This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018AE1556
Opinion of the European Economic and Social Committee on ‘Proposal for a Council Directive laying down rules relating to the corporate taxation of a significant digital presence’ (COM(2018) 147 final — 2018/0072 (CNS)) ‘Proposal for a Council Directive on the common system of a digital services tax on revenues resulting from the provision of certain digital services’ (COM(2018) 148 final — 2018/0073 (CNS))
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“ [COM(2018) 147 final – 2018/0072 (CNS)] ja „Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“ [COM(2018) 148 final – 2018/0073 (CNS)]
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“ [COM(2018) 147 final – 2018/0072 (CNS)] ja „Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“ [COM(2018) 148 final – 2018/0073 (CNS)]
EESC 2018/01556
ELT C 367, 10.10.2018, p. 73–77
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
10.10.2018 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 367/73 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad“
[COM(2018) 147 final – 2018/0072 (CNS)]
ja
„Ettepanek: nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi“
[COM(2018) 148 final – 2018/0073 (CNS)]
(2018/C 367/14)
|
Raportöör: |
Krister ANDERSSON |
|
Kaasraportöör: |
Petru Sorin DANDEA |
|
Konsulteerimistaotlus |
Euroopa Liidu Nõukogu, 11.4.2018 |
|
Õiguslik alus |
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115 |
|
Vastutav sektsioon |
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon |
|
Vastuvõtmine sektsioonis |
27.6.2018 |
|
Vastuvõtmine täiskogus |
12.7.2018 |
|
Täiskogu istungjärk nr |
536 |
|
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid) |
175/6/3 |
1. Järeldused ja soovitused
|
1.1. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitab digitaalmaksu algatusi ning annab sellega uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, tuues selge näite sellest, kuidas võiks muuta praeguseid maksustamispõhimõtteid. |
|
1.2. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates muutub kogu majandus digitaalseks ja komitee on sarnaselt komisjonile kindlalt veendunud, et lõpuks peab lahendus olema ülemaailmne, et kasutada üleilmse juhtimise ja üleilmsete eeskirjade abil paremini ära globaliseerumise eeliseid. Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks. |
|
1.3. |
Komitee on seisukohal, et väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel. Komitee rõhutab vajadust õiglaste ja konsensuslike lahenduste järele. |
|
1.4. |
Komitee on seisukohal, et mõjuhinnangut tuleks täiendada analüüsiga selle kohta, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Samuti tuleb selle käigus tuua esile ettepaneku mõju VKEdele. |
|
1.5. |
Komisjoni väljapakutud teatud digiteenuste maksustamise ajutise meetmega ei maksustata mitte äriühingu tulusid, vaid käivet. Komitee rõhutab, et see lähenemisviis erineb ülemaailmsest äriühingu maksusüsteemist, mis põhineb kasumi maksustamisel, ent tunnistab, et füüsilise kohaloluta digitaalsetelt ettevõtetelt ei laeku müüjariigile äriühingu tulumaksu. |
|
1.6. |
Komitee on mures, et selline nihe maksustamises on kasulik paljude tarbijatega suurematele majandustele väiksemate eksportivate majanduste arvelt. Komitee toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus, olgu lühi- või pikaajaline, peab andma õiglaseid ja võrdseid majandustulemusi kõigi Euroopa Liidus majanduste jaoks. |
