjaomane toode olla tootmisahela järgmise etapi toode. Asjaomane tooteturg hõlmab asjaomast toodet ja selle asendustooteid, mida peab asendustoodeteks kas tarbija (toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal) või tootja (lähtuvalt tootmisseadmete paindlikkusest).

125.

EFTA järelevalveamet kasutab selliste võimalike moonutuste hindamiseks mitmeid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimise protsess, takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel ning toodete diferentseeritus.

126.

Kui ettevõtja toetub süsteemselt riigiabile, võib see näidata, et ta ei suuda ise konkurentsis püsida või et ta saab konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid.

127.

EFTA järelevalveamet eristab tooteturgude puhul kaht peamist võimaliku negatiivse mõju allikat: 1) tootmisvõimsuse suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti languses oleval turul; 2) olukord, kus abisaajal on märkimisväärne turujõud.

128.

Selleks et hinnata, kas abi loob või säilitab ebatõhusaid turustruktuure, võtab EFTA järelevalveamet arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus.

129.

Kui kõnealune turg kasvab, on tavaliselt vähem põhjust muretseda, et abi mõjutab negatiivselt dünaamikastiimuleid või takistab ebaõiglasel viisil turult lahkumist või turule sisenemist.

130.

Suurem mure on õigustatud juhul, kui turg on languses. EFTA järelevalveamet eristab juhtumeid, kus kõnealune turg on pikas perspektiivis struktuurses languses (st see tõmbub kokku), ning juhtumeid, kus turg on suhtelises languses (st see veel kasvab, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära).

131.

Turu ebatõhusust mõõdetakse üldjuhul lähtuvalt EMP sisemajanduse koguproduktist (SKP) projekti algusele eelneva kolme aasta jooksul (võrdlusmäär). Seda saab mõõta ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajateks võivad olla asjaomase turu eeldatav kasv, sellest tulenev tootmisvõimsuse rakendamise aste ning tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali seisukohast.

132.

Teatavatel juhtudel ei ole abi kogu mõju hindamiseks asjakohane hinnata tooteturu kasvu EMPs, eriti juhul, kui geograafiline turg on üleilmne. Sellistel juhtudel kaalub EFTA järelevalveamet abi mõju asjaomastele turustruktuuridele, eelkõige selle potentsiaali tõrjuda välja EMP tootjad.

133.

Märkimisväärse turujõu hindamiseks võtab EFTA järelevalveamet arvesse abisaaja seisundit teataval perioodil enne abi saamist ja tema prognoositavat turuseisundit pärast investeeringu tegemist. EFTA järelevalveamet võtab arvesse abisaaja turuosa ja samuti abisaaja konkurentide turuosa ning vajaduse korral teisi asjaolusid. Näiteks hindab ta turustruktuuri, uurides turu koondumist, võimalikke takistusi turule sisenemisel, (59) ostja jõudu (60) ning turu laienemise või turult väljumise võimalikke takistusi.

5.6.4.2.   2. stsenaarium (asukohaotsused)

134.

Kui vastupidise stsenaariumi analüüs näitab, et ilma abita oleks investeering tehtud mõnes muus piirkonnas (2. stsenaarium), mis asjaomast toodet arvestades kuulub samale geograafilisele turule, ning kui abi on proportsionaalne, on tagajärg seoses liigse tootmisvõimsuse või märkimisväärse turujõuga abist hoolimata põhimõtteliselt tõenäoliselt sama. Sellistel juhtudel kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles piiratud negatiivse mõju konkurentsile. Kui alternatiivne asukoht on EMPs, siis on EFTA järelevalveamet eriti mures alternatiivse asukohaga seotud negatiivse mõju pärast. Seega, kui abi tulemuseks on punktides 117 ja 118 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siis ei kompenseeri abi negatiivset mõju tõenäoliselt selle positiivne mõju ja seda ei saa tõenäoliselt pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

5.6.5.   Tegevusabi kavad

135.

Kui abi on vajalik ja proportsionaalne jaos 5.1.3 kirjeldatud regionaalarengusse ja ühtekuuluvusse panustamise eesmärgi saavutamiseks, kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele avalduva negatiivse mõju. Mõnel juhul võib abi siiski põhjustada muutusi turustruktuuris või valdkonna või tööstusharu seisundis ning need võivad konkurentsi oluliselt moonutada, näiteks turule sisenemise või sealt lahkumise takistuste, asendamise mõju või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalik positiivne mõju tõenäoliselt üles negatiivset mõju.

5.7.   Läbipaistvus

136.

EMP EFTA riigid peavad avaldama Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis (61) või ülevaatlikul riigiabi veebisaidil riiklikul või piirkondlikul tasandil järgmise teabe: 1) üksikabi andmiseks vastu võetud otsuse või heakskiidetud abikava ja selle rakendussätete täistekst või link; 2) teave iga suurema kui 100 000 eurose üksikabi andmise kohta, kasutades VIII lisa struktuuri.

137.

Euroopa territoriaalse koostöö projektidele antud abi puhul tuleb punktis 136 osutatud teave esitada selle EMP riigi veebisaidil, kus asub asjaomane korraldusasutus (62). Teise võimalusena võivad osalevad EMP riigid otsustada, et iga riik avaldab asjakohasel veebisaidil teabe oma territooriumil võetavate abimeetmete kohta.

138.

EMP EFTA riigid peavad looma oma ülevaatlikud riigiabi veebisaidid, nagu on osutatud punktis 136, ning neil tuleb esitada teave sellisel viisil, et sellele oleks lihtne juurde pääseda. Teave tuleb avaldada omandiõiguseta (näiteks CSV- või XML-vormingus) tabeli vormis, mis võimaldab tõhusalt andmeid otsida, neist väljavõtteid teha, neid alla laadida ja hõlpsalt internetis avaldada. Üldsusel peab olema juurdepääs sellele veebisaidile ilma igasuguste piiranguteta, sealhulgas eelneva kasutajaks registreerumiseta.

139.

Maksusoodustuse vormis kavade puhul loetakse punkti 136 alapunktis 2 sätestatud tingimused täidetuks, kui EMP EFTA riik avaldab nõutava teabe üksikabi summade kohta järgmises suurusjärgus (miljonites eurodes):   0,1–0,5;   0,5–1;   1–2;   2–5;   5–10;   10–30;   30–60;   60–100;   100–250 ning   250 ja rohkem.

140.

Punkti 136 alapunktis 2 osutatud teave tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmise kuupäevast või maksusoodustuste vormis antava abi puhul ühe aasta jooksul alates maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast (63). Kui abi on ebaseaduslik, kuid leitakse olevat kokkusobiv, peavad EMP EFTA riigid avaldama kõnealuse teabe kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil EFTA järelevalveasutus tegi otsuse abi kokkusobivuse kohta. EMP lepingu kohaste riigiabi eeskirjade täitmise tagamise võimaldamiseks tuleb teavet hoida kättesaadavana vähemalt kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

141.

EFTA järelevalveamet avaldab punktis 136 osutatud riigiabi veebisaidi lingi oma veebisaidil.

6.   HINDAMINE

142.

Tagamaks, et konkurentsi- ja kaubandusmoonutused on piiratud, võib EFTA järelevalveamet nõuda punktis 143 osutatud abikavade järelhindamist. Hinnatakse kavasid, millega võivad kaasneda eriti suured konkurentsi- ja kaubandusmoonutused, s.o kavasid, millega võib kaasneda konkurentsi märkimisväärse piiramise või moonutamise oht, kui rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

143.

Järelhindamist võidakse nõuda suure eelarve või uudsete omadustega abikavade puhul või kui on ette näha olulisi muutusi turul, tehnoloogias või õigusraamistikus. Hindamist nõutakse igal juhul abikavade puhul, mille riigiabi eelarve või arvestuslikud kulutused on suuremad kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogukestuse jooksul, s.o kava ning sarnast eesmärki ja geograafilist piirkonda käsitlevate võimalike varasemate kavade kombineeritud kestuse jooksul alates 1. jaanuarist 2022. Võttes arvesse hindamise eesmärke ja selleks et vältida EMP EFTA riikide ebaproportsionaalset koormamist, nõutake ainult nende abikavade järelhindamist, mille kogukestus ületab kolm aastat alates 1. jaanuarist 2022.

144.

