Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012IP0387

VKEd: konkurentsivõime ja ärivõimalused Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012 . aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta (2012/2042(INI))

ELT C 68E, 7.3.2014, p. 40–53 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 68/40


Teisipäev, 23. oktoober 2012
VKEd: konkurentsivõime ja ärivõimalused

P7_TA(2012)0387

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioon väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta (2012/2042(INI))

2014/C 68 E/06

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras,

võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (1),

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2011. aasta teatist „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642),

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2011. aasta teatist „Väike ettevõte, suured ideed – uus partnerlus, et aidata VKEdel saada osa üleilmsetest võimalustest” (COM(2011)0702),

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803),

võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

võttes arvesse komisjoni 13. aprilli 2011. aasta teatist „Ühtse turu akt. Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse suurendamiseks. Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2011)0206),

võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

võttes arvesse komisjoni Euroopa konkurentsivõime aruannet 2011 (COM(2011)0642),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni VKEde rahastamist toetavate ELi vahendite läbivaatamise praktiliste küsimuste kohta seoses järgmise programmiperioodiga (2),

võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni üleilmastumise ajastu uue tööstuspoliitika kohta (3),

võttes arvesse oma 12. mai 2011. aasta resolutsiooni Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kohta (4),

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A7-0293/2012),

A.

arvestades, et mikroettevõtjatel ja VKEdel on majanduskriisi ajal oma arengu toetamiseks väga raske rahastamisvahenditele, eelkõige väikelaenudele juurde pääseda;

B.

arvestades, et 25 % ELi VKEdest on tegelenud rahvusvahelise ettevõtlusega ühtse turu piires, kuid ainult 13 % on tegutsenud rahvusvaheliselt väljaspool ELi; arvestades, et kaupu või teenuseid ekspordib vaid 24 % mikroettevõtjatest, samas kui väikeettevõtjate puhul on see näitaja 38 % ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 53 %;

C.

arvestades, et peaaegu kolmandik ELi õigusloomega seotud halduskoormusest tuleneb õigusaktide ebaproportsionaalsest ja puudulikust rakendamisest riigi tasandil, mis tähendab, et kui liikmesriigid tõhustaksid ELi õigusaktide ülevõtmist, säästaks see kuni 40 miljardit eurot (5);

D.

arvestades, et rohkem kui 96 %-l Euroopa Liidu VKEdel on vähem kui 50 töötajat ja nende aastakäive jääb alla 10 miljoni euro, ning arvestades, et VKEde suutlikkus eksportida tooteid ja teenuseid välisriikidesse on piiratud, peamiselt rahvusvahelise kaubanduse, õigusliku ebakindluse ja regulatiivse killustatusega seotud kõrgete püsikulude tõttu;

E.

arvestades, et aastatel 2002–2010 lõid VKEd, eelkõige uued ettevõtjad, 85 % kõigist uutest töökohtadest; arvestades, et 32,5 miljonit ELi kodanikku on füüsilisest isikust ettevõtjad;

F.

arvestades, et tööstus on Euroopa majanduses väga tähtsal kohal ning annab 25 % ELi erasektori otsestest töökohtadest ja moodustab 80 % erasektori teadus- ja arendustegevusest;

G.

arvestades, et töökohtade arv ökotööstuses on erinevalt paljudest teistest sektoritest kasvanud kogu majanduslanguse aja ja jääb ennustuste kohaselt ka järgnevatel aastatel üsna märgatavaks (6);

H.

arvestades, et internet ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lihtsustavad VKEde võimalusi müüa oma teenuseid üle kogu maailma ning mängivad olulist rolli VKEde tugevdamisel majanduskasvule ja töökohtade loomisele kaasaaitajana;

I.

arvestades, et komisjoni hinnangul võidakse poliitikameetmetega, mis edendavad üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele, näiteks ressursi- ja energiatõhususe ning kliimamuutuse poliitika abil, luua 2020. aastaks rohkem kui 9 miljonit töökohta ning seda eelkõige VKEde sektoris;

1.    Väike ettevõte, suured ideed

1.

märgib, et üldlevinud on struktuurilised ja regulatiivsed takistused, millega VKEd silmitsi seisavad, näiteks juurdepääsuraskused rahastamisele, inimkapitalile ning korralduslikele vahenditele; tervitab sellega seoses komisjoni püüdlust edendada ja toetada VKEde majandustegevust ühtsel turul ja kolmandate riikide turgudel; juhib tähelepanu sellele, et üldiselt tuleb VKEde rahvusvahelistumist pidada protsessiks; selleks, et VKEdel õnnestuks laiendada oma tegevust EList väljapoole, vajavad nad nõustamisteenuseid juba kohalikul tasandil ja mitte alles kolmandate riikide turgudel; rõhutab, et see vajadus peab kajastuma ka ELi toetuspoliitikas;

2.

juhib tähelepanu sellele, et VKEd on väga erinevad; rõhutab seetõttu, et komisjon peab võtma VKEde uue poliitika väljatöötamisel arvesse ettevõtjate erinevaid probleeme, mis sõltuvad nende suurusest ja valdkonnast;

3.

tuletab meelde, et rohkem kui suuremad äriühingud saavad VKEd rahvusvahelistumisest kasu parimate tavadega kokkupuutumise, ületoodangu parema vastuvõtuvõime, impordi kaudu paraneva sisendtoodete tarnimise ning seeläbi suurema konkurentsivõime kaudu, mistõttu, et eksportivad VKEd saavad järjepidevalt paremini hakkama kui nende mitte-eksportivad kolleegid, suurendades seega majanduskasu ja tarbijate heaolu;

4.

ei poolda seisukohta, et ELi VKEde kaitsmine rahvusvahelise konkurentsi eest võiks aidata neil kasvada ja saada rahvusvahelisel tasandil paremini hakkama; on pigem veendunud, et EL peaks toetama positiivset tegevuskava, millest liidu VKEd saaksid kasu rahvusvahelistes läbirääkimistes, et VKEde huve arvestades üleilmses plaanis vastastikku tõkkeid vähendada;

5.

on seisukohal, et sama tähtis kui rahvusvaheliseks muutuda soovivate VKEde aitamine on VKEde tõhus kaitsmine ELi partnerriikide ebaausate kaubandustavade eest; peab rahvusvahelistumist ja kaitset üleilmastumise protsessis ühe mündi kaheks pooleks;

6.

rõhutab, et teatises oleks tulnud tunnistada valdkondade erinevusi, sest teenuseid pakkuvate VKEde rahvusvahelistumine erineb põhimõtteliselt tootvate VKEde rahvusvahelistumisest; märgib, et paljudel teenuseid pakkuvatel VKEdel, kes moodustavad VKEdest suurema osa, ei ole vaja eksportimise alustamiseks saavutada kriitilisi mõõtmeid ning neile tooksid kõige suuremat kasu avatumad eeskirjad ja juurdepääs IKT-le sihtriikides, samas kui tootvatele VKEdele tooks suuremat kasu transpordilogistika tingimuste parandamine ja kaubanduse hõlbustamine;

7.

