Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kuidas saavad ressursi- ja energiamahukad tööstusharud kasutada ära ELi taastekava sotsiaalselt vastuvõetavaks süsinikuheite vähendamiseks ja digiüleminekuks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2022/C 152/07)

Raportöör:	Andrés BARCELÓ DELGADO
Kaasraportöör:	Enrico GIBELLIERI

Täiskogu otsus	25.3.2021
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 –
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Vastuvõtmine sektsioonis	10.11.2021
Vastuvõtmine täiskogus	08.12.2021
Täiskogu istungjärk nr	565
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	151/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

ELi taasterahastu ja sellega seotud riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad peavad kaasa aitama ELi ressursi- ja energiamahukate tööstusharude õiglasele üleminekule. Need peavad viima kvaliteetsete töökohtade loomise ja säilitamiseni nendes tööstusharudes, kaasama sotsiaalpartnerid riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamisse ning toetama tööjõu liikumist ümberõppe ja oskuste täiendamise kaudu.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee innustab komisjoni ja teisi ELi institutsioone tagama siseturul õiglase konkurentsi, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tingitud tasakaalustamata eeliseid.

1.3.

Komitee arvates ei ole tööstuslik üleminek võimalik ilma energiasüsteemi ümber kujundamata. Selleks on vajalik ligipääs piisavale hulgale vähese CO2 heitega energiaallikatele, mis võimaldab toota vähese CO2 heitega. Selleks, et ressursi- ja energiamahukad tööstusharud saaksid edukalt läbida tööstusliku ülemineku ja olla rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimelised, peaksid ELi seadusandjad ja liikmesriigid silmas pidama energiaallikate kättesaadavust ja maksumust. Lisaks on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade nõuetekohasel rakendamisel väga tähtis tehnoloogiline neutraalsus, järgides samal ajal ELi 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke ning ÜRO kestliku arengu eesmärke.

1.4.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine on nii tööstusliku ülemineku kui ka laiema muutusprotsessi läbivad alused. Digitaliseerimise rolli ressursi- ja energiamahukas tööstuses ei tohi aga valesti mõista – see on vahend, mitte eesmärk omaette.

1.5.

Komitee pooldab seitset juhtvaldkonda, mille komisjon on määratlenud oma suunistes liikmesriikidele riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kohta, ning nõustub vajadusega eraldada vähemalt 37 % kogueelarvest kliimainvesteeringutele ja vähemalt 20 % digitaliseerimise valdkonnale. Ta innustab ELi institutsioone hoolikalt jälgima eraldatud vahendite kasutamist, et neid nõudeid täita.

1.6.

Ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ettevõtete tööstuslik üleminek ületab taaste- ja vastupidavusrahastu kestust. Komitee innustab ELi institutsioone seda arvesse võtma ning kehtestama uusi ja sobivaid rahastamisvahendeid ja eeskirju, et pärast 2026. aastat saavutada täielik üleminek vähese CO2 heitega tööstusele.

1.7.

Kuna ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ettevõtted vajavad seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga erilist tähelepanu, siis kutsub komitee ELi institutsioone üles kehtestama erimeetmeid, et lahendada probleemid, millega need ettevõtted CO2-neutraalse tööstuse poole liikudes silmitsi seisavad.

1.8.

Hoonete renoveerimine tagab märkimisväärse osa energiatõhususest, mis on vajalik CO2-neutraalse ühiskonna saavutamiseks 2050. aastal. Komitee toetab töid ja projekte, mille eesmärk on parandada hoonete energiatõhusust nende välispiirete ja seadmete renoveerimise kaudu.

1.9.

Komitee toetab veendunult ELi omandis oleva pilvesüsteemi arendamist, mis toob ELile tehnoloogilise sõltumatuse.

1.10.

Talendijuhtimisel ELi tööstuses on tööstuse edukaks ümberkujundamiseks võtmetähtsus. Seepärast peab komisjon jälgima, kas uute oskuste parandamiseks väljatöötatud programmid ja meetmed aitavad kaasa selle ümberkujundamise edule.

2.   Taust

2.1.

COVID-19 pandeemia ei ole põhjustanud mitte ainult ülemaailmset tervishoiualast hädaolukorda, vaid ka majandus- ja sotsiaalkriisi. Selle tõsise olukorra tõttu on ELi poliitikakujundajad olnud sunnitud rakendama laialdasi meetmeid kõigi ELi liikmesriikide majanduste stabiliseerimiseks.

