15.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 12/54

Raportöör:

Paulo Barros Vale

1.1

Nagu igal aastal hindab komitee komisjoni aruannet konkurentsipoliitika kohta, mis on Euroopa Liidu üks aluspoliitikaid. Komitee peab aruannet, mida ta üldiselt toetab, sisu poolest tervitatavaks ja väljendab oma muret seoses praeguse olukorraga.

1.2

Vaba ja aus konkurents, mis kaitseb majandustoimijate ja tarbijate huve ning üldhuvi, väärib seda, et sellele suunata kõik võimalikud jõupingutused. Komisjoni panus on esmatähtis ning komitee võtab rahuloluga teadmiseks tema pingutused ELi siseste ja rahvusvahelise koostöö eeskirjade järgimise tagamiseks.

1.3

Selle pideva töö raames on keskne tähtsus liikmesriikide konkurentsiasutustel, kellel peab seega olema kasutada piisavad inim- ja rahalised vahendid, mis võimaldavad neil tegutseda tõhusalt ja proaktiivselt, mitte reaktiivselt nagu tavaliselt. Suurem rõhuasetus ennetustööle võib aidata ära hoida erinevaid ebaseaduslikke ja turgu kahjustavaid olukordi, mis mõjutavad nii väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) kui ka tarbijaid.

1.4

Sellegipoolest peab komitee väga tähtsaks konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide teatavaid aspekte käsitleva direktiivi ettepaneku vastuvõtmist. Direktiivi ülevõtmisel siseriiklikku õigusesse ja selle rakendamisel tuleb kõigis liikmesriikides sihikindlalt tegutseda. Siiski väljendab komitee kahetsust, et kõnealust direktiivi ei täiendatud samavõrd siduva õigusvahendiga horisontaalse õigusraamistiku osas ühishagide esitamiseks ühisõiguste ja -huvide rikkumise puhul.

1.5

Lisaks reguleerimisele tuleb võimaldada isereguleerimist ja julgustada selle kasutamist eelkõige tootja-, müüja- ja tarbijaorganisatsioonide vahel lepingute sõlmimise kaudu. Selles osas võib ja tuleb eeskuju võtta Euroopas juba käibel olevatest headest tavadest.

1.6

Kuna aluslepingu kohaselt ei ole võimalik ühtlustada maksupoliitikat, peab konkurentsipoliitika tagama, et maksustamisest tulenevad moonutused Euroopas oleksid võimalikult väikesed.

1.7

Energiaturule tuleb jätkuvalt pöörata eritähelepanu, kuna selles valdkonnas on ühtne turg veel loomata. Piiriülest kaubandust ja taastuvenergiasse investeerimist võimaldava Euroopa võrgu tugevdamine, mis lisaks ilmsetele eelistele keskkonna seisukohast tagab võrgule juurdepääsu ka muudele tootjatele, peab jätkuvalt olema keskne eesmärk, et soodustada sektoris tõelist konkurentsi, mis võimaldaks alandada hindu ettevõtete ja tarbijate jaoks.

1.8

Tarbijate vaba juurdepääs kõikidele turgudele on ülioluline. Seda eesmärki edendab märkimisväärselt digitaalarengu strateegia eesmärk muuta lairibaühendus kõigile kättesaadavaks. Juurdepääs digitaalsele turule, kus hinnad on sageli traditsiooniliste turgudega võrreldes madalamad, muudaks tarbijatele kättesaadavaks teatud tooted, mida nad muidu hankida ei saaks.

1.9

Rahvusvahelisel koostööl oli keskne koht paljudes jõupingutustes, mille tulemused on kiiduväärsed. Siiski ei tasu unustada, et palju tööd on veel ees. Lisaks kahepoolsetele meetmetele tuleb jätkata jõupingutusi koostöös WTO ja ILOga. Euroopa kannatab nii oma piiride sees kui ka väljaspool piire endiselt ebaausa konkurentsi all, mida tekitavad avalikud ja eraettevõtted riikidest, kus ebaseadusliku riigiabi eraldamine on tavapraktika (eriti energia valdkonnas), kus keskkonnaalased õigusaktid on leebemad või kus ei kohaldata tööõiguse valdkonnas samu eeskirju (eirates väga sageli kõige elementaarsemaid inimõigusi).