märgib, et enamik ELi VKEde rahvusvahelistumist toetavatest avaliku sektori poliitikameetmetest keskendub tootmisele, ning soovitab seepärast kohandada neid nii, et võetaks arvesse teenuseid pakkuvate VKEde teistsuguseid vajadusi; soovitab eelkõige VKEde kaubanduse toetamise kavades üle vaadata minimaalset suurust käsitlevad nõuded, mille aluseks on tavaliselt olnud tootvate VKEde ekspordimudel, kus ettevõte saab rahvusvaheliseks muutuda pärast kriitilise suuruse saavutamist;

8.

on seisukohal, et kuigi teatises püütakse käsitleda VKEde raskusi kolmandates riikides ärivõimaluste leidmisel, ei rõhutata selles piisavalt, et VKEdele rahvusvahelistumise kohta juhiste ja ettepanekute esitamine ning stiimulite loomine on avaliku sektori soovitatav tegevussuund; on veendunud, et EL peaks samuti liikmesriikidega kooskõlastatult juba olemasolevate algatuste lisandväärtust suurendades ettevaatavalt toetama ja edendama strateegiliste sektorite VKEde arendamise stiimuleid, eriti suure lisaväärtusega ja tehnoloogiliselt arenenud tootmissektorites, millel on kiiresti areneva majandusega riikide ees konkurentsieelis; rõhutab seepärast vajadust teha kindlaks paljutõotavad nišiturud, mida on juba hakatud lõimima muudesse ELi poliitikadokumentidesse, nagu progressi võimaldava tehnoloogia kõrgetasemelise ekspertrühma aruanne;

VKEde teavitamine

9.

nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks teatises kavandatud mitmekeelse veebiportaali niipea kui võimalik ning et see toimiks täielikult hiljemalt 2013. aasta lõpuks; võttes arvesse VKEde ja nende küsimuste tohutut mitmekesisust, on veendunud, et portaal ei tohiks olemasolevaid portaale korrata, vaid peaks neid omavahel ühendama, olema kergesti juurdepääsetav ja kasutajasõbralik ning mitte põhjustama VKEdele täiendavaid otsimiskulusid; rõhutab, et portaal peaks tõenäoliselt suurendama rahvusvaheliseks muutuvate VKEde arvu;

10.

nõuab VKEde suuremat ja tõhusamat toetamist juurdepääsul ühtsele turule ja kolmandate riikide turgudele ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil, eeskätt toetuse ja teabe kättesaadavuse, intellektuaalomandi õiguste kaitse, riigihangetes osalemise, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning standardimis- ja reguleerimisküsimuste kaudu; on veendunud, et Euroopa ettevõtlusvõrgustik on tõhus vahend nende eesmärkide saavutamiseks; on seisukohal, et põhjalikule hindamisele tuginedes tuleb kehtestada Euroopa ettevõtlusvõrgustiku uus juhtimismudel eesmärgiga suurendada tõhusust, vähendada haldus- ja juhtimiskoormust ja pakkuda vajadustest lähtuvat toetust; on veendunud, et niisugune toetus peaks aitama ettevõtetel omandada vajalikud oskused ja kujundada välisriikide turule laienemise strateegia ning nõudmise ja pakkumise kohandamise teel edendama ettevõtete koostööd;

11.

on veendunud, et Euroopa ettevõtlusvõrgustiku väärtus ELi VKEde jaoks suureneb maksimumini vaid juhul, kui tõhustatakse sellesse kuuluvate organisatsioonide tegevust ja juhtimist ning suurendatakse teadlikkust nende pakutavatest toetusteenustest;

12.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid looksid kohalikul ja piirkondlikul tasandil ühe ühtse ekspordiettevõtete tugivõrgustiku, mida juhitaks koostöös ettevõtjate, kaubanduskodade, ülikoolide ja teiste huvitatud sidusrühmadega, et VKEdel oleks üks kergesti kindlaksmääratav esindaja ning nad saaksid emakeeles ja kohe kasutada personaalset nõustamist ja majandusanalüüse välisturgude kohta, teavet abi, ekspordivõimaluste, kehtivate kaubandustõkete (nii tariifsed kui ka mittetariifsed), investeeringute kaitse ja kehtivate vaidluste lahendamise tingimuste ning konkurentide kohta kolmandate riikide turgudel; on veendunud, et need tugivõrgustikud peaksid aitama vahetada häid tavasid kooskõlas Euroopa väikeettevõtete hartaga;

13.

soovitab suunata rohkem teavet väikestele ja mikroettevõtjatele, sest see on VKEde rühm, kes on rahvusvaheliselt kõige vähem aktiivne ning oma ekspordipotentsiaalist ja rahvusvahelistumise kasust kõige vähem teadlik;

Toetavate teenuste kaardistamine

14.

on seisukohal, et avaliku sektori vahenditest rahastatavad toetuskavad tuleks ellu viia kõige kulutõhusamal viisil – iseäranis praegu, mil ELi majandus ei ole veel toibunud oma viimaste aastakümnete tõsiseimast kriisist; on sellega seoses seisukohal, et programmide kvaliteet tuleks säilitada vähemalt praegusel tasemel;

15.

toetab paljude kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi toetuskavade kaardistamise ettepanekut; on veendunud, et kaardistamine peaks hõlmama erasektori ja kohalikke algatusi, mille eesmärk on aidata VKEdel rahastamist leida, eelkõige algatusi, millega hõlbustatakse juurdepääsu mikroettevõtte laenudele, samuti kehtivate ELi toetussüsteemide tulemuslikkuse hinnangut; on veendunud, et kaardistamine peaks olema korrapärane ning moodustama aluse sihttasemete ja tulemustabeli süsteemile; on veendunud, et esialgse kaardistamise alusel tuleks hinnata olemasolevate ELi toetuskavade tulemuslikkust; märgib, et kaardistamine ei saa hõlmata kõiki algatusi, eriti kui need on väikesed või mitteametlikud ja kui see ei ole kulude või teostatavuse seisukohast mõistlik;

16.

nõuab 2012. aasta lõpuks esimeste kindlate ettepanekute esitamist, et lihtsustada ja kooskõlastada olemasolevaid ELi toetuskavasid, et muuta neid tõhusaks ja ELi VKEde vajadustele vastavaks; on veendunud, et ELi tegevuses tuleb vältida kattumist või paralleelsete struktuuride kujunemist ning tegevusel peab olema selge Euroopa lisaväärtus; on veendunud, et kehtivaid riiklikke toetuskavasid tuleks subsidiaarsuse põhimõtte järgimisel arvesse võtta; usub, et üksikute ELi VKEde teenindamisele peab keskenduma organisatsioon, mis vastab kõige enam VKE individuaalsetele ettevõtlusalastele vajadustele; palub komisjonil parlamendi vastutavaid komisjone korrapäraselt teavitada selles valdkonnas tehtud edusammudest;

17.

juhib tähelepanu asjaolule, et uutel ELi meetmetel (nagu kõnealune meede) peab olema olemasolevate vahenditega võrreldes tõestatud lisaväärtus; usub, et sellist lisaväärtust on võimalik pakkuda piirkondlike või sisuliste turutõrgete korral (nn valged laigud) või seoses ELi kaubanduspoliitika huvide esindamise või turulepääsu andmebaasi jaoks teabe kogumise hoogustamise vajadusega;

18.

rõhutab vajadust anda VKEdele sõna olemasoleva toetusraamistiku läbivaatamisel; nõuab, et VKEd koos Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga ja Euroopa ettevõtjate organisatsioonidega kaasataks tihedalt läbivaatamise rakendamisse;