2.2.

Euroopa Liit on taasterahastu „NextGenerationEU“ raames loonud mehhanismid, et toetada ajaloo suurima stiimulite paketi abil liikmesriikide kriisist tugevamana väljumist. Selle raames jagatakse pikaajalises eelarves välja 1,8 triljonit eurot, mis võetakse kasutusele moderniseerimisele, teadusuuringutele, kliimapöördele ja sotsiaalkaitsele keskenduvate eri rahastamisvahendite kaudu.

2.3.

Üks taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamisvahenditest on taaste- ja vastupidavusrahastu, mis keskendub COVID-19 pandeemia põhjustatud otsese majandusliku ja sotsiaalse kahju parandamisele ning ühtaegu nii vähese CO2 heitega kui ka digitaliseeritud ühiskonnale ülemineku edendamisele.

2.4.

Rahastu hõlmab kokku 672,5 miljardit eurot, mis jaotatakse laenudena (360 miljardit eurot) ja toetustena (312,5 miljardit eurot) ning on kättesaadav liikmesriikide reformide ja investeeringute toetamiseks, et tagada majanduse kestlik taastumine.

2.5.

Neid rahalisi vahendeid eraldatakse liikmesriikide riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames, mis hõlmavad vajalikke reforme ja investeeringuid ning kajastavad asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi, mille nõukogu on esitanud Euroopa poolaasta juhtimisraamistiku osana, et aidata kaasa ELi 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia elluviimisele.

2.6.

Euroopa Komisjon on määratlenud peamised juhtvaldkonnad, kus iga liikmesriik peab paika panema konkreetsed tegevussuunad: 1. Energia tootmine – puhtad tehnoloogiad ja taastuvad energiaallikad; 2. Renoveerimine – hoonete energiatõhusus; 3. Laadimine ja tankimine – säästev transport ja laadimisjaamad; 4. Ühendumine – kiirete lairibateenuste kasutuselevõtt; 5. Moderniseerimine – avaliku halduse digitaliseerimine; 6. Laiendamine – suurem andmepilvevõimekus ja kestlikud protsessorid; 7. Ümberõpe ja oskuste täiendamine – haridus ja koolitus digitaalsete oskuste toetamiseks. Need peamised juhtvaldkonnad on määratletud selleks, et rakendatavad meetmed aitaksid kaasa ELi rohe- ja digiüleminekule. Kooskõlas Euroopa poolaasta konkreetsete riigipõhiste soovitustega annab taaste- ja vastupidavusrahastu liikmesriikide edendatavate arenguvaldkondade kaudu organisatsioonidele, keda on negatiivselt mõjutanud pandeemia põhjustatud majanduslik olukord, vajaliku hingamisruumi. Eelkõige aitab see majandussektoreid, nagu ressursi- ja energiamahukad tööstusharud, mis olid juba varem raskes olukorras (suure regulatiivse koormuse ja mõne kolmanda riigi tekitatud ebaausa konkurentsi tõttu) ning mida praegune olukord on tõsiselt mõjutanud.

2.7.

ELi tööstusstrateegiale ja selle 2021. aasta ajakohastatud versioonile tuginev taastestrateegia aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärki, 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise 2030. aasta muudetud eesmärki. Taaste- ja vastupidavusrahastul on keskne tähtsus tohututes investeeringutes, mida ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ettevõtted peavad tegema nende eesmärkide saavutamiseks. ELi taastumise eesmärgil tugevama ühtse turu loomiseks tehtavaid jõupingutusi peavad toetama tugevad partnerlussuhted ELi, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite, tööstuse ja teiste asjaomaste sidusrühmade vahel. Majanduse taastamise strateegiaga tugevdatakse ka õiglase ülemineku mehhanismi, mille abil toetatakse piirkondi, mis sõltuvad ressursi- ja energiamahukatest tööstusharudest ning kus toimuvad struktuurimuutused.

3.   Üldised märkused

3.1.