2.1

2013. aastal oli Euroopas näha teatavaid majanduse elavnemise märke. Euroopa poliitikameetmed on jätkuvalt suunatud usalduse ja konkurentsivõime suurendamisele, et edendada arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mis on strateegia „Euroopa 2020” keskne eesmärk.

2.2

Aruandes viidatakse konkurentsipoliitikat käsitlevale Euroopa Parlamendi 2013. aasta uuringule, milles väljendatakse selgelt konkurentsipoliitika tähtsust selle eesmärgi saavutamisel: „[...] konkurentsipoliitika, mis suurendab konkurentsi, stimuleerib majanduskasvu”.

2.3

Aruanne koosneb kaheksast osast: konkurentsivõime edendamine kartellidevastase võitluse kaudu; konkurentsieeskirjade tõhusa jõustamise ja ühinemise kontrolli tagamine ettevõtete ja tarbijate huvides; riigiabi ajakohastamine avaliku sektori vahendite suunamiseks konkurentsivõimet suurendavate eesmärkide saavutamisele; õiglase ja stabiilse finantssektori edendamine, et toetada reaalmajandust; energeetika – sektor, mis vajab kõige enam suuremat Euroopa mõõdet; konkurentsieeskirjade jõustamine digitaalmajanduses, et toetada Euroopa digitaalse tegevuskava elluviimist; konkurentsipoliitikaalane rahvusvaheline koostöö üleilmastumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks; konkurentsialane institutsioonidevaheline dialoog.

3.1

VKEd on kahtlemata Euroopa majanduse elavdamise alussammas. Oma suuruse tõttu on nad ka kõige haavatavamad turgu valitseva seisundi kuritarvituste suhtes, mis põhjustab sageli nende kadumist. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise küsimusele tuleb konkurentsipoliitikas pöörata erilist tähelepanu, eriti juhul, kui rikkujad on suured jaemüügiketid, kes on vähehaaval hävitanud väiketootjaid ja väikeettevõtjaid, kahjustades lõpuks ka tarbijate huve. Direktiivi teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse kahju hüvitamist ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 rikkumisel, tuleb tervitada ja äärmiselt oluliseks pidada, kuid selliste rikkumiste ennetamine on veelgi suurema tähtsusega ja vajab põhjalikku kaalumist, et tagada tõhusad ennetusmeetmed.

3.2

Komitee leiab, et liikmesriikide konkurentsiasutused peaksid kasutama pigem proaktiivset kui reaktiivset lähenemisviisi nagu seni, kui nad on sekkunud üksnes vastusena ettevõtjate või tarbijate kaebustele. Järelevalve teatud läbirääkimiste üle, mida peaks pigem nimetama diktaadiks, võiks aidata vältida valitseva seisundi kuritarvitamist. Edusammude tegemise oluline eeltingimus on teabevahetuse märkimisväärne parandamine tootmisahelas.

3.3

Samuti peavad liikmesriikide konkurentsiasutused pöörama eritähelepanu nende sektorite tegevusele, millele avaldavad tugevat mõju toorainete hinnad, kuna sageli kajastub tooraine hinnatõus (või isegi vaid selle oht) kohe ka lõpphinnas, samas kui tooraine hinna langus ei kajastu.

3.4

Komitee juhib tähelepanu sellele, et konkurentspoliitikas on vaja käsitleda probleeme riigihangete sektoris, mis on endiselt enamasti suhteliselt kinnine turg. Tegelikult on riigihangete puhul tegemist killustunud turuga, millele on juurdepääs vaid vähestel, hoolimata käimasolevast tööst selle nimel, et muuta hanked täielikult elektrooniliseks. Vähene konkurents kahjustab avalikku huvi, kuna alternatiivide puudumine ei jäta riigiasutustele manööverdamisruumi. Nii valitakse ikka ja jälle samad pakkujad, mistõttu kujunevad nende ettevõtjate ja poliitilise võimu esindajate vahelised suhted vahel liiga lähedasteks.