|
1.7. |
Hinnates digitaalsektori tegelikku maksustamistaset, rõhutab komitee vajadust arvestada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) eeskirjade jätkuvast rakendamisest tulenevate muudatustega maksukoodeksites ja pöörata ELis tegutsevate USA digifirmade puhul iseäranis tähelepanu USA maksukoodeksi muudatustest tulenevale märkimisväärsele maksutaseme tõusule USAs. |
|
1.8. |
Komitee nendib, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus. Komitee innustab nõukogu tungivalt selliseid eeskirju sisse viima, kui vahemeede peaks kehtestatama. |
|
1.9. |
Komitee rõhutab, et käibelt arvestatava maksu kohaldamise ettepanek on käivitanud intensiivse rahvusvahelise arutelu, mis oli üks algatuse eesmärk. Nüüd peab Euroopa jõudma ühisele seisukohale OECDs käimasolevates aruteludes. |
2. Sissejuhatus ja taust
|
2.1. |
21. märtsil 2018 avaldatud teatises „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ esitles komisjon oma õigusaktide paketti, mille eesmärk on ELi äriühingu tulumaksu eeskirjade ühtlustatud reform digitaaltegevuste osas. Paketis on kaks nõukogu direktiivi koos pehme õiguse soovitusega märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta. |
|
2.2. |
Konkreetsemalt pakkus komisjon välja järgmised kaks uut direktiivi: i) pika perspektiivi ettepanek, millega kehtestatakse eeskirjad ja sätted digitaalse kohalolu (digitaalse püsiva tegevuskoha) jaoks, (1) mille eesmärk on reformida äriühingu maksueeskirju nii, et tulud oleksid registreeritud ja maksustatud seal, kus ettevõtjatel on kasutajatega märkimisväärne suhtlus läbi digitaalsete kanalite, mitte seal, kus nad oma tulu teenivad, ning ii) lühikese perspektiivi ettepanek, milleks on ajutine käibelt arvestatav maks teatud liiki digiteenuste pakkumisele (2). ELi ühtne turg vajab stabiilset maksuraamistikku, mida on kohandatud digitaalsetele ärimudelitele. See peaks stimuleerima innovatsiooni, pakkudes ettevõtetele investeerimist ja kasvu soodustavat stabiilset keskkonda. Nagu kõik muud ettevõtjad, peavad ka digiteenuseid pakkuvad ettevõtjad panustama riigi rahandusse ja jagama avalike teenuste rahastamiseks vajalikku maksukoormat (3). |
|
2.3. |
Konkreetsemalt kehtestatakse pika perioodi ettepanekus eeskirjad piiriüleselt tegutsevate digitaalvaldkonna ettevõtjate maksustatava tegevuskoha kindlaksmääramiseks juhul, kui ettevõtjal ei ole füüsilist kohalolu, ning esitatakse kasumi digitaalsele äriüksusele omistamise põhimõtted, mis aitaksid paremini kindlaks teha väärtust, mida digitaalvaldkonna ettevõtjad loovad. Need meetmed kehtiksid ettevõtjatele, kes täidavad ühe järgmistest kriteeriumidest: i) liikmesriigis 7 miljoni euro suuruse aastatulu künnise ületamine; ii) liikmesriigis maksustamisaasta jooksul rohkem kui 100 000 kasutajat või iii) rohkem kui 3 000 ettevõtja ja äriklientide vahel sõlmitud digiteenuste osutamise ärilepingut maksustatavas aastas. |
|
2.4. |
Lühikese perioodi ettepanekut – ajutist käibelt arvestavat maksu – kohaldataks kaudse maksuna tegevustele, mille puhul teenitakse tulu järgmistest allikatest: i) internetireklaamipinna müük; ii) digitaalsed vahendusteenused, mis võimaldavad kasutajatel üksteisega suhelda ja millega saab hõlbustada nendevahelist kaupade ja teenuste müüki, ning iii) kasutaja esitatud teabe põhjal genereeritud andmete müük. Maksustamisele kuuluksid üksnes need ettevõtjad, kelle aastane kogutulu maailmas on vähemalt 750 miljonit eurot ja ELis vähemalt 50 miljonit eurot aastas. Kui maksumäär on 3 %, võiksid liikmesriigid teenida igal aastal hinnanguliselt 5 miljardit eurot tulu. |
