EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017TN0575

Kohtuasi T-575/17: 17. augustil 2017 esitatud hagi – Algebris (UK) jt versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

ELT C 382, 13.11.2017, p. 47–48 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

13.11.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 382/47


17. augustil 2017 esitatud hagi – Algebris (UK) jt versus Ühtne Kriisilahendusnõukogu

(Kohtuasi T-575/17)

(2017/C 382/59)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Algebris (UK) Ltd (London, Ühendkuningriik), Anchorage Capital Group LLC (New York, New York, Ameerika Ühendriigid), Ronit Capital LLP (London) (esindajad: advokaadid T. Soames ja J. Vandenbussche, solicitor R. East ning barrister N. Chesaites)

Kostja: Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada Ühtse Kriisilahendusnõukogu 7. juuni 2017. aasta otsus, millega kiidetakse heaks Banco Popular Español’i kriisilahenduse skeem, (1) tervikuna või teise võimalusena selle artikkel 1 ja/või artikkel 6;

mõista hagejate kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

1.

Esimene väide, et Ühtne Kriislahendusnõukogu on rängalt rikkunud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse põhimõtteid vastuolus ELTL artikliga 339, määruse (EL) nr 806/2014 (2) artikli 88 lõikega 1 ja Euroopa Kohtu praktikaga, rikkudes nii ühtlasi hagejate õigust heale haldusele, mis on esitatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41.

2.

Teine väide, et Euroopa Komisjon on määruse nr 806/2014 artiklite 14, 18, 20, 21, 22 ja 24 kohaldamisel teinud ilmseid hindamisvigu.

Sellega seoses väidavad hagejad, et Banco Populari hindamine, mille alusel kriisilahenduse skeemi alusel tehti kriisilahenduse meede, ei olnud õiglane, arukas ega usaldusväärne, ning oli kokkusobimatu „võlausaldajate olukorra halvendamise vältimise“ põhimõttega; niisiis ei olnud see täpne, usaldusväärne ja järjepidev tõend, millele kriisilahenduse skeemi rajada; ning see ei saanud kinnitada vaidlustatud otsust. Lisaks ja samadel põhjustel oli kriisilahenduse skeem (ja seega ka vaidlustatud otsus) ebaproportsionaalne, kuna see läks kaugemale meetmetest, mis olid vajalikud kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

3.

Kolmas väide, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu sundvõõrandas hagejate vara, rikkudes nende põhiõigusi, mida kaitsevad liidu õiguse üldpõhimõtted ja mis on esitatud põhiõiguste harta artiklis 17.

4.

Neljas väide, et Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei suutnud tagada vastavalt põhiõiguste harta artiklile 41 ja Euroopa Kohtu praktikale, et hagejatele antaks õigus olla ära kuulatud kriisilahenduse menetluse käigus.

5.

Viies väide, et komisjon ei olnud õiguspäraselt kinnitanud kriisilahenduse skeemi ja seega ei olnud vaidlustatud otsus õiguspäraselt jõustunud.

Sellega seoses väidetakse, et enne otsuse (EL) 2017/1246 vastuvõtmist, milles kriisilahenduse skeemi kinnitati, ei hinnanud Euroopa Komisjon nõuetekohaselt või ei hinnanud üldse kriisilahenduse skeemi kaalutlusõiguslikke aspekte. Sellega on komisjon rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad määrusest (EL) nr 806/2014 ja Euroopa Kohtu praktikast Meroni kohtuasjas. Seega on Ühtne Kriisilahendusnõukogu teinud ilmse hindamisvea ja rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et tema otsus kriisilahenduse skeemi heaks kiitmisest võis jõustuda või oli jõustunud; peale selle või teise võimalusena ning igal juhul ei olnud vaidlustatud otsuses heaks kiidetud kriisilahenduse skeem seaduslikult jõustunud.


(1)  Komisjoni 7. juuni 2017. aasta otsus (EL) 2017/1246, millega kinnitatakse Banco Popular Español S.A. kriisilahenduse skeem (teatavaks tehtud numbri C(2017) 4038 all) (ELT 2017, L 178, lk 15).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).


Top