1.1

ELL artikli 3 lõikega 3, ELTL artiklitega 11 ja 191 ning ELi keskkonna ja kliimamuutuste poliitikaga. Nõue naasta tööandja tegevuskohta suurendab nende sõidukite arvu, mis sõidavad Euroopa teedel tühjaks laaditud sõidukitega, samuti CO2 heitkoguseid ja keskkonnareostust. ELi institutsioonid jätsid vaidlustatud sätte vastuvõtmisel arvestamata meetmed, mis on seotud Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimamuutuste poliitikaga, eriti nõuded, mis puudutavad keskkonnakaitset ja keskkonnakaitsealaseid eesmärke, mida edendab Euroopa roheline kokkulepe ja mida on kinnitanud Euroopa Liidu Nõukogu;

1.2

ELTL artikliga 26 ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõttega. Vaidlustatud säte on kaitsemeede, millega ELi veoteenuste turg on ära jaotatud, konkurentsile piiratud ja diskrimineeriv kord nende liikmesriikide veoettevõtjate suhtes, mis asuvad geograafiliselt Euroopa Liidu äärealadel (äärealade liikmesriigid). See säte on diskrimineeriv rahvusvaheliste maanteevedude sektori suhtes võrreldes teiste veosektoritega.

1.3

ELTL artikli 91 lõikega 2 ja artikliga 94. ELi institutsioonidel paluti arvesse võtta asjaolu, et vaidlustatud sättel on eriti suur mõju Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide elustandardile ja tööhõivele ja see mõjutab negatiivselt äärealadel asuvate veoettevõtjate majanduslikku olukorda; ELi institutsioonid aga jätsid selle kohustuse täitmata;

1.4

Hea õigusloome põhimõttega, kuivõrd vaidlustatud säte võeti vastu nii, et jäeti täielikult hindamata selle mõju ja põhjalikult analüüsimata selle negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ning mõju keskkonnale;

1.5

Proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd nõue, et sõiduk peab regulaarselt naasma, on ilmselgelt ebaproportsionaalne meede ja avalikult välja kuulutatud eesmärgi, milleks on võitlus nn riiulifirmadega, saavutamiseks sobimatu.

2.1

ELL artikli 3 lõikega 3 ja ELTL artiklitega 11 ning 191, kuna pärast kabotaažvedu kohustuslik neljapäevane tegevusest hoidumise periood suurendab Euroopa Liidu teedel tühjaks laaditud sõidukite voolu ja toob kaasa suurenenud CO2 heited ja keskkonnareostuse. Sel põhjusel on vaidlustatud säte vastuolus aluslepingutes kinnitatud nõudega, et Euroopa Liidu transpordipoliitika rakendamisel tuleb tähelepanu pöörata keskkonnakaitse nõuetele ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidele;

2.2

ELTL artikliga 26 ja diskrimineerimiskeelu põhimõttega. Pärast kabotaažvedu kohustuslik neljapäevane tegevusest hoidumise periood tekitab siseturu toimimise ja tarneahela tõhususe piiranguid. Maanteevedude turu jaotamine on toonud kaasa väiksemate liikmesriikide ja Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide diskrimineerimise, andes samal ajal õigusvastase ja põhjendamatu eelise suurtele ELi keskosas asuvatele liikmesriikidele pelgalt viimaste geograafilise asukoha tõttu;

2.3

ELTL artikli 91 lõikega 2 ja artikliga 94, kuivõrd vaidlustatud säte võeti vastu jättes täielikult arvestamata negatiivseid tagajärgi väiksematest liikmesriikidest ja Euroopa Liidu äärealade liikmesriikidest pärit veoettevõtjate majanduslikule olukorrale ning elustandardile ja tööhõivele neis liikmesriikides;

2.4

Hea õigusloome põhimõttega, kuivõrd vaidlustatud säte võeti vastu nii, et jäeti täielikult hindamata selle mõju ja põhjalikult analüüsimata selle negatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ning mõju keskkonnale;

2.5

Proportsionaalsuse põhimõttega, kuivõrd pärast kabotaažvedu kohustuslik neljapäevane tegevusest hoidumise periood on sobimatu meede, mis on ebaproportsionaalne kavandatavate eesmärgi puhul, milleks on selgitada kabotaaži reguleerivaid põhimõtteid ja suurendada nende rakendamise tõhusust.