ELi taastekava moodustab tähtsa osa kestlikust üleminekust vähese CO2 heitega ja digitaliseeritud majandusele ning toob esile asjaolu, et ELi kaksikülemineku ambitsioon nõuab lisaks poliitilisele pühendumisele ja/või kuldreeglitele ka poliitilise vastutuse võtmist. Komitee nõustub kavandatavate peamiste juhtvaldkondadega, mis suunavad investeeringud ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasematesse valdkondadesse, tagades samal ajal, et saavutatakse kliimaeesmärgid, mis seati ELi õigusaktides 2030. aastaks (kasvuhoonegaaside heitkoguste (KHG) vähendamine vähemalt 55 % võrreldes 1990. aastaga) ja 2050. aastaks (kasvuhoonegaaside netonullheide).

3.2.

Pandeemia tõttu on vaja leida ühine tee, kus eeskirjad on globaalselt määratletud ja kõigis piirkondades ühesuguselt rakendatud, ennetades seega ressursside erinevast jaotamisest tulenevat killustatuse ohtu. Pandeemiast tulenev kriis ja vajadus minna üle kestlikule, vastupidavale ja paindlikule majandusele võivad olla ELi jaoks suurepärane võimalus määratleda eeskirjad, mis tagavad ELis võrdsed tingimused.

3.3.

Selleks tuleks hoolikalt hinnata ressursi- ja energiamahukate tööstusharude praegust ebakindlat olukorda, ning ka seda, kuidas nende tingimuste edasikestmine võib mõjutada Euroopa majandust tervikuna. Meeles tuleks pidada ressursi- ja energiamahuka tööstuse panust ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) ning ka asjaolu, et tegemist on innovatsiooni eestvedajaga. Lisaks sellele loob see sektor kvaliteetseid töökohti ja panustab ühiskonna kui terviku pikaajalisse heaolusse. Kindlad avalikud teenused vajavad tõuget erasektorist. Komitee tunneb siiski muret mõne juba heaks kiidetud riikliku taaste- ja vastupidavuskava ebatäpsuse pärast ressursi- ja energiamahukate tööstusharude puhul, sest investeeringud suunatakse mõnikord teistesse majandussektoritesse.

3.4.

Lisaks tuleks arvestada tõuget, mille ressursi- ja energiamahukad tööstusharud võivad anda teadus- ja arendustegevusele, sest see on oluline valdkond, kus innovatsioon jõuab laborist tööstusesse.

3.5.

Ressursi- ja energiamahukad tööstusharud on potentsiaalselt ühed suurematest panustajatest tööstuslikku üleminekusse, mis tagab vähese CO2 heitega Euroopa. Tööstus peaks suurendama oma jõupingutusi vähese CO2 heitega tootmisprotsesside väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks ning edendama neid piki keerulisi tarneahelaid. Ilma selle sise- ja välistööta on raske saavutada Pariisi kokkuleppes määratletud olulisi, kuid ambitsioonikaid eesmärke ja ELi seatud eesmärke.

3.6.

Automatiseerimine ja digitaliseerimine on selle tööstusliku ülemineku saavutamisel kesksel kohal. Kuid mõisteid ei tohiks segi ajada: ümberkujundamine on eesmärk, digitaliseerimine aga vaid tööriist. Digilahenduste rakendamine optimeerib inimeste mõtlemist, otsuste tegemist ja tulemuste saavutamist: kuigi digitaliseerimine peab olema taaste- ja vastupidavusrahastu prioriteet, tuleks keskenduda sellele, kuidas need vahendid võimaldavad tõhusamalt läheneda meie ees seisvatele probleemidele.

3.7.

Digiüleminek nõuab katse- või laboriskaalal tõestatud tehnoloogiate arendamist tööstuslikus mastaabis. Selleks peaksid avaliku ja erasektori partnerlused keskenduma teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Investeeringud peaksid keskenduma tehnoloogiale, mis näitab varakult uuenduslike lahenduste skaleeritavust, teostatavust ja usaldusväärsust väärtusahelate ülemistes osades, olles samal ajal kooskõlas kestlikkuse eesmärkidega. Lisaks on vaja kavandada üleminekuperiood, kus uuenduslikke lahendusi saaks nõuetekohaselt tööstuslikule mastaabile laiendada.

3.8.

Selle olukorra tulemuslikuks lahendamiseks peaks üleminek keskenduma juba olemasolevale oskusteabele, ressurssidele ja võimalikule tekkivale sünergiale. Üleminek hõlmab innovatsiooni, leiutamist, disaini, ehitust ja tegelikult ka arengut, kuid see ei tohiks tingimata tähendada millegi uue loomist.

