(1)

Meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas liidu küberohtude vastase tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii tsiviiltaristu kui ka sõjaline võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele.

(1)

Rohkem kui 80 % Euroopa Liidu kodanikel on internetiühendus ning meie igapäevaelu ja majandus hakkavad üha enam sõltuma digitaaltehnoloogiast ja kodanikud puutuvad järjest rohkem kokku tõsiste küberintsidentidega. Tuleviku turvalisus oleneb muu hulgas küberohtudega seotud üldise vastupanuvõime tugevdamisest, pidevalt arenevate küberohtude vastase liidu tehnoloogilise ja tööstusliku kaitsevõime suurendamisest, kuna nii taristu kui ka julgeolekualane võimekus tuginevad turvalistele digitaalsüsteemidele. Turvalisust on võimalik saavutada, suurendades teadlikkust küberohtudest, arendades kogu liidus välja vastavaid pädevusi, suutlikkust ja võimeid, võttes seejuures hoolikalt arvesse riist- ja tarkvarataristu, võrkude, toodete ja protsesside koosmõju ning ühiskondlikke ja eetilisi tagajärgi ja vastavasisulisi murekohti.

(1a)

Küberkuritegevus on kiiresti kasvav oht liidu, selle kodanike ja majanduse jaoks. Aastal 2017 puutus 80 % Euroopa ettevõtjaid kokku vähemalt ühe küberintsidendiga. 2017. aasta mais toimunud Wannacry-rünnak mõjutas rohkem kui 150 riiki ja 230 000 IT-süsteemi ning avaldas olulist mõju elutähtsale taristule, nagu haiglad. See toob esile asjaolu, et vaja on rangeimaid küberturvalisuse standardeid ja küberturvalisuse terviklahendusi, mis hõlmavad liidu inimesi, tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid, ning liidu juhtrolli selles küsimuses, samuti digitaalset autonoomiat.

(4)

Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba ja seda valitseksid seadused.

(4)

Riigi- ja valitsusjuhid kutsusid 2017. aasta septembris toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel liitu üles saavutama selle, et Euroopa oleks 2025. aastaks küberturvalisuse alal juhtiv piirkond, et kodanikele, tarbijatele ja ettevõtetele oleks internetis tagatud usaldus, kindlus ja kaitse ning et internet oleks vaba , turvalisem ja seda valitseksid seadused , ning teatasid, et hakkavad IKT-süsteemide ja -lahenduste (ümber) kujundamisel kasutama rohkem avatud lähtekoodiga lahendusi ja/või avatud standardeid (muu hulgas selleks, et vältida sõltumist ühest pakkujast), sealhulgas neid, mis on välja töötatud ja/või mida edendatakse ELi koostalitlusvõime ja standardimise programmidega, nagu ISA2 .

(4a)

Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus (edaspidi „pädevuskeskus“) peaks aitama suurendada võrgu- ja infosüsteemide, sealhulgas interneti ja muu elutähtsa taristu, nagu transport, tervishoid ja pangandussüsteemid, vastupidavust ja usaldusväärsust.

(4b)

Pädevuskeskuse ja selle tegevuse puhul tuleks arvesse võtta määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616]  (1a) rakendamist.

(5)

Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisus siseturu sujuvaks toimimiseks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada digitaalse ühtse turu turvalisus ning eelkõige kaitsta elutähtsaid võrke ja infosüsteeme ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.

(5)

Võrgu- ja infosüsteemide märkimisväärsed häired võivad mõjutada liikmesriike ja liitu tervikuna. Seepärast on võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrgeim tase kogu liidus ühiskonna ja majanduse jaoks hädavajalik. Praegu sõltub liit Euroopa-välistest küberturvalisuse pakkujatest. Kuid liit peab oma strateegiliste huvide kindlustamiseks tagama, et ta säilitab ja arendab oma olulist tehnoloogilist võimekust ja suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, et tagada Euroopa kodanike ja ettevõtete andmete ning elutähtsate võrkude ja infosüsteemide kaitse, sealhulgas ühiskonna toimimise seisukohast elutähtsate taristute nagu transpordisüsteemide, tervishoiusüsteemide ja panganduse kaitse, samuti digitaalne ühtne turg, ning pakkuda peamisi küberturbeteenuseid.

(6)

Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet selles valdkonnas Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil.

(6)

Liidus on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, kuid teadus- ja tööstuskogukondade jõupingutused on killustatud ja kooskõlastamata ning neil puudub ühine missioon, mis piirab ELi konkurentsivõimet ning elutähtsate andmete, võrkude ja süsteemide tõhusat kaitset selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ja võrgustada ning neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada ja täiendada olemasolevat teadusuuringute, tehnoloogia, oskuste ja tööstusvõimekust liidu ning liikmesriikide tasandil. Arvestades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor seisab silmitsi oluliste probleemidega, nagu vajadus kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele, võib talle kasu tuua ühiskonna üldise mitmekesisuse esindamine, mõlema sugupoole tasakaalustatud esindatuse, etnilise mitmekesisuse ja puuetega inimeste diskrimineerimiseta esindatuse saavutamine, samuti tulevaste küberturvalisuse ekspertide jaoks juurdepääsu hõlbustamine teadmistele ja koolitusele, sealhulgas arvestades nende haridust mitteformaalses kontekstis, näiteks vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekides, kodanike tehnoloogiaprojektides, idufirmades ja mikroettevõtetes.

(6a)

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) on liidu küberturvalisuse sektori olulised osalejad, kes suudavad tänu oma paindlikkusele ja kiirusele pakkuda tipptasemel lahendusi. Kuid VKEd, kes ei ole spetsialiseerunud küberturvalisusele, on küberintsidentide suhtes üldiselt tundlikumad, sest tõhusate küberturvalisuslahenduste loomine nõuab suuri investeeringuid ja teadmisi. Seepärast on vaja, et pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevusvõrgustik (edaspidi „võrgustik“) pakuksid VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, et võimaldada neil end piisavalt kaitsta ja võimaldada küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatel VKEdel aidata kaasa liidu juhtpositsioonile kõnealuses valdkonnas.

