Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62019CN0319

    Kohtuasi C-319/19: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 17. aprillil 2019 – Komisia za protivodeystvie na koruptsiata i otnemane na nezakonno pridobito imushtestvo (KPKONPI) vs. ZV, AX, „Meditsinski tsentar po dermatologia i estetichna meditsina PRIMA DERM“ OOD

    ELT C 279, 24.8.2020, p. 14–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    24.8.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 279/14


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sofiyski gradski sad (Bulgaaria) 17. aprillil 2019 – Komisia za protivodeystvie na koruptsiata i otnemane na nezakonno pridobito imushtestvo (KPKONPI) vs. ZV, AX, „Meditsinski tsentar po dermatologia i estetichna meditsina PRIMA DERM“ OOD

    (Kohtuasi C-319/19)

    (2020/C 279/20)

    Kohtumenetluse keel: bulgaaria

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Sofiyski gradski sad

    Põhikohtuasja pooled

    Hageja: Komisia za protivodeystvie na koruptsiata i otnemane na nezakonno pridobito imushtestvo (KPKONPI)

    Kostjad: ZV, AX, „Meditsinski tsentar po dermatologia i estetichna meditsina PRIMA DERM“ OOD

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas ebaseaduslikul teel saadud vara konfiskeerimine on karistusõiguslik meede Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (1) tähenduses või tsiviilõiguslik meede, kui:

    A)

    riigisisese seaduse kohaselt toimub vara konfiskeerimine üldise preventsiooni eesmärgil, seega eesmärgil hoida ära ebaseaduslikul teel vara saamise ja käsutamise võimalused, ilma et konfiskeerimiseks oleks nõutav kuriteo või muu õigusrikkumise toimepanek ja otsene või kaudne seos õigusrikkumise ja saadud vara vahel;

    B)

    konfiskeerida võidakse mitte ainult konkreetne vara hulka kuuluv ese, vaid (I) uurimisele allutatud isiku kogu vara, (II) kolmandate isikute (füüsilised ja juriidilised isikud) varalised õigused, mis on uurimisele allutatud isikult omandatud tasu eest või tasuta, ning (III) uurimisele allutatud isikuga ja kolmandate isikutega lepingu sõlminud isikute varalised õigused;

    C)

    konfiskeerimise ainuke tingimus on kehtiv ümberlükkamatu eeldus, et kogu vara, mille seaduslikku päritolu ei ole tuvastatud, on ebaseaduslikul teel saadud vara (ilma et eelnevalt oleks määratletud mõisteid „seaduslik/ebaseaduslik päritolu“);

    D)

    kui uurimisele allutatud isik ei ole omandatud vara päritolu tõendanud, siis tehakse omandatud vara seaduslikkust puudutav otsus kõikide asjaomaste isikute (uurimisele allutatud isik, kolmandad isikud ja nendega varasemal ajal lepingu sõlminud isikud) suhtes tagasiulatuvalt kümneks aastaks, kusjuures konkreetse varalise õiguse omandamise ajal selline seadusjärgne tõendamiskohustus puudus?

    2.

    Kas direktiivi 2014/42/EL artiklis 8 vara omanikele ja kolmandatele isikutele tagatud õiguste miinimumstandardeid tuleb tõlgendada nii, et nendega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid ja liikmesriigi kohtupraktika, mis näevad juhul, kui kriminaalmenetlus asjaomase isiku suhtes on kuriteo puudumise tõttu (kohtu loal) lõpetatud või isik on kuriteo puudumise tõttu õigeks mõistetud, ette konfiskeerimise, ilma et direktiivi artiklites 4, 5 ja 6 selleks ette nähtud tingimused oleksid täidetud?

    3.

    Eelkõige: Kas direktiivi 2014/42/EL artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et viidatud sättes süüdi mõistetud isikule, kelle vara konfiskeeritakse, ette nähtud kaitseõiguste kasutamise tagatised on kohaldatavad ka sellises menetluses nagu käesolev, mis toimub paralleelselt kriminaalmenetlusega ja sellest sõltumatult?

    4.

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1 sätestatud süütuse presumptsioon, harta artikli 48 lõikes 2 tagatud kaitseõigusi ja tõhususe põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nendega on kooskõlas sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne alla põhikohtuasjas, mis:

    kehtestavad eelduse, et tuvastamata või tõendamata päritoluga vara on kriminaaltulu (ebaseaduslikul teel saadud vara konfiskeerimise seaduse (kehtetu) (Zakon za otnemane v polza na darzhavata na nezakonno pridobito imushtestvo [otm.], „ZOPDNPI“) artikli 1 lõige 2);

    kehtestavad põhjendatud kahtluse eelduse, et vara on saadud ebaseaduslikul teel (ZOPDNPI, kehtetu, artikli 21 lõige 2);

    pööravad tõendamiskoormise vara päritolu ja vara omandamiseks kasutatud vahendite osas ümber mitte üksnes uurimisele allutatud isiku, vaid ka kolmandate isikute jaoks, kes ei pea tõendama mitte enda vara päritolu, vaid oma õiguseellase vara päritolu, ja seda isegi juhul, kui vara on omandatud tasuta;

    näevad ebaseaduslikul teel saadud vara ainukese ja määrava tähtsusega tõendina ette „ebakõla vara ja sissetulekute vahel“;

    pööravad tõendamiskoormise ümber kõikide asjassepuutuvate isikute jaoks ja mitte üksnes süüdi mõistetud isiku jaoks, ning seda ka enne isiku süüdimõistmist või olenemata isiku süüdimõistmisest;

    lubavad õigusliku ja majandusliku uurimise ja analüüsi tegemisel kasutada meetodit, mille tulemusel tekib asjaomase vara ebaseadusliku olemuse kahtlus ning tehakse kindlaks vara väärtus, kusjuures asjaomane kahtlus on asja menetlevale kohtule siduv, ilma et kohus saaks teostada selle meetodi sisu ja kohaldamise üle täielikku kohtulikku kontrolli?

    5.

    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus artikli 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas, et riigisisene seadus asendab (menetluses kogutud ja kohtu hinnatud asjaoludel rajaneva) põhjendatud kahtluse, et vara on saadud kuriteo tulemusel, kahtlusega (eeldusega), et vara juurdekasv on ebaseaduslikku päritolu, tuginedes üksnes tuvastatud asjaolule, et vara juurdekasv ületab riigisiseses seaduses nimetatud summa (näiteks 75 000 eurot kümne aastaga)?

    6.

    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17 sätestatud õigust omandile kui liidu õiguse üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega on kooskõlas sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all käesolevas asjas, mis:

    sätestavad ümberlükkamatu eelduse ebaseaduslikul teel saadud vara koostise ja suuruse kohta (ZOPDNPI, kehtetu, artikli 63 lõige 2);

    sätestavad ümberlükkamatu eelduse omandamise ja käsutamise tehingute tühisuse kohta (ZOPDNPI, kehtetu, artikkel 65) või

    piiravad selliste kolmandate isikute õigusi, kellel on iseseisvad õigused konfiskeeritavale varale või kes panevad selliseid õigusi maksma, ZOPDNPI (kehtetu) artikli 76 lõikes 1 ette nähtud menetlusega, mis reguleerib nende teavitamist kohtuasjast?

    7.

    Kas direktiivi 2014/42/EL artikli 6 lõikel 2 ja artikli 8 lõigetel 1–10 on vahetu õigusmõju osas, milles need näevad ette tagatised ja kaitsemeetmed isikutele, keda puudutab konfiskeerimine, või heausksetele kolmandatele isikutele?


    (1)  ELT 2014, L 127, lk 39.


    Top