3.9.

Komitee on teadlik selleks üleminekuks vajaliku investeeringu suurusest. Taaste- ja vastupidavusrahastut ja Euroopa Liidu taasterahastut ei tohiks pidada olukorda lahendavaks imerohuks. Ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ümberkujundamine kaksiküleminekuga toimetulekuks nõuab ulatuslikku investeerimisplaani, mis koondab mitmeid täiendavaid rahastamisallikaid (nt riigiabi, üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid, ELi eelarve uued omavahendid, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulevased tulud, erainvesteeringud jne). Selleks, et panna liikuma kõik CO2-vabale majandusmudelile üleminekuks vajalikud tohutud investeeringud, on oluline viia tööstus- ja energiapoliitika kooskõlla kliimapoliitikaga.

3.10.

Komitee arvates tuleks teha jõupingutusi taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu antava toetuse koordineerimiseks, eesmärgiga kujundada ressursi- ja energiamahukad tööstusharud ümber olemasolevate avaliku ja erasektori rahastamisprogrammidega, nagu SPIRE või puhta terase partnerlus. Tööstusliitusid tuleks kasutada platvormidena taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu rahastatavate ja juba olemasolevate ELi projektide pikaajalise koostoime loomiseks, eesmärgiga kiirendada ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ümberkujundamist.

3.11.

On kindlaks tehtud, et taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu antava rahalise toetusega peab kaasnema ambitsioonikas maksureform. See tuleks viia kooskõlla OECD kokkuleppega, tagamaks, et alates 2023. aastast kohaldatakse suure kasumlikkusega ettevõtete suhtes tegelikku äriühingu tulumaksu määra 15 %.

3.12.

Ettevõtjatele toetuste väljamaksmise peamine eesmärk peaks olema säilitada ELi tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime, järgides samal ajal ELi sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnastandardeid, tagamaks, et Euroopa kodanikud võidavad kahekordsest üleminekust.

3.13.

Nagu eespool märgitud, on ELi taastekaval väga tähtis roll ressursi- ja energiamahukate tööstusharude ümberkujundamisel ning see panustab ka teiste sektorite muutumisse, pidades silmas kaksiküleminekut. See laialdane üleminek nõuab pikaajalisi kohanemis- ja üleminekuperioode, eriti kõigis inimkapitaliga seonduvates küsimustes. Komitee soovitab tungivalt, et investeerimismehhanisme pikendataks 2026. aastast edasi ning et kõigi mehhanismide vahel oleksid määratletud tugevad ja selged seosed.

4.   Erimärkused

Komitee kutsub liikmesriike ja tööstussektorit üles pakkuma välja investeeringuid ja reforme, millel on komisjoni määratletud juhtvaldkondades seatud lõppeesmärkide saavutamisel suurim ümberkujundav mõju. Tuleb silmas pidada, et kaksiküleminekuga seotud eesmärkide saavutamise kulud peavad olema kogu ühiskonnale taskukohased.

4.1.   ENERGIA TOOTMINE – puhtad tehnoloogiad ja taastuvad energiaallikad

4.1.1.

Tööstuslik üleminek ei ole võimalik energiasüsteemi ümber kujundamata. Tööstuse CO2 heite vähendamine sõltub otseselt piisaval hulgal taskukohase hinnaga vähese CO2 heitega energiaallikate kättesaadavusest, tänu millele on vähese CO2 heitega tööstustootmine võimalik. Kliima- ja digieesmärkide saavutamiseks on väga oluline tagada piisava hulga vähese CO2 heitega energia tootmine usaldusväärsel viisil. Samuti on vaja ulatuslikult investeerida selle enneolematu koguse vähese CO2 heitega energia transpordi, hoiustamise ja jaotamise taristu rajamisse. Riiklike taastekavade, iseäranis kavandatud reformide rakendamisel tuleks keskenduda konkurentsivõimeliste, stabiilsete ja ennustatavate energiahindade tagamisele, piirates kõrgete energiahindade mõju inflatsioonile, mis võib ohustada ressursi- ja energiamahukate tööstusharude taastumist ja ühiskonda üldiselt.

4.1.2.