19.

nõuab kõigile ELi eksportivatele äriühingutele praegu kättesaadavate vahendite, näiteks turulepääsu andmebaasi ja ekspordiettevõtete abiliini kohandamist vastavalt VKEde vajadustele; hindab kõrgelt VKEdele mõeldud abiliini avamist kaubanduse kaitsemeetmete küsimustes; soovitab Euroopa VKEde erinevaid tugistruktuure kolmandates riikides tulemuslikumalt koordineerida;

20.

on seisukohal, et praktilisi ja kulutõhusaid lahendusi, millega aidata VKEdel üle saada käibekapitali, eelkõige vajalikuks alginvesteeringuks ja ekspordi rahastamise alustamiseks vajaliku kapitali puudusest, tuleks kujundada ja rakendada ELi ühise kaubanduspoliitika või mõne muu sobiliku ELi vahendi kaudu, kui kaardistamine tõendab selle vajalikkust ja teostatavust;

21.

on veendunud, et samaaegselt olemasolevate riiklike struktuuride tõhusa rakendamisega on kolmandate riikide turgudel vaja ELi tasandi algatusi, kui need annavad lisaväärtust; kutsub üles nii avaliku kui ka erasektori ekspertide koostööle, sh ELi turulepääsu töörühmade koostööle; nõustub, et mõnede väiksemate ja uuemate liikmesriikide VKEd on halvemas olukorras, sest neil võib mõnel kolmanda riigi turul puududa diplomaatiline esindatus, kogenud partnerid või mõlemad; rõhutab siiski, et ELi algatused ei tohi sekkuda eri liikmesriikidest pärit konkreetsete äriühingute vahelisse konkurentsi kolmandate riikide turgudel;

22.

rõhutab, et VKEde rahvusvahelistumine on protsess ning edu saavutamiseks vajavad VKEd tugimeetmeid juba kohalikul tasandil, mitte üksnes kolmandate riikide turgudel; tunnistab, et kolmandate riikide turgudel võivad ühised ELi tasandi pingutused lobitöö, kaubanduspoliitika ja turulepääsu vallas ning täiendavad programmid turutõrke ületamiseks selle protsessi väärtust oluliselt suurendada;

23.

palub, et komisjon uuriks dubleerimise vältimiseks enne uute struktuuride loomist liikmesriikide rahastamissüsteeme ja olemasolevaid nõustamisteenuseid ning analüüsiks põhjalikult nende tulemuslikkust ja uute struktuuride loomise vajaduse põhjendatust;

ELi klastrite ja võrgustike edendamine

24.

toetab komisjoni ettepanekut tõhustada koostööd ühtsel turul ja kolmandates riikides tegutsevate mitmesuguste ettevõtete ühenduste, kaubanduskodade ja muude osalejatega, et lihtsustada ettevõtjate partnerlust, soodustada klastreid ja juurdepääsu uutele turgudele, soodustades rahvusvaheliseks muutumise protsessi üksikettevõtja tasandilt ettevõtlusvõrgustiku või mitme asukohaga filiaalide tasandile viimisega, et soodustada keerukamaid ja kestvamaid rahvusvaheliseks muutmise projekte, millesse on kaasatud palju ettevõtjaid ning teisi avalikke tugiorganisatsioone ja -asutusi;

25.

rõhutab, kui tähtis on territoorium, millel väikese ja keskmise suurusega ettevõtja tegutseb, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike tegema pidevat koostööd kohalike asutusega, et väärtustada võrgustikus töötamist;

26.

on seisukohal, et ühisettevõtete loomist või muude partnerluslepingute sõlmimist VKEde vahel või VKEdega tuleks edendada kui uutele turgudele sisenemise, ühtsel turul ja kolmandates riikides otseinvesteerimisprojektide väljatöötamise ning hankekonkurssidel osalemise strateegiat; palub komisjonil leida ja rakendada ressursse asjaomases valdkonnas riigiülese koostöö edendamiseks;

27.

märgib, et klastreid ja võrgustikke saab sageli luua nii virtuaalselt kui ka füüsiliselt; julgustab liikmesriike edendama vajalikke vahendeid ja ressursse virtuaalsete klastrite ja võrgustike tegevuse hõlbustamiseks;

28.

ergutab liikmesriike aktiivselt toetama komisjoni rolli VKEde juurdepääsu suurendamisel kolmandate riikide turgudele rahvusvahelistel foorumitel ja konverentsidel;

Edasised sammud

29.

soovitab komisjonil arvesse võtta kõiki rahvusvahelistumise mõõtmeid, st nii eksporti kui ka importi, kaasa arvatud majanduspartnerluse ja –koostöö eri vormid; märgib, et viimatinimetatuid ei ole teatises piisavalt rõhutatud;

30.

nõuab VKEde kasuks võetavate ühenduse meetmete suuremat integreerimist, eriti innovatsiooni, majanduskasvu, rahvusvahelistumise, tootlikkuse, kulude piiramise ja bürokraatia vähendamise, inimressursside kvaliteedi ning sotsiaalse vastutuse valdkonnas;

31.

kiidab heaks uue VKEde konkurentsivõime programmi (COSME); võtab teadmiseks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi meetmete edu; on veendunud, et neid meetmeid, nt halduskoormuse vähendamist käsitlev sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühm ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik, tuleks uue programmi raames jätkata ja laiendada; rõhutab, et tähtis on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning tugevdada erasektori võimalikku rolli; nõuab laenu, tagatiste või riskikapitali kättesaadavuse parandamiseks ette nähtud ühenduse vahendite, iseäranis rahvusvahelistumist kavandavatele VKEdele suunatud vahendite lihtsustamist ja ratsionaliseerimist; nõuab piiriüleses, eriti valuutadevahelisi piire ületavas ja väljapoole ELi suunduvas kaubanduses osalevatele VKEdele suunatud põhiliste pangateenuste kulude ja kättesaadavuse läbivaatamist; ergutab liikmesriike uurima, kas oleks võimalik kasutada osa oma ettevõtte tulumaksust saadavast riiklikust tulust selleks, et parandada VKEde juurdepääsu laenutagatistele; rõhutab, et kõik vahendid, eelkõige mitterahalised vahendid, tuleks vastu võtta konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kriitilisele hindamisele tuginedes ja tihedas koostöös VKEde organisatsioonidega;

32.

rõhutab vajadust märgatavalt suurendada VKEde konkurentsivõime programmile mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud eelarvet, võttes eelkõige arvesse tõsiseid turutõrkeid VKEde rahastamisel ja vajadust suurendada ELi toetust ettevõtete üleminekule; on sellega seoses veendunud, et VKEde konkurentsivõime programmi (COSME) ja Horisont 2020 programmi eristamine meetmete ja eelarve osas vajab veel arutamist, et lihtsustada VKEde orienteerumist;

33.

palub liikmesriikidel hoolitseda selle eest, et VKEdel oleksid piisavad võimalused eksporditagatise saamiseks;

34.

