This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62021CN0823
Case C-823/21: Action brought on 22 December 2021 — European Commission v Hungary
Kohtuasi C-823/21: 22. detsembril 2021 esitatud hagi – komisjon versus Ungari
Kohtuasi C-823/21: 22. detsembril 2021 esitatud hagi – komisjon versus Ungari
ELT C 128, 21.3.2022, p. 9–9
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
ELT C 128, 21.3.2022, p. 4–4
(GA)
21.3.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 128/9 |
22. detsembril 2021 esitatud hagi – komisjon versus Ungari
(Kohtuasi C-823/21)
(2022/C 128/12)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: A. Azéma, L. Grønfeldt, A. Tokár ja J. Tomkin)
Kostja: Ungari
Hageja nõuded
— |
tuvastada, et kuna Ungari territooriumil, sealhulgas Ungari piiridel viibivatele kolmandate riikide kodanikele rahvusvahelise kaitse andmise menetluse kasutamise võimaluse andmise ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise tingimuseks on seatud, et neil tuleb selleks läbida eelnev menetlus kolmandas riigis asuvas Ungari diplomaatilises esinduses, siis ei ole Ungari täitnud oma kohustusi, mis tulenevad direktiivi 2013/32 (1) artiklist 6 koostoimes harta artikliga 18; |
— |
mõista kohtukulud välja Ungarilt. |
Väited ja peamised argumendid
Ungaris 2020. aasta LVIII seadusega ajutiselt kehtestatud, kuid sellest ajast alates mitu korda pikendatud õigusnormide, mis reguleerivad varjupaigaõigust, kohaselt – välja arvatud vähesed erandid – tuleb kõikidel isikutel, kes soovivad esitada Ungaris varjupaigataotluse, esitada enne sellekohane sooviavaldus Ungari Belgradis või Kiievis asuvasse suursaatkonda ning alles selle sooviavalduse rahuldamisel ja sissesõiduõiguse saamisel saavad nad juurdepääsu rahvusvahelise kaitse andmise menetlusele.
Komisjon leiab, et see uus varjupaigamenetlus ei ole kooskõlas direktiivi 2013/32 rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikliga 6, tõlgendatuna koostoimes harta artikliga 18.
Õigus menetlusele juurdepääsule, mis on tagatud direktiivi artiklis 6, tähendab nimelt esmajärjekorras rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimaluse andmist liikmesriigi territooriumil, sealhulgas piiridel viibivatele kolmandate riikide kodanikele.
2020. aasta LVIII seaduse kohaldatavatest sätetest tuleneb aga, et kui Ungari territooriumil, sealhulgas Ungari piiridel viibivad kolmandate riikide kodanikud avaldavad soovi taotleda rahvusvahelist kaitset, siis Ungari ametiasutused ei loe seda avaldust rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks direktiivi 2013/32 tähenduses. Taotlust ei kanta registrisse ning puudutatud isikule ei ole tagatud rahvusvahelise kaitse taotlejale ette nähtud õigused. Puudutatud isikul tuleb selle asemel taotluse esitamiseks Ungari territooriumilt lahkuda, pöörduda tagasi mõnda kolmandasse riiki ning läbida seal asuvas Ungari suursaatkonnas eelnev menetlus.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60).