Järelhindamise nõudest võib loobuda abikavade puhul, mis vahetult järgnevad sarnast eesmärki ja geograafilist piirkonda hõlmavale kavale, mida on hinnatud, mille kohta on esitatud EFTA järelevalveameti heakskiidetud hindamiskavale vastav lõplik hindamisaruanne ning mille kohta ei ole tehtud mingeid negatiivseid järeldusi. Kavad, mille lõplik hindamisaruanne ei vasta heakskiidetud hindamiskavale, tuleb viivitamata peatada.

145.

Hindamise eesmärk peaks olema kontrollida, kas täidetud on kava EMP lepingu toimimisega kokkusobivuse aluseks olevad eeldused ja tingimused, eelkõige abimeetme vajalikkus ja tõhusus, võttes arvesse selle üld- ja erieesmärke. Samuti tuleks selle raames hinnata kava mõju konkurentsile ja kaubandusele.

146.

Kui abikava suhtes kohaldatakse hindamisnõuet kooskõlas punktiga 143, peavad EMP EFTA riigid teatama hindamiskava projektist, mis moodustab olulise osa EFTA järelevalveameti hinnangust kavale, järgmiselt: 1) koos abikavaga, kui kava riigiabi eelarve on suurem kui 150 miljonit eurot mis tahes aastal või 750 miljonit eurot kogu selle kestuse jooksul; 2) 30 tööpäeva jooksul pärast olulist muudatust, mis suurendab kava eelarvet üle 150 miljoni euro mis tahes aastal või üle 750 miljoni euro kava kogukestuse jooksul; 3) 30 tööpäeva jooksul pärast mis tahes aasta kohta 150 miljonit eurot ületavate kava kulutuste kandmist ametlikesse raamatupidamisaruannetesse.

147.

Hindamiskava projekt peab olema kooskõlas EFTA järelevalveameti esitatud ühiste metoodiliste põhimõtetega (64). EMP EFTA riigid peavad EFTA järelevalveameti heakskiidetud hindamiskava avaldama.

148.

Järelhindamise peab hindamiskava alusel tegema abi andvast ametiasutusest sõltumatu ekspert. Iga hindamise kohta tuleb koostada vähemalt üks vahearuanne ja vähemalt üks lõplik hindamisaruanne. EMP EFTA riigid peavad avaldama mõlemad aruanded.

149.

Lõplik hindamisaruanne tuleb esitada EFTA järelevalveametile aegsasti, et hinnata abikava võimalikku pikendamist, ja hiljemalt üheksa kuud enne abikava lõppemist. Seda ajavahemikku võib lühendada kavade puhul, mille hindamisnõue tekib nende viimasel kahel rakendamisaastal. Iga hindamise täpne ulatus ja korraldus määratakse kindlaks abikava heaks kiitvas otsuses. Igast hilisemast samalaadse eesmärgiga abimeetmest teatamisel tuleb kirjeldada, kuidas on hindamise tulemusi arvesse võetud.

7.   REGIONAALABI KAARDID

150.

Käesolevas jaos sätestab EFTA järelevalveamet kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks. Nendele tingimustele vastavad piirkonnad, mille EMP EFTA riigid soovivad määrata punkti a või c aladeks, (65) tuleb kindlaks määrata regionaalabi kaardil, millest tuleb EFTA järelevalveametile teatada ning mille EFTA järelevalveamet peab heaks kiitma, enne kui kõnealustes piirkondades asuvatele ettevõtjatele saab regionaalabi anda.

151.

Kaartidel tuleb samuti märkida abi ülemmäärad, mis kehtivad neis piirkondades heakskiidetud kaardi kehtivusperioodil.

152.

Selleks et säilitada abi ergutavat mõju, ei tohi juhul, kui kaalutlusõigusel põhinevate abimeetmete taotlused esitati juba enne kaardi kehtivusaja algust, pärast projekti tööde alustamist algses abitaotluses märgitud vajalikuks peetavat abisummat tagasiulatuvalt muuta, et õigustada kõrgemat abi osakaalu, mis võib olla lubatud käesolevate suuniste alusel.

153.

Maksusoodustusel põhinevate automaatsete abikavade puhul võib käesolevate suuniste alusel lubatud abi ülemmäärasid kohaldada ainult nende projektide suhtes, mis algasid asjaomaste riiklike eeskirjade alusel asjaomase abi ülemmäära suurenduse kohaldamise kuupäeval või pärast seda. Enne seda kuupäeva alanud projektide puhul jääb kehtima eelmise regionaalabi kaardi kohaselt heaks kiidetud abi ülemmäär.

7.1.   Regionaalabikõlblike piirkondade elanikkond

154.

Arvestades, et regionaalabi andmine on erand üldisest riigiabi keelust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1, leiab komisjon, et EL 27 punkti a ja punkti c alade elanikkond kokku peab olema väiksem kui määramata aladel. Seega peaks EL 27s määratud alade regionaalabiga hõlmatud elanikkond kokku olema väiksem kui 50 % EL 27 elanikkonnast.

155.

Regionaalabi suunistes aastateks 2014–2020 (66) kehtestas komisjon punkti a ja punkti c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks 47 % EL 28 elanikkonnast. Võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi väljaastumist EList, on komisjon seisukohal, et on sobilik suurendada EL 27 elanikkonna koguhõlmatust 48 %-le.

156.

Seega on praegustes komisjoni regionaalabi suunistes märgitud liikmesriikide üldiseks punkti a ja punkti c alade hõlmatud elanikkonna piirmääraks 48 % EL 27 elanikkonnast (67).

156a.

EFTA järelevalveamet nõustub komisjoni seisukohaga. Seega tuleks käesolevates suunistes kehtestada vastav üldine hõlmatuse piirmäär kogu EMP jaoks, mis hõlmab EMP EFTA riike. See kogu EMPs kehtiv piirmäär saadakse, kui liita EMP EFTA riikide elanikkond komisjoni suunistega kehtestatud hõlmatuse piirmäära arvutusele. Seega on käesolevate suuniste kohaldamisel punkti a ja punkti c alade hõlmatuse üldine piirmäär 48 % EMP koguelanikkonnast, kasutades Eurostati 2018. aasta andmeid.

7.2.   Artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud erand

157.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a on sätestatud, et „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus,“ võib pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks. Euroopa Kohus on leidnud, et „sõnade „erakordselt“ ja „tõsine“ kasutamine [Euroopa Liidu toimimise lepingu] artikli 107 lõike 3 punktis a näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes [liiduga] tervikuna äärmiselt ebasoodne“ (68).

158.

EFTA järelevalveamet leiab, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud tingimused on täidetud nende 2. tasandi statistiliste piirkondade puhul, mille SKP elaniku kohta on alla 75 % EMP keskmisest või sellega võrdne (69).

159.

Sellest tulenevalt võivad EMP EFTA riigid määrata punkti a aladeks järgmised piirkonnad: 1) 2. tasandi statistilised piirkonnad, mille SKP elaniku kohta ostujõu standardina (70) on alla 75 % EMP keskmisest või sellega võrdne (kolme viimase aasta keskmise põhjal, mille kohta on olemas Eurostati andmed) (71); 2) [---].

160.

I lisas on loetletud EMP EFTA riikide kaupa abikõlblikud punkti a alad. Nende suuniste vastuvõtmise ajal ei vastanud ükski EMP EFTA riigi piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alusel tehtava erandi tingimustele.

7.3.   Artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand

161.

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c on ette nähtud, et EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Euroopa Kohtu seisukoht on, et „[Euroopa Liidu toimimise lepingu] artikli 107 lõike 3 punktis c [---] sätestatud erand võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli 107 lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi „ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega“. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi andmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga“ (72). EFTA järelevalveamet on seisukohal, et sama kehtib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

162.

EMP punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse (edaspidi „punkti c alade hõlmatus“) saamiseks arvatakse EMP abikõlblike punkti a alade elanikkond maha EMP maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156a.

163.

Punkti c alasid on kaht liiki: 1) alad, mis vastavad teatavatele kehtestatud tingimustele ning mille EMP EFTA riik võib seetõttu määrata punkti c alaks, ilma et ta peaks seda täpsemalt põhjendama (edaspidi „eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad“); 2) alad, mille EMP EFTA riik võib oma äranägemise järgi määrata punkti c alaks eeldusel, et EMP EFTA riik tõendab, et selline ala vastab teatavatele sotsiaal-majanduslikele kriteeriumidele (edaspidi „eelnevalt kindaksmääramata punkti c alad“).