märgib oskuslike ja koolitatud ettevõtjate tähtsust rahvusvahelise äritegevuse probleemidega toimetulekul; kutsub komisjoni üles edendama programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele” ning kaaluma programmi „Erasmus Mundus ettevõtjatele” loomist, et anda andekatele ettevõtjatele võimalus väljaspool ELi asuvates tippkeskustes kogemusi omandada ja kontakte luua, sh kõrgetasemelise ettevõtluskultuurikoolituse kaudu, mis annab rahvusvahelise ülevaate ettevõtlusest ja vajalikud ning põhilised toetuspunktid ülemaailmsel turul konkureerimiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama programmiga „Erasmus kõigi jaoks” seotud ELi poliitikasse noori ettevõtjaid ja tööstuspoliitikat;

35.

kiidab heaks komisjoni ettepaneku vaadata läbi Euroopa standardimine; rõhutab vajadust ühtsema rahvusvaheliste standardite süsteemi järele, mis võimaldaks koostoimet ning vähendaks VKEde rahvusvahelistumisel ilmnevaid takistusi;

36.

toetab Euroopa standardimissüsteemi, mis kaasab VKEsid süstemaatilisemalt otsustamisprotsessi, rakendades samal ajal riigi delegatsiooni järeleproovitud põhimõtet; palub komisjonil võtta vajalikud meetmed, et Euroopa standardiorganisatsioonide välja töötatud standardid oleksid VKEdele paremini ja väiksemate kuludega kättesaadavad, et võimaldada koostalitlust ja vähendada mõningaid olulisi takistusi, mida VKEd rahvusvahelistumisel kohtavad; rõhutab, et ELi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardimispoliitika kohandamine turu ja poliitikavaldkondade arenguga on peamine vahend VKEde kaasamiseks e-äri, e-kaubanduse, e-kaubaveo, intelligentsete transpordisüsteemide jne valdkondades;

37.

rõhutab, et VKEde rahvusvahelistumise edendamisel on väga tähtis lihtne ja tõhus intellektuaalomandiõiguste ja autoriõiguse kord; on seisukohal, et VKEd vajavad tõhusat intellektuaalomandiõiguste kaitset, et ergutada uue tehnoloogia arengut nende rahvusvahelise tegevuse alusena;

38.

rõhutab, et VKEde käsutuses ei ole piisavalt vahendeid, et nad saaksid võidelda oma intellektuaalomandiõiguste rikkumise vastu kolmandate riikide turgudel; nõuab ELilt konkreetseid algatusi VKEde intellektuaalomandiõiguste kaitse parandamiseks kolmandates riikides, nagu on näiteks saavutatud VKEde intellektuaalomandiõiguste abiliiniga Hiinas; märgib, et hetkel on katseprojekti raames käimas asjaomase abiliini mudeli laiendamine valitud ASEANi ja Lõuna-Ameerika riikidele; rõhutab vajadust olemasolevaid abiliine asjakohaselt hinnata, et optimeerida mudeli toimimist, enne kui seda uuesti laiendada; nõuab tungivalt, et komisjon looks pärast sellest hindamisest järelduste tegemist sarnased abiliinid prioriteetsetel turgudel, kus intellektuaalomandi õiguste kaitse on oluline teema; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid tollikoostööd ELis ja kolmandate riikidega võltsitud kaupade kinnipidamiseks ja tolliprotseduuride lihtsustamiseks;

39.

juhib tähelepanu asjaolule, et oluline on luua lihtsustatud ja läbipaistev ELi riigihangete õigusraamistik, mille kaudu VKEd pääsevad paremini juurde riigihankelepingutele nii ELis kui ka kolmandates riikides, kaasa arvatud põhimõte „ainult üks kord” ning elektrooniliste ülekandesüsteemide kasutamine, samuti kasutades Euroopa parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele; on seisukohal, et riigihanked on tõhus avaliku poliitika vahend, millega toetada kohalike VKEde tehnilist innovatsioonivõimekust ning võimaldada neil kasvada rahvusvahelistumiseks vajalike mõõtmeteni; nõuab pakkumiste paremat määratlemist ning teenuste loomist riigihangetes osalejatele;

40.

ootab komisjonilt algatust, et tagada ELi VKEdele muude äriühingutega võrdsetel alustel juurdepääs riigihangetele kolmandate riikide turgudel; loodab, et hiljuti avaldatud ettepanek võtta vastu ELi riigihangete turgu käsitlev määrus edendab vastastikust avatust, mis tooks kasu ELi VKEdele; palub, et EL töötaks välja ühise ulatusliku tööstuspoliitika, mis põhineb teadustegevuse ja innovatsiooni ergutamisel uuenduslike rahastamisviiside abil, nt projektivõlakirjad, ja toetades VKEde arengut, eelkõige juurdepääsu kaudu riigihangetele, et säilitada oma konkurentsivõime seoses uute oluliste osalejate esiletõusuga tööstuse ja teadustegevuse valdkonnas; kutsub ELi üles väärtustama Euroopa tootmist, pakkudes tarbijatele parema kvaliteediga teavet, eelkõige võttes vastu päritolu tähistamise määruse, mis käsitleb kolmandatest riikidest ELi imporditud toodete päritoluriigi märkimist;

41.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid jõuaksid Taani eesistumise ajal kokkuleppele ühise patendisüsteemi asjus, kuna see on ELi jaoks oluline, et pakkuda ettevõtetele ühtsel turul lihtsat ja taskukohast patendikaitset, mis sarnaneb nende konkurentidele USAs, Hiinas ja Jaapanis pakutavale kaitsele;

42.

soovitab olemasolevaid ELi VKEde keskusi laiendada üksnes nii, et seejuures võetakse nõuetekohaselt arvesse olemasolevate keskuste tulemuslikkuse hindamise järeldusi ja üldisi suuniseid; märgib, et need keskused toimiksid paremini koos vajadustele kohandatud ühiste abiliinidega ja ELi VKEde ühtsete kontaktpunktidena kolmandates riikides; on seisukohal, et ELi algatused peaksid keskenduma valdkondadele, kus VKEd tegelikult tegutsevad;

43.

nõuab VKEde prioriteetsete turgude selgemat määratlemist ELi kaubandusläbirääkimiste päevakorra alusel; tuletab meelde, et prioriteetsed turud peaksid loomulikult hõlmama suure kasvupotentsiaaliga turge, nagu BRIC-riigid, kuid arvesse tuleks võtta ka VKEde arusaamu rahvusvahelistumise võimalustest arenenud riikides ja naaberpiirkondades; on seepärast arvamusel, et sihtturgude kasv ja olemasolevate tugistruktuuride puudused on prioriteetsete turgude loetelu koostamise peamised kriteeriumid; soovitab loetellu lisada mitmed ELi naaberriigid, eelkõige Lääne-Balkani riigid ja Vahemere piirkonna riigid või need, kellel on ELiga ühine piir, kuna enamik VKEsid ekspordib esmalt kaubanduspartneritele naaberriikides ja kuna ELi kaubandusel nende riikidega on asjaomaste riikide majanduskasvu ja stabiilsuse tagamisel oluline roll;

44.

nõuab tungivalt, et komisjon tagaks VKEde konkreetsete vajaduste ja huvide esindatuse kõigil kaubandusläbirääkimistel; märgib, et see tähendaks nende läbirääkimisvaldkondade määratlemist, kus probleemid mõjutavad suuremal määral VKEsid kui muid ettevõtete kategooriaid, ning neile keskendumist kolmandate riikidega peetavate kaubanduslepingute läbirääkimisprotsessis; toetab mitmepoolse raamistiku reformi, et kaasata VKEd ka WTO juures ning tagada neile kiirem vahekohtu pidamine ja vaidluste lahendamine;