(6b)

Eksperdiarvamused on olemas ka väljaspool tööstus- ja teadusuuringute valdkonda. Mittekaubanduslikes või kaubanduseelset laadi projektides ehk nn kodanike tehnoloogiaprojektides kasutatakse avatud standardeid, avatud andmeid ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara, et töötada välja tooteid ja teenuseid ühiskonna huvides ja avaliku hüvena. Need projektid aitavad suurendada küberohtudega seotud vastupanuvõimet, teadlikkust ja pädevust ning neil on oluline roll kõnealuse valdkonna tööstuse ja teadusuuringute suutlikkuse suurendamisel.

(6c)

„sidusrühmad“ – käesoleva määruse kontekstis muu hulgas tööstus, avaliku sektori asutused ja muud asutused, kus tegeletakse küberturvalisust käsitlevate operatiiv- ja tehniliste küsimustega, samuti kodanikuühiskond, sealhulgas ametiühingud, tarbijate ühendused, ning vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara kogukond, akadeemiline ja teaduskogukond;

(8)

Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga . See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust küberturvalisusega seotud teadusuuringute , innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

(8)

Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. See peaks andma programmi „Euroopa horisont“ ja digitaalse Euroopa programmi kaudu küberturvalisusega seotud finantstoetust ja toetust Euroopa Kaitsefondist kaitsevaldkonna meetmeteks ja kaitsega seotud halduskuludeks ning olema avatud Euroopa Regionaalarengu Fondile ja muudele programmidele, kui see osutub vajalikuks. See lähenemisviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida finantstoetust , mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse , innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas ning vältida dubleerimist.

(8a)

Sisseprojekteeritud turbe põhimõte, nagu on sätestatud komisjoni 13. septembri 2017. aasta ühisteatises „Vastupidavusvõime, heidutus ja kaitse: tugeva küberturvalisuse tagamine ELis“, hõlmab tipptasemel meetodeid, mille abil saab turvalisust suurendada kõigis toote või teenuse olelusringi etappides, alates turvalistest kavandamis- ja arendamismeetoditest, vähendades rünnetele vastuvõtlikke valdkondi, ning kaasates piisaval tasemel turvalisustestid ja turbeauditid. Toote kasutamise ja hoolduse ajal peavad tootjad või teenuseosutajad tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta kõrvaldada toote hinnangulise olelusringi kestel või sellest pikema aja vältel ilmnenud uued nõrkused või ohud. Selliseid uuendusi võivad luua ja pakkuda ka kolmandad osapooled. Uuenduste pakkumine on eelkõige vajalik üldkasutatavate taristute, toodete ja protsesside korral.

(8b)

Arvestades küberturvalisusega seotud probleemide ulatust ja pidades silmas investeeringuid küberturvalisuse võimekusse ja suutlikkusse mujal maailmas, peaksid liit ja selle liikmesriigid suurendama oma rahalist toetust teadus- ja arendustegevusele ja kasutuselevõtule küberturvalisuse valdkonnas. Mastaabisäästu saavutamiseks ja võrreldava kaitsetaseme tagamiseks kogu liidus peaksid liikmesriigid koondama oma jõupingutused Euroopa raamistikku, investeerides vajaduse korral pädevuskeskuse mehhanismi kaudu.

(8c)

Liidu konkurentsivõime ja küberturvalisuse rangeimate standardite edendamiseks rahvusvahelisel tasandil peaksid pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukond püüdma vahetada küberturvalisuse lahendusi, tooteid ja standardeid ning tehnilisi standardeid rahvusvahelise kogukonnaga. Tehnilised standardid hõlmavad etalonrakenduste loomist, mis avaldatakse avatud standardlitsentside alusel. Internetitaolise üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemitaristu üldise usaldusväärsuse ja vastupidavuse seisukohast on hädavajalik eelkõige just etalonrakenduste turvaline disainilahendus.

(9)

Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui selles osalevad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

(9)

Võttes arvesse, et käesoleva algatuse eesmärke saab kõige paremini saavutada, kui sellesse panustavad kõik liikmesriigid või võimalikult palju liikmesriike, peaksid hääleõiguse saama ainult need liikmesriigid, kes panustavad rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse, et ajendada liikmesriike osalema.

(12)

Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- ja sotsiaalsete aspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (23) kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga.

(12)

Riiklike koordineerimiskeskuste valiku peaksid tegema liikmesriigid. Lisaks vajalikule haldussuutlikkusele peaks keskustel olema tehnoloogilised eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või otsene juurdepääs neile teadmistele, eelkõige krüptograafia, IKT turbe teenuste, sissetungide avastamise, süsteemiturbe, võrguturbe, tarkvara ja rakenduste turbe või turbe ja privaatsuse inim- , eetiliste, sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide valdkonnas. Nad peaksid ka suutma tulemuslikult suhelda ja kooskõlastada tegevust tööstuse ja avaliku sektoriga, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (23) kohaselt nimetatud asutustega, ning teaduskogukonnaga , et luua küberturvalisuse teemal avaliku ja erasektori kestev dialoog. Lisaks tuleks asjakohaste teavitusvahendite abil suurendada üldsuse teadlikkust küberturvalisusest.

(14)

Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, plokiahel ning sellised kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka lahendusi . Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbelahendusi kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus ja küberturvalisuse pädevuskogukonna võrgustik peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbelahendusi . Samal ajal peaksid pädevuskeskus ja võrgustik olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada väljakutseid küberturvalisuse valdkonnas .

(14)

Esilekerkivad tehnoloogiad, näiteks tehisintellekt, asjade internet, kõrgjõudlusega andmetöötlus ja kvantarvutid, samuti kontseptsioonid nagu turvaline digitaalidentiteet tekitavad küberturvalisuse valdkonnas uusi väljakutseid, kuid pakuvad ka tooteid ja protsesse . Olemasolevate ja tulevaste IKT-süsteemide töökindluse hindamiseks ja kinnitamiseks on vaja katsetada turbetooteid ja -protsesse kõrgjõudlusega andmetöötlusel ja kvantarvutitel põhinevate rünnete vastu. Pädevuskeskus , võrgustik, Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused ja küberturvalisuse pädevuskogukond peaksid aitama edendada ja levitada uusimaid küberturbetooteid ja -lahendusi, sealhulgas kahesuguse kasutusega ja eelkõige neid lahendusi, mis aitavad organisatsioonidel olla pidevas suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamise ning asjakohase juhtimise seisundis. Pädevuskeskus ja võrgustik peaksid stimuleerima kogu innovatsioonitsüklit ja aitama ületada küberturvalisuse tehnoloogiate ja küberturbeteenuste innovatsiooni nn surmaoru . Samal ajal peaksid pädevuskeskus , võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema ka arendajate ja operaatorite teenistuses sellistes elutähtsates sektorites nagu transport, energeetika, tervishoid, finantsküsimused, valitsussektor, telekommunikatsioon, tootmine, kaitse ja kosmos, et aidata neil lahendada küberturvalisusega seotud probleeme ja teostada uuringuid võrkude ja infosüsteemide terviklikkuse ründamise mitmesuguste motiivide kohta, nagu kuritegevus, tööstusspionaaž, laimamine ja väärinfo levitamine .