3.5

Ei tohi unustada ka saartel ja äärepoolsetes piirkondades tegutsevaid ettevõtteid, kes on konkurentsi suhtes eriti haavatavad ja kelle transpordikulud teistele turgudele juurdepääsuks takistavad nende tervistavat konkurentsi teiste ettevõtjatega. Seega tuleks püüda leida mehhanisme lihtsustamaks nimetatud ettevõtjate juurdepääsu kesksetele turgudele, edendades nii tervistavat konkurentsi kogu ELis.

3.6

Samuti tuleb rõhutada, et äärmiselt oluline on kolmandate riikide avalike ja eraettevõtete konkurents, millele ELi ettevõtjad nii Euroopas kui ka teistel turgudel alluvad, sest neid ettevõtteid kaitstakse ebaseadusliku riigiabiga, mis annab neile konkurentsieelise, nende suhtes kehtivate soosivate keskkonnastandardite ja sageli põhilisi inimõigusi ning kodaniku- ja tarbijaõigusi ohustavate tööturu õigusaktidega. Rahvusvahelise koostöö jõupingutuste jätkumine nii WTO kui ka ILO raames peab olema jätkuvalt diplomaatia prioriteet ebavõrdsuse vastu võitlemisel, konkurentsiprobleemi käsitlemisel ja inimõiguste kaitsmisega edasiminekul.

4.1

Kartellidevastasel võitlusel on konkurentsipoliitikas eriti oluline roll. Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni hiljutisi jõupingutusi võitluseks selle tava vastu, mis mõjutab kogu majandust. Poliitikameetmed, mis on suunatud finantsturgudele ning ennekõike tooraine- ja vahekaupade turgudele, kus hinnakõikumised ei mõjuta mitte ainult ühtset turgu, vaid ka Euroopa konkurentsivõimet maailmas, on esmatähtsad majanduskasvu saavutamiseks hetkel, mil uute turgude võitmine on vältimatult vajalik. Tasub välja tuua kolm juhtumit, kus paljastati kartelle moodustanud ettevõtted ja määrati neile trahvid: üks juhtmekimpude sektoris, üks tuletisinstrumentide sektoris ja üks krevetisektoris. Lisaks on vastuväited esitatud mitmetele kiipkaartide kiipide tarnijatele.

4.2

Komitee on toetanud konkurentsivaenulike tavade osas tehtud tööd, mida ta peab konkurentsipoliitika puhul esmatähtsaks. Komitee kinnitab taas oma toetust komisjonile, kes aitas oma töö abil kaasa ühtse turu tehisliku killustatuse ärahoidmisele, ja tunneb heameelt selle üle, et lõpule viidi uurimine konkurentsieeskirjade rikkumise kohta internetimaksete standardimisprotsessis. Samuti tervitab komitee pankadele esitatud vastuväiteid seoses nende kooskõlastatud tegevusega, et hoida ära börside sisenemine krediidiriski vahetustehingute turule ning eelkõige konkurentsieeskirjade rikkumise uurimise lõpuleviimist seoses LIBORi, EURIBORi ja TIBORi baasmääradega. Need meetmed suurendavad turukindlust.

4.3

2013. aastal võeti vastu direktiivi ettepanek konkurentsieeskirjade rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise hagide kohta. Komitee avaldas toetust dokumendile, millega üritatakse kaotada õigusaktide erinevused ning kannatanute ja eeskirjade rikkujate ebavõrdne kohtlemine eri riikides, tagades tarbijate õiguskaitse, mis on komitee arvamustes korduv mureküsimus.

