31.5.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 173/7

Raportöör:

Lutz RIBBE

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab uuesti (1) ja tungivalt üleskutset säilitada ja arendada edasi iseseisvat ELi rahastamisprogrammi keskkonnakaitse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja parandamise, ressursitõhususe, kestliku arengu, teabevahetuse ja teabe ning valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide edendamise jaoks.

1.2.

Möödunud 25 aastal oli programm LIFE Euroopa keskkonnapoliitika ja üha enam ka kestliku arengu poliitika jaoks äärmiselt oluline. Nüüdseks võib seda juba õigusega nimetada ELi keskkonnapoliitika lahutamatuks osaks ning programm LIFE on kõnealust poliitikat olulisel määral tugevdanud.

1.3.

See on toimunud kahel viisil. Programmi LIFE projektid

1.4.

Programm LIFE, mille järjepidevat kohandumist uute ülesannetega eriti tunnustatakse, on näidanud, et kodanikuühiskonnas peitub suur potentsiaal ja valmidus osaleda ELi keskkonnapoliitika ja kestliku arengu poliitika rakendamises ja edasiarendamises. ELi õiguse rakendamine tähendab palju enamat kui lihtsalt seadusandlikku akti, mille liikmesriigid peavad ellu rakendama. Keskkonna- ja kestliku arengu poliitika sõltub kodanike omaksvõtust, see peab olema kujundatud ja edastatud läbipaistvalt ning ka selles osas annab programm LIFE väga väärtusliku panuse.

1.5.

Ent sageli toovad programmi LIFE projektid kas otseselt või kaudselt esile poliitiliste otsuste vastuolulisuse, seda ka ELi tasandil. Isegi kui see mõnele otsustajale ei meeldi, tuleb seda hinnata väärtusliku panusena, mis võib lõpuks tuua kaasa keskkonnakaitse tihedama integreerimise teistesse poliitikavaldkondadesse.

1.6.

ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 (nn kestliku arengu eesmärgid) rakendamine ELi poliitikas on üks neid suuri ülesandeid, mis ELi ees lähiaastal seisab. Sealjuures peab abiks olema programm LIFE. Siinkohal ei ole oluline mitte ainult tõhusaimate rakendamisviiside otsimine tihedas dialoogis sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna rühmadega. Pigem peavad paljud komisjoni talitused ja liikmesriikide tasandil paljud ministeeriumid, asutused ja ametkonnad, kelle jaoks on kestliku arengu poliitika olnud siiani üsna kõrvaline teema, muutma oma mõtteviisi, et palju arutatud loodus- ja keskkonnakaitse integreerimine teistesse poliitikavaldkondadesse saaks tegelikkuseks.

1.7.

Komitee soovitab mõnda muudatust:

1.8.

Edasi tuleks arendada kliimapoliitika osa, eeskätt võimalike kohanemismeetmete osas, mida saaksid rakendada asjaomased kodanikud, põllumajandustootjad, linnad/vallad ja piirkonnad.

2.1.

1992. aastal loodud programm LIFE on ELi kõige olulisem keskkonnameetmete programm. Selle eesmärk on kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja elupaiku (eelkõige Natura 2000 võrgustiku abil) ning tegeleda ka ressursitõhususe, kliimamuutuste leevendamise, teabevahetuse ja teabe edastamisega. Perioodiks 2014–2020 on programmile LIFE eraldatud vahendeid umbes 3,456 miljardi euro ulatuses, samas kui eelmisel seitsmeaastasel perioodil oli kasutada umbes 2 miljardit eurot.

2.2.

Programmil on järgmised põhieesmärgid:

2.3.

Võrreldes rahastamisperioodiga 2007–2013 iseloomustavad programmi LIFE mitmed uued tunnused:

2.4.

Rahastamisperioodil 2014–2020 on programm LIFE kujundatud järgmiselt:

2.5.

30. juuniks 2017 viib Euroopa Komisjon läbi programmi LIFE vahehindamise ning on palunud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ja Euroopa Regioonide Komiteel koostada enne vahehindamise avaldamist programmi LIFE uue vormi kohta arvamused, milles arvestataks 2014. aastal sisse viidud uuendusi.

3.1.

Komitee arvates on praeguse programmietapi põhjaliku vahehindamise jaoks liiga vara, kuna uue programmietapi esimesed projektid kiideti heaks alles 2015. aastal ja väga ülekaalukat osa neist projektidest ei ole veel lõpule viidud, rääkimata sellest, et neid oleks võimalik hinnata. Siiski soovib komitee seniste programmietappide hindamist silmas pidades anda esimese panuse programmi LIFE kujundamisse rahastamisperioodiks 2021–2028.

