Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62021CN0618

    Kohtuasi C-618/21: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla m.st. Warszawy w Warszawie (Poola) 30. septembril 2021 – AR jt versus PK SA

    ELT C 95, 28.2.2022, p. 7–9 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
    ELT C 95, 28.2.2022, p. 4–4 (GA)

    28.2.2022   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 95/7

    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla m.st. Warszawy w Warszawie (Poola) 30. septembril 2021 – AR jt versus PK SA

    (Kohtuasi C-618/21)

    (2022/C 95/12)

    Kohtumenetluse keel: poola

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Sąd Rejonowy dla m.st. Warszawy w Warszawie

    Põhikohtuasja pooled

    Hagejad: AR jt

    Kostjad: PK SA jt

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (1) artiklit 18 koostoimes artikliga 3 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on kannatanul kellel on seoses tema mootorsõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamisega vahetu nõudeõigus selle kahju tekkimise eest vastutava isiku tsiviilvastutuskindlustuse kindlustusandja vastu, õigus saada kindlustusandjalt hüvitist vaid tema varale põhjustatud tegeliku ja ajakohase kahju ulatuses ehk hüvitist sõiduki õnnetusjuhtumi eelse väärtuse ja kahjustatud sõiduki väärtuse vahe ulatuses, millele lisanduvad tegelikult kantud põhjendatud parandamiskulud ja muud õnnetusjuhtumist tulenevad põhjendatud kulud, mis on kantud, samas kui kahju hüvitamise nõude esitamisel vahetult õnnetusjuhtumi põhjustajale saaks kannatanu temalt oma äranägemise järgi nõuda kahju hüvitamise asemel sõiduki õnnetusjuhtumieelse seisukorra taastamist (sõiduki parandab õnnetusjuhtumi põhjustaja või tema kulul autoremonditöökoda)?

    2.

    Kas esimesele küsimusele jaatava vastuse korral tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta artiklit 18 koostoimes artikliga 3 tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on kannatanul, kellel on seoses tema mootorsõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju hüvitamisega vahetu nõudeõigus selle kahju tekkimise eest vastutava isiku tsiviilvastutuskindlustuse kindlustusandja vastu, õiguse asemel saada kindlustusandjalt hüvitist vaid tema varale põhjustatud tegeliku ja ajakohase kahju ehk sõiduki õnnetusjuhtumieelse väärtuse ja kahjustatud sõiduki väärtuse vahe ulatuses, millele lisanduvad tegelikult kantud põhjendatud parandamiskulud ja muud õnnetusjuhtumist tulenevad põhjendatud kulud, mis on kantud, õigus saada hüvitist ainult summas, mis võrdub sõiduki õnnetusjuhtumieelse seisukorra taastamise kuluga, samas kui kahju hüvitamise nõude esitamisel vahetult õnnetusjuhtumi põhjustajale saaks kannatanu temalt oma äranägemise järgi nõuda kahju hüvitamise asemel sõiduki õnnetusjuhtumieelse seisukorra taastamist (mitte ainult selleks rahasumma maksmist)?

    3.

    Kas esimesele küsimusele jaatava vastuse ja teisele küsimusele eitava vastuse korral tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta artiklit 18 koostoimes artikliga 3 tuleb tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega on, vältimaks kannatanu alusetut rikastumist tekitatud kahju arvel, ette nähtud, et kindlustusandja, kelle poole pöördub liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustatud sõiduki omanik selliste hüpoteetiliste kahjude hüvitamiseks, mida ta ei ole veel kandnud, aga mida ta kannaks, kui ta otsustaks taastada sõiduki õnnetusjuhtumieelse seisukorra, võib:

    a)

    seada selle hüvitise maksmise eelduseks, et kannatanu tõendab, et kavatseb lasta sõiduki tegelikult parandada konkreetsel viisil ja konkreetses autoremonditöökojas varuosade ja teenuse hinna eest, ja kanda rahasumma parandamiskulude eest üle otse sellele autoremonditöökojale (või parandamiseks vajalike varuosade müüjale), ja nõuda rahasumma tagasimaksmist, kui eesmärk, milleks see maksti, jääb saavutamata, või

    b)

    seada selle hüvitise maksmise eelduseks tarbija kohustuse tõendada kokkulepitud tähtaja jooksul, et ta on kasutanud makstud rahasumma auto parandamiseks, või tagastada see rahasumma kindlustusandjale, või

    c)

    nõuda, et kannatanu tõendaks pärast seda, kui selle rahasumma maksmisest konkreetse eesmärgi saavutamiseks (määrates rahasumma kasutusviisi) on möödunud piisav aeg selleks, et kannatanu saanuks auto ära parandada, et rahasumma on kasutatud auto parandamiseks, või nõuda rahasumma tagasimaksmist?

    4.

    Kas esimesele küsimusele jaatava ja teisele küsimusele eitava vastuse korral tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta artiklit 18 koostoimes artikliga 3 tõlgendada nii, et nende sätetega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt kannatanu, kes ei ole enam kahjustatud sõiduki omanik, sest müüs selle ära ja sai vastutasuks rahasumma, mistõttu ta ei saa enam seda autot paranda lasta, ei saa seoses sellega nõuda mootorsõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju eest vastutava isiku tsiviilvastutuskindlustuse kindlustusandjalt nende parandamiskulude hüvitamist, mis oleks tulnud kanda kahjustatud sõiduki õnnetusjuhtumieelse seisukorra taastamiseks, ja kannatanul on õigus esitada kindlustusandja vastu üksnes nõue saada hüvitist vaid tema varale tekitatud tegeliku ja ajakohase kahju ulatuses ehk hüvitist sõiduki õnnetusjuhtumieelse väärtuse ja sõiduki müümisel saadud rahasumma vahe ulatuses, millele lisanduvad tegelikult kantud põhjendatud parandamiskulud ja muud õnnetusjuhtumist tulenevad põhjendatud kulud, mis on kantud?

    (1)  ELT 2009, L 263, lk 11.

    Top