(14a)

Küberohtude ja küberturvalisuse kiiresti muutuva olemuse tõttu peab liit suutma kiiresti ja pidevalt kohaneda selle valdkonna muutustega. Seega peaksid pädevuskeskus, võrgustik ja küberturvalisuse pädevuskogukond olema piisavalt paindlikud, et tagada nõuetekohane reageerimisvõime. Nad peaksid hõlbustama lahendusi, mis aitavad üksustel suutlikkust pidevalt arendada, et suurendada enda ja liidu vastupanuvõimet.

(14b)

Pädevuskeskuse eesmärk peaks olema saavutada liidu juhtpositsioon ja eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas ning tagada selle abil liidus rangeimad turvanormid, kindlustada andmete, infosüsteemide, võrkude ja elutähtsate taristute kaitse liidus, luua valdkonnas uusi kvaliteetseid töökohti, takistada ajude äravoolu, st Euroopa küberturvalisuse ekspertide kaotamist kolmandatele riikidele, ning pakkuda juba olemasolevatele riiklikele küberturvalisuse meetmetele Euroopa lisaväärtust.

(15)

Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida Euroopa küberturvalisuse pädevusvõrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning soodustama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmiste kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid.

(15)

Pädevuskeskusel peaks olema mitu põhifunktsiooni. Esiteks peaks pädevuskeskus edendama ja aitama koordineerida võrgustiku tööd ning toetama küberturvalisuse pädevuskogukonda. Keskus peaks edendama küberturvalisuse tehnoloogilist tegevuskava ning koondama ja jagama võrgustiku ja küberturvalisuse pädevuskogukonna kogutud eksperditeadmisi ning soodustama nende ja küberturvalisuse taristu kättesaadavust. Teiseks peaks keskus rakendama digitaalse Euroopa programmi ja programmi „Euroopa horisont“ asjakohaseid osi, eraldades toetusi, üldjuhul lähtuvalt projektikonkursist. Kolmandaks peaks pädevuskeskus edendama liidu, liikmesriikide ja/või tööstuse ühiseid investeeringuid ning kooskõlas digitaalse Euroopa programmiga ühiseid koolitusvõimalusi ja teadlikkuse suurendamise programme kodanike ja ettevõtjate jaoks, et kaotada oskuste nappus. Pädevuskeskus peaks pöörama erilist tähelepanu sellele, et anda küberturvalisuse valdkonnas võimalusi VKEdele.

(16)

Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

(16)

Pädevuskeskus peaks stimuleerima ja toetama küberturvalisuse pädevuskogukonna tegevuse koordineerimist ja selle käigus tehtavat pikaajalist strateegilist koostööd, mis hõlmaks suurt, avatud , valdkondadevahelist ja mitmekesist küberturvalisuse tehnoloogia valdkonnas Euroopa osalejate rühma. See kogukond peaks eelkõige hõlmama teadusasutusi, sealhulgas neid, kes tegelevad küberturbe eetikaga, pakkumispoolset tööstust, nõudluspoolset tööstust , sealhulgas VKEsid, ja avalikku sektorit. Küberturvalisuse pädevuskogukond peaks tagama sisendid pädevuskeskuse tegevuse ja töökava jaoks ning lõikama kasu pädevuskeskuse ja võrgustiku kogukonna arendamise tegevusest, kuid ei tohiks olla projektikonkursside ja pakkumismenetluste puhul muul viisil privilegeeritud.

(16a)

Pädevuskeskus peaks pakkuma asjakohast toetust ENISA-le, et see saaks täita ülesandeid, mis on kindlaks määratud direktiiviga (EL) 2016/1148 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/XXX  (1a) („küberturvalisust käsitlev õigusakt“). Seetõttu peaks ENISA andma pädevuskeskusele rahastamisprioriteetide kindlaks määramise ülesande täitmiseks vajalikke andmeid.

(17)

Selleks et reageerida nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus.

(17)

Selleks et reageerida avaliku sektori vajadustele ning nii nõudlus- kui ka pakkumispoolse tööstuse vajadustele, peaks pädevuskeskuse ülesanne pakkuda avalikule sektorile ja tööstusharule küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi lähtuma nii IKT toodetest , protsessidest ja teenustest kui ka kõigist muudest tööstuslikest ja tehnoloogilistest toodetest , protsessidest ning lahendustest, mille puhul tuleb tagada küberturvalisus. Eelkõige peaks pädevuskeskus hõlbustama selliste dünaamiliste ettevõtte tasandi lahenduste kasutuselevõttu, milles keskendutakse täies mahus organisatsioonide, sealhulgas inimeste, protsesside ja tehnoloogia suutlikkuse suurendamisele, et kaitsta organisatsioone pidevalt muutuvate küberohtude eest.

(17a)

Küberturvalisuse pädevuskeskus peaks toetama tipptasemel küberturbetoodete ja -lahenduste, eriti rahvusvaheliselt tunnustatud lahenduste laialdast kasutuselevõttu.

(18)

Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

(18)

Kuigi pädevuskeskus ja võrgustik peaksid proovima saavutada koostoimet ja kooskõlastamist küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsesektori vahel, rakendatakse programmist „Euroopa horisont“ rahastatavaid projekte kooskõlas määrusega XXX [programmi „Euroopa horisont“ määrus], milles on sätestatud, et programmi „Euroopa horisont“ raames läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes keskendutakse tsiviilrakendustele.

(19)

Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema lepinguline alus.

