30.8.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/30

—

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2013. aasta aruannet,

—

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artiklit 15,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 284 lõiget 3,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 126 ja artikli 132 lõiget 1,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0011/2015),

A.

arvestades, et komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes euroala SKP 2013. aastal 0,4 %, olles 2012. aastal vähenenud 0,7 %, ning arvestades, et komisjoni talitused prognoosivad SKP kasvuks 2014. aastal 1,2 % ja 2015. aastal 1,7 %; arvestades, et komisjoni talituste 2014. aasta sügisprognoosis vähendati SKP kasvu prognoosi 2014. aastaks 0,8 %-le ja 2015. aastaks 1,1 %-le, kusjuures kasvu aeglustumise risk püsib;

B.

arvestades, et sügisprognoosi kohaselt tõusis töötuse määr euroalas 2012. aasta lõpu 11,3 %-lt 2013. aasta lõpuks 11,9 %-ni ning püsib 2014. aastal kõrgel tasemel;

C.

arvestades, et eri liikmesriikide töötuse määrad on väga erinevad (vahemikus 5–26 %); arvestades, et noorte töötuse määr on veel kõrgem ja mõnes liikmesriigis isegi ligikaudu 50 %; arvestades, et töötuse määrade erinevused suurendavad veelgi liikmesriikide majanduslikke erinevusi;

D.

arvestades, et liikmesriigid ei tohiks kasutada rahapoliitiliste otsetehingute programmi väljakuulumisega kaasnenud laenuintresside alanemist võimalusena vältida struktuurireforme, mille eesmärk on parandada kasvupotentsiaali ning saavutada eelarve jätkusuutlikkus keskpikas perspektiivis; arvestades, et tööhõivega ja vaesuse vähendamisega seoses ei pruugita saavutada strateegia „Euroopa 2020” riiklikke eesmärke;

E.

arvestades, et 2013. aasta mais ja novembris langetas Euroopa Keskpank (EKP) baasintressimääri ning langetas põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 0,25 %-ni; arvestades, et lisaks täiendavatele rahapoliitilistele meetmetele, mis on alates 2014. aasta algusest välja kuulutatud, on põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär nüüd 0,05 % ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär -0,2 %;

F.

arvestades, et madalamad reaalintressimäärad ei ole toonud kaasa suuremat laenamist kodumajapidamistele ja äriühingutele ega suuremat SKP kasvu ja töökohtade loomist;

G.

arvestades, et eurosüsteemi koondbilanss oli 2013. aasta lõpus 2,285 triljonit eurot, mis teeb 2013. aasta aastaseks languseks ligikaudu 25 %;

H.

arvestades, et eurosüsteemile 2013. aastal tagatisena esitatud varadest moodustasid suurima osa turukõlbmatud varad, mis moodustavad umbes 25 % kogusummast; arvestades, et koos varaga tagatud väärtpaberitega moodustavad turukõlbmatud väärtpaberid ligikaudu 40 % tagatisena esitatud kõigist varadest;

I.

arvestades, et komisjoni talituste 2014. aasta sügisprognoosi kohaselt oli keskmine inflatsioonimäär euroalas 2013. aastal 1,4 % (2012. aastal 2,5 %); arvestades, et euroala inflatsioonimäär on alates 2014. aasta algusest jätkuvalt langenud, olles 2014. aastal hinnanguliselt 0,5 % ja jõudes septembris 0,3 %-ni; arvestades, et üldine ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (HICP) inflatsioonimäär langes mõnes liikmesriigis 2014. aasta septembris 0 %-ni ja madalamale ning püsib ka 2015. aastal allpool sihtmärki;

J.

arvestades, et madalad energiahinnad, eriti nafta hind, on olnud üks euroala inflatsioonimäära languse peamisi põhjuseid;

K.