7.3.1.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad

7.3.1.1.   Punkti c alade hõlmatuse erimäärad eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade jaoks

164.

[---] (73).

165.

EFTA järelevalveamet leiab, et EMP EFTA riikides peab punkti c alade hõlmatus olema piisav, et oleks võimalik määrata punkti c aladeks piirkonnad, kus rahvastikutihedus on väike.

166.

Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c aladeks peetakse järgmisi piirkondi: 1) [---]; 2) hõredalt asustatud piirkonnad: 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2018. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel).

167.

I lisas on loetletud EMP EFTA riikide kaupa eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade hõlmatuse erimäärad. Elanikkonna hõlmatust saab kasutada üksnes eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramisel.

7.3.1.2.   Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade määramine

168.

EMP EFTA riigid võivad määrata punkti c alaks punktis 166 viidatud eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad.

169.

Hõredalt asustatud piirkondadeks peaks EMP EFTA riik põhimõtteliselt määrama 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. EMP EFTA riigid võivad siiski määrata ka 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberpiirkondi, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud piirkondades on vähem kui 12,5 elanikku ruutkilomeetri kohta. Väga hõredalt asustatud piirkondade puhul võivad EMP EFTA riigid määrata 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta, või muud väiksemad naaberpiirkonnad, mis asuvad nende 2. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et neis piirkondades on vähem kui kaheksa elanikku ruutkilomeetri kohta ning et väga hõredalt asustatud piirkondade elanikkond koos hõredalt asustatud piirkondadega ei ületa punkti c alade hõlmatuse erimäära, millele on osutatud punktis 167.

7.3.2.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad

7.3.2.1.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramise meetod EMP EFTA riikides

170.

Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna maksimaalse hõlmatuse saamiseks EMPs arvatakse EL 27 ja EMP EFTA riikide abikõlblike punkti a alade ning eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alade elanikkond maha EMP maksimaalsest koguhõlmatusest, mis on sätestatud punktis 156a. Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus jaotatakse EMP EFTA riikide vahel III lisas sätestatud meetodi alusel.

7.3.2.2.   Turvavõrk ja minimaalne elanikkonna hõlmatus

171.

Komisjon leiab, et selleks et tagada regionaalabi kaartide järjepidevus ning minimaalne tegevusulatus kõikides liikmesriikides, ei tohiks ükski liikmesriik kaotada üle 30 % oma koguhõlmatusest võrreldes aastatega 2017–2020 ning et kõikides liikmesriikides peaks olema hõlmatud minimaalne elanikkond.

172.

Seetõttu suurendas komisjon erandina komisjoni suuniste punktis 156 sätestatud maksimaalsest koguhõlmatusest iga liikmesriigi punkti c alade hõlmatust nii, et 1) üheski asjaomases liikmesriigis ei vähendata punkti a ja c alade koguhõlmatust võrreldes aastatega 2017–2020 üle 30 % (74); 2) kõigis liikmesriikides moodustab elanikkonna hõlmatus vähemalt 7,5 % riigi elanikkonnast (75).

172a.

EFTA järelevalveamet nõustub komisjoni seisukohaga. Seetõttu suurendatakse punkti c alade hõlmatust, mille tulemusena on Liechtensteini minimaalne elanikkonna hõlmatus 7,5 % riigi elanikkonnast.

173.

I lisas on sätestatud eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus, sealhulgas turvavõrk ja minimaalne hõlmatud elanikkond EMP EFTA riikide kaupa.

7.3.2.3.   Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade määramine

174.

EFTA järelevalveamet leiab, et kriteeriumid, mida EMP EFTA riigid kasutavad punkti c alade määramiseks, peaksid kajastama kõiki olukordi, milles võib regionaalabi andmine olla põhjendatud. Seetõttu peaksid kriteeriumid käsitlema punkti c aladel tõenäoliselt esineda võivaid sotsiaal-majanduslikke, geograafilisi või struktuurseid probleeme ning nendega tuleks ette näha piisavad tagatised, et regionaalabi andmine ei mõjutaks kaubandustingimusi sellises ulatuses, mis oleks vastuolus ühise huviga.

175.

Seega võivad EMP EFTA riigid määrata punkti c aladeks eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on kindlaks määratud järgmiste kriteeriumide alusel: 1) 1. kriteerium: vähemalt 100 000 elanikuga naaberpiirkonnad (76). Need peavad asuma 2. või 3. tasandi statistilistes piirkondades, mille: i) SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne või ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (77); 2) 2. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 100 000 elaniku ning kus i) SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne või ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne; 3) 3. kriteerium: saared ja naaberpiirkonnad, mida iseloomustab sarnane geograafiline eraldatus (nt poolsaared või mägipiirkonnad), kus i) SKP elaniku kohta on EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne (78) või ii) töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (79) või iii) on alla 5 000 elaniku; 4) 4. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad või 3. tasandi statistiliste piirkondade osad, mis moodustavad naaberpiirkonnad, mis asuvad punkti a ala kõrval või millel on ühine maismaapiir mõne EMP või EFTA välise riigiga; 5) 5. kriteerium: vähemalt 50 000 elanikuga naaberpiirkonnad, (80) kus toimuvad suured struktuursed muutused või mis on tõsises suhtelises languses, eeldusel et sellised piirkonnad ei asu 3. tasandi statistilistes piirkondades või naaberpiirkondades, mis vastavad tingimustele, mis võimaldavad määrata piirkonnad eelnevalt kindlaksmääratud aladeks, või 1.–4. kriteeriumile (81).

176.

Punktis 175 viidatud kriteeriumide kohaldamisel mõistetakse naaberpiirkondade all terviklikke kohalikke haldusüksusi (LAU) (82) või kohalike haldusüksuste rühma (83). Kohalike haldusüksuste rühma peetakse naaberpiirkonnaks, kui igal rühma kuuluval piirkonnal on ühine halduspiir rühma teise piirkonnaga (84).

177.

Iga EMP EFTA riigi puhul lubatud elanikkonna hõlmatusele vastavuse hindamisel võetakse aluseks riikliku statistikaameti avaldatud kõige värskemad andmed asjaomaste piirkondade koguelanikkonna kohta.

7.4.   Investeeringuteks ettenähtud regionaalabi suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad

178.

EFTA järelevalveamet leiab, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi puhul tuleb abi ülemmääras võtta arvesse EMP eri piirkondade arengutaseme erinevuste olemust ja ulatust. Abi osakaal peab seetõttu olema punkti a aladel suurem kui punkti c aladel.

7.4.1.   Abi ülemmäär punkti a aladel

179.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal punkti a aladel ei tohi ületada järgmisi väärtusi: 1) 50 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on alla 55 % EMP keskmisest või sellega võrdne; 2) 40 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 55 % ja alla 65 % EMP keskmisest või sellega võrdne; 3) 30 % 2. tasandi statistilistes piirkondades, kus SKP elaniku kohta on üle 65 % EMP keskmisest.

180.

[---].

181.

Punktis 179 sätestatud abi osakaalusid võib suurendada jagudes 7.4.4 ja 7.4.5 osutatud piirkondades juhul, kui suurettevõtjatele antava abi osakaal kõnealuses piirkonnas ei ületa 70 %.

7.4.2.   Abi ülemmäär punkti c aladel

182.

Suurettevõtjatele antava abi osakaal ei tohi ületada järgmisi väärtusi: 1) 20 % hõredalt asustatud piirkondades ning piirkondades (3. tasandi statistilised piirkonnad või nende osad), millel on maismaapiir EMP- või EFTA-välise riigiga; 2) 15 % endistel punkti a aladel; 3) 10 % eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel, kus SKP elaniku kohta on üle 100 % EMP keskmisest ja töötuse määr on alla 100 % EMP keskmisest; 4) 15 % muudel eelnevalt kindlaksmääramata punkti c aladel.

183.

Punkti 182 alapunktis 2 sätestatud endistel punkti a aladel võib abi osakaalu 15 % ajavahemikul kuni 31. detsembrini 2024 suurendada kuni viie protsendipunkti võrra.

184.

Kui punkti c ala piirneb punkti a alaga, võib 3. tasandi statistiliste piirkondade või nende osade punktis 182 sätestatud abi osakaalu punkti a alaga külgneval punkti c alal vajaduse korral suurendada, et abi osakaalu erinevus nendel aladel ei ületaks 15 protsendipunkti.