3.2.

Möödunud 25 aastal oli programm LIFE Euroopa keskkonnapoliitika ja üha enam ka kestliku arengu poliitika jaoks äärmiselt oluline. Programm on andnud ülimalt olulise panuse bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse. Nüüdseks võib seda juba õigusega nimetada ELi keskkonnapoliitika lahutamatuks osaks ning programm LIFE on kõnealust poliitikat olulisel määral tugevdanud.

3.3.

See on toimunud kahel viisil. Programmi LIFE projektid

3.4.

Programm LIFE on paljude senini toetatud projektidega näidanud, et kodanikuühiskonnas peitub suur potentsiaal ja valmidus tegeleda ELi keskkonnapoliitika ja kestliku arengu poliitika rakendamise ja edasi arendamisega. ELi õiguse rakendamine tähendab palju enamat kui lihtsalt seadusandlikku akti, mille liikmesriigid peavad ellu rakendama. Keskkonna- ja kestliku arengu poliitika sõltub kodanike omaksvõtust, see peab olema kujundatud ja edastatud läbipaistvalt ning ka selles osas annab programm LIFE väga väärtusliku ja asendamatu panuse.

3.5.

Ent sageli toovad programmi LIFE projektid kas otseselt või kaudselt esile poliitiliste otsuste vastuolulisuse, seda ka ELi tasandil. Isegi kui see mõnele otsustajale ei meeldi, tuleb seda hinnata väärtusliku panusena, mis võib lõpuks tuua kaasa keskkonnakaitse tihedama integreerimise teistesse poliitikavaldkondadesse.

3.6.

Siinkohal tulevadki kohe ette ka programmi LIFE piirid. Programm LIFE ei saa eesmärgiks seada ega peagi eesmärgiks seadma vajakajäämiste kõrvaldamist, mis tulenevad olemasoleva keskkonnaõiguse puudulikust rakendamisest või siis sellest, et teistes valdkondades ei arvestata keskkonnahuvisid piisavalt. Seda saab kirjeldada kolme alljärgneva näite varal.

3.6.1.

Näiteks võib programm LIFE aidata avalikult selgitada, et ELi õhusaaste vähendamise poliitika peamine eesmärk on vähendada elanikkonna saasteainetest tingitud terviseriske. Ent programm LIFE ei saa lahendada selliseid konflikte nagu on näiteks käimas Saksamaal keskkonna- ja liikluspoliitika valdkonna esindajate vahel ja kus põhiküsimus on see, millise väärtuse kaitsmine tuleb olulisemaks tunnistada (kas linnaelanike tervise kaitsmine peentolmu eest või autojuhtide õigus vabale liikumisele).

3.6.2.

Näiteks tegi programm LIFE projektiga „Urban Bees“ (3) laialdastele elanikkonnarühmadele suurepärasel viisil selgeks tolmeldajate tähtsuse, nende ohustatuse põhjused ja võimalused nende kaitsmiseks. Näiteks teatud põllumajandustegevusest või mesilasi ohustada võivate kahjuritõrjevahendite lubamisest tulenevaid ohtusid on võimalik kõrvaldada vaid siis, kui ELi muud asutused sellega piisavalt tegelevad ja kehtivat ettevaatuspõhimõtet ka järjepidevalt rakendavad.

3.6.3.

Alates 1999. aastast on Austrias avaliku sektori rahastamisvahenditest praeguseks kokku 45 miljoni euro ulatuses – millest osa tuleb programmist LIFE – rahastatud edukat programmi ülemaailmselt ohustatud kalaliigi doonau taimeni (4) kaitsmiseks, mille peamine levikuala on Sava jõe valgala. Hiljutine uuring näitab, et doonau taimeni levikualasse on kavas ehitada umbes 600 hüdroelektrijaama. Ekspertide hinnangul põhjustavad need sekkumised doonau taimeni populatsiooni vähenemise kuni 70 % võrra. Mõne hüdroelektrijaama ehitamist toetatakse ka ELi vahenditega.

3.7.

Seepärast kiidetakse heaks asjaolu, et programm LIFE tegeleb praeguseks ka õigusaktide parema rakendamisega mitte ainult asjaomaste ametkondade, aga ka kontrolliorganite puhul.

3.8.

Komitee kiidab heaks suure paindlikkuse ning uute ülesannete ja samuti saadud kogemustega kohanemise võime, mis on programmile LIFE viimastel aastatel püsivalt omased olnud. See kajastub ka uues rahastamisperioodis 2014–2020:

4.1.