arvestades, et avaliku ja erasektori investeeringute tase on euroalas püsivalt märkimisväärselt madalam kui enne kriisi algust; arvestades, et suurettevõtted on sageli kasutanud odavat raha selleks, et osta enda huvides tagasi oma aktsiaid, selle asemel et teha uusi investeeringuid; arvestades, et investeeringute suhteline osakaal SKPst vähenes püsivalt juba enne kriisi ning investeeringuid oleks vaja olnud kiiresti suurendada;

L.

arvestades, et M3 aastase kasvumäära aeglustumine on jätkunud (3,5 % detsembris 2012 ja 1 % detsembris 2013);

M.

arvestades, et erasektorile laenude andmine vähenes veelgi (aastane muutus 2012. aasta detsembris -0,7 % ja 2013. aasta detsembris -2,3 %); arvestades, et vähene laenamine VKEdele on mõnes liikmesriigis üks peamisi majanduskasvu pidureid; arvestades, et aastatel 2008–2013 langes VKEdele laenamine ligikaudu 35 %; arvestades, et tingimata on vaja edendada laenuvooge VKEdele, sest nemad annavad tööd 72 %-le euroala töötajatest ning neil on kõrgemad töökohtade loomise brutomäärad kui suurettevõtetel;

N.

arvestades, et rahanduslik killustatus on jätkuvalt suur probleem ning VKEdele on laenukulud palju suuremad, eriti nendes euroala riikides, mis on juba niigi raskes majanduslikus olukorras, ning see tekitab ühtsel turul moonutusi, aeglustab majanduse elavnemist ning võimendab erinevusi riikide vahel; arvestades, et Euroopa pankade tervikliku hindamise tulemustel peaks olema positiivne mõju praegusele rahapoliitikale ja pankade valmisolekule laenutegevust suurendada, eriti reaalmajandusele antavate laenude puhul;

O.

arvestades, et eurosüsteemi bilansi maht vähenes 2013. aastal püsivalt, mis peegeldab pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni vahendite hüvitamist pankade poolt;

P.

arvestades, et EKP nõukogu 2013. aasta juuli prognoosi kohaselt jäävad baasintressimäärad pikemaks ajaks praegusele või madalamale tasemele;

Q.

arvestades, et euroala rahapoliitika kvantitatiivse lõdvendamise mõju pärsib tõenäoliselt ülemäärane krediidivahendus pangandussektoris;

R.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 282 kohaselt on Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 kohaselt peab EKPS toetama liidu üldist majanduspoliitikat, ilma et see piiraks esmast eesmärki; arvestades, et ELi toimimise lepingu artikkel 123 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artikkel 21 keelavad riikide keskpankadel ja EKP-l osta otse ELi või riiklike avalike asutuste või organite võlakirju; arvestades, et see oli mitme liikmesriigi puhul majandus- ja rahaliitu astumise vältimatu eeltingimus; arvestades, et selliseid oste on lubatud teha järelturul;

1.

väljendab heameelt EKP kiire reaktsiooni üle väga probleemses keskkonnas ning asjaolu üle, et rahapoliitika eesmärk on olnud vähendada survet euroala finantsturgudele ning taastada investorite usaldus ühtse valuuta vastu; kiidab EKP valmisolekut teha kõik euro päästmiseks; võtab teadmiseks pikaajaliste intressimäärade üldise languse – eriti kõige suuremates võlgades olevates euroala riikides – tasemele, mida ei ole pärast kriisi algust nähtud; märgib, et madalad intressimäärad ei ole toonud kaasa töökohtade loomist ja majanduskasvu ning see asjaolu ohustab finantsstabiilsust;

2.

märgib, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide, fikseeritud intressimääraga piiranguteta keskpikkade ja pikaajaliste refinantseerimisoperatsioonide, laenamise püsivõimaluse, erakorralise likviidsusabi ja hoiustamise püsivõimaluse kasutamine oli kogu 2013. aasta jooksul väga ulatuslik, mis viitab rahapoliitika ülekandemehhanismi ja euroala pankadevahelise laenuturu jätkuvatele häiretele, kuigi varasemate aastatega võrreldes täheldati olukorra märgatavat paranemist, mida näitas riskimarginaalide stabiliseerumine, pankadevaheliste turgude järkjärguline normaliseerumine ja Target II tasakaalustamatuse vähenemine;