185.

Punktis 182 sätestatud abi osakaalu võib suurendada ka jaos 7.4.5 sätestatud piirkondades.

7.4.3.   VKEde suurem abi osakaal

186.

Jagudes 7.4.1 ja 7.4.2 sätestatud abi osakaale võib suurendada kuni 20 protsendipunkti väikeste ning kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul (85).

7.4.4.   Õiglase ülemineku fondist toetuse saamiseks kindlaksmääratud territooriumide suurem abi osakaal (86)

187.

[---] (87).

7.4.5.   Suurem abi osakaal rahvastikukaoga piirkondadele

188.

Jaos 7.4.1 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada 10 protsendipunkti võrra ja jaos 7.4.2 sätestatud abi ülemmäära võib suurendada viie protsendipunkti võrra 3. tasandi statistiliste piirkondade puhul, mille rahvastikukadu ajavahemikus 2009–2018 on suurem kui 10 % (88).

7.5.   Regionaalabi kaartidest teatamine ja nende hindamine

189.

Pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist peab iga EMP EFTA riik teavitama EFTA järelevalveametit 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 kohaldatavast regionaalabi kaardist. Iga kõnealune teatis peaks sisaldama V lisas ettenähtud teavet.

190.

EFTA järelevalveamet vaatab iga EMP EFTA riigi teatatud regionaalabi kaardi läbi ja kui kaart vastab käesolevates suunistes sätestatud tingimustele, siis teeb otsuse selle heakskiitmise kohta. Kõik regionaalabi kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes ning need moodustavad käesolevate suuniste lahutamatu osa.

7.6.   Muudatused

7.6.1.   Elanikkonna reserv

191.

EMP EFTA riik võib omal algatusel otsustada kehtestada riigi elanikkonna hõlmatuse reservi, mis kujutab endast erinevust asjaomase EMP EFTA riigi maksimaalse elanikkonna hõlmatuse (mille on määranud EFTA järelevalveamet) (89) ning selle riigi regionaalabi kaardil määratud punkti a ja punkti c aladel kasutatud hõlmatuse vahel.

192.

Kui EMP EFTA riik otsustab sellise reservi kehtestada, võib ta seda igal ajal kasutada uute punkti c alade lisamiseks kaardile, kuni saavutatakse riigi maksimaalne elanikkonna hõlmatus. Selleks võib EMP EFTA riik kasutada kõige uuemaid kättesaadavaid sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis saadakse Eurostatilt või riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast. Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse esialgse kaardi koostamisel kasutatud elanikkonnaandmete alusel.

193.

EMP EFTA riik peab teatama EFTA järelevalveametile elanikkonna reservi igast kavandatavast kasutamisest uute punkti c alade lisamiseks enne selliste muudatuste tegemist.

7.6.2.   Vahekokkuvõte

194.

2023. aastal tehakse regionaalabi kaartidest vahekokkuvõte, võttes arvesse ajakohastatud statistikat. EFTA järelevalveamet annab kõnealuse vahekokkuvõtte üksikasjadest teada 2023. aasta juuniks.

8.   AASTATE 2014–2020 REGIONAALABI SUUNISTE MUUTMINE

195.

EMP EFTA riik võib punkti 189 alusel esitatavasse teatisesse lisada ka oma aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi muudatuse, (90) et asendada aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste alusel abikõlblikud piirkonnad piirkondadega, mis on abikõlblikud kaardil, mille EFTA järelevalveamet kiidab heaks käesolevate suuniste punkti 190 alusel. Läbivaadatud regionaalabi kaart kehtib alates kuupäevast, mil võetakse vastu EFTA järelevalveameti otsus aastate 2014–2021 regionaalabi kaardi teada antud muutmise kohta, kuni 31. detsembrini 2021. Selles otsuses märgitakse ka aastate 2014–2021 muudetud regionaalabi kaardi alusel abikõlblike piirkondade abi ülemmäärad, mis vastavad aastate 2014–2020 regionaalabi suunistes sätestatud abi ülemmääradele. Muudetud kaart on kooskõlas aastate 2014–2020 regionaalabi suuniste punktiga 157 kõnealuste suuniste olemuslik osa.

196.

Regionaalabi suuniseid aastateks 2014–2020 muudetakse järgmiselt: 1) punkti 20 alapunkt q asendatakse järgmisega: „„regionaalabi kaart“ – EMP EFTA riigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes või alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavates regionaalabi suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud EFTA järelevalveamet;“ 2) punkti 161 järele lisatakse punkt 161a: „5.6.3.    Alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste põhjal tehtav muudatus 161a. EMP EFTA riik võib taotleda oma regionaalabi kaardi muutmist kooskõlas alates 1. jaanuarist 2022 kohaldatavate regionaalabi suuniste jaoga 7.6.“

9.   REGIONAALABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

197.

EFTA järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid, et hinnata igasuguse sellise teatamisele kuuluva regionaalabi kokkusobivust, mis on kavas anda või antakse pärast 31. detsembrit 2021.

198.

Teateid regionaalabi kavadest või abist, mida antakse pärast 31. detsembrit 2021, ei saa pidada täielikuks enne, kui EFTA järelevalveamet on võtnud jaos 7.5 kirjeldatud korra kohaselt vastu asjaomase EMP EFTA riigi regionaalabi kaardi heakskiitmise otsuse.

199.

Käesolevate suuniste rakendamine toob kaasa vajaduse teha teatavaid muudatusi regionaalabi suhtes kohaldatavates eeskirjades. Seepärast on vajalik teha kindlaks, kas kõik sellised olemasolevad (91) regionaalabi kavad, sealhulgas nii investeeringuteks ettenähtud abi kui ka tegevusabi kavad, mis kestavad ka pärast 2021. aastat, on endiselt põhjendatud ja tõhusad.

200.

Neil põhjustel pakub EFTA järelevalveamet protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 alusel EMP EFTA riikidele välja järgmised asjakohased meetmed: 1) EMP EFTA riigid peavad piirama kõigi olemasolevate regionaalabi kavade kohaldamist abiga, mida kavatsetakse anda hiljemalt 31. detsembriks 2021; 2) EMP EFTA riigid peavad muutma muid olemasolevaid horisontaalse abi kavasid, milles sätestatakse erikohtlemine sellise abi puhul, mida antakse projektidele abi saavates piirkondades, tagamaks et pärast 31. detsembrit 2021 antav abi on kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtiva regionaalabi kaardiga; 3) EMP EFTA riigid peaksid kinnitama alapunktides 1 ja 2 välja pakutud meetmetega nõustumist 31. detsembriks 2021.

10.   ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

201.

Kooskõlas protokolliga nr 3 ja EFTA järelevalveameti otsusega nr 195/04/COL (92) (93) peavad EMP EFTA riigid esitama EFTA järelevalveametile igal aastal aruanded.

202.

EMP EFTA riigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed kõikide abimeetmete kohta. Need andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. EMP EFTA riigid peavad kõnealuseid andmeid säilitama abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning nad peavad nõudmise korral need EFTA järelevalveametile esitama.

11.   LÄBIVAATAMINE

203.

EFTA järelevalveamet võib otsustada muuta käesolevaid suuniseid igal ajal, kui see osutub vajalikuks konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse ELi muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi või mis tahes muul põhjendatud juhul.

---

(*)  Need suunised vastavad Euroopa Komisjoni regionaalabi suunistele (ELT C 153, 29.4.2021, lk 1). Komisjoni suunised ei kvalifitseeru õigusaktiks ja seepärast ei pea EMP ühiskomitee neid EMP lepingusse inkorporeerima.

(1)  EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse tavaliselt punkti a aladeks, on sageli majandusliku arengu seisukohalt kõige ebasoodsamas olukorras olevad piirkonnad EMPs. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblikud piirkonnad, mida nimetatakse punkti c aladeks, on samuti üldjuhul ebasoodsamas olukorras, aga vähemal määral. Kuna EMP EFTA riikide SKP elaniku kohta on suhteliselt suur, ei vasta neis riikides praegu ükski piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohase erandi kohaldamise tingimustele.

(2)  [---]

(3)  Need suunised käsitlevad abi, mida EMPs annavad EMP EFTA riigid, nimelt Island, Liechtenstein ja Norra. EFTA järelevalveameti kasutatav nimetus „liikmesriigid“ hõlmab Põhja-Iirimaa territooriumi, nagu on kokku lepitud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollis.