(19)

Selleks et tagada struktureeritud ja jätkusuutlik koostöö, peaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste suhtel olema liidu tasandil ühtlustatud lepinguline alus.

(20)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse vastutus ja tegevuse läbipaistvus.

(20)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada pädevuskeskuse ning rahastust saavate ettevõtete vastutus ja tegevuse läbipaistvus.

(20a)

Kasutuselevõtuprojektide rakendamise, eelkõige nende projektide puhul, mis on seotud Euroopa tasandil kasutatava taristu ja suutlikkuse või ühishangetega, võib jagada eri rakendamisetappideks, näiteks eraldi pakkumused riist- ja tarkvara ülesehituse, nende tootmise, käitamise ja hoolduse jaoks, seejuures võivad ettevõtted osaleda ainult ühes etapis, ja nõudega, et ühe või mitme etapi abisaajad täidaksid Euroopa isevastutuse või kontrolli teatavaid tingimusi.

(20b)

Kuna ENISA on spetsiaalne liidu küberturvalisuse amet, peaks pädevuskeskus püüdma saavutada sellega võimalikult suurt sünergiat ning nõukogu peaks konsulteerima ENISAga, kuna ametil on kogemused kõigis küberturvalisusega seotud küsimustes, eelkõige seoses teadusuuringutega seotud projektidega.

(20c)

Nõukogusse esindaja nimetamise protsessis peaks Euroopa Parlament lisama üksikasjad volituste kohta, sealhulgas kohustuse anda korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile või vastutavatele parlamendikomisjonidele.

(21)

Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas, peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses.

(21)

Võttes arvesse nende eksperditeadmisi küberturvalisuse valdkonnas ja selleks, et tagada võimalikult suur sünergia , peaks komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskusel ning Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametil (ENISA) olema aktiivne roll küberturvalisuse pädevuskogukonna ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu tegevuses. ENISA peaks jätkama oma strateegiliste eesmärkide täitmist, eelkõige küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas, nagu on kindlaks määratud määruses (EL) 2019/XXX [küberturvalisuse määrus]  (1a) , samal ajal kui pädevuskeskus peaks toimima küberturvalisuse operatiivasutusena.

(24)

Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle.

(24)

Liikmesriikide ja komisjoni esindajatest koosnev pädevuskeskuse nõukogu peaks kindlaks määrama pädevuskeskuse tegevuse üldsuuna ning tagama, et pädevuskeskus täidab oma ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Nõukogule tuleks anda õigus koostada pädevuskeskuse eelarve ja kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad, kehtestada pädevuskeskuse otsuste tegemiseks läbipaistev kord, võtta vastu pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastane strateegiline kava, mis kajastab pädevuskeskuse eesmärkide saavutamisel ja ülesannete täitmisel seatud prioriteete, võtta vastu pädevuskeskuse kodukord, nimetada ametisse tegevdirektor ning otsustada tegevdirektori ametiaja pikendamise ja lõpetamise üle. Sünergilisest toimest kasu saamiseks peaks ENISA olema nõukogus alaline vaatleja ja andma oma panuse pädevuskeskuse töösse, sealhulgas konsulteeritakse ENISAga mitmeaastase strateegilise kava ning töökava ja rahastamiseks valitud meetmete loetelu osas.

(24a)

Nõukogu peaks püüdma tutvustada pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks.

(25)

Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus.

(25)

Pädevuskeskuse nõuetekohaseks ja tulemuslikuks toimimiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tagama, et nõukogu liikmeteks nimetatavatel isikutel on vajalikud erialateadmised ja kogemused. Komisjon ja liikmesriigid peaksid püüdma ka piirata oma esindajate vahetumist nõukogus, et tagada selle töö järjepidevus ja saavutada sooline tasakaal .

(25a)

Komisjoni hääle kaal nõukogu otsustes peaks olema vastavuses ELi eelarvelise panusega pädevuskeskusesse kooskõlas komisjoni vastutusega tagada liidu eelarve nõuetekohane täitmine liidu huvides, nagu on sätestatud aluslepingutes.

(26)

Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.

(26)

Pädevuskeskuse sujuvaks toimimiseks tuleb tegevdirektori läbipaistval viisil ametisse nimetamisel arvesse võtta tema teeneid, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning küberturvalisuse alaseid teadmisi ja kogemusi ning et tegevdirektori ülesandeid täidetaks täiesti sõltumatult.

(27)

Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös.

(27)

Pädevuskeskusel peaks olema nõuandva organina tööstuse ja teaduse nõuandekogu, mis tagaks regulaarse ja asjakohaselt läbipaistva dialoogi erasektori, tarbijate organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmadega . See peaks ühtlasi andma tegevdirektorile ja nõukogule sõltumatut nõu kasutuselevõtu ja hangete asjus . Tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaks keskenduma sidusrühmade jaoks olulistele küsimustele ja juhtima neile pädevuskeskuse nõukogu tähelepanu. Tööstuse ja teaduse nõuandekogu koosseis ja sellele määratud ülesanded, näiteks sellega konsulteerimine töökava asjus, peaksid tagama sidusrühmade piisava esindatuse pädevuskeskuse töös. Tööstusharu sidusrühmadele tuleks eraldada miinimumarv kohti, pöörates erilist tähelepanu VKEde esindatusele.

(28)

Pädevuskeskus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse kaudu.

(28)

Pädevuskeskus ja selle tegevus peaks saama tööstuse ja teaduse nõuandekogu kaudu kasu konkreetsetest eksperditeadmistest ning ulatuslikust ja asjakohasest sidusrühmade esindatusest, mis on tagatud programmi „Horisont 2020“ kestel küberturvalisuse alase avaliku ja erasektori lepingulise partnerluse ning küberturvalisuse pädevusvõrgustikuga seotud programmi „Horisont 2020“ katseprojektide kaudu. Pädevuskeskus ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu peaksid vajaduse korral kaaluma olemasolevate struktuuride, näiteks töörühmade kopeerimist.

(28a)

Pädevuskeskus ja selle organid peaksid kasutama varasemaid ja praegusi algatusi, nagu küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus (cPPP), Euroopa küberjulgeoleku organisatsioon (ECSO), ning katseprojekt ja ettevalmistav tegevus seoses tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara audititega (EL FOSSA).