Komitee nõustub, et tehnoloogiline neutraalsus on riiklike taastekavade rakendamisel äärmiselt oluline – see üleminek peab hõlmama kõiki vähese CO2 heitega tehnoloogiaid (taastuvenergia, saastevaba vesinik, termotuumasünteesireaktor jne), eeldusel, et need on kooskõlas 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega ning ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Mitte ühtegi tehnoloogiat ei tohiks ennetavalt või ilma põhjuseta kõrvale jätta. Vahendite eraldamise kriteeriumid peaksid keskenduma olenemata tehnoloogiast lõpptarbijatele konkurentsivõimeliste energiahindade tagamisele.

4.1.3.

Selleks võib olla vajalik kaaluda mitte ainult erinevate konkurentsivõimeliste energiaallikate kombineerimist, vaid ka nende ühendamist süsiniku kogumise, säilitamise ja kasutamise tehnoloogiatega, unustamata seejuures liikmesriikide energiasüsteemide ühenduse tähtsust. Investeeringute ärilise aluse loomiseks ja nende tehnoloogiate rakendamiseks peavad olema kehtestatud piisavad ja homogeensed eeskirjad.

4.1.4.

Lisaks taskukohase energia ja tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavusele tuleks asjakohaselt arvesse võtta ka energiatõhusust. Kõigis ELi pikaajalises heitkoguste vähendamise strateegias kindlaks määratud stsenaariumides 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks on oluline roll energiasäästul (1). Tähtis roll ressursi- ja energiamahukate tööstusharude energia- ja ressursitarbimise vähendamises on ka üleminekul ringluspõhisemale majandusele.

4.1.5.

Eespool nimetatud ebaausa konkurentsi ohtu tuleb taaste- ja vastupidavusrahastu raames nõuetekohaselt käsitleda, et püüda ära hoida ja leevendada kasvuhoonegaaside heite ülekandumisega kaasneda võivaid ohte. Oluline on mitte jätta tähelepanuta meetmeid või süsteeme, mis on varem heitkoguste vähendamisel töötanud, vaid neid vajaduse korral täiendavate või lisamehhanismidega (mitte alternatiivsete mehhanismidega) kindlustada.

4.1.6.

Pärast kõigi nende võimalike võtmetegurite hindamist, millega tuleb energia tootmise juhtvaldkonnas tegeleda, tekib põhiliselt küsimus, kuidas suudab EL tarnida ühiskonnale vajalikku enneolematut energiakogust.

4.2.   RENOVEERIMINE – hoonete energiatõhusus

4.2.1.

Olemasolevate ja uute hoonete energiatõhususe suurendamiseks on vaja arukaid materjale ja seadmeid, mis aitavad kaasa kestlikule üleminekule. Arukate materjalide all peame silmas keskkonnasõbralikke materjale või nende tootmisel kasutatavaid säästvaid tootmisprotsesse.

4.2.2.

Komitee usub, et Euroopa Komisjoni määratletud eesmärkidesse tervikliku panuse andmiseks edendatakse arukaid materjale (ja nendega seotud säästvaid tootmisprotsesse) tavapärasest enam. Ei saa unustada seadmeid – energiatõhusust ei saavutata, kui keskendume ainult hoone välispiiretele; seadmeid ja süsteeme tuleb nõuetekohaselt hinnata ja uuendada ning need omavahel ühendada. See võib viia arukate materjalide turgude käivitumiseni, kusjuures riigihankeprotsessidest võib kujuneda praktiline lähtepunkt.

4.3.   LAADIMINE ja TANKIMINE – säästev transport ja laadimisjaamad

4.3.1.

Euroopa strateegias tuleb kõvasti pingutada, et panna paika selge kava nende sektorite CO2 heite vähendamiseks, mida on raske elektrifitseerida (pikamaa- ja raskeveondus, lennundus, meretransport jne).

4.3.2.

Taastuva ja vähese CO2 heitega energia strateegia ning taastuva ja vähese CO2 heitega kütuste väärtusahela liit aitavad vähendada lennunduse ja meretranspordi sektorite CO2 heidet ning panustavad samal ajal maanteetranspordi CO2 heite vähendamisse elektrifitseerimise teel, muude alternatiivide hulgas. Nõnda tagatakse kõigile ligipääs taskukohasele liikuvusele. Transpordi CO2 heidet vähendatakse olelusringi ja kulude-tulude hindamise alusel. Esimesena asendatakse kõige suurema mõjuga transpordiviisid. Samal ajal tagatakse vähese CO2 heitega säästvate kütuste kasutamise kaudu piisavalt pikad üleminekuperioodid madala sissetulekuga kasutajatele.