|
2.5. |
Komisjoni ettepanek on kombineerida uued direktiivid muudatustega äriühingu tulumaksu ühtses konsolideeritud maksubaasis (CCCTB), kindlustades, et liikmesriikide äriühingu tulumaksu süsteemide ja väljapakutud äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta hakkavad kehtima eeskirjad, milles käsitletakse digitaalmajanduse maksustamise küsimust (4). |
|
2.6. |
Tulevikku vaadates on komisjon kindlalt veendunud, et lahendus peab olema üleilmne, ning teeb tihedat koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD), et toetada rahvusvahelise lahenduse väljatöötamist kooskõlas OECD 16. märtsil 2018 avaldatud vahearuandega digitaalmajanduse maksustamise kohta. |
3. Üldised märkused
|
3.1. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates muutub kogu majandus digitaalseks. Arvestades ärimudelite kiiret arengut iseäranis digiteenuste valdkonnas, on ülimalt tähtis arendada ka meie maksusüsteeme. Digitaalmajandus ületab piire ja kasvamas on vajadus kohandada maksuraamistik digitaalsele ärimudelitele. |
|
3.2. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on sarnaselt komisjonile kindlalt veendunud, et lõpuks peab lahendus olema ülemaailmne, et kasutada üleilmse juhtimise ja üleilmsete eeskirjade abil paremini ära globaliseerumise eeliseid. Seepärast kiidab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks. |
|
3.3. |
Paralleelselt rahvusvaheliste aruteludega ja lähtuvalt oma 2017. aasta septembris avaldatud teatisest (5) pakub komisjon nüüd välja ELi tasandi lahendusi. Nagu komisjon väidab, (6) annab see uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, olles hea näide sellest, kuidas rahvusvahelisel tasandil arutluse all olevad põhimõtted on võimalik muuta digitaalmajandusele vastavaks ajakohaseks, õiglaseks ja tõhusaks äriühingute maksustamise raamistikuks. |
|
3.4. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab äriühingute maksustamise valdkonnas väga tähtsaks võrdseid tingimusi. Viimased aastad on näidanud, et üksikutel ettevõtjatel on mõnedes liikmesriikides õnnestunud teatud maksueeskirjadest kasu lõigata ja oma tegelik maksumäär peaaegu nullini viia. Sellesse on oma panuse andnud läbipaistvuse puudumine. Mõne sellise juhtumi puhul on tegu olnud digiteenuste valdkonnas tegutsevate hargmaiste ettevõtjatega. Seetõttu jagab komitee komisjoni ambitsiooni jätkata liikmesriikide agressiivse maksuplaneerimiskäitumise ja läbipaistmatuse küsimuse lahendamist, et tagada firmade võrdne kohtlemine ja edendada Euroopa konkurentsivõimet. |
|
3.5. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon käivitab digitaalmaksu algatusi ning annab sellega uut hoogu rahvusvahelistele aruteludele, tuues selge näite sellest, kuidas võiks muuta praeguseid maksustamispõhimõtteid. Käibelt arvestatava maksu kohaldamise ettepanek on käivitanud intensiivse rahvusvahelise arutelu, mis oli üks algatuse eesmärk. Nüüd peab Euroopa jõudma ühisele seisukohale OECDs käimasolevates aruteludes. |
|
3.6. |
Komitee on komisjoniga nõus, et kõikide ELi tasandil väljapakutavate lahenduste puhul tuleb arvesse võtta ka üleilmset mõõdet, ning tunnistab nagu komisjongi, et „[k]õnealuste ettepanekutega annab komisjon oma panuse sellise konsensusliku lahenduse väljatöötamisse, mille OECD püüab saavutada 2020. aastaks. Need ettepanekud on näide sellest, kuidas rahvusvaheliselt arutatavaid põhimõtteid on võimalik teoks teha“ (7). |