Ükski programm ei ole nii hea, et seda enam paremaks muuta ei saaks. Siiski kinnitab (6) komitee esmalt oma tugevat toetust selle eelarvetehniliselt eraldiseisva rahastamisprogrammi jätkamisele pärast praeguse rahastamisperioodi lõppu. See on vajalik, sest vaatamata paljudele julgustavatele edusammudele ja suunavatele otsustele (mh ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, Pariisi kliimaotsused, ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia), ei ole keskkonnaprobleemid kaugeltki mitte lahendatud ning üleminek ressursitõhusale, vähese CO2-heitega ja bioloogilist mitmekesisust säilitavale ELi poliitikale ei ole veel edukalt ellu viidud. Vastupidi – Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet toovad ise mitmesugustes aruannetes välja, et keskkonnakoormus kohati isegi suureneb (7).

4.2.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames looduskaitse direktiivide kohta läbiviidud analüüsid näitavad selgelt, et õigusraamistik on kujundatud asjakohaselt, ent Natura 2000 võrgustiku sihipäraseks juhtimiseks eraldatud rahalised vahendid ei ole kaugeltki piisavad. Kõnealune elementaarne ülesanne kaitsta Euroopa bioloogilist mitmekesisust nõuab tungivalt piisavat rahastamist.

4.3.

Programmi LIFE järjepidevus on otsustava tähtsusega ELi keskkonnapoliitika mõjususe ja usutavuse jaoks ja see tuleb tagada seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi, ÜRO kestliku arengu tegevuskava ja Pariisi kliimaotsuste horisontaalse integreerimisega teistesse Euroopa poliitikavaldkondadesse ja rahastamisprogrammidesse. Komitee tuletab meelde, et lisaks on ta kutsunud korduvalt üles muutma Euroopa poolaasta keskkonnahoidlikumaks ja õiglasemaks.

4.4.

Katseprojekti raames kahe uue rahastamisvahendi lisamine programmi LIFE oli uuendus, mille komitee heaks kiidab. Kõnealust lähenemisviisi on veel liiga vara hinnata, sest mõlema vahendi (looduskapitali rahastamisvahend (NCFF) ning energiatõhususe valdkonna erasektoripoolse rahastamise vahend (PF4EE)) esimeste projektide kohta on alles otsused tehtud, aga need ei ole veel ellu viidud.

4.5.

Kõnealuse lähenemisviisiga võetakse täiesti uus suund, et luua looduskaitseprojektide ja energiatõhususe projektide jaoks innovaatilisi rahastamisvõimalusi eraisikustest väikeinvestorite kaudu. See on vajalik, sest traditsioonilise rahastamisega on kõnealused projektid korduvalt ebaõnnestunud.

4.6.

Praegu on väga raske hinnata seda, kui edukaks kõnealune programmiosa lõpuks osutub, kas alustatud koostöö Euroopa Investeerimispangaga kujuneb eesmärgipäraseks, kas taotlusviisid on piisavalt lihtsad ja rahastamistingimused, sh riskikapitali kasutamine, asjakohased. Seepärast palub komitee programmi LIFE just seda osa hiljem väga täpselt hinnata.

4.7.

Komisjon peaks oma hinnangus uurima võimalusi, kuidas saaks programmi LIFE toetatud projektid muuta vajadusel veelgi paremini tõelisteks mudelprojektideks, st korrata neid – võimalusel ilma täiendavate toetusteta – mujal Euroopas, tõstes esile oskusteabe ülekandmist ja majanduslikku teostatavust. Üks samm võiks olla see, et eriti edukate projektide läbiviijatel palutakse projekti mõnes hilisemas etapis otsida sellele küsimusele vastuseid.

4.8.

Komitee käsitab programmi LIFE ELi meetmete ja poliitika elluviimise rahastamisvahendina, mitte programmina, millega rahastada eeskätt riiklikest huvidest lähtuvaid projekte. Ent täiesti võimalikud on ka juhud, kus nt kodanikuühiskonna organisatsioonide taotletud LIFE-projektid on peamiselt Euroopa ja vähem riiklikes huvides. Seepärast tuleb kaasrahastamise küsimus tulevikus kujundada nii, et asjaomased projektid ei ebaõnnestuks seetõttu, et keeldutakse riiklikust kaasrahastamisest (komitee teab selliseid juhtumeid). Lisaks kutsub komitee komisjoni üles kontrollima, mil määral saaks eeskätt vabaühenduste puhul kasutada veelgi kõrgemaid kaasrahastamise määrasid. Lisaks tuleb see sageli riigieelarvest, mistõttu rakendavad kaasrahastuse andjad selgelt äratuntavat nö valikupoliitikat.