45.

rõhutab, et investeerimine välismaal on VKEde jaoks rahvusvahelistumise kõige keerulisem vorm; soovitab juhtudel, kui EL edaspidi kahepoolsete investeerimislepingute üle läbirääkimisi peab, võtta arvesse VKEde vajadusi suurema turvalisuse järele seoses oma välismaiste otseinvesteeringutega;

46.

peab VKEde paremat, vähem kulukat ja kiiremat juurdepääsu dumpinguvastastele menetlustele põhiliseks vahendiks, millega kaitsta VKEsid kaubanduspartnerite ebaausate kaubandustavade eest; kutsub komisjoni üles võtma seda küsimust ELi kaubanduse kaitsemeetmete reformimisel nõuetekohaselt arvesse;

47.

kiidab heaks kahepoolsetes vabakaubanduslepingutes ette nähtud algatused ettevõtjatevaheliste kontaktide tugevdamiseks; tuletab meelde, et eksportturgudele siseneda soovivate VKEde jaoks on oluliseks tõkkeks raskused potentsiaalsete klientide leidmisel ja nendega kontaktide loomisel, samuti ka usaldusväärsete tarneahelate sisseseadmisel ning et eeskätt väiksemad ja mikroettevõtted sõltuvad välismaal kaupade müümisel vahendajatest;

2.    Halduskoormus

Reguleeriv lähenemisviis

48.

väljendab heameelt selle üle, et 2012. aasta eesmärgiks seatud halduskoormuse vähendamine on saavutatud, kuid on veendunud, et saavutada on võimalik veel väga palju; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi olemasolevad õigusaktid ning esitaks uue ja ulatusliku vähendamiseesmärgi kooskõlas Euroopa väikeettevõtlusalgatusega ja selle põhimõttega „kõigepealt mõtle väikestele”; on seisukohal, et see peaks olema üldine eesmärk, kus võetaks arvesse eesmärgi kindlaksmääramise järel vastu võetud uusi õigusakte; soovitab, et uus eesmärk peaks olema mõõdetav ja tõendatav ning andma kvalitatiivset kasu, näiteks vähendades VKEdelt nõutavate dokumentide arvu ja tagades, et VKEdele ei määrata dokumentide esitamiseks ebarealistlikke tähtaegu; on veendunud, et sõltumatute huvirühmade kõrgetasemeline töörühm peaks saama niisuguse vähendamiseesmärgi poole liikumisel keskse ja püsiva rolli;

49.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jõudma kokkuleppele, mis võimaldab VKEdel tegutseda kõikjal Euroopas, ja muutma nende ideed äriliselt kasulikuks, tagades neile parema juurdepääsu turgudele ja vähendades bürokraatiat;

50.

peab kahetsusväärseks komisjoni VKE-testide pealiskaudset ja ebaühtlast läbiviimist; nõuab tungivalt, et VKE-testid oleksid kindla peatükina süstemaatiliselt kaasatud mõjuhinnangusse; palub komisjonil selgitada, miks ei korraldatud seoses isikuandmete kaitse paketiga nõuetekohaseid VKE-teste, ning võtma kiireid ja konkreetseid meetmeid tegemata jäänud töö heastamiseks;

51.

pooldab kindlalt seisukohta, et tugevdatud VKE-testis tuleb tähelepanu koondada mikroettevõtetele, ning juhib tähelepanu sellele, et praegu jäetakse mikroettevõtjad juba kavandamisetapis kõigist õigusaktide sätetest välja; on siiski veendunud, et erandit võiks kohaldada ainult siis, kui VKE-test näitab, et mikroettevõtete erivajadusi ei ole võimalik täita kohandatud lahenduste ega kergema korra abil; nõuab seetõttu mikroettevõtete mõõtme lisamist VKE-testile, et kõiki võimalusi süstemaatiliselt hinnata; tuletab meelde, et erandid ega kohandatud lahendused ei tohiks mõjutada ELi põhilisi tervise- ja tööohutusnõudeid, töötajate põhiõigusi ega liidu keskkonnateemaliste õigusaktide peamisi põhimõtteid; rõhutab, et kui mikroettevõtted on õigussätte kohaldamisalasse täielikult kaasatud, peaksid VKE-testi tulemused nende kaasamise põhjusi selgelt näitama;

52.

rõhutab vajadust muuta ELi õigusaktide riiklikku õigusesse ülevõtmine tõhusamaks; palub komisjonil õigusakte rohkem ühtlustada, et vähendada liigpüüdlikku rakendamist ja VKE-testi süstemaatilisemat kasutamist; palub komisjonil hinnata, millises ulatuses oleks võimalik kohaldada ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise kontrollnimekirja (7) nõuet liikmesriikidele nii, et sellest ühtsele turule kasu oleks;

53.

nõuab tungivalt, et valitsused kohaldaksid äriühingu üldjuhtimise sätete eeskujul „täida või selgita” põhimõtet; rõhutab, et selle käsituse järgi peaksid valitsused täpsemalt põhjendama, miks nad rakendavad lisaks nõutud ELi õigusaktidele veel täiendavaid õigusakte;

54.

peab kahetsusväärseks, et vaid mõned liikmesriigid kohaldavad riiklikus otsustamisprotsessis süstemaatiliselt VKE-testi; palub komisjonil esitada ettepanek, mis käsitleb miinimumnõudeid, sh suuniseid VKE-testi rakendamise kohta riiklikul tasandil, tuginedes komisjoni kohaldatud VKE-testi ning riikliku tasandi testide tulemusel kujunenud parimatele tavadele, ning kutsub nõukogu üles seda ettepanekut toetama;

55.

nõuab kehtivate ELi õigusaktide toimivuskontrolli, et kaotada ebajärjekindlus ning aegunud või ebatõhusad eeskirjad;

56.

nõuab kontrollimise raames selliste valdkondade tuvastamist, kus on ülemäärast koormamist, ebajärjekindlust või ebatõhusaid õigusakte, millel on negatiivne mõju VKEdele; palub komisjonil tagada, et tervishoiu-, ohutus-, võrdsus- ja sotsiaalsätete eesmärgid oleksid täidetud;

57.

toetab tugevalt „one in, one out” põhimõtet ELi ühtse turu juhtpõhimõttena selle tagamiseks, et ei oleks võimalik kehtestada ühtki uut õigusakti, mis põhjustaks VKEdele kulusid, ilma et oleks kindlaks tehtud asjaomases valdkonnas kehtivad võrdse väärtusega eeskirjad, mida on võimalik kehtetuks muuta;

58.

nõuab VKEde saadikute võrgustiku rolli suurendamist, kuna see rikastab märkimisväärselt liikmesriikide ning riikliku ja Euroopa tasandi teabevahetust ja kooskõlastamist alates poliitika sõnastamisest kuni õigusaktide rakendamiseni; kutsub komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi üles tagama, et VKEde saadikud saaksid tegutseda sõltumatult ja tervikliku lähenemise alusel, kindlustamaks, et VKEde huve võetakse arvesse kõigis õigus- ja poliitikavaldkondades; nõuab kindlalt, et VKEde saadikud oleksid täielikult kaasatud VKE-testide menetlusse; nõuab ühtlasi tungivalt ELi VKEde ühendamise nimel tegutsevate kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamist ning nõuab, et kodanikuühiskonna organisatsioonide vajadusi haldus- ja õigusloomeprotsessis arvesse võetaks;

