1.

Kas ELL artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et kohtute seaduse (Zakon za sadebnata vlast) muudatusega (DV nr 32/26.4.2022, jõustunud 27. juulil 2022) likvideeritava kohtu – kusjuures kohtud peavad kuni nimetatud kuupäevani ja ka pärast seda jätkama nende asjade menetlemist, milles on eelmenetlus juba toimunud – sõltumatust kahjustatakse, kui kohtu likvideerimist põhjendatakse sellega, et nii kaitstakse põhiseadusest tulenevat kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet ja kodanike põhiseadusest tulenevaid õigusi, jättes aga nõuetekohaselt selgitamata, milliste asjaolude põhjal on tehtud järeldus, et neid põhimõtteid on rikutud[?]

2.

Kas eespool viidatud liidu õiguse sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused liikmesriigi õigusnormid nagu kohtute seaduse muutmise ja täiendamise seaduse (Zakon za izmenenie i dopalnenie na Zakona za sadebnata vlast) (DV nr 32/26.4.2022) sätted, millega eespool viidatud põhjenduse alusel nähakse ette (kriminaalasjade erikohtu kui) Bulgaaria iseseisva kohtuorgani täielik likvideerimine ning kohtunike (sealhulgas konkreetset kriminaalasja menetleva kolleegiumi kohtuniku) üleviimine sellest kohtust teistesse kohtutesse, kuid seatakse üleviidud kohtunikele kohustus jätkata likvideeritud kohtus alustatud ja pooleli olnud kohtuasjade menetlemist?

3.

Kui vastus on jaatav – ja võttes arvesse liidu õiguse esimust –, milliseid menetlustoiminguid peavad likvideeritavate kohtute kohtunikud likvideerivate kohtute menetluses olnud kohtuasjades (mida nad peavad seaduse kohaselt lõpuni menetlema) tegema, võttes arvesse ka nende kohustust täpselt hinnata, kas nad erapoolikuse tõttu nendes asjades ennast ise taandavad? Millised tagajärjed oleks sellel likvideeritavate kohtute menetlusotsustele kohtuasjades, mis tuleb lõpuni menetleda, ning millised tagajärjed oleks lõplikele otsustele neis kohtuasjades?