(4)  Teatavatele piirkondadele selliseks otstarbeks antavat lisatoetust ei käsitleta seetõttu regionaalabina.

(5)  EMP EFTA riigid võivad sellised piirkonnad kindlaks määrata regionaalabi kaardil, järgides jaos 7 sätestatud tingimusi.

(6)  Vt 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79, Philip Morris Holland BV vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:C:1980:209, punkt 17, ning 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95, Hispaania vs. komisjon, ECLI:EU:C:1997:10, punkt 20.

(7)  Vt 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-380/94, AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, ECLI:EU:T:1996:195, punkt 54.

(8)  Vt 30. oktoobri 2020. aasta komisjoni talituste töödokument toimivuskontrolli tulemuste kohta (SWD(2020) 257 final).

(9)  Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2019) 640 final).

(10)  Komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 102 final).

(11)  Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele (COM(2020) 67 final).

(12)  [---].

(*)  Lähtuvalt ettepanekust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega asutatakse õiglase ülemineku fond (COM(2020) 22 final), lisas komisjon oma suunistesse ka konkreetsed sätted, et edendada õiglase ülemineku fondi kontekstis antavat toetust kooskõlas ühtekuuluvuse põhimõtetega. Neid sätteid ei ole käesolevatesse suunistesse lisatud, kuna käesolevate suuniste vastuvõtmise ajal ei olnud piisavalt selge, kuidas käsitataks õiglase ülemineku fondi EMP lepingu kontekstis tingimuste kehtestamiseks. Olenevalt edasistest suundumustest võib EFTA järelevalveamet kaaluda käesolevate suuniste muutmist neis ja muudes punktides.

(**)  Komisjoni suunistega võrreldes on osa teksti siiski välja jäetud. Muu hulgas on välja jäetud tekst, mis osutab õigusaktidele ja sätetele, mida või millega võrdväärseid õigusakte ja sätteid ei ole EMP lepingusse lisatud, ning tekst, mille puhul on praegu piisavalt selge, millist mõju osutatud õigusakt EMP lepingu kontekstis avaldab, nagu on osutatud eelmises joonealuses märkuses. Kui tekst on välja jäetud, siis on selle asemel lisatud [---].

(13)  ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1.

(14)  Nagu on määratletud VI lisas.

(15)  „Pruunsüsi“ – madala kvaliteediklassi C kategooria süsi ehk ortoligniit või madala kvaliteediklassi B kategooria süsi ehk must ligniit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses.

(16)  „Süsi“ – kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses, mida on selgitatud nõukogu 10. detsembri 2010. aasta otsuses konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 336, 21.12.2010, lk 24).

(17)  [---].

(18)  [---].

(19)  Transpordi all mõistetakse reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi või maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi või kaubaveoteenuseid rendi või tasu eest. Erisuunistega hõlmatud transporditaristu, näiteks lennujaamad, arvatakse samuti käesolevate suuniste kohaldamisalast välja (vt suunised lennujaamadele ja -ettevõtjatele antava riigiabi kohta (ELT L 318, 24.11.2016, lk 17, ja EMP kaasanne nr 66, 24.11.2016, lk 1).

(20)  Suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (ELT L 135, 8.5.2014, lk 49, ja EMP kaasanne nr 27, 8.5.2014, lk 1).

(21)  EFTA järelevalveamet hindab riigiabi kokkusobivust energeetikasektoriga lähtuvalt keskkonnakaitse ja energeetika riigiabi suunistest 2014–2020 (ELT L 131, 28.5.2015, lk 1, ja EMP kaasanne nr 30, 28.5.2015, lk 1).

(22)  [---].

(23)  [---].

(24)  [---].

(25)  NACE on akronüüm, mis on tuletatud prantsuskeelsest nimetusest „Nomenclature générale des Activités économiques dans les Communautés Européennes“ (Euroopa ühenduste majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator), mida kasutatakse ELi majanduse tegevusalade eri statistilise klassifikaatorite tähistamiseks. Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XXI lisasse EMP ühiskomitee otsusega nr 61/2007 (ELT L 266, 11.10.2007, lk 25, ja EMP kaasanne nr 48, 11.10.2007, lk 18).

(26)  Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT L 271, 16.10.2015, lk 35, ja EMP kaasanne nr 62, 15.10.2015, lk 1). Nagu on selgitatud kõnealuste suuniste punktis 23, ei saa juhul, kui raskustes oleva ettevõtja eksistents on sattunud ohtu, kasutada seda ettevõtjat muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

(27)  Vt 13. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-244/93 ja T-486/93, TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs. Euroopa Ühenduste Komisjon, ECLI:EU:T:1995:160, punkt 56, ning EFTA järelevalveameti teatis ebaseadusliku ja EMP lepinguga kokkusobimatu abi tagasinõudmise kohta (ELT L 105, 21.4.2011, lk 32, ja EMP kaasaanne nr 23, 21.4.2011, lk 1).

(*)  Vt selles kontekstis ka joonealune märkus nr 3.

(28)  Toote mõiste hõlmab käesolevate suuniste kontekstis ka teenuseid.

(29)  [---].

(30)  Nendes suunistes kasutatakse komisjoni suunistes kasutatud akronüümi „NUTS“ asemel terminit „statistiline piirkond“. NUTS on tuletatud nimetusest „Nomenclature of Territorial Units for Statistics“ (statistiliste territoriaalüksuste liigitus) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1), nagu seda on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1755 (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1). Kõnealune määrus ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud. Eesmärgiga ühtlustada mõisteid seoses pidevalt suureneva nõudlusega piirkondliku tasandi statistilise teabe järele on aga Eurostat, kandidaatriikide riiklikud asutused ja EFTA kokku leppinud, et statistilised piirkonnad moodustatakse sarnaselt NUTSi liigitusega. Käesolevates suunistes kasutatud andmed põhinevad nimetatud 2021. aasta liigitusel.

(31)  EFTA järelevalveameti 19. aprilli 2006. aasta otsus nr 94/06/COL, millega viiekümne seitsmendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju (ELT L 36, 5.2.2009, lk 62, ja EMP kaasaanne nr 6, 5.2.2009, lk 1).

(32)  [---].

(33)  Komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisa punkti 1j EMP ühiskomitee otsusega nr 152/2014 (ELT L 342, 27.11.2014, lk 63, ja EMP kaasanne nr 71, 27.11.2014, lk 61).

(34)  Ettevõtja valmistajaseadmed on selliste masinate, vahendite või seadmete ja nendega seotud tarkvara hankimine (või oma tarbeks tootmine) ettevõtja poolt (kontserni tasandil), mis omandatakse (või toodetakse) mitte kasutamiseks ettevõtja ruumides (kontserni tasandil), vaid selleks, et teha need kättesaadavaks valitud tarnijatele tarnija ruumides toodete tootmiseks, mida hakatakse kasutama ettevõtja tootmisprotsessis vahetoodetena. Valmistajaseadmete vahendid jäävad omandava ettevõtja omandisse, aga need tehakse tarnijale kättesaadavaks ülesannete täitmiseks ning tarnelepingus või sarnases lepingus sätestatud tingimustel. Need on seotud täpselt kindlaks määratud töötlemis- või koostetoimingutega ettevõtja ruumides (kontserni tasandil) ühes või mitmes asukohas ning need võib tagastada omanikule pärast tellimuse täitmist või raamlepingu aegumist või lõppu.

(35)  Määratletud punkti 19 alapunktides 13 ja 14.

(36)  Vt 19. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-156/98, Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:2000:467, punkt 78, ning 22. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-333/07, Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne, ECLI:EU:C:2008:764, punktid 94–116.

(37)  Vt VII lisa.

(38)  Kohustus säilitada investeeringut asjaomases piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) ei tohiks takistada selle perioodi jooksul vananenud või purunenud seadmete väljavahetamist, tingimusel et asjaomases piirkonnas säilib kõnealuse miinimumperioodi vältel asjaomane majandustegevus. Seadmete väljavahetamiseks ei tohi regionaalabi siiski anda.

(39)  [---].

(40)  See ei ole nii näiteks subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitali laenude või avaliku sektori osaluste korral, mis ei vasta turutingimustes tegutseva investori põhimõttele, samuti abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi raames antud avaliku sektori toetuse korral.

(41)  Sihtotstarbelise üksikabi suhtes kohaldatakse samu nõudeid nagu kava alusel antud üksikabi suhtes, kui ei ole märgitud teisiti.