59.

rõhutab, kui oluline on sotsiaalpartneritega konsulteerimine riiklike meetmete kavandamisel, mis on suunatud VKEde tugevdamisele ning edendamisele;

VKE mõiste

60.

võtab teadmiseks ELi ettevõtjatest juba üle 99 % hõlmava VKE mõiste hindamise; palub komisjonil uurida, millist mõju avaldaks: a) paindlikkuse suurendamine ja kasvu pärssivate tegurite vähendamine (nt pikendades üleminekuperioodi 3 aastani), b) käibe ja bilansi ülemmäärade kohandamine majandusarenguga ja c) kõikide alamkategooriate üksikasjalikum eristamine;

61.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ekspordi- ja imporditegevusele Schengeni õigustiku raames eraldi viisarežiimi;

Täiendavad meetmed

62.

rõhutab, et ühtne turg on parim vahend VKEde jaoks soodsaima ettevõtluskeskkonna loomiseks; peab kahetsusväärseks, et paljudes valdkondades ei vasta see tegelikkusele, eriti mis puutub digitaalsesse mõõtmesse; kutsub seetõttu komisjoni üles nõudma digitaalse ühtse turu rakendamist 2015. aastaks, sealhulgas toetades lairibataristu ja -tehnoloogia arendamist, et kohustada liikmesriike rakendama ja kohaldama kehtivaid õigusakte ning esitama vastavate siseturgu käsitlevate õigusaktide puudumise korral asjakohaseid ettepanekuid, eelkõige sihiga vähendada tegutsemiskulusid ja bürokraatiat;

63.

kutsub komisjoni üles kiirendama ELi piirkondade ühendamist kiiresse lairibavõrku, et tagada VKEde võimalikult suur osalus siseturu digitaliseerimisel;

64.

möönab, et pilvandmetöötlus võib märkimisväärselt suurendada VKEde tõhusust ja tootlikkust; kutsub seetõttu komisjoni üles kujundama üleeuroopalise pilvandmetöötluse võrgustikku, mis on avatud pilvandmetöötlusele üle kogu maailma;

65.

kahetseb, et EL, kus kiudoptilise kaabli kaudu toimib vaid 2 % internetiühendusest, jääb selle poolest teistest juhtivatest majandusriikidest, näiteks Jaapanist ja Lõuna-Koreast maha; nõuab seetõttu, et liikmesriigid ja komisjon kiirendaksid ülikiire lairibaühenduse levikut ja kasutuselevõtmist;

66.

tunnistab, et e-kaubandus on vahend, mis avardab nende VKEde võimalusi, kes soovivad siseneda uutele turgudele ja laiendada oma kliendibaasi; kutsub seetõttu komisjoni üles lihtsustama piiriülest e-kaubandust, näiteks luues usaldusväärse, turvalise ja tõhusa veebipõhise maksesüsteemi;

67.

rõhutab, et piiriülese kaubavahetuse suurendamiseks on ELil on hädasti vaja pakkuda VKEdele ja ettevõtjatele kindlustunnet ja vahendeid interneti teel kauplemiseks; nõuab seetõttu litsentsimissüsteemide lihtsustamist ja tõhusa autoriõiguseraamistiku loomist;

68.

kutsub komisjoni üles ergutama teenuste vaba liikumist teenuste direktiivi reguleerimisala laiendamise ja täieliku rakendamise kaudu, et pakkuda VKEdele ja ettevõtjatele reaalset võimalust laiendada teenuseid ja tooteid ning müüa neid ELi 500 miljonile tarbijale;

69.

õhutab liikmesriike kasutama e-halduse eeliseid ja rakendama vastavaid lahendusi;

70.

ergutab komisjoni peasekretariaati koostöös ettevõtjate ühenduste ja muude sidusrühmadega looma iga-aastast volinike kolleegiumi autasu, et tunnustada komisjoni liiget ja/või liikmesriiki, kes on Euroopa poolaasta raames kõige tõhusamalt ja edukamalt rakendanud põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”;

71.

nõuab ELi õigusaktide lihtsustamist VKEde tarbeks ja nende õigusaktide kättesaadavamaks muutmist; märgib, et pahatihti võivad ELi programmid olla VKEdele kasutamiseks liiga bürokraatlikud;

72.

rõhutab, et on vaja rakendada ja kohaldada ulatuslikke lihtsustamismeetmeid, sealhulgas lihtsustatud väljamaksete tegemise meetodeid, et aidata VKEdel osaleda ELi rahastatavates programmides;

3.    Tööstuse ja VKEde konkurentsivõime tugevdamine

73.

avaldab heameelt komisjoni teatise üle „Tööstuspoliitika: suurendades konkurentsivõimet” (COM(2011)0642) ning konkurentsivõime tagamist käsitleva komisjoni töödokumendi üle (SEC(2012)0091);

74.

võtab teadmiseks, et komisjon on hakanud rakendama konkurentsivõime kontrollimist ja õigusaktide järelhindamist; nõuab kindlalt eespool nimetatud põhimõtete järjekindlat ja põhjalikku kohaldamist, sealhulgas juhtudel, kui ELi õigusaktide ülevõtmist käsitlevate sätete muutmine (näiteks heitkogustega kauplemise eeskirjade muutmine) avaldab mõju tööstuse konkurentsivõimele; palub komisjonil esitada korrapäraselt aruandeid selles valdkonnas saavutatud edu kohta;

75.

on seisukohal, et ettevõtluse ergutamiseks tuleks kohalikke kodanikuühiskonna ettevõtteid kaasates korraldada piirkondlikke kampaaniaid, kus parimate tavade tutvustamise ja edukate ettevõtjate osalusel korraldatud ümarlaudade kaudu tutvustataks ettevõtluskultuuri;

76.

rõhutab, et vabakaubandus ja juurdepääs maailmaturule on oluline töökohtade loomise ja majanduskasvu tegur, mis võimaldab Euroopa VKEdel kujuneda maailmas juhtivaks jõuks; rõhutab, kui tähtsad on seetõttu edukad kaubandusläbirääkimised, kuna need aitavad veelgi vähendada õiguslikke kaubandustõkkeid, mis avaldavad ebaproportsionaalset mõju just VKEdele;

77.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon on oma strateegiates ja teatistes tunnistanud töötleva tööstuse tähtsust ELi kestliku kasvu tagamisel ja tööhõive suurendamisel; kordab vajadust integreeritud tööstuspoliitika järele, mis põhineks sotsiaalse turumajanduse põhimõtetel ja toetaks üleminekut jätkusuutlikule, ressursitõhusale ning vastupidavale majandusele;

78.

juhib tähelepanu sellele, kui oluline on kaasata VKEsid kohalikul ja piirkondlikul tasandil energiatõhususe- ja keskkonnakavadesse, kuna osalemine nendes valdkondades suurendab märkimisväärselt ärivõimalusi;

79.