4.4.   ÜHENDUMINE – kiirete lairibateenuste kasutuselevõtt

4.4.1.

Komitee on teadlik automatiseerimise ja digitaliseerimise olulisusest meie ees seisvas tööstuslikus üleminekus, sest tegu on selle üleminekuprotsessi läbiva alusega.

4.4.2.

Tööstuse käsutuses peab olema piisavalt ressursse, et parandada süsteemide automatiseerimist. Siis saab digitaalsete vahendite abil edastada kvaliteetset teavet, et muuta otsustusprotsessid tõhusamaks.

4.4.3.

See nõuab investeerimist mitte ainult tehnoloogiasse, vaid muu hulgas ka koolitusse töötajate ja kogu ühiskonna digioskuste arendamiseks, digitaalsesse mõtlemisse ning küberturvalisuseks vajalike eeskirjade ja vahendite tagamisse.

4.5.   MODERNISEERIMINE – avaliku halduse digitaliseerimine

4.5.1.

Komitee mõistab, et avaliku halduse digitaliseerimisel võidakse olla sunnitud võitlema liigse halduskoormusega, mille all tööstus sageli kannatab. Digiüleminek peab põhinema tegelikul kulude-tulude analüüsil ja vahendid tuleb eraldada nõuetekohaselt tehniliste kriteeriumide alusel (see analüüs peaks olema sihtmärgist endast suurema kaaluga).

4.6.   Laiendamine – suurem andmepilvevõimekus ja kestlikud protsessorid

4.6.1.

Hea andmehaldus viib pöördepunktini täpsete otsuste tegemises, äriteabe arengus, probleemide tõhusas lahendamises ja ressursside optimeerimises, mis on kõik eduka ülemineku tagamisel keskse tähtsusega. Tuleb eraldada piisavalt ressursse, et kaasata sellesse algatusse iga liiki organisatsioone, ja tagada õiglane andmeressursside jaotamine, mis viib õiglase üleminekuni.

4.6.2.

Mis puutub strateegilisse sõltumatusesse, siis EL peaks arendama välja oma enda pilvevõimekuse, mis võimaldaks tehnoloogilist iseseisvust ja väldiks tehnoloogilist sõltuvust kolmandatest riikidest.

4.7.   ÜMBERÕPE ja OSKUSTE TÄIENDAMINE – haridus ja koolitus digitaalsete oskuste toetamiseks

4.7.1.

Eesootav üleminek ei ole võimalik, kui see ei põhine praeguse ja tulevase ühiskonna vajadustel ja ootustel ning õiglase ülemineku kontseptsioonil.

4.7.2.

Euroopa Liidu peamine konkurentsieelis on meie inimkapital. Euroopas on vähe toormaterjale, meie elatustase on maailma kõrgeim ning meie õigusraamistik on üsna nõudlik – see tähendab, et meie suurim eelis on kõrge produktiivsus, mis põhineb inimkapitalil ja suurel mitmekesisusel.

4.7.3.

Võimekuse arendamine ja põhioskuste määratlemise projektid on hädavajalikud, et tagada tõhus tööstuslik üleminek, mis keskendub võrdõiguslikkusele ega jäta kedagi kõrvale. Selleks tuleb kõigil ühiskonna tasanditel (alates praegustest kuni tulevaste töötajateni) soodustada uute tekkivate väljakutsete alast koolitust.

4.7.4.

Uuenduslik mõtlemine on tulevaste otsustusprotsesside puhul väga tähtis. See võimekus peab olema koolitusprogrammide osa. Lisaks tekib lähitulevikus suur nõudlus digioskuste järele. Inimressurside puhul tuleb keskenduda nende lünkade täitmisele, et tagada konkurentsivõimelised organisatsioonid, kus töötavad ka selleks eesmärgiks sobivad inimesed.

---

(1)  https://knowledge4policy.ec.europa.eu/publication/depth-analysis-support-com2018-773-clean-planet-all-european-strategic-long-term-vision_en