|
3.7. |
Väga tähtis on töötada välja uued põhimõtted selle kohta, kuidas koostöös kaubanduspartneritega äriühingu tulusid ELi liikmesriigile omistada ja neid maksustada, et vältida kaubandus- ja maksupingete kasvu maailma tähtsamate majandusjõudude vahel. Komitee rõhutab vajadust õiglaste ja konsensuslike lahenduste järele. |
|
3.8. |
Maailma praegused äriühingu tulumaksusüsteemid põhinevad igale asjaomasele jurisdiktsioonile omistatava äriühingu tulu hindamisel. Maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Võttes arvesse, et keeruline on öelda, millises väärtusahela osas kasum tekib, on vaja leida universaalsed põhimõtted, et hinnata, kus väärtus luuakse. Sellised eeskirjad on loodud OECD laiaulatusliku töö raames, mille käigus sõnastati maksupõhimõtted ja määratlused selle kohta, kuidas hinnastada kaupu ja teenuseid kontserni kuuluvate äriühingute puhul (siirdehindade eeskirjad). |
|
3.9. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on arvamusel, et rahvusvahelisi maksueeskirju tuleb aeg-ajalt läbi vaadata sedamööda, kuidas ärimudelid arenevad. Praegused eeskirjad on hiljuti maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) lepinguga seoses läbi vaadatud (8). Praegu leiab aset kõnealuste uute eeskirjade ja määratluste rakendamine. Oodatakse, et need vähendavad märkimisväärselt võimalust agressiivseks maksuplaneerimiseks ja maksubaasi kahanemiseks (9). |
|
3.10. |
Tähtis on, et muud äriühingu maksustamise valdkonnas toimuvad arengud oleksid kooskõlas BEPSi raames saavutatuga. Üks BEPSi põhimõtteid on jaotada tulud riikide vahel vastavalt sellele, kus väärtus luuakse. |
|
3.11. |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab vajadust nõuetekohaste mõjuhinnangute järele. Komitee on seisukohal, et kõnealune mõjuhinnang ei ole piisavalt kõikehõlmav. Komisjon ei ole analüüsinud, milline on ajutise meetme mõju investeeringutele, idufirmadele, töökohtadele ja kasvule. Samuti ei nähtu mõjuhinnangust see, kuidas mõjutavad need ettepanekud VKEsid. |
|
3.12. |
Ühtlasi on vaja analüüsida väiksemates või suuremates majanduskeskkondades tulule avalduvat mõju ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti kõrval rakendatavatest meetmetest tulenevat mõju erinevates riikides, samuti USA maksureformi mõju. |
|
3.13. |
Komitee tunneb muret, et maksustades käivet tingimustes, kus komisjon on sõnaselgelt tunnistanud selle negatiivset doominoefekti, võidakse kahjustada digiteenuste ja iseäranis idufirmade arengut. Doominoefekt tekib, kui teenuseid müüakse mitu korda ja neid maksustatakse iga kord. |
|
3.14. |
Komitee arvates tuleks tõsta 7 miljoni euro suurust püsiva tegevuskoha loomise künnist, millest alates kehtiks uus kord. Eelistatav oleks, kui nõukogu arutelud päädiksid tulemusega, mis ei kujutaks endast takistust digiüleminekule, vaid edendaks ühtse turu toimimist. Hinnates digitaalsektori tegelikku maksustamistaset, rõhutab komitee vajadust arvestada BEPSi eeskirjade jätkuvast rakendamisest tulenevate muudatustega maksukoodeksites ja pöörata ELis tegutsevate USA digifirmade puhul iseäranis tähelepanu USA maksukoodeksi muudatustest tulenevale märkimisväärsele maksutaseme tõusule USAs (10). |
|
3.15. |