(42)  Sellised investeeringud võivad luua tingimused edasisteks investeeringuteks, mis on elujõulised ka lisaabita.

(43)  Vastupidiseid stsenaariume kirjeldatakse punktis 64.

(44)  Projekti nüüdispuhasväärtuse all mõistetakse diskonteeritud (harilikult kapitalikulu alusel) positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeerimistsükli jooksul.

(45)  Sisemine tulumäär ei põhine konkreetse aasta raamatupidamislikul tulul, vaid selles võetakse arvesse tulevasi rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana, mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.

(46)  Kui aga tulevaste kulude ja tulude arengu prognoos on väga ebakindel ja teave väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaks määratud, vaid kujutavad endast pigem eelneva kindlaksmääramise ja tagantjärele hüvitamise kombinatsiooni (näiteks võib ta kasutada tagastamisnõudeid, et ootamatut tulu saaks tasakaalustatult jagada).

(47)  Vt jagu 7.4 regionaalabi kaartide kohta.

(48)  Väljendatud brutotoetusekvivalendina.

(49)  Samas.

(50)  Vastupidiste stsenaariumide võrdlemisel tuleb abi diskonteerida vastava investeeringu ja vastupidiste stsenaariumide puhul sama teguriga.

(51)  Nõue, et esimene abi andev ametiasutus peab eelnevalt arvutama projekti kohta abi ülemmäära, ei kehti juhul, kui abi antakse automaatse(te) abikava(de) kaudu maksusoodustusena. Sellises olukorras ei ole kumuleerimist abi andmise ajal põhimõtteliselt võimalik kontrollida ja seda tuleks teha abi väljamaksmisel.

(52)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L 347, 20.12.2013, lk 259), või määrus erisätete kohta, mis käsitlevad programmitöö perioodi 2021–2027 suhtes kohaldatavaid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärke (Interreg), olenevalt sellest, kumba kohaldatakse alginvesteeringu suhtes.

(53)  Sealhulgas juhul, kui tegevusabi kavadest teatatakse olemasolevate abimeetmete pikendamiseks.

(54)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(55)  Nii võib see olla ka juhul, kui abi moonutab selliste majandusinstrumentide toimimist, mis on võetud kasutusele sellise negatiivse välismõju arvessevõtmiseks (nt mõjutades ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või muu sarnase instrumendi edastatud hinnasignaale).

(56)  EFTA järelevalveamet hindab seda nii mahu kui ka väärtuse seisukohast ja võtab arvesse majandustsüklit.

(57)  Selle kontrollimiseks tuleks kasutada punkti a aladega piirnevatel punkti c aladel standardset kohaldatavat abi ülemmäära, vaatamata punktiga 184 ette nähtud abi osakaalu suurendamisele.

(58)  Kui investeerimisprojekt hõlmab mitme eri toote tootmist, tuleb hinnata iga toodet.

(59)  Sellised takistused turule sisenemisel võivad hõlmata õiguslikke takistusi (eelkõige intellektuaalomandi õigused), mastaabi- ja mitmekülgsussäästu ning takistusi võrkudele ja taristule juurdepääsul. Kui abi on seotud turuga, kus abisaajal on valitsev positsioon, võivad võimalikud takistused sisenemisele süvendada abisaaja võimalikku märkimisväärset turujõudu ning seeläbi selle turujõu võimalikku negatiivset mõju.

(60)  Kui turul on tugevad ostjad, on tõenäosus, et abisaaja tõstab tugevatest ostjatest hoolimata hindu, väiksem.

(61)  Riigiabi läbipaistvusmooduli avalik otsing, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil: https://webgate.ec.europa.eu/competition/transparency/public?lang=et.

(62)  Määratletud määruse (EÜ) nr 1299/2013 artiklis 21.

(63)  Kui puudub ametlik nõue esitada igal aastal deklaratsioon, loetakse abi andmise kuupäevaks kodeerimise eesmärgil selle aasta 31. detsember, mille jaoks abi anti.

(64)  Lähtuvalt komisjoni talituste 28. mai 2014. aasta töödokumendist „Riigiabi hindamise ühine metoodika“, Brüssel, SWD(2014) 179 (final), või mis tahes järgnevatest vastavasisulistest dokumentidest.

(65)  Hõredalt ja väga hõredalt asustatud piirkonnad tuleks samuti regionaalabi kaardil ära märkida.

(66)  ELT C 209, 23.7.2013, lk 1.

(67)  Piirmäär kehtestatakse Eurostati 2018. aasta elanikkonnaandmete alusel. Piirmäär vastab 48,00 %-le EL 27_2020 (Euroopa Liidu 27 liikmesriiki alates 2020. aastast) elanikkonnast.

(68)  14. oktoobri 1987. aasta otsus kohtuasjas 248/84, Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:C:1987:437, punkt 19, 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas, Hispaania vs. komisjon, C-169/95, ECLI:EU:C:1997:10, punkt 15, ning 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas Itaalia vs. komisjon, C-310/99, ECLI:EU:C:2002:143, punkt 77.

(69)  [---].

(70)  Kõikides edasistes viidetes SKP-le elaniku kohta mõõdetakse SKPd ostujõu standardina.

(71)  Andmed käsitlevad ajavahemikku 2016–2018. Kõikides edasistes viidetes SKP-le elaniku kohta võrdluses EMP keskmisega põhinevad andmed Eurostati 2016.–2018. aasta piirkondlike andmete keskmisel (nagu seda on ajakohastatud 23.3.2020).

(72)  Kohtuasi 248/84, Saksamaa vs. komisjon, op. cit., punkt 19.

(73)  [---].

(74)  Turvavõrgu seda osa kohaldatakse Iirimaa, Malta, Saksamaa ja Sloveenia suhtes.

(75)  Seda minimaalset elanikkonna hõlmatuse määra kohaldatakse Luksemburgi ja Taani suhtes.

(76)  Elanikkonna künnist langetatakse 50 000 elanikuni EMP EFTA riikides, mille eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni EMP EFTA riikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni.

(77)  Töötuse puhul peaksid arvutused põhinema riikliku statistikaameti avaldatud piirkondlikel andmetel, kasutades viimase kolme aasta keskmist, mille kohta on sellised andmed olemas (regionaalabi kaardist teatamise ajal). Välja arvatud juhtudel, kui käesolevates suunistes on osutatud teisiti, arvutatakse selle alusel töötuse määr riikliku keskmise suhtes.

(78)  Selle arvutamiseks, kas sellistel saartel ja naaberpiirkondades on SKP elaniku kohta EMP keskmisest väiksem või sellega võrdne, võib EMP EFTA riik kasutada riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmeid.

(79)  Selle arvutamiseks, kas sellistel saartel ja naaberpiirkondades on töötuse määr üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne, võivad EMP EFTA riigid kasutada riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmeid.

(80)  Elanikkonna künnist langetatakse 25 000 elanikuni EMP EFTA riikides, mille eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade hõlmatus on alla ühe miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni EMP EFTA riikides, mille koguelanikkond on alla ühe miljoni, või 5 000 elanikuni saartel või naaberpiirkondades, mida iseloomustab sarnane geograafiline isoleeritus.

(81)  5. kriteeriumi kohaldamiseks peab EMP EFTA riik tõendama, et piirkonnas toimuvad suured struktuursed muutused või piirkond on tõsises suhtelises languses, võrreldes asjaomaseid piirkondi muude piirkondadega samas EMP EFTA riigis või muudes EMP riikides ja kasutades võrdlemiseks ettevõtluse struktuurstatistikat, tööturge, kodumajapidamiste kontosid, haridust vms käsitlevaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid. Selleks võivad EMP EFTA riigid kasutada riigi statistikaametilt või muust tunnustatud allikast saadud andmeid. [---].

(82)  Kohalikud haldusüksused on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) ja mida on muudetud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/1755) III lisas. Kõnealune määrus ei ole EMP lepingusse inkorporeeritud, nagu on märgitud joonealuses märkuses nr 30. Eesmärgiga ühtlustada mõisteid seoses pidevalt suureneva nõudlusega piirkondliku tasandi statistilise teabe järele on aga Eurostat, kandidaatriikide riiklikud asutused ja EFTA kokku leppinud, et statistilised piirkonnad moodustatakse sarnaselt NUTSi liigitusega.