3.

tunneb heameelt Target II tasakaalustamatuse vähenemise üle kogu 2013. aasta jooksul; toonitab, et Target II arveldussüsteemil on olnud euroala finantssüsteemi usaldusväärsuse kaitsmisel väga tähtis roll;

4.

tunneb jätkuvalt sügavat muret asjaolu pärast, et majandusaktiivsus on madal – euroala SKP kasv oli 2013. aastal teist aastat järjest negatiivne, SKP kasv oli nõrk ka 2014. aasta kolmes esimeses kvartalis ning töötuse määr on paljudes euroala liikmesriikides jõudnud tasemele, mis ohustab euroala stabiilsust ning vähendab üldsuse ja poliitikute toetust Euroopa projektile;

5.

rõhutab oma muret inflatsioonimäära püsiva languse pärast euroalas alates 2011. aastast ning inflatsioonimäärade erinevuse pärast liikmesriikides; juhib tähelepanu suurele erinevusele EKP selgelt sõnastatud eesmärgi (hoida inflatsioonimäär keskpikas perspektiivis veidi alla 2 %) ning praeguse inflatsioonimäära vahel, mis on nullilähedane ja mitmes liikmesriigis isegi alla nulli; tunneb muret, et praegused deflatsioonilised suundumused võivad paigast nihutada keskmise ja pika perspektiivi inflatsiooniootused, nagu on tunnistanud ka EKP president;

6.

tunnistab, et finantssektoris ja muudes sektorites käimasolev bilansside kohandamise protsess koos kõrge töötuse määraga pärssisid 2013. aastal jätkuvalt euroala majandustegevust;

7.

jälgib teraselt võimalikku deflatsiooniriski; tuletab meelde, et nullilähedane inflatsioonimäär euroalas ohustab rahapoliitika tõhusust; mõistab, et EKP peab väga madala inflatsioonimäära põhjuseks lühiajalisi tegureid ning loodab, et keskpika perspektiivi eesmärk saavutatakse ilma deflatsiooniperioodita; märgib siiski, et EKP vähendas veelgi 2015. ja 2016. aasta inflatsiooniprognoosi (0,1–0,2 % võrra);

8.

toonitab, et tulevasteks aastateks prognoositav eesmärgist madalam inflatsioonimäär avaldab mõju mitme liikmesriigi võlgade vähendamise programmile;

9.

toonitab, et arvestades võimalikke täiendavaid toetusmeetmeid, nagu rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine, ning pidades silmas praegusi õiguslikke väljakutseid seoses rahapoliitiliste otsetehingute programmiga, on tingimata vaja tagada õiguslik selgus ja kindlus, et neid instrumente oleks võimalik tulemuslikult rakendada, võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtujuristi Pedro Cruz Villalóni 14. jaanuaril 2015 kohtuasjas C-62/14 esitatud arvamust;

10.

rõhutab, et liikmesriikide väikeste laenukuludega käib käsikäes valitsemissektori võla kasv, mis paljudel juhtudel on ligi 100 % SKPst või isegi üle selle, ning hoiatab, et uus kriis võib sundida finantsturge riske ümber hindama;

11.

toonitab, et EKP 2013. aastal avaldatud prognoosides ei oodatud väga aeglase majanduskasvu ja väga madala inflatsiooni või isegi deflatsioonitunnuste koosesinemist; soovitab sel taustal suhtuda ettevaatusega praegustesse prognoosidesse, et 2015. ja 2016. aastal on oodata suuremat majanduskasvu ja inflatsiooni;

12.

on veendunud, et korrastamata bilanss ei mõjuta üksnes panku, vaid selle kahjulik mõju kandub edasi ka ettevõtetele ja muudele erasektoris osalejatele, kuna kapitali ja finantseeringu puudumine ei võimalda ettevõtetel konkurentsis püsida, kasvada ning lõppkokkuvõttes töökohti säilitada ja luua;

13.

