15.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 59/23

—

1) mõista hageja kasuks välja hüvitis järgmise kahju eest, mis talle on tekitatud sellega, et Üldkohus ei teinud otsust mõistliku aja jooksul: a) tagatisega seotud kulud summas 936 000 eurot; b) alternatiivkulud/saamata jäänud tulu summas 1 671 000 eurot; ning c) mittevaraline kahju summas 14,8 miljonit eurot;

—

2) mõista välja intress eespool punktis 1) nõutud summadelt, kui see on asjakohane, Euroopa Keskpanga tehtud põhiliste refinantseerimistehingute suhtes asjassepuutuval ajal kohaldatava keskmise intressimäära alusel, millele lisandub kaks protsendipunkti;

—

3) mõista hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mis talle on tekitatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega komisjoni ja Üldkohtu poolt, eeskätt järgmised summad: a) tagatisega seotud kulud summas 1 547 000 eurot; b) alternatiivkulud/saamata jäänud tulu summas 9 292 000 eurot; ning c) mittevaraline kahju summas 14,8 miljonit eurot;

—

4) mõista välja intress eespool punktis 3) nõutud summadelt, kui see on asjakohane, Euroopa Keskpanga tehtud põhiliste refinantseerimistehingute suhtes asjassepuutuval ajal kohaldatava keskmise intressimäära alusel, millele lisandub kaks protsendipunkti; ning

—

5) mõista käesoleva hagiga seotud kulud välja kostjatelt.

—

Esimene väide, et hagejal on ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise lõigu alusel õigus saada Euroopa Liidult hüvitist, kuna Üldkohus on rikkunud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 sätestatud õigust mõistliku aja jooksul tehtud kohtuotsusele. Kohtuotsuse mõistliku aja jooksul tegemata jätmisega tekitati hagejale ajavahemikus 12 veebruarist 2010 kuni 27. septembrini 2012 kolme liiki kahju: 1) suuremad kulud pangagarantii eest seoses trahvisummaga, mida hageja ei tasunud komisjonile kohe pärast 28. novembri 2007. aasta otsuse K(2007) 5791 (lõplik) (juhtum COMP/39165 – Lehtklaas) vastuvõtmist; 2) alternatiivkulud, kuna madal intressimäär trahvisummalt, mis hagejale hilinenult tagasi maksti pärast 2014. aasta Euroopa Kohtu otsust, oli palju madalam potentsiaalsest tulust, mida hageja oleks saanud juhul, kui ta oleks selle komisjonile maksmise asemel 2008. aastal oma tegevusse investeerinud; ning 3) mittevaraline kahju, mis tekkis otsuse tõttu, millega määrati hagejale 2007. aasta novembris vääralt kõige suurem trahv, ning seetõttu, et Üldkohus ei teinud oma otsust mõistliku aja jooksul; Euroopa Kohus heastas selle alles hilinenult 2014. aasta novembris.

—

Teine väide, et hagejal on ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise lõigu alusel õigus saada Euroopa Liidult hüvitist, kuna Euroopa Komisjon ja Üldkohus rikkusid ilmselgelt võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerisid hagejat. Juhtumi COMP/39165 – Lehtklaas 28. novembri 2007. aasta otsuses nr K(2007) 5791 (lõplik) jäeti otsuse muudele adressaatidele määratud trahvisummade arvutamisel vääralt välja müük suletud turul ning selles ei korrigeeritud sellest tulenevat diskrimineerimist hageja suhtes, kellel mitteintegreeritud tootjana müük suletud turul puudus. Üldkohus süvendas veelgi komisjoni viga sellega, et kinnitas suletud turu müügi väljajätmist otsusest. Euroopa Kohus seda viga 2014. aasta novembris ei parandanud, kui ta vähendas otsuses määratud trahvi 44,4 miljoni võrra. Ent trahvi sellise vähendamisega ei hüvitatud hageja kahju ajavahemikus 2007. aasta novembrist kuni 2014. aasta novembrini, mis talle tekitati sellega, et talle määrati vääralt liiga suur trahv, mis viitas sellele, et tal oli lehtklaasikartellis eriline vastutus, ning millega kaasnesid täiendavad rahalised kulud. Komisjoni ja Üldkohtu õigusvastase tegevusega tekitati hagejale sama kolme liiki kahju nagu see, mida on kirjeldatud esimeses väites, kuid see kahju tekitati pikemal ajavahemikul ehk 2007. novembrist kuni 2014. aasta novembrini.