(83)  EMP EFTA riigid võivad siiski määrata ka kohaliku haldusüksuse osasid, tingimusel et asjaomase kohaliku haldusüksuse elanikkond ületab 1. või 5. kriteeriumiga naaberpiirkondade puhul nõutavat miinimumelanikkonda (sh kõnealuste kriteeriumide kohaselt vähendatud elanikkonnakünniseid) ning et kõnealuse kohaliku haldusüksuse osade elanikkond moodustab vähemalt 50 % kohaldatava kriteeriumiga nõutud miinimumelanikkonnast.

(84)  Saarte puhul hõlmavad halduspiirid merepiire teiste asjaomase EMP EFTA riigi haldusüksustega.

(85)  VKEde suuremat abi osakaalu ei kohaldata suurtele investeerimisprojektidele antud abi suhtes.

(86)  [---].

(87)  [---].

(88)  Vt IV lisa.

(89)  Vt I lisa.

(90)  Regionaalabi kaart, mille EFTA järelevalveamet on kiitnud heaks kooskõlas aastate 2014–2020 regionaalabi suunistega, mida kohaldatakse 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2021.

(91)  Üldise grupierandi määruse alusel võetud abimeetmeid ei käsitata olemasolevate abikavadena. Abikavasid, mis rakendatakse protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 rikkudes, ei käsitata olemasolevate abikavadena, v.a juhul, kui neid peetakse olemasolevaks abiks kõnealuse protokolli II osa artikli 15 lõike 3 alusel.

(92)  EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsus nr 195/04/COL protokolli nr 3 II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta. Otsuse konsolideeritud versioon on kättesaadav aadressil https://www.eftasurv.int/cms/sites/default/files/documents/2017-Consolidated-version-of-Dec-195-054-COL--002-.pdf.

(93)  [---].

I LISA

Regionaalabiga hõlmatus EMP EFTA riikide kaupa ajavahemikul 2022–2027

Norra	Statistiline piirkond	SKP elaniku kohta	Protsent riigi elanikkonnast
Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad (hõredalt asustatud piirkonnad)	NO021, NO022 Innlandet	—	7,30  %
	NO061, NO062 Trøndelag	—	8,66  %
	NO071 Nordland	—	4,60  %
	NO072, NO073 Troms og Finnmark	—	4,58  %
Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad	—	—	6,87  %
Elanikkonna koguhõlmatus 2022–2027	—	—	32,02  %

Island	Statistiline piirkond	SKP elaniku kohta	Protsent riigi elanikkonnast
Eelnevalt kindlaksmääratud punkti c alad (hõredalt asustatud piirkonnad)	IS00 Iceland	—	100  %
Elanikkonna koguhõlmatus 2022–2027	—	—	100  %

Liechtenstein	Statistiline piirkond	SKP elaniku kohta	Protsent riigi elanikkonnast
Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad	—	—	7,50  %
Elanikkonna koguhõlmatus 2022–2027	—	—	7,50  %

II LISA

[---]

[---].

III LISA

Meetod eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse määramiseks EMP EFTA riikides

EFTA järelevalveamet arvutab eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatuse igas EMP EFTA riigis järgmise meetodi abil.

1)	EFTA järelevalveamet määrab kindlaks mis tahes 3. tasandi statistilised piirkonnad EMP EFTA riikides, mis ei paikne üheski järgmises piirkonnas: — I lisas loetletud abikõlblikud punkti a alad; — I lisas loetletud endised punkti a alad; — I lisas loetletud hõredalt asustatud piirkonnad.

2)

1. etapis kindlaks määratud 3. tasandi statistiliste piirkondade puhul teeb EFTA järelevalveamet kindlaks, et neil on kas: — SKP elaniku kohta (1) väiksem kui elaniku kohta arvutatud riigi SKP lahknevuse künnis (2) või sellega võrdne või — töötuse (3) määr kõrgem kui riigi töötuse lahknevuse künnis (4) või sellega võrdne või üle 150 % riigi keskmisest näitajast või sellega võrdne või — SKP elaniku kohta väiksem kui 90 % EMP keskmisest või sellega võrdne või — töötuse määr üle 125 % EMP keskmisest või sellega võrdne.

3)	Eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alade elanikkonna hõlmatus EMP EFTA riigi i (A i ) puhul arvutatakse järgmise valemi abil (protsendina EMP elanikkonnast):

A i = p i /P × 100,

kus

p i on EMP EFTA riigi i 3. tasandi statistiliste piirkondade elanikkond, (5) mis määratakse kindlaks 2. etapis.

P on 3. tasandi statistiliste piirkondade ja NUTS 3 piirkondade elanikkonna summa, mis määratakse kindlaks vastavalt käesolevate ja komisjoni suuniste 2. etapis.

---

(1)  Kõik käesolevas lisas esitatud andmed, mis käsitlevad SKPd elaniku kohta, põhinevad viimase kolme aasta keskmisel, mille kohta on olemas Eurostati andmed (2016–2018).

(2)  Elaniku kohta arvutatud riigi SKP lahknevuse künnis arvutatakse EMP EFTA riigi i puhul (TG i ) järgmise valemi abil (protsendina riigi SKPst elaniku kohta):

(TG) i  = 85 × ((1 + 100/g i )/2),

kus g i on EMP EFTA riigi i SKP elaniku kohta protsendina EMP keskmisest näitajast.

(3)  Kõik käesolevas lisas esitatud töötust käsitlevad andmed põhinevad viimase kolme aasta keskmisel, mille kohta on olemas Eurostati andmed (s.o 2017–2019). Need andmed ei sisalda siiski teavet 3. tasandi kohta ning seepärast kasutatakse selle 2. tasandi piirkonna töötuse andmeid, kus asjaomane 3. tasandi piirkond asub.

(4)  Elaniku kohta arvutatud riikliku töötuse määra lahknevuse künnis arvutatakse EMP EFTA riigi i puhul (TU i ) järgmise valemi abil (protsendina riigi töötuse määrast):

(TU) i  = 115 × ((1 + 100/u i )/2),

kus u i on EMP EFTA riigi i töötuse määr protsendina EMP keskmisest näitajast.

(5)  3. tasandi piirkondade elanikkond arvutatakse elanikkonnaandmete põhjal, mida Eurostat kasutas piirkondliku SKP arvutamiseks elaniku kohta 2018. aastal.

IV LISA

Meetod mille alusel määratakse kindlaks rahvastikukaoga abi saavad piirkonnad, nagu on osutatud jaos 7.4.5

EMP EFTA riigid võivad kooskõlas punktiga 188 määrata rahvastikukaoga piirkonnad kindlaks järgmiselt:

—	EMP EFTA riigid peavad määrama kindlaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c alusel abi saavad 3. tasandi statistilised piirkonnad;

—	tuleb kasutada Eurostati andmeid rahvastikutiheduse kohta ajavahemikus 2009–2018, lähtuvalt kõige hiljutisemast saada olevast statistiliste piirkondade liigitusest;

—	EMP EFTA riigid peavad tõendama, et nende rahvastikukadu ajavahemikus 2009–2018 oli suurem kui 10 %.

—	Kui statistiliste piirkondade liigitust eelmise kümne aasta jooksul muudeti, siis peavad EMP EFTA riigid kasutama pikima võimaliku ajavahemiku rahvastikutiheduse andmeid.

EMP EFTA riigid peavad märkima sel moel kindlaks määratud piirkonnad, kui nad esitavad teatise punkti 189 alusel.

V LISA

Regionaalabi kaardist teavitamisel esitatav teave

1)

EMP EFTA riigid peavad võimaluse korral esitama teabe kõikide järgmiste kategooriate piirkondade määramise kohta: — punkti a alad; — endised punkti a alad; — hõredalt asustatud piirkonnad; — väga hõredalt asustatud piirkonnad; — [---]; — rahvastikukaoga abi saavad piirkonnad, nagu on osutatud jaos 7.4.5; — eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on määratud 1. kriteeriumi alusel; — eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on määratud 2. kriteeriumi alusel; — eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on määratud 3. kriteeriumi alusel; — eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on määratud 4. kriteeriumi alusel; — eelnevalt kindlaksmääramata punkti c alad, mis on määratud 5. kriteeriumi alusel.