peab äärmiselt oluliseks luua tingimused nii avaliku sektori kui ka erainvesteeringute taastumiseks euroalas, võttes arvesse, et hoolimata EKP meetmetest soodsate finantseerimistingimuste säilitamiseks ei ole investeeringud veel hoogu sisse saanud; palub liikmesriikidel selles olukorras käsitleda rahandusliku killustatuse aluseks olevaid probleeme, nt erinevaid riskistruktuure, mis teevad laenamise vastavates riikides kallimaks; lisaks sellele nõuab, et liikmesriigid viiksid ellu asjakohased struktuurireformid, et taastada soodne ärikeskkond, rakendades eelkõige riigipõhiseid soovitusi;

14.

ergutab EKPd kaaluma oma bilansimahu suurendamise poliitikas EIP projektivõlakirjade ostmist, millega rahastatakse mõnesid kõige suurema tootlusega investeeringuid euroalas, eriti nende projektide puhul, millel komisjon on pärast kulude ja tulude analüüsi leidnud olevat Euroopa lisaväärtuse – eelkõige üleeuroopalise transpordivõrgu projektid energeetika- ja transpordisektoris ning digitaalse ühtse turuga seotud projektid;

15.

märgib, et EKP president Draghi kinnitas 22. augustil 2014 keskpanga iga-aastasel sümpoosionil Jackson Hole’is peetud kõnes, et meil on vaja meetmeid majanduse mõlemal poolel, märkides järgmist: kogunõudluse poliitikaga peavad kaasnema riiklikud struktuurireformid ja meetmed; nõudluse poolel võib ja peab rahapoliitika mängima keskset rolli, mis tähendab praegu pikemaks ajaks leebet rahapoliitikat; fiskaalpoliitika saab mängida rahapoliitika kõrval suuremat rolli ja samal ajal tuleb arvesse võtta valitsemissektori võla jätkusuutlikkust ning avaliku sektori investeeringute suurendamise kõrval erasektori investeeringute edendamiseks ja struktuurireformide hõlbustamiseks tuleb tähelepanu pöörata ka sobivatele fiskaalpoliitilistele meetmetele;

16.

nõustub president Draghiga, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjades sisalduvat paindlikkust saaks paremini ära kasutada majanduskasvu kiirendamiseks ning vajalike struktuurireformide kuludele ruumi tegemiseks;

17.

nõustub president Draghiga, et on tegutsemisruumi majanduskasvu rohkem toetava fiskaalpoliitika saavutamiseks ning maksukoormuse vähendamiseks eelarvet mitte mõjutaval viisil;

18.

nõustub president Draghiga, et ELi tasandi täiendavad meetmed tunduvad samuti olevat vajalikud, et tagada sobiv koondpositsioon ja suur avalike investeeringute programm;

19.

märgib, et lisaks baasintressimäärade langetamisele ja refinantseerimistegevuse suurendamisele võttis EKP vastu uuenduslikud vahendid, nt sihtotstarbelised pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (TLTROd), ning uued kommunikatsioonistrateegiad, nt prognoosid;

20.

on seisukohal, et ülekandemehhanism ei toimi korralikult ning et EKP poolt alates kriisi algusest kasutatud rahapoliitilised vahendid on pakkunud küll oodatud leevendust raskustes finantsturgudele, kuid need üksi ei aita tulemuslikult võidelda rahandusliku killustatuse vastu, edendada majanduskasvu ega parandada olukorda tööturul; ergutab EKPd tagama, et tema poliitika oleks rohkem suunatud reaalmajandusele ja eriti VKEdele;

21.

on seisukohal, et kuna rahapoliitika ülekandemehhanism on tõsiselt kahjustatud, on EKP baasintressimäärade langetamise otsustest saadav kasu piiratud; toonitab, et väga madalad intressimäärad toovad pikas perspektiivis kaasa ettevõtlussektori moonutused ning võivad olla kahjulikud eraisikute säästudele ja pensionikavadele;

22.

väljendab heameelt meetmete üle, mis EKP 2014. aasta juunis välja kuulutas ja mille eesmärk on parandada rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist; võtab teadmiseks, et TLTROd loovad esimest korda seose selle vahel, kui palju laene väljastavad pangad mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile ning kui suures ulatuses refinantseerimist pangad võivad saada; loodab, et varade kvaliteedi läbivaatamise tulemused parandavad TLTROde kasutamist Euroopa pankade poolt ning edendavad seeläbi likviidsuse ülekandumist reaalmajandusse;

23.

märgib, et EKP on teatanud kavatsusest osta varaga tagatud väärtpabereid ja pandikirju, et suurendada TLTROde laenude võtmist hõlbustavat mõju; rõhutab, et selline sekkumine varaga tagatud väärtpaberite turule peaks olema piisavalt ulatuslik, et mõjutada VKEdele antavaid laene ja vähendada killustatust, ning peab toimima läbipaistval viisil, mis ei tekita ülemääraseid riske EKP bilansile;

24.

rõhutab, et on mures VKEde laenutingimuste märkimisväärse erinevuse pärast euroala eri riikides ning selle pärast, kui suur on erinevus intressimäärade vahel, millega pakutakse rahastamist VKEdele ja suurematele äriühingutele; toonitab, et EKP poolt praegu välja kuulutatud meetmed pankade laenuandmise edendamiseks ei käsitle piisavalt neid pikaajalisi probleeme ning EKP peaks uurima algpõhjuseid, mis takistavad VKEde juurdepääsu laenudele; palub EKP-l uurida, kas see erinevus on kuidagi seotud pangandussektori koondumisega;

25.

rõhutab, et pärast 2014. aasta juunis ja septembris välja kuulutatud meetmeid peaks EKP bilanss liikuma sama suuruse poole, mis tal oli 2012. aasta alguses; märgib, et see kasv nõuab EKP suurt tähelepanelikkust seoses tekkivate krediidiriskidega;

26.

on seisukohal, et seni antud kaudsete toetuste kogusumma tuleks maksumaksjate huvides järk-järgult tagasi nõuda, kui majandustingimused muutuvad jälle normaalseks;

27.

märgib, et EKP on korduvalt kinnitanud valmisolekut kasutada oma pädevusalas täiendavaid ebatraditsioonilisi vahendeid ning muuta oma sekkumise suurust või struktuuri, kui madala inflatsiooni periood peaks kujunema ülemäära pikaks; jääb avatuks täiendavate ebatraditsiooniliste meetmete kasutamisele, kuid rõhutab, et need meetmed ei ole piisavad ilma sobiva fiskaalpoliitika, investeeringute ja struktuurireformide kombinatsioonita;

28.

rõhutab, et praeguste ebatraditsiooniliste rahapoliitika meetmete mõju reaalmajandusele ei tohiks üle hinnata; rõhutab, et sellised meetmed on oma olemuselt ajutised ning nende eesmärk on anda liikmesriikidele aega oma eelarveolukorra konsolideerimiseks ja vajalike struktuurireformide elluviimiseks, et edendada majanduskasvu ja parandada tööturu olukorda;

29.

märgib, et pikaajaline mittestandardne rahapoliitika võib võimendada kapitalituru moonutusi; palub EKP-l leida õige tasakaal ohtude vahel, mis kaasnevad enneaegse loobumisega leebest rahapoliitikast, ning ohtude ja kulude vahel, mis on tingitud sellise poliitikaga kaasneda võivatest moonutustest; palub seepärast EKP-l kalibreerida mittestandardset poliitikat nii, et piirata selliseid moonutusi;

30.

tuletab meelde, et rahapoliitika üksi ei saa ergutada kogunõudlust, kui seda ei täienda asjakohased riikliku tasandi fiskaal- ja struktuurireformid ja -meetmed;

31.

rõhutab, et nagu kriisieelsete aastate kogemused näitavad, võivad stabiilsed inflatsioonimäärad, mis vastavad EKP keskpika perspektiivi eesmärgile, olla seotud erasektori võla mittejätkusuutliku dünaamikaga, mistõttu on tähtis hallata varamulle ja laenukasvu isegi siis, kui hinnastabiilsus on tagatud;

32.

tuletab meelde, et aluslepingutes sätestatud EKP sõltumatus rahapoliitika juhtimisel on hädavajalik hindade stabiilsuse eesmärgi täitmiseks, s.t selleks, et hoida inflatsioon veidi alla 2 %; tuletab meelde, et ükski valitsus ega riiklik ametiasutus ei tohiks paluda EKP-l meetmeid võtta;

33.

tuletab meelde, et kõik EKP üldnõukogu liikmed on seotud langetatud otsustega, mis jäävad konfidentsiaalseks, kui neid ei ole otsustatud avalikustada;

34.

palub EKP-l astuda troikas ülesandeid täites samm tagasi, et suurendada oma sõltumatust poliitilistest otsustest;

35.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 127 kohaselt peab EKP toetama liidu üldist majanduspoliitikat, ilma et see piiraks tema esmast eesmärki, nagu on sätestatud ka ELi toimimise lepingu artiklis 282; rõhutab sellega seoses rahandusliku dialoogi tähtsust;

36.

rõhutab, et raha- ja fiskaalpoliitika selge eraldatus viitab sellele, et rahapoliitiline asutus ei tohiks anda toetusi likviidsuse pakkumisest kasu saavatele institutsioonidele, sest selline toetus on seotud fiskaalpoliitikaga;

37.

taunib asjaolu, et EKP on ületanud aluslepingutel põhinevat mandaati, mille kinnituseks on endise EKP presidendi kirjad Hispaania, Itaalia ja Iirimaa valitsusele;

38.

väljendab heameelt EKP otsuse üle avaldada oma koosolekute protokollide kokkuvõtted ning ootab selle otsuse rakendumist 2015. aasta jaanuaris; väljendab heameelt asjaolu üle, et EKP nõukogu on täitnud selle parlamendi kõikides EKP aastaaruandeid käsitlevates raportites esitatud nõudmise;

39.

on veendunud, et keskpangad kõikjal maailmas peaksid tegutsema aktiivselt selle nimel, et vältida poliitikat, mis võib kaasa tuua negatiivsete mõjude ülekandumise teistele; märgib, et mõned keskpangad nõuavad, et teised keskpangad arvestaksid rahapoliitika võimalikku negatiivsete mõjude ülekandumist, pärast seda kui nad on ammu ühepoolselt rakendanud oma poliitikat;

40.

on veendunud, et hiljuti avalikuks saanud teave näitab, kui oluline on edaspidi erakorralise likviidsusabi ettevaatlik kasutamine; rõhutab, et ei saa uuesti aktsepteerida, et mõne liikmesriigi pangandussektori sel moel võetud võlg moodustab märkimisväärse osa SKPst;

41.

ergutab EKPd jätkuvalt parandama töölevõtmisel soopoliitikat, et kaotada praegune lõhe; väljendab heameelt, et Euroopa pangandussektori järelevalve juhiks valiti Danièle Nouy, eriti tema suurte saavutuste ja tugeva elulookirjelduse tõttu;

42.

on seisukohal, et suurem keskendumine majanduskasvule ja avaliku sektori investeeringutele (näiteks komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri esitatud 300 miljardi euro suurune investeerimispaketi kava) täiendaks EKP poliitikameetmeid, mis on suunatud Euroopa tööhõive ja majanduskasvu suurendamisele;

43.

väljendab heameelt, et ühtne järelevalvemehhanism (pangandusliidu esimene sammas) alustas 4. novembril 2014 täiemahulist tegevust; märgib, et see suur samm Euroopa finantsintegratsiooni poole astuti tänu eeltöö, muu hulgas varade kvaliteedi hindamise edukale lõpuleviimisele; tänab EKPd, et see on kasutanud oma usaldusväärsust Euroopa pangandussüsteemi toetamiseks; rõhutab, et EKP järelevalve- ja rahapoliitika funktsioonid tuleb lahus hoida;

44.

märgib, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt koostöös ühtse järelevalvemehhanismiga läbi viidud varade kvaliteedi hindamine ja stressitest on näidanud, et Euroopa pangandussüsteem on endiselt nõrk; loodab, et tulemuste puhul on piisavalt arvesse võetud kõiki riske, et vältida Euroopa panganduse nn japaniseerumist ning selliste laenude igikestvaks muutmist, mida on võimatu tagasi maksta;

45.

on seisukohal, et EKP tähtis ülesanne on tagada, et tulevased pankade rekapitaliseerimised toimuksid kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise kava alusel, kui juurdepääs turgudele on raske või võimatu;

46.

palub EKP-l oma igapäevases tegevuses tagada, et rahapoliitika ja panganduse järelevalvaja roll hoitakse täielikult lahus;

47.

rõhutab, et ühtse järelevalvemehhanismi eesmärk on tagada usaldus euroala pangandussektori vastu ja seeläbi finantsstabiilsus; tuletab meelde, et uue ühtse järelevalvemehhanismi aruandluskohustus Euroopa Parlamendi ees on hädavajalik uue järelevalvesüsteemi usaldusväärsuse tagamiseks; rõhutab seetõttu, kui tähtis on parlamendi ja EKP 2013. aasta novembris sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe ühtse järelevalvemehhanismi demokraatliku vastutuse teostamise praktilise korra kohta ning selle täielik rakendamine;

48.

toetab mõtet, et selleks, et muuta kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine usaldusväärsemaks ja tulemuslikumaks, peaks Euroopa seadusandlus eraldama riskantsema investeerimistegevuse paremini traditsioonilisest pangandusest;

49.

on seisukohal, et viimased stressitestid näitavad ilmekalt praeguse institutsioonidevahelise süsteemi piiranguid, sest deflatsiooni stsenaariumiga neis testides ei arvestatud, ehkki deflatsioonirisk pole sugugi ebausutav;

50.

märgib, et euroala pangad on suhtelisest madalast kasumlikkusest hoolimata pidevalt tugevdanud oma kapitalipositsiooni kapitali suurendamise, riskiga kaalutud varade vähendamise ja samuti avaliku sektori toetuse abil; nendib, et mitmel juhul toimus kapitali suurendamine liikmesriikide finantsabiprogrammide kontekstis;

51.

tunneb muret, et paljud euroala pangad sõltuvad jätkuvalt keskpanga rahastamisest; peab hädavajalikuks luua hästi reguleeritud kapitaliturgude liit, et vähendada euroala riikide majanduse ülemäärast sõltuvust pangandussektorist;

52.

toonitab, et hea juhtimistava tugevdamine pankades suurendab usaldust pangandussektori vastu ning aitab seeläbi tagada finantsstabiilsust;

53.

toonitab, et valitsuste võlakirjadega seotud tegevus on euroala pankadele jätkuvalt oluline kasumiallikas, samal ajal kui mittefinantsteenuseid pakkuvale erasektorile väljastatakse endiselt vähe laene; on seisukohal, et riigivõlaga seotud riske käsitlevat tehnilist ja seadusandlikku tööd tuleks kiirendada; palub EKP-l hoiatada neid panku, mis suurendavad oma bilansis valitsuste võlakirjade osa ja vähendavad samal ajal laenamist erasektorile;

54.

väljendab heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle panganduse struktuurireformi kohta; märgib, et sarnased reformid on mitmes liikmesriigis juba tehtud; palub EKP-l teha koostööd muude asjaga seotud institutsioonidega, et viia Euroopa tasandil ellu jätkusuutlik struktuurireform, mis võimaldab lõpetada toetused suurte finantseerimisasutuste kauplemistegevusele ning aitab luua finantsteenuste valdkonnas võrdseid tingimusi;

55.

tuletab meelde, et ühtne kriisilahenduskord (pangandusliidu teine sammas) jõustub 2015. aasta alguses; rõhutab vajadust jätkata pangandusliidu kolmanda samba arendamist;

56.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Euroopa Keskpangale.