möönab, et selleks, et liikmesriigid saavutaksid strateegias „Euroopa 2020” sisalduvad innovaatilise, aruka ja kaasava Euroopa eesmärgid, peavad nad arvesse võtma VKEsid ja mikroettevõtteid ning hõlbustama niisuguste ettevõtete loomist, kuna neil on tohutu potentsiaal suurendada tööhõivet, eriti noorte tööhõivet, ning seeläbi vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; märgib, et füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamine ja mikroettevõtte asutamine võib olla hea ja paindlik lahendus, eriti naistele;

80.

märgib, et VKEdel on tähtis osa, sotsiaalse stabiilsuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse saavutamisel eelkõige negatiivse demograafilise arenguga piirkondades; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid VKEsid niisuguse töökliima loomisel, mis ergutaks töötajaid täitma tööõiguse, töötajate kaitse ja tervishoiu nõudeid, mis samuti aitaks vaesust vähendada ja sotsiaalset heaolu suurendada;

81.

rõhutab, et tuleks edendada lihtsamat juurdepääsu mikrokrediidile Euroopa mikrokrediidirahastu kaudu ning selle vahendi edasiarendamist 2014.–2020. aasta sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raames, et eelkõige sotsiaalselt nõrgematest elanikkonnarühmadest pärit mikroettevõtete asutajatel oleks juurdepääs sobivatele rahastamisvahenditele; kutsub sellega seoses komisjoni üles lisama Euroopa Investeerimisfondi hallatavate rahastamisvahendite hulka eriviiteid ühistute kohta;

82.

märgib, et piiriüleste teenuste puhul võib tervikteenust pakkuv teeninduskoht koos tööturu osalistega pakkuda terviklikku teavet töötingimuste kohta sihtriigis, kus teenuseid kavatsetakse osutada;

83.

arvab, et ettevõtlus ja VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ning majanduskasvuks sobivate tingimuste loomine, sealhulgas taristutesse, nt keskkonnasõbralikku taristusse investeerimise teel, võib oluliselt hõlbustada majanduskriisist väljapääsemist; rõhutab vajadust ergutada ettevõtluspotentsiaali seal, kus tegevust alustavate VKEde arv on kõikides ühiskonnakihtides keskmisest väiksem, samuti konkreetsete sihtrühmade, eelkõige noorte ja naiste puhul;

84.

on veendunud, et finantsturgude määruse läbivaatamine peaks suurendama VKEde võimet kapitaliturgudelt rahalisi vahendeid hankida, et vähendada oma sõltuvust pangalaenudest;

85.

on veendunud, et VKEsid tuleks käimasolevas struktuurifondide reformis tõsisemalt arvesse võtta, kui see on asjakohane ja parandab piirkondlikke majanduskasvu raamtingimusi ning loob koostoimet muude ELi programmide ja algatustega; on veendunud, et tuleb vähendada bürokraatiat, näiteks proportsionaalsete ettevõtete auditeerimis- ja aruandlusstandardite vastuvõtmise ning ühiseeskirjade kehtestamise kaudu kõikidele fondidele ja programmidele finantsmääruse läbivaatamise raames;

86.

kutsub liikmesriike üles hilinenud maksete direktiivi võimalikult kiiresti siseriiklikku õigusesse üle võtma, et võimaldada VKEdele praeguses majanduskriisis täiendavat likviidsust;

87.

nõuab tõhusamaid, lihtsamaid ja paremini kooskõlastatud ELi õigusakte, mis käsitlevad eelkõige rahvusvahelistumise plaanidega VKEde juurdepääsu laenu- või riskikapitalile;

88.

nõuab tõhusaid tagatisi VKEde laenuportfellidele, võttes arvesse suuremaid kapitalinõudeid pankadele Basel III järelevalve rakendamise raames ja finantsvõimenduse vähendamist mitmetes pankades, arvestades samas ka finantsteenuste õigusaktide kogumõju;

89.

rõhutab, et ELi tegevus VKEde valdkonnas ei asenda, vaid täiendab liikmesriikide ja piirkondade tegevust ja on mõeldud kohalikke jõupingutusi võimendama vastavalt põhimõttele „rohkem rohkema ja vähem vähema eest”, mille kohaselt liikmesriigid, kes VKEsid rohkem toetavad, peaksid ka ELilt rohkem toetust saama; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid ettevõtluse jätkuvaks toetamiseks stiimulitel põhinevaid suuremate eesmärkidega tegevuskavasid; nõuab, et niisugused tegevuskavad hõlmaksid meetmeid, mis parandavad rahastamisvahendite kättesaadavust ja turulepääsu, lihtsustavad haldusnõudeid ning aitavad suurendada ettevõtlusalase hariduse osakaalu koolide õppekavades kõigil tasanditel; on seisukohal, et nimetatud meetmed peaksid toetama erasektori algatusi, nt pankade ja raamatupidajate partnerlust, mis aitab vähendada väikelaenude saamisega kaasnevaid vajalikke viivitusi; soovitab õpilastele korrapäraselt korraldada piirkondlikul tasandil rakenduslikke olümpiaade, kus lisaks teoreetilistele teadmistele hinnatakse ka ettevõtlikkust;

90.

toetab erasektori algatusi, mille eesmärk on lihtsustada VKEde, sealhulgas mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisvahenditele, nt pankade ja raamatupidajate partnerlusi, mille abil oleks võimalik vähendada väikelaenu saamiseks kuluvat aega 15 päevani (väiksema kui 25 000 euro suuruse laenu korral); on seisukohal, et sellised partnerlused on mikroettevõtjate jaoks kasulikud, sest ühest küljest saavad raamatupidajad kõik vajalikud finantsdokumendid ette valmistada ja pangale elektrooniliselt saata ning anda teatava tagatise mikroettevõtjate väljavaadete kohta, ning teisest küljest panevad pangad standardsed rahastamistaotlused internetti ja esitavad tagasilükkamise korral ka põhjendused;

91.

kutsub komisjoni üles uurima uusi ettevõtjatele ja idufirmadele vahendite kogumise algatusi, näiteks ühisrahastamisprojektid, et hinnata nende kasu VKEdele ja otsustada, kas neid tuleks edendada; ühtlasi juhib tähelepanu vajadusele hinnata, kas niisuguse tegevuse korraldamiseks oleks vaja ELi õigusraamistikku;

92.

palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada järgmises mitmeaastases finantsraamistikus VKEde parem juurdepääs Euroopa rahastamisvahenditele, mis peaks parandama ka nende juurdepääsu siseturule;

93.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lihtsustama innovaatiliste alustavate ettevõtete investeerimisvõimalusi, kõrvaldades takistused, mis pidurdavad kogu ELi hõlmava riskikapitalituru kujunemist;

94.

juhib tähelepanu sellele, et on vaja teadvustada ja kõrvaldada takistused, mis ei lase mikroettevõtetel kujuneda VKEdeks ja ei võimalda VKEdel edasi areneda;

95.

nõuab tungivalt, et komisjon aitaks kaotada lüngad VKEde teadmistes ja oskustes keskkonnahoidliku tehnoloogia, tavade ja ärimudelite vallas; juhib tähelepanu sellele, et tuleb tegutseda, et välja selgitada, milliseid oskusi vajatakse, ja kaotada tööturu lüngad hariduse ja kutsehariduse strateegiate ning VKEdele suunatud koolituse ja oskuste arendamise programmide koostamise abil;