(29)

Pädevuskeskus peaks vastu võtma huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskirjad. Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (24). Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(29)

Pädevuskeskus peaks vastu võtma oma liikmete, organite ja töötajate, nõukogu ning tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja kogukonna huvide konfliktide vältimise , tuvastamise ja neile lahenduse leidmise eeskirjad . Liikmesriigid peaksid tagama riiklikes koordineerimiskeskustes huvide konfliktide vältimise, tuvastamise ja lahendamise . Pädevuskeskus peaks kohaldama ka asjaomaseid liidu sätteid, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (24). Pädevuskeskuse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr XXX/2018. Pädevuskeskus peaks teabe, eelkõige tundliku, kuid salastamata teabe ja ELi salastatud teabe käitlemisel järgima liidu institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid ja liikmesriikide õigusakte.

(31)

Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt kogu asjakohase teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(31)

Pädevuskeskus peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt, edastama õigeaegselt ja põhjalikult teabe ning reklaamima oma tegevust, sealhulgas üldsusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Keskus peaks edastama avalikkusele ja kõigile huvitatud osapooltele küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmete nimekirja ning peaks avalikustama nende koostatud huvide deklaratsioonid vastavalt artiklile 42. Pädevuskeskuse organite kodukord tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(31a)

On soovitatav, et nii pädevuskeskus kui ka riiklikud koordineerimiskeskused jälgiksid ja järgiksid niivõrd kui võimalik rahvusvahelisi standardeid, et soodustada üleilmsete parimate tavade omaksvõttu.

(33a)

Komisjonil peaks olema õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et määrata kindlaks pädevuskeskuse ja riiklike koordineerimiskeskuste lepinguliste kokkulepete elemendid, samuti kriteeriumid, mille alusel hinnata ja akrediteerida üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes  (1a) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(34)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust ning vähendada samal ajal liidu digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu, säilitada ja arendada liidu küberturvalisuse tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusvaldkondade konkurentsieeliseks, ei saa liikmesriigid piisavalt saavutada, kuna olemasolevad piiratud ressursid on hajutatud ning lähtuvalt vajalike investeeringute mahust, aga seda on tegevuse põhjendamatu dubleerimise vältimise, investeeringute kriitilise massi saavutamisele kaasaaitamise ning avaliku sektori rahastamise optimaalse kasutamise tagamise tõttu parem saavutada liidu tasandil. Lisaks saab ainult liidu tasandi meetmetega tagada küberturvalisuse kõrgeima taseme kõigis liikmesriikides ja seega kõrvaldada mõnedes liikmesriikides esinevad turvalüngad, mis tekitavad turvalünki kogu liidus. Seega võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„küberturvalisus“ – võrgu- ja infosüsteemide , nende kasutajate ja muude isikute kaitse küberohtude eest;

1)

„küberturvalisus“ – kõik tegevused, mis on vajalikud, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme , nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

1a)

2)

„ küberturvalisuse tooted ja lahendused “ – IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja mõjutatud isikuid küberohtude eest;

2)

„tooted ja protsessid “ – kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud IKT tooted, teenused või protsessid, mille eriotstarve on kaitsta andme-, võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja muid isikuid küberohtude eest;

2a)

3)

„avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

3)

„avaliku sektori asutus“ – valitsusasutus või muu riiklik haldusasutus, sealhulgas riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi avalik-õiguslikud nõuandeorganid või muud füüsilised või juriidilised isikud, kes täidavad liidu ja liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas erikohustusi;

4)

„osalev liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

4)

„panustav liikmesriik“ – liikmesriik, kes panustab vabatahtlikult rahaliselt pädevuskeskuse haldus- ja tegevuskulude katmisesse.

4a)

„Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/XXXX  (1a) määratletud juriidiline isik.

a)

säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks;

a)

arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist , tööstuslikku, akadeemilist ja teadusuuringute alase asjatundlikkuse võimekust ja suutlikkust , mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks ning liidu kodanike, äriühingute ja avaliku halduse andmete paremaks kaitseks ;

aa)

täiustada võrgu- ja infosüsteemide taristu, sealhulgas kriitilise tähtsusega taristu, interneti ja liidus üldkasutatava riist- ja tarkvara vastupanuvõimet ja usaldusväärsust;

b)

suurendada liidu küberturvalisuse tööstuse konkurentsivõimet ja muuta küberturvalisus liidu muude tööstusharude jaoks konkurentsieeliseks.

ba)

suurendada liidus teadlikkust küberturvalisusega seotud ohtudest ning seonduvatest ühiskondlikest ja eetilistest mõjudest ja murekohtadest ning vähendada oskuste nappust küberturvalisuse vallas;

bb)

arendada liidu juhtrolli küberturvalisuse valdkonnas ja tagada rangeimad küberturvalisuse standardid kogu liidus;

bc)

tugevdada liidu konkurentsivõimet ja suutlikkust, vähendades samal ajal selle digitaalset sõltuvust, suurendades liidus välja töötatud küberturvalisuse toodete, protsesside ja teenuste kasutuselevõttu;

bd)

tugevdada kodanike, tarbijate ja ettevõtjate usaldust digimaailma vastu ja aidata nii kaasa digitaalse ühtse turu strateegia eesmärkide saavutamisele;

1.

soodustada ja aidata koordineerida artiklis 6 osutatud riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku (edaspidi „võrgustik“) ning artiklis 8 osutatud küberturvalisuse pädevuskogukonn a tööd;

1.

luua, hallata ja soodustada artiklis 6 osutatud võrgustiku ning artiklis 8 osutatud kogukonna tööd;

2.

aidata rakendada määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa, eelkõige määruse (EL) nr XXX (26) [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (27) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides;

2.

koordineerida määrusega nr XXX loodud digitaalse Euroopa programmi küberturvalisuse osa elluviimist , eelkõige määruse (EL) nr XXX (26) [digitaalse Euroopa programm] artikliga 6 seotud meetmeid, ning määrusega nr XXX (27) loodud programmi „Euroopa horisont“ küberturvalisuse osa, eelkõige otsuse nr XXX (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm) I lisa II samba jaotist 2.2.6 [eriprogrammi viitenumber], ning muude liidu programmide küberturvalisuse osa, kui see on sätestatud liidu õigusaktides , ja aidata kaasa määrusega (EL) 2019/XXXX loodud Euroopa Kaitsefondist rahastatud meetmete rakendamisele ;