4.9.

Eraldi projektitüüp on nn integreeritud projektid, mis töötatakse välja programmi LIFE raames ja mida komitee peab eriti tähtsaks. Siinkohal on suurepärane näide projekt „Belgian Nature Integrated Project (BNIP)“, mis hõlmab kogu Belgia pindala, kaasab 28 sidusrühma ja toetab 18 konkreetset kaitseprojekti, 48 selgelt piiritletud meedet ja üle 300 majandamiskava (nt Natura 2000 alade jaoks). Projekt hõlmab 7 eraldi meeskonda, kus on 52 töötajat. See on edukalt loonud sidemeid erinevate kasutada olevate ELi rahastamisvõimaluste, aga ka riiklike ressursside vahel.

Just seesuguseid sisulisi ja struktuurilisi sidemeid tuleks tulevikus veelgi tugevdada, nt luues võimalikku sünergiat programmi LIFE ja keskkonnahoidlikuma ÜPP vahel.

4.10.

Ent parandamisvõimalusi ei paku mitte ainult programmi LIFE ja ÜPP sisuline ühendamine, vaid igal juhul peaksid järgnema ka olulised halduslikud ja eelarvetehnilised uuendused.

4.11.

Seni on ELi regionaalarengu fondid ja ÜPP teine sammas olnud peamised Natura 2000 võrgustiku rahastamise vahendid. See põhineb komisjoni 2004. aasta ettepanekul (8). Tookord toetas komitee seda ettepanekut tingimusel, et kõnealuste fondide raames tehakse kättesaadavaks piisavas mahus vastava sihtotstarbega vahendeid. Seda ei juhtunud, mistõttu peab komitee tookordset lähenemisviisi ebapiisavaks (9).

4.12.

Seni eraldatud vahendid ei kata isegi mitte ligilähedaselt keskkonnanõuete kompensatsiooniks, majandamiskavade väljatöötamiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks tarvilikke summasid. Natura 2000 on tüüpiline ELi vastutusalasse kuuluv valdkond, mistõttu tuleb siin ka eelarves selgust luua.

4.13.

Komitee teeb selle asemel ettepaneku rahastada alates järgmisest rahastamisperioodist kõik Natura 2000 võrgustiku elluviimiseks ja säilitamiseks vajalikud vahendid programmist LIFE ja kavandada lisaks vastavad vajalikud eelarvevahendid. Lisaks palub komitee komisjonil siseselt uurida, kas ei võiks programm LIFE olla ka sobiv vahend rohelise taristu üleeuroopalise võrgu elluviimiseks (10). Vastavad vahendid tuleks välja arvestada ja täiendavalt kättesaadavaks teha. Seejuures tuleks jälgida, et kõik toetusmeetmed oleksid sidusad, st välditakse vastandlikku või topeltrahastamist teistest ELi fondidest.

4.14.

Komitee rõhutab, et Natura 2000 võrgustiku rahastamise puhul on tegemist alusinvesteeringuga Euroopa rohelise taristu olulisse ossa, mis ei tasu end ära mitte üksnes parema elukvaliteedi ja parema keskkonnakvaliteedi näol, vaid ka kohalike sissetulekute suurenemisega.

4.15.

Kestliku arengu eesmärkide, st ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamine Euroopa poliitikas nõuab palju väga põhimõttelisi muudatusi Euroopa poliitilistes lähenemisviisides (11). See nõuab ka

4.16.

Komitee soovitab komisjonil luua programmi LIFE uues etapis pärast 2020. aastat uued tegevused ja projektivõimalused, et toetada punktis 4.15 nimetatud vajaduste täitmist.

4.17.

Tavapäraste teadusprojektide puhul, mida varem rahastati osaliselt ka programmist LIFE, tuleks aga uurida, kas ei oleks parem hõlmata need tulevikus komisjoni tavapärastesse uuringuprogrammidesse. Nii saavutataks selge eristus programmist „Horisont 2020“.

4.18.

Programmi LIFE kliimaküsimus käsitlev osa tuleks tulevikus jõulisemalt välja töötada, eriti võimalikud kohanemismeetmed, mida saaksid rakendada eeskätt asjaomased kodanikud, põllumajandustootjad, linnad/vallad ja piirkonnad.