96.

on veendunud, et tulevase VKEde konkurentsivõime programmi, programmi „Horisont 2020” ning struktuurifondide programmi raames tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldada piisavalt vahendeid, et julgustada VKEsid ressursitõhusale ja kestlikule uuendustegevusele ning töökohtade loomisele;

97.

nõuab, et VKEde jaoks mõeldud toetusprogrammide, näiteks ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi toetuseks loodaks uued finantsinstrumendid, kusjuures võetaks arvesse mitte ainult VKEde varalist seisu, vaid ka nn immateriaalset vara, nii et laenu andmisel tunnustataks ka VKEde intellektuaalset kapitali;

98.

nõuab kõrgete eesmärkidega eelarve eraldamist VKEde rahastamisvahendile programmi Horisont 2020 raames, mis pakub sihipärast toetust uuenduslikele ja suure kasvupotentsiaaliga VKEdele; on veendunud, et rahastamisvahendit tuleks pakkuda ühtse konkreetse struktuuri kaudu, mida on kohandatud VKEde vajadustega;

99.

toonitab, et finantskorraldusvahendite potentsiaali tuleks edasi arendada, et võimaldada kvalitatiivsete strateegiliste projektide väljatöötamist ning erakapitali ja erasektoris toimijate, eeskätt VKEde osalemist üleeuroopalistes projektides; juhib tähelepanu asjaolule, et finantskorraldusvahendite ülemäärase keerukuse tõttu kasutatakse neid praegu liiga vähe, mistõttu arutelu nende juhtimise üle on äärmiselt aktuaalne;

100.

rõhutab, et tuleks jätkata struktuurifondide rahastamisvahendite kaudu VKEde rahastamist omakapitali, tagatiste ja sooduslaenude näol, ning toonitab, et keerukaid haldusmenetlusi, eriti riigi tasandil, tuleks lihtsustada ning tuleks vältida juhtimis- ja vahendusasutuste märkimisväärseid erinevusi sätete kohaldamisel;

101.

palub komisjonil välja töötada VKEde konkurentsivõimelise maksustamise juhised ning ergutada liikmesriike oma maksustamiskavasid kohandama, et vähendada uute ettevõtjate mittepalgalisi tööjõukulusid ning võimaldada neil hoida suurem osa teenitud kasumist ettevõttesse taasinvesteerimiseks; on seisukohal, et nimetatud juhised peaksid põhinema parimatel tavadel ja hõlmama katseprojekte;

102.

nõuab suuremaid jõupingutusi vastastikuse tunnustamise rakendamisel, et lihtsustada VKEde piiriülest tegevust; nõuab käibemaksu teeninduskeskuse loomist, mis võimaldaks ettevõtjatel täita oma äritegevusalaseid kohustusi päritoluriigis;

103.

kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike looma kõigi rahastamisvormide jaoks võrdseid võimalusi; märgib, et vaja on kiireloomulisi meetmeid, et ettevõtted ei sõltuks enam nii palju võlast; toetab maksuneutraalsuse loomist omakapitali ja võla vahel;

104.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid VKEde järjepidevust ettevõtete üleminekut toetava õiguskeskkonna kaudu; soovitab kõrvaldada maksualased takistused (pärandimaks, kinkemaks jne), mis võivad seada ohtu pereettevõtete järjepidevuse;

105.

rõhutab vajadust madalamate maksude järele tööjõu ja investeeringute valdkonnas;

106.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid Euroopa sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks, eelkõige parandades juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisvahenditele, vähendades sugudevahelist palgadiskrimineerimist, toetades töö ja eraelu ühitamise meetmeid, edendades oskustöötajate liikuvust ja tunnustamist ning parandades ettevõtete sotsiaalse vastutuse teemalise nõustamise kvaliteeti ja kättesaadavust VKEde jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike võtma erimeetmeid Euroopa sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks, eelkõige parandades juurdepääsu avaliku ja erasektori rahastamisvahenditele ning edendades oskustööliste ja praktikantide liikuvust ja tunnustamist; sellegipoolest ei tohiks sellega kaasneda headeks ja halbadeks ettevõtjateks liigitamine;

107.

rõhutab usaldusväärse toorainega varustamise tähtsust ka keskmise suurusega tööstusettevõtete jaoks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada kestlik toorainega varustamine ja suurendada toormetõhusust, tagades eelkõige vaba ja õiglase juurdepääsu toorainetele, millega kaubeldakse rahvusvahelisel tasandil, ning suurendades ressursitõhusust ja taastöötlemist, võttes arvesse kulude ja tulude suhet;

108.

kutsub Euroopa Ülemkogu üles säilitama järgmisel programmiperioodil ühtekuuluvuspoliitika eelarvet, sest struktuurifondid ja Ühtekuuluvusfond kujutavad endast ELi kõige tõhusamaid kasvu ja töökohtade loomise vahendeid, millega suurendatakse Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja toetatakse VKEsid;

109.

kutsub liikmesriike üles ergutama eri liiki VKEde arengut ja konkurentsivõimet ning vastama kohandatud konkreetsete meetmete abil nende erivajadustele; rõhutab, kui olulise panuse annavad Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond transpordi-, energia-, keskkonna- ja lairibataristu arengusse ja parandamisse, aidates seeläbi kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna loomisele, mis ergutab investeerima ning suurendab konkurentsivõimet; rõhutab vajadust edendada ettevõtlust ja suurendada VKEde toetamist, kuna need on majanduse konkurentsivõime turgutamisel äärmiselt olulised;

110.

rõhutab vajadust vahetult VKEdele suunatud ELi, siseriiklike ja piirkondlike poliitikasuundade ja rahastamisvahendite parema kooskõlastatuse ja koostoime järele; juhib tähelepanu asjaolule, et VKEde toetamiseks mõeldud algatused ja rahastamisvahendid peaksid olema ühtsemad ning üksteist täiendama; rõhutab vajadust vähendada killustatust ning konsolideerida ja edendada VKEde rahalise toetuse skeeme, et tagada vahendite suurem ühiskasutus ja kooskõlastatus Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil; rõhutab, et konkurentsivõimet suurendab ka see, kui VKEdesse investeerimisel ja nende toetamisel arvestatakse piirkondliku eripäraga;

111.

on seisukohal, et ERFist VKEde jaoks vahendite eraldamise eesmärk on suurendada kõikides liidu piirkondades konkurentsivõimet ning saavutada ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele vastav majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne areng;

112.

toonitab, et struktuurifondide ja eelkõige ERFi toetus on uuenduslike VKEde konkurentsivõime ja eriti nende rahvusvahelistumise seisukohalt äärmiselt oluline, ning rõhutab, et seetõttu tuleks toetuse aluseks olevaid valikukriteeriume tõlgendada võimalikult laialt; kutsub piirkondi üles kasutama oma rakenduskavade toetamiseks neile määrustega ettenähtud võimalusi;

113.

rõhutab, et VKEdes uute töökohtade loomise ergutamiseks tuleb ettevõtetele pakkuda rahalisi stiimuleid;

114.

juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa territoriaalse koostöö programmidega toetatakse võrgustike rajamist ning teadmiste ja oskusteabe vahetamist Euroopa eri piirