18.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/9

1.

Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2), tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 38 arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annab võlausaldajale, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas tegemist on ebaõiglaste lepingutingimustega?

2.

Kas esimeses küsimuses viidatud liidu õigusnormidega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas tegemist on ebaõiglaste lepingutingimustega?

3.

Kas Euroopa Liidu Kohtu 9. märtsi 1978. aasta otsust kohtuasjas [106/77]: Simmenthal (3) tuleb tõlgendada nii, et esimeses küsimuses nimetatud direktiivide eesmärgi saavutamise huvides, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 38, peab liikmesriigi kohus jätma kohaldamata sellised siseriiklikud õigusnormid nagu tsiviilseadustiku artikli 151j lõige 1 koosmõjus põhikohtuasjas kohaldatavate muude õigusnormidega, mis annavad võlausaldajale õiguse nõuda ebaõiglastel lepingutingimustel põhineva kohustuse täitmist, realiseerides tarbija kinnisvaratagatise, ilma et kohus võiks lepingutingimusi hinnata, vältides selliselt lepingutingimuste omaalgatuslikku kohtulikku kontrolli, vaatamata sellele, et poolte vahel on vaidlus?

4.

Kas nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et, tarbijaga — ilma et teda oleks nõustanud advokaat — sõlmitud lepingusse lisatud tingimus, mis annab võlausaldajale õiguse realiseerida kohtuväliselt ja kohtuliku kontrollita tarbija tagatise, rikub liidu õiguse üldpõhimõtet lepingutingimuste omaalgatusliku kohtuliku kontrolli kohta ja on seetõttu ebaõiglane ka juhul, kui selle lepingutingimuse sõnastus tuleneb siseriiklikust õigusnormist?