2)

EMP EFTA riigid peavad iga kategooria puhul esitama kõikide välja pakutud piirkondade kohta järgmise teabe: — piirkonna identifitseerimisandmed (vastava piirkonna 2. või 3. tasandi statistilise piirkonna kood, LAU kood piirkondade puhul, mis moodustavad naaberpiirkonna, või muud asjaomaste haldusüksuste puhul kasutatavad ametlikud nimetused); — kavandatav abi osakaal asjaomases piirkonnas ajavahemikuks 2022–2027 või endiste punkti a alade puhul ajavahemikeks 2022–2024 ja 2025–2027 (osutades abi osakaalu mis tahes suurendamise vastavalt punktidele 180, 181, 183 või 184, 185 ja 186, kui see on kohaldatav); — piirkonna koguelanikkond (residendid) vastavalt punktile 177.

3)

Hõredalt ja väga hõredalt asutatud piirkondade määratlemisel peavad EMP EFTA riigid esitama piisavalt tõendeid selle kohta, et punktis 169 sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud.

4)

1.–5. kriteeriumi alusel määratud eelnevalt kindlaksmääramata piirkondade puhul peavad EMP EFTA riigid esitama piisavad tõendid selle kohta, et kõik punktides 175, 176 ja 177 sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud.

VI LISA

Terasesektori määratlus

Käesolevates suunistes tähendab „terasesektor“ ühe või enama järgmises loetelus esitatud toote tootmist:

a)	malm ja ferrosulamid: terase tootmiseks ja rauasulatuseks mõeldud malm ja muu toormalm, peegelmalm ja süsinikrikastatud ferromangaan, välja avatud muud ferrosulamid;

b)

rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted: vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, sealhulgas pooltoodete valmistamiseks: valuplokid, kangid ja plaadid; teraslatid ja tinatatud latid; lai kuumvaltsitud rullteras, välja arvatud valandite valmistamiseks kasutatava vedelterasevalu tootmine väikestes ja keskmise suurusega valukodades;

c)

kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest: rööpad, liiprid, alusplaadid ja lukuliiprid, talad, massiivsed kujundprofiilid pikkusega vähemalt 80 mm, sulundkonstruktsioonid, vardad ja kujundprofiilid pikkusega alla 80 mm, plaadid laiusega alla 150 mm, valtstraat, ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras, kuumvaltsitud teraslatid ja -ribad (sealhulgas terasribad rullidena), kuumvaltsitud lehtteras (kaetud ja katmata), plaat- ja lehtteras paksusega vähemalt 3 mm, universaalplaadid laiusega vähemalt 150 mm, välja arvatud traat ja traaditooted, külmtõmmatud terasvardad ja malmvalu;

d)	külmvaltsterasest tooted: valgeplekk, plii-tinasulamiga pinnatud plekk, mustplekk, tsingitud lehtteras, muu materjaliga kaetud lehtteras, külmvaltsitud lehtteras, tinatamiseks ettenähtud elektrotehniline lehtteras ja teraseribad, külmvaltslehed rullide ja ribadena;

e)	torud: kõik õmblusteta terastorud ja needitud terasest keevistorud läbimõõduga üle 406,4 mm.

VII LISA

Teave, mis tuleb esitada investeeringuteks ettenähtud regionaalabi taotlemise vormil

1.

Teave abisaaja kohta: — nimi, peamise tegevuskoha registreeritud aadress, peamine tegevusala (NACE kood); — ettevõtja kinnitus selle kohta, et ta ei ole päästmise ja ümberkorraldamise suunistes määratletud raskustes olev ettevõtja; — kinnitus abi kohta (nii vähese tähtsusega kui ka riigiabi), mida on saadud viimase kolme aasta jooksul muude investeeringute jaoks samas 3. tasandi statistilises piirkonnas, kus uus investeering tehakse; kinnitus regionaalabi kohta, mis saadi või saadakse sama projekti jaoks muudelt abi andvatelt asutustelt; — kinnitus, milles on selgitatud, kas abisaaja on lõpetanud tegutsemise samal või sarnasel tegevusalal EMPs kaks aastat enne käesoleva taotluse kuupäeva; — kinnitus, milles on selgitatud, kas abisaajal on abi taotlemise hetkel kavatsus lõpetada selline tegevus kahe aasta jooksul pärast toetatava investeeringu lõpuleviimist; — kava alusel antava abi puhul: avaldus ja kinnitus selle kohta, et tegevust ei paigutata ümber.

2.

Teave toetatava investeeringu kohta: — investeeringu lühikirjeldus; — asjaomasele piirkonnale eeldatavalt avalduva positiivse mõju lühikirjeldus (nt loodud või säilitatud töökohtade arv, teadus-, arendus- ja uuendustegevus, koolitustegevus, klastri loomine ning projekti võimalik panus piirkonna majanduse rohe- (1) ja digipöördesse); — kohaldatav õiguslik alus (riigi või EMP õigusaktid või mõlemad); — investeeringu kavandatud tööde alustamise ja lõpuleviimise tähtpäev; — investeeringu asukoht/asukohad.

3.

Teave investeeringu rahastamise kohta: — investeerimiskulud ja muud seonduvad kulud ning teavitatud abimeetme kulude ja tulude analüüs; — abikõlblikud kulud kokku; — investeeringu tegemiseks vajalik abisumma; — abi osakaal.

4.

Teave abi vajalikkuse ja selle eeldatava mõju kohta: — lühike selgitus abi vajalikkuse ja selle mõju kohta investeerimisotsusele või asukohta käsitlevale otsusele. See peab hõlmama alternatiivse investeeringu või asukohaotsuse selgitust, kui abi ei anta; — kinnitus selle kohta, et abisaaja ja töövõtjad ei ole investeeringu tegemise kohta sõlminud pöördumatu mõjuga lepingut.

---

(1)  Sh vajaduse korral teave selle kohta, kas investeering on keskkonnasäästlik ELi taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) tähenduses või muu võrreldava metoodika alusel.

VIII LISA

Punktis 136 osutatud teave

Suuniste punkti 136 alapunktis 2 osutatud teave üksikabi andmise kohta peab hõlmama järgmist:

—	abi saaja isik (1): — nimi; — abisaaja tunnus;

—	abisaaja ettevõtte liik abi andmise ajal: — VKE; — suurettevõtja;

—	statistiline piirkond, kus abisaaja asub (2. tasand või madalam);

—	asjaomase abi puhul abisaaja peamine tegevussektor või -ala, mis on kindlaks määratud NACE grupi alusel (kolmekohaline arvkood) (2);

—	abi element (täissumma omavääringus);

—	kui see erineb abi elemendist, siis abi nominaalsumma väljendatuna omavääringus täissummana (3);

—	abimeede (4): — toetus/intressitoetus/võla mahakandmine; — laen/tagasimakstavad ettemaksed/tagasimakstav toetus; — tagatis; — maksusoodustus või -vabastus; — riskifinantseerimine; — muu (täpsustada);

—	abi andmise kuupäev ja avaldamiskuupäev;

—	abi eesmärk;

—	abi andev ametiasutus (andvad ametiasutused);

—	vajaduse korral volitatud üksuse nimi ja valitud finantsvahendajate nimed;

—	abimeetme viide (5).

---

(1)  Välja arvatud ärisaladused ja muu konfidentsiaalne teave nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja EFTA järelevalveameti nõusolekul (EFTA järelevalveameti suunised, milles käsitletakse ametisaladust riigiabi otsustes (ELT L 154, 8.6.2006, lk 27, ja EMP kaasanne nr 29, 8.6.2006, lk 1)).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). Määrus on inkorporeeritud EMP lepingu XXI lisasse EMP ühiskomitee otsusega nr 61/2007 (ELT L 266, 11.10.2007, lk 25, ja EMP kaasanne nr 48, 11.10.2007, lk 18).

(3)  Brutotoetusekvivalent või vajaduse korral investeeringu summa. Tegevusabi puhul võib esitada aastase abisumma abisaaja kohta. Maksumeetmete kavade puhul võib selle summa esitada punktis 139 sätestatud vahemikena. Avaldada tuleb maksimaalselt lubatav maksusoodustus, mitte igal aastal mahaarvatav summa (nt maksukrediidi puhul avaldatakse pigem maksimaalselt lubatav maksukrediit, mitte tegelik summa, mis võib sõltuda maksustatavast tulust ja igal aastal varieeruda).

(4)  Kui abi antakse mitme meetme kaudu, tuleb esitada abisumma iga meetme kohta eraldi.

(5)  Mille annab EFTA järelevalveamet jaos 3 osutatud teavitamismenetluse alusel.