3.

suurendada tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast võimekust, teadmisi ja taristuid, täites järgmisi ülesandeid:

3.

suurendada ühiskonna, tööstusharude, avaliku sektori ja teaduskogukondade käsutuses olevat küberturvalisuse alast vastupanuvõimet, võimekust, suutlikkust, teadmisi ja taristuid, täites tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristuid ja seotud teenuseid arvesse võttes järgmisi ülesandeid:

a)

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul hankides , täiustades ja käitades neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning tehes need kättesaadavaks tööstuse ( sealhulgas VKEd ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

a)

hankides, täiustades ja käitades pädevuskeskuse rajatisi ja nendega seotud teenuseid õiglasel , avatud ja läbipaistval viisil ning tehes need kättesaadavaks tööstuse ( eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

b)

tipptasemel küberturvalisuse tööstus- ja teadustaristute ning nendega seotud teenuste puhul toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid taristuid ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse ( sealhulgas VKEd ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

b)

toetades muid üksusi, sealhulgas rahaliselt, et nad saaksid hankida, täiustada ja käitada neid rajatisi ja nendega seotud teenuseid ning teha need kättesaadavaks tööstuse ( eelkõige VKEde ), avaliku sektori ning uurimis- ja teaduskogukonna mitmesuguste kasutajate jaoks kogu liidus;

ba)

pakkudes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse valdkonna idufirmadele, VKEdele, mikroettevõtjatele, assotsiatsioonidele, üksikekspertidele ja tsiviiltehnilistele projektidele;

bb)

rahastades tarkvara turvakoodi auditeid ja seotud täiustusi vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele, mida tavaliselt kasutatakse taristu, toodete ja protsesside jaoks;

c)

pakkudes küberturvalisuse alaseid teadmisi ja tehnilist abi tööstusharule ja avaliku sektori asutustele, eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust;

c)

hõlbustades küberturvalisuse alaste teadmiste ja tehnilise abi jagamist muu hulgas kodanikuühiskonnale, tööstusharule ja avaliku sektori asutustele ning akadeemilisele ja teaduskogukonnale , eelkõige toetades meetmeid, mille eesmärk on suurendada võrgustikus ja küberturvalisuse pädevuskogukonnas olemasolevate eksperditeadmiste kättesaadavust , et täiustada liidus kübervastupidavusvõimet ;

ca)

edendades sisseprojekteeritud turvet kui taristute, toodete ja teenuste arendamise, alahoidmise, käitlemise ja ajakohastamise protsessi põhimõtet; eelkõige toetades tipptasemel meetodeid turvalisuse suurendamiseks, piisaval tasemel turvalisuse testimist ja turbeauditeid ning sealhulgas tootja või teenuseosutaja kohustust tegema kättesaadavaks uuendused, mille abil viivituseta parandada ilmnenud uusi haavatavaid külgi või ohte, et pikendada toote hinnangulist olelusringi kestust, või võimaldades kolmandal osapoolel selliseid uuendusi toota ja pakkuda;.

cb)

toetades lähtekoodi panustamise poliitikat ja selle väljatöötamist, eriti avaliku sektori asutuste puhul, kus kasutatakse vaba- ja avatud lähtekoodiga tarkvara projekte;

cc)

tuues kokku sidusrühmi tööstusharust, ametiühingutest, akadeemilistest ringkondadest, teadusasutustest ja avalik-õiguslikest üksustest, et tagada pikaajaline koostöö küberturvalisuse toodete ja protsesside väljatöötamisel ja rakendamisel, sealhulgas ressursside ning vajaduse korral selliste toodete ja protsesside kohta teabe koondamine ja jagamine;

4.

aidata kaasa tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste ulatuslikule kasutuselevõtule kogu majanduses , täites järgmisi ülesandeid:

4.

aidata kaasa tipptasemel ja kestlike küberturvalisuse toodete ja protsesside ulatuslikule kasutuselevõtule kogu liidus , täites järgmisi ülesandeid:

a)

stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu avaliku sektori asutuste ja kasutavate tööstusharude poolt;

a)

stimuleerides küberturvalisuse teadusuuringuid ning liidu küberturvalisuse toodete ja terviklike protsesside väljatöötamist ja kasutuselevõttu kogu innovatsioonitsükli jooksul, muu hulgas avaliku sektori asutuste , tööstuse ja turu poolt;

b)

abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid uusimate küberturvalisuse lahenduste kasutuselevõtu ja integreerimise käigus ;

b)

abistades avaliku sektori asutusi, nõudluspoolset tööstust ja muid kasutajaid nende vastupidavusvõime suurendamisel tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside kasutuselevõtu ja integreerimise abil ;

c)

toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste hankeid avaliku sektori asutuste nimel;

c)

toetades eelkõige avaliku sektori asutusi tipptasemel küberturvalisuse toodete ja lahenduste riigihangete korraldamisel või korraldades tipptasemel küberturvalisuse toodete ja protsesside hankeid avaliku sektori asutuste nimel , sealhulgas pakkudes toetust hangete puhul, et suurendada avaliku sektori investeeringute turvalisust ja neist saadavat kasu ;

d)

andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele ja VKEdele , et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele ja suudaksid hankida investeeringuid;

d)

andes rahalist toetust ja tehnilist abi küberturvalisuse idufirmadele , VKEdele, mikroettevõtjatele, üksikekspertidele, üldkasutatavatele vabavara ja avatud lähtekoodiga tarkvara projektidele ning tsiviiltehnilistele projektidele, et suurendada küberturvalisuse alast asjatundlikkust , et nad pääseksid potentsiaalsetele turgudele , looksid kasutusvõimalusi ja suudaksid hankida investeeringuid;

5.

tutvustada küberturvalisuse valdkonda ja vähendada küberturvalisuse oskuste nappust liidus, täites järgmisi ülesandeid:

5.

tutvustada küberturvalisuse valdkonda, vähendada küberturvalisuse oskuste nappust ja tugevdada oskuste taset liidus, täites järgmisi ülesandeid:

-a)

a)

toetades küberturvalisuse oskuste edasiarendamist, vajaduse korral koos asjaomaste ELi asutuste ja organite , sh ENISAga;

a)

toetades küberturvalisuse oskuste ja pädevuste edasiarendamist, koondamist ja jagamist kõigil asjakohastel haridustasanditel, toetades eesmärki saavutada sooline tasakaal, hõlbustades ühiseid kõrgtasemel küberturvalisuse alaseid teadmisi ning aidates kaasa kasutajate ja taristute vastupanuvõimele kogu liidus koostöös võrgustikuga ning vajaduse korral kooskõlastades asjaomaste ELi ametite ja organitega , sealhulgas ENISAga;

a)

andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast;

a)

andes rahalist toetust küberturvalisuse teadusuuringutele, lähtudes ühisest, pidevalt hinnatavast ja täiustatavast mitmeaastasest strateegilisest, tööstuslikust, tehnoloogia ja teadusuuringute tegevuskavast , millele osutatakse artiklis 13 ;

b)

toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu ja võrgustikuga ;

b)

toetades järgmise põlvkonna küberturvalisuse alase tehnoloogilise võimekuse teemalisi suuremahulisi teadusuuringuid ja näitlikustamisprojekte koostöös tööstusharu , akadeemilise ja teaduskogukonnaga, avaliku sektori ja ametiasutustega, seahulgas võrgustiku ja kogukonnaga ;

ba)

tagades põhiõiguste ja eetiliste põhimõtete järgimise pädevuskeskuse rahastatud küberturvalisuse valdkonna teadusuuringutes;

bb)

jälgides aruandeid kogukonna avastatud nõrkuste kohta ning hõlbustades nõrkuste avaldamist, arenduspakettide, paranduste ja lahenduste väljatöötamist ning nende levitamist;

bc)

jälgides koostöös ENISAga uuringute tulemusi, mis puudutavad pahatahtlikuks kübertegevuseks kasutatavaid iseõppivaid algoritme ning toetades direktiivi 2016/1148/EL rakendamist;

bd)

toetades uuringuid küberkuritegevuse valdkonnas;

be)

toetades selliste toodete ja protsesside uurimist ja arendamist, mida võib piiranguteta uurida, jagada ja üles ehitada, eelkõige kontrollitud ja kontrollitava riist- ja tarkvara valdkonnas, tihedas koostöös tööstusharu, võrgustiku ja kogukonnaga;

c)

toetades küberturvalisuse tehnoloogia standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni;

c)

toetades küberturvalisuse ametliku ja mitteametliku standardimise teadusuuringuid ja innovatsiooni ning küberturvalisuse tehnoloogia sertifitseerimist, sidudes seda olemasoleva tööga ning vajaduse korral tihedas koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide, sertifitseerimisasutuste ja ENISAga ;

ca)

pakkudes VKEdele eritoetust, hõlbustades nende juurdepääsu teadmistele ja koolitusele, võimaldades neile kohandatud juurdepääsu pädevuskeskuse ja võrgustiku toetatud teadus- ja arendustegevuse tulemustele, et suurendada konkurentsivõimet;

7.

suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid:

7.

suurendada tsiviil- ja kaitsesektori vahelist koostööd küberturvalisuse topeltkasutusega tehnoloogiate ja rakenduste puhul, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused :

8.

suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid:

8.

suurendada seoses Euroopa Kaitsefondiga küberturvalisuse tsiviil- ja kaitsemõõtme vahelist koostoimet, täites järgimisi ülesandeid , mis peavad olema reageerivad ja kaitsvad küberkaitsetehnoloogiad, -rakendused ja -teenused :

ba)

abistades ja nõustades komisjoni seoses määruse (EL) 2019/XXX [määruse (EÜ) nr 428/2009 uuesti sõnastamine, mida kavandatakse ettepanekuga COM(2016)0616] rakendamisega.

8a.

a)

eeskirjad , mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;

a)

erieeskirjad , mis reguleerivad taristu või võimekuse käitamist, sealhulgas vajaduse korral tegevuse usaldamist rajatisi pakkuva üksuse hoolde lähtuvalt pädevuskeskuse kindlaks määratavatest kriteeriumidest;

ba)

erieeskirjad, millega reguleeritakse rakendamise eri etappe;

bb)

asjaolu, et liidu toetuse tulemusena on juurdepääs võimalikult avatud ja nii suletud kui vaja, ja et korduvkasutus on võimalik.

a)

toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna koordineerimisel;

a)

toetada pädevuskeskust selle eesmärkide saavutamisel ja eelkõige küberturvalisuse pädevuskogukonna loomisel ja koordineerimisel;

b)

lihtsustada tööstusharu ja liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;

b)

edendada, julgustada ja lihtsustada kodanikuühiskonna, tööstusharu (eelkõige idufirmade ja VKEde), akadeemilise ja teaduskogukonna ning liikmesriigi tasandi muude osalejate osalemist piiriülestes projektides;

ba)

tegutseda muudest liidu programmidest, nagu InvestEU või ühtse turu programm, rahastatavate küberturvalisuse toodete ja protsesside ühtse kontaktpunktina, eelkõige VKEde jaoks, kostöös muude sarnaseid ülesandeid täitvate üksustega;

c)

panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse tööstuslike väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;

c)

panustada koos pädevuskeskusega sektoripõhiste küberturvalisuse väljakutsete kindlakstegemisse ja nendega tegelemisse;

ca)

teha tihedat koostööd riiklike standardiorganisatsioonidega, et edendada olemasolevate standardite kasutuselevõttu ja kaasata uute standardite koostamisse kõik asjaomased sidusrühmad, eelkõige VKEd;

e)

luua koostoimet asjaomaste riikliku ja piirkondliku tasandi tegevustega;

e)

luua koostoimet asjaomaste riikliku , piirkondliku ja kohaliku tasandi tegevustega;

fa)

edendada ja levitada ühiseid minimaalseid küberturvalisust käsitlevaid õppekavasid koostöös liikmesriikide asjaomaste organitega;

g)

tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul või piirkondlikul tasandil;

g)

tutvustada ja levitada võrgustiku, küberturvalisuse pädevuskogukonna ja pädevuskeskuse asjakohaseid töötulemusi riiklikul , piirkondlikul või kohalikul tasandil;

h)

hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.

h)

hinnata koordineerimiskeskusega samas liikmesriigis asutatud üksuste ja isikute taotlusi saada küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmeks.

a)

teadusuuringud ,

a)

akadeemilised või teadusuuringud ,

ca)

eetika,

cb)

ametlik ja tehniline standardimine ning tehnilised kirjeldused.

5a.

a)

võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad;

a)

võtab vastu mitmeaastase strateegilise kava, milles on märgitud pädevuskeskuse peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnangulised rahalised vajadused ja rahastamisallikad , võttes arvesse ENISA antud nõu ;

b)

võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust;

b)

võtab vastu pädevuskeskuse töökava, raamatupidamise aastaaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande lähtuvalt tegevdirektori ettepanekust , võttes arvesse ENISA antud nõu ;

e)

võtab vastu kriteeriumid ja menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetena;

e)

võtab vastu menetlused, mille alusel hinnatakse ja akrediteeritakse üksusi kogukonna liikmetena;

ea)

võtab vastu artikli 10 lõikes 2 osutatud töökorra;

ga)

võtab vastu pädevuskeskuse läbipaistvuseeskirjad;

i)

loob küberturvalisuse pädevuskogukonna liikmetega töörühmi;

i)

loob kogukonna liikmetega töörühmi , võttes arvesse alaliste vaatlejate nõuandeid ;

l)

tutvustab pädevuskeskust kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja muuta see maailmas tipptasemel küberturvalisusasutuseks ;

l)

tutvustab pädevuskeskuse koostööd üleilmsete osalejatega ;

r)

võtab vastu pettusevastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga , pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi;

r)

võtab vastu pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia, mis on proportsionaalses vastavuses pettuse ja korruptsiooni riskiga , pidades silmas rakendatavate meetmete tasuvusanalüüsi , ning võtab vastu terviklikud kaitsemeetmed liidu õiguse rikkumistest teatajate jaoks kooskõlas kohaldatavate liidu õigusaktidega ;

s)

võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse arvutamise metoodika;

s)

võtab vastu liikmesriikide rahalise toetuse ulatusliku määratluse ja liikmesriikide vabatahtliku toetuse summa arvutamise metoodika , mida võib vastavalt kõnealusele määratlusele kajastada rahalise toetusena, mille arvutus tehakse iga eelarveaasta lõpus ;

a)

pädevuskeskuse ja võrgustiku juhtimine ja struktuur;

b)

pädevuskeskuse ja võrgustiku eelarve jaotus;

c)

mitme liikmesriigi ühismeetmed, mida võimaluse korral täiendatakse liidu eelarvest vastavalt punkti b kohaselt tehtud otsusele.

c)

koostab pärast nõukogu ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

c)

koostab pärast nõukogu , tööstuse ja teaduse nõuandekogu, ENISA ja komisjoniga konsulteerimist ning esitab nõukogule vastuvõtmiseks pädevuskeskuse mitmeaastase strateegilise kava projekti ja iga-aastase töökava projekti, milles kirjeldatakse töökava jaoks vajalikke projektikonkursse, osalemiskutseid ja hankemenetlusi ning esitatakse liikmesriikide ja komisjoni vastavate kulude eelarvestus;

h)

koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande edusammude kohta;

h)

koostab järelhindamise tulemuste alusel võetavaid järelmeetmeid sisaldava tegevuskava ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile ja Euroopa Parlamendile aruande edusammude kohta;

l)

kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

l)

kiidab pärast tööstuse ja teaduse nõuandekogu ja ENISAga konsulteerimist heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja, tuginedes pingereale, mille on koostanud sõltumatute ekspertide kogu;

s)

koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

s)

koostab tegevuskava sise- või välisauditiaruannete ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste järelduste põhjal järelmeetmete võtmiseks ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja Euroopa Parlamendile kaks korda aastas ja nõukogule korrapäraselt;

v)

tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega;

v)

tagab hästi toimiva suhtluse liidu institutsioonidega ning annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral aru ;

1)

annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;

1)

annab tegevdirektorile ja nõukogule nõukogu määratud tähtaegade piires strateegilisi nõuandeid ja teavet pädevuskeskuse suunamiseks ja tema tegevuseks tööstuse ja teadusuuringute ja nende kasutuselevõtu vallas ning töökava ja mitmeaastase strateegilise kava koostamiseks;

1a)

3)

edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ning kogub nende kohta tagasisidet.

3)

edendab pädevuskeskuse töökava ja mitmeaastast strateegilist kava ja kogub nende kohta tagasisidet ning annab nõukogule nõuandeid, kuidas pädevuskeskuse strateegia suunamist ja tegevust parandada .

a)

1 981 668 000 eurot digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 23 746 000 eurot halduskulude katmiseks.

a)

1 780 954 875 eurot 2018. aasta hindades (1 998 696 000 eurot jooksevhindades) digitaalse Euroopa programmist, sh kuni 21 385 465 eurot 2018. aasta hindades ( 23 746 000 eurot jooksevhindades) halduskulude katmiseks.

ba)

Summa Euroopa Kaitsefondist pädevuskeskuse kaitsealase tegevuse jaoks, sealhulgas kõigi seotud halduskulude katmiseks, nagu kulud, mida pädevuskeskus võib kanda Euroopa Kaitsefondi raames rakendatavate meetmete projektijuhina.

a)

osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;

a)

liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus halduskulude katmises;

b)

osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;

b)

liidu ja osalevate liikmesriikide rahaline osalus tegevuskulude katmises;

ca)

määruse (EL) 2019/XXX [Euroopa Kaitsefond] artiklit 22 [„Tulemuste omandiõigus“], artiklit 23 [„Tulemuste omandiõigus“] ja artiklit 30 [„Eeskirjade kohaldamine salastatud teabe valdkonnas“] kohaldatakse pädevuskeskuse poolse kõigis kaitsealastes meetmetes osalemise suhtes, kui see on sätestatud töökavas, ning lihtlitsentside väljastamist võib piirata liikmesriikides asutatud või asutatuks peetavate ning liikmesriikide ja/või liikmesriikide kodanike kontrollitavate kolmandate isikutega.