Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0314

    Kohtuasi T-314/16: 15. detsembril 2016 esitatud hagi – MS versus komisjon

    ELT C 63, 27.2.2017, p. 29–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    27.2.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 63/29


    15. detsembril 2016 esitatud hagi – MS versus komisjon

    (Kohtuasi T-314/16)

    (2017/C 063/40)

    Kohtumenetluse keel: prantsuse

    Pooled

    Hageja: MS (Castries, Prantsusmaa) (esindaja: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

    järelikult:

    tühistada komisjoni 2. veebruari 2016. aasta otsus, millega keelduti andmast juurdepääsu dokumentidele ja 19. aprilli 2016. aasta otsus, millega seda keeldumist kinnitati;

    mõista komisjoni õigusvastasest tegevusest tuleneva mittevaralise kahju eest välja ex aequo et bono hinnatud summa 20 000 eurot;

    mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe väite, mille kohaselt on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne, 01/03, lk 331), eriti selle artikleid 2 ja 4.

    Hageja väite kohaselt on komisjon taotletud dokumentidele juurepääsu andmisest keeldumisel tuginenud kahele määruse nr 1049/2001 artiklis 4 olevale erandile, ehk esiteks eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse kaitsele ning teiseks kohtumenetluse kaitsele. Komisjon ei ole näidanud, et nende dokumentide avaldamine kahjustaks dokumentides mainitud isikute eraelu puutumatust või isikupuutumatust. Nendes dokumentides sisalduvate isikuandmete üleandmine on pealegi vältimatult vajalik hageja vastu esitatud süüdistustest aru saamiseks. Ilma selle võimaluseta ei ole hageja poolena võrdses olukorras ega saa valmistuda kaitseks adekvaatselt. Juurdepääs dokumentidele ning nendes sisalduvatele isikuandmetele on seevastu vajalik, õigustatud ja proportsionaalne hea halduse eesmärgil, hageja kaitseõiguse kaitseks ja tema eraelu puutumatuse austamiseks. Komisjon on kahjustanud pigem hageja eraelu, kuna ta ei töödelnud tema isikuandmeid usaldatavalt.

    Teise võimalusena rõhutab hageja, et taotletud dokumendi avaldamine on artiklis 4 ette nähtud eranditega vastuolus ainult siis, kui see ei teeni avalikke huve. Tema hinnangul on põhiõigused, eelkõige kaitseõigus avalikes huvides.

    Keeldumist kinnitavas otsuses on komisjon piirdunud ainult üldise põhjendusega, sest ta ei põhjenda, kuidas osaline juurdepääs dokumentidele seaks ohtu nendes mainitud üksikisikute isikuandmete ja eraelu kaitse huvid.

    Hageja leiab lõpuks, et komisjoni poolsed õigusrikkumised kujutavad endast süülisi tegevusi, mis põhjustasid temale tegelikku ja konkreetset kahju.


    Top