4.4

Ehkki komitee pooldab ühtlustamist, väljendab ta siiski kahtlusi seoses asjaoluga, et kõnealune õigusakt võib osutuda liiga heatahtlikuks eeskirju rikkuvate ettevõtete suhtes, kes saavad kasu leebema kohtlemise programmidest. Siiski tunnistab komitee selle instrumendi väärtust salakartellide paljastamisel. Samuti soovitas komitee kooskõlastada direktiivi ettepanekut paremini ühishagisid käsitleva soovitusega, avaldades kahetsust, et „konkurentsi valdkonnas ühishagi kehtestamine, mis oleks pidanud pakkuma tarbijatele tõhusa mehhanismi, jäeti välja direktiivi ettepanekust, ent lisati soovitusse – mis ei ole siduv –, julgustades liikmesriike looma kollektiivseid õiguskaitsevahendeid” (1).

4.5

Komitee toetab jõupingutuste jätkamist selleks, et parandada kooskõlastamist komisjoni, liikmesriikide konkurentsiasutuste ja Euroopa konkurentsivõrgustiku vahel. Samuti soovib ta, et olulise teabe jagamisel eri üksuste vahel oleks senisest määravam tähtsus. Sellegipoolest väljendab komitee muret seoses sellega, kui keeruline on mõnedel nendest asutustest täita oma reguleerivat ülesannet teatud sektorites, kus kokkumängu ja/või kuritarvitamise tavad jätkuvad täieliku karistamatuse keskkonnas.

4.6

Konkurentsipoliitikas tuleks kavandada koostööd teiste peadirektoraatidega, et võidelda tõhusalt kooskõlastatud tegevuse ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu, kuna need õõnestavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja tooteohutuse norme ning takistavad uutel ettevõtjatel turule pääsemast, seades nad selgelt ebasoodsamasse olukorda.

5.1

Komitee tervitab riigiabi asjakohastamise protsessi, millega viiakse see kooskõlla strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustega. Esmatähtis on kasutada riigiabi asjakohaselt, et toetada ühtekuuluvuspoliitikat ja keskenduda neile sektoritele, mis aitavad kaasa Euroopa arengule. Samuti on vaja kasutada avaliku sektori nappe vahendeid kooskõlas strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkidega, et võimaldada vähem arenenud piirkondadel arenenumatele järele jõuda, investeerida prioriteetsetesse sektoritesse, edendada majandust ja tööhõivet ning hõlbustada VKEde rahastamist.

5.2

Riigiabi ajakohastamisel ei tohi siiski unustada ka abi avalike teenuste valdkonnas, mis vastavad sotsiaalsetele vajadustele (nagu näiteks tervishoid, haridus ja koolitus, juurdepääs tööturule ja uuele tööle siirdumine, lastehoid ja eakate hooldus ning haavatavate elanikkonnarühmade toetamine nende uuesti ühiskonda kaasamiseks). Selliseid teenuseid tuleks vaadelda laiemast kui ainult majanduslikust seisukohast. Pigem tuleks arvestada elanikkonna hüvanguks tegutsevate sektorite eripära. Vaatamata sellele, et üha napimaid ressursse tuleb kasutada tõhusalt, peab kõige tähtsamaks jääma teenuste kvaliteet.

5.3

Ulatusliku liikuvuse kontekstis tasub uurida terviseteenuse pakkujate vaba valiku võimalust, eelkõige kavandades mudeleid, mis – seadmata ohtu teenuste kvaliteeti ja haavatavate isikute kaitset – võivad ära hoida olukorra, kus kasutajad on sunnitud leppima nii riigi kui ka kindlustusettevõtete suvaõigusega. See küsimus on niivõrd oluline, et seda tasub põhjalikumalt käsitleda eraldi omaalgatuslikus arvamuses.

5.4

Komitee on juba avaldanud toetust ELi riigiabipoliitika ajakohastamisele. Komitee kiidab eriti heaks uued suunised riigiabile CO2 heitkogustega kauplemise süsteemide valdkonnas, mis võivad ära hoida ohu, et ettevõtted paigutuvad ümber väljaspool ELi asuvatesse riikidesse, kus keskkonnaeeskirjad ei ole nii ranged. Siiski avaldab komitee kahetsust, et tema soovitust tõsta vähese tähtsusega abi ülempiir 2 00  000 eurolt 5 00  000 eurole ei võetud arvesse, nagu see juhtus ka üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul (2).

6.1.1

Oleme näinud finantssektori raskusi ja nende tagajärgi reaalmajanduse rahastamisele ja finantsturgude usaldusväärsusele. Tehtud on jõupingutusi usalduse taastamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks, vähendades süsteemseid riske. Finantssektorile eraldatud ajutine riigiabi päästis selle kokkuvarisemisest, ent teated uutest skandaalidest näivad raputavat niigi väga habrast tasakaalu iga kord, kui täheldatakse elavnemise märke. Samuti on tingimata vajalik säilitada sektori karm kontroll, et hoida ära finantsasutuste vastutustundetut käitumist olenemata sellest, kas nad said avaliku sektori toetust või mitte.

6.1.2

Vaatamata sektori haavatavusele tuleb jätkata käimasolevaid juurdlusi ebaseaduslike tavade üle, isegi kui neil näib olevat vaid vähene mõju finantshiidudele, kelle käitumine turul on jätkuvalt karistamisväärne.

6.1.3

Esiletõstmist väärib ka määruse ettepanek kaardimaksete mitmepoolse vahendustasu kohta, mida on nõutud juba mõnda aega ja mis taastab õigluse ELi territooriumil, ühtlustades kaartide kasutamisest tulenevad kulud.

6.2.1

Energia siseturg on siiani loomata. Energiahind on jätkuvalt kõrge ning avaldab märkimisväärset survet ettevõtete ja kodumajapidamiste eelarvetele. Turu liberaliseerimine ei ole suutnud tugevdada konkurentsi ega läbipaistvust ning Euroopa kannatab endiselt energia kõrge hinna all võrreldes oma konkurentidega maailma tasandil. Piiriülene energiatarnimine väärib samuti eritähelepanu, kui eesmärk on tagada vaba siseturg.

6.2.2

Praegust konsensust vajaduse osas rakendada ühist energiapoliitikat, investeerida infrastruktuuridesse, suurendada energiatõhusust ja kasutada taastuvaid energiaallikaid tuleb ära kasutada energiasektori edasiarendamiseks. Taastuvenergia ei suuda konkureerida võrdsetel alustel fossiil- ja tuumaenergiaga, mida toetatakse ikka veel otseselt riigieelarvetest ja kaudselt seeläbi, et arvesse ei võeta nende kasutamise kulusid seoses mõjuga keskkonnale ja tervisele. Taastuvenergia on oma arengus veel suhteliselt algusjärgus ja sellest tulenevalt tuleb seda rohkem toetada, et see suudaks võrdsete võimaluste turul konkurentsivõimeline olla.

6.2.3

Lisaks ei tohi taastuvenergiat käsitleda ainuüksi uue energiaallikana. Taastuvenergia arendamine avab nimelt uusi võimalusi energiatootmise detsentraliseeritud mudeli väljatöötamiseks, mille puhul kodanikud ja kogukonnad võiksid olla ühtaegu nii tootjad kui ka tarbijad. Seda uut mudelit tasub toetada, luues asjakohase õigusraamistiku, mis tagab elektri väiketootjatele lihtsa juurdepääsu võrgule (3).

6.2.4

Euroopa energiavaldkonna ühendused on konkurentsipoliitika seisukohast esmatähtsad. Euroopa energiaalane haavatavus andis tunda seoses hiljutise konfliktiga Ukrainas, mis oleks võinud ohtu seada Kesk-Euroopa gaasiga varustamise. Pürenee poolsaarel olemasolevate energiasüsteemide ühendamine Kesk-Euroopa riikidega ei tooks mitte ainult Pürenee turgu lähemale ülejäänud Euroopale, vaid aitaks ära hoida ka Venemaalt energia tarnimise probleeme.

6.2.5

Euroopa energiapoliitika reform on veelgi tähtsam nüüd, kui oleme jõudnud kaubanduslepingute ettevalmistamise etappi Ameerika Ühendriikidega, kus energiahinnad on tunduvalt madalamad, mis seab Euroopa ettevõtted juba eos ebasoodsasse olukorda.

6.3.1

Tegemist on konkurentsieeskirju rikkuvate tavade poolest eriti haavatava sektoriga, kuna kõrgtehnoloogia ettevõtted, kus toimub pidev ja kiire innovatsiooniprotsess, ei ole võimelised ära ootama otsust, mis langetatakse vastavalt tavamenetluse tähtaegadele, ja võivad seega turult kaduda.

6.3.2

Komitee kordab oma toetust lairibaühendustele antava riigiabi suunistele, kuna need täidavad digitaalarengu strateegia eesmärke.

6.3.3

Telekommunikatsiooni ühtset turgu ei ole ikka veel lõpule viidud. Ehkki täheldada võib hindade alanemist, on need jätkuvalt kõrged, mis on kahjulik ettevõtetele ja kodumajapidamistele. Rändlustasude järkjärguline alandamine kuni nende täieliku kaotamiseni 2015. aastal on tänuväärne edusamm, ent nüüd tuleb rõhuasetus seada muude hindade reaalsele vähendamisele ja kvaliteetse lairibaühenduse kõigile kättesaadavaks tegemisele. Komitee kordab oma veendumust, et Euroopa ühtse reguleeriva asutuse loomine võiks nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

6.3.4

Eriti tähelepanelik tasub olla seoses lairibaühenduse kõigile kättesaadavaks muutmisega, kuna madala sissetulekuga majapidamistel puudub sellele seni juurdepääs. See lünk jätab digitaalturust eemale paljud kodanikud, kellel takistatakse nii pääseda turgudele, kus hinnad on väga sageli soodsamad.

6.3.5

Komitee toetab standardipõhiste patentide (standard essential patents – SEPs) valdkonnas tehtud tööd, kuna need patendid aitavad kaasa võitlusele turgu valitseva seisundi kuritarvitamise vastu.

7.1

Komitee võtab rahuloluga teadmiseks läbirääkimiste alustamise Ameerika Ühendriikidega Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle ning Jaapaniga vabakaubanduslepingu üle ning tunneb heameelt kõrgetasemelise dialoogi käivitamise üle kolmandate riikide teatud konkurentsiasutuste esindajatega. Samuti on oluline konkurentsiasutuste teabevahetust võimaldava koostöölepingu allkirjastamine Šveitsiga, mis võib lihtsustada teatud käimasolevaid või tulevasi uurimismenetlusi.

7.2

Ebaaus konkurents riikide poolt, kus ei järgita kõige põhilisemaid sotsiaalseid ega kõige elementaarsemaid keskkonnaalaseid eeskirju, põhimõtteid ja õigusi, seab ohtu väliskaubanduse õiglase olemuse. Rahvusvahelist kaubandust tuleb arendada kõige kõrgemal tasandil ning WTO ja ILO raames, et tagada mitte ainult inimõiguste, vaid ka ausa konkurentsi tavade järgimine.

7.3

Globaliseerumine on fakt ja eksport on Euroopa majanduskasvu jaoks esmatähtis. Tavad tuleb ühtlustada, nii et Euroopa suudaks konkurentsi astuda võrdsetel alustel turgudega, kus jätkuvalt eraldatakse ebaseaduslikku riigiabi või kus tööõigus on ebatõhus.

8.1

Ehkki komisjonil on konkurentsipoliitika valdkonnas täielik pädevus, peavad konkurentsi peadirektoraat ja konkurentsivolinik tihedat dialoogi Euroopa Parlamendiga. Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed teavitatakse kõnealuse peadirektoraadi tegevusest tänu peadirektoraadi ametnike osalemisele sektsioonide või uurimisrühmade koosolekutel.

8.2

Komitee jääb rahuloluga lootma koostöö jätkumisele komisjoniga, täheldades siiski, et seda koostööd saaks parandada, kui tihendada institutsioonidevahelisi sidemeid ja seada sisse alalisem koostöö, mille raames kaasataks komitee moodustatud rühm lõpliku aruande koostamisse, mis võimaldaks komiteel komisjoni tööle kiiremini reageerida.