Kasumi asemel käibe maksustamine ja maksude kehtestamine seal, kus toimub müük, mitte seal, kus väärtus luuakse, kujutab endast olulist muudatust maksustamispõhimõtetes. Komitee on mures, et selline nihe maksustamises on kasulik paljude tarbijatega suurematele majandustele väiksemate eksportivate majanduste arvelt. Komitee toonitab, et igasugune digitaalsete ärimudelite maksustamise lahendus, olgu lühi- või pikaajaline, peab andma õiglaseid ja võrdseid majanduslikke tulemusi kõigi Euroopa Liidu majanduste jaoks. |
|
3.16. |
Pakutud ajutine meede tähendab, et maksustataks isegi mittekasumlikke ettevõtjaid. Komitee rõhutab, et praegune ülemaailmne äriühingu maksusüsteem põhineb kasumi maksustamisel, ent tunnistab, et füüsilise kohaloluta digitaalsetelt ettevõtetelt ei laeku müüjariigile äriühingu tulumaksu. |
|
3.17. |
Komitee nendib, et ette ei ole nähtud ühtki aegumisklauslit ega muud mehhanismi, mis tagaks selle, et ajutine maksumeede tühistatakse siis, kui on leitud pikaajalisem lahendus. Komitee innustab nõukogu tungivalt selliseid eeskirju sisse viima, kui vahemeede peaks kehtestatama. |
4. Konkreetsed märkused
|
4.1. |
Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud 3 % maksumäära saab käsitleda üksnes soovituslikuna ja see vajab esmalt hindamist. Lisaks tuleb individuaalse maksualase suutlikkusega arvestamiseks püüelda teatava astmelisuse poole. |
|
4.2. |
Kasumi ja kahjumi piiriülese mahaarvamise puudumine ning siirdehindade suur hulk ja vaidlused püsitegevuskoha üle ELis toovad sageli kaasa rahvusvahelise topeltmaksustamise, mis loob märkimisväärseid takistusi ühtse turu jaoks. Kui digiteenustele kehtestatakse käibemaks, mida ei teistes riikides tulumaksudest maha ei arvata, suureneb topeltmaksustamine veelgi ning ühtsele turule lisatakse veel üks barjäär. Komitee arvates on oluline vältida selliste meetmete kehtestamist, mille tulemuseks oleks mis tahes topeltmaksustamine. |
|
4.3. |
OECD püsiva tegevuskoha määratluse väljatöötamise meetod on dünaamiline protsess, kus muudatused on põhimõtteliselt saanud ülemaailmse heakskiidu. Sellest protsessist kõrvalkaldumine ühepoolse määratluse väljapakkumisega suurendab nii rahvusvahelise maksusüsteemi keerukust kui ka investorite ebakindlust. Isegi ebatõenäolisel juhul, kui OECD võtab sama määratluse kasutusele oma oodatavas digitaalmajanduse lõpparuandes 2020. aastal, ei võtaks kaua, et nende kahe süsteemi vahel tekiks lahknevus (11). |
|
4.4. |
Komitee tunneb muret, et digiteenuste kasutajate arv on üks maksustatava tegevuskoha kriteerium. Klikkide arvuga veebilehel on võimalik hõlpsasti manipuleerida ja on oht, et ettevõtted kaotavad kontrolli selle üle, millise jurisdiktsiooni alla nende tegevus kuulub. |
Brüssel, 12. juuli 2018
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Luca JAHIER
(1) COM(2018) 147 final.
(2) COM(2018) 148 final.
(3) COM(2018) 146 final.
(4) COM(2018) 146 final. Lisateave vt ELT C 434, 15.12.2017, lk 58.
https://www.eesc.europa.eu/et/node/53903
(5) COM(2017) 547 final.
(6) COM(2018) 146 final, lk 5.
(7) COM(2018) 146 final, lk 6.
(8) OECD 2015.
(9) Komisjoni aruande kohaselt ulatub äriühingu tulude ümberpaigutamine ja maksubaasi kahanemine 5070 miljardi euroni, mis vastab neljale tuhandikule SKP-st. COM(2018) 81 final.
(10) „Tax Cuts and Jobs Act“, 22. detsember 2017.
(11) Selle põhjuseks on, et ELi direktiiviga kehtestatud püsiva tegevuskoha määratlus areneks Euroopa Kohtu otsuste kaudu, samas kui OECD määratlus, mida kohaldatakse ülejäänud maailmas, areneks läbi rahvusvahelise konsensuse, mida OECD väljendaks oma pidevate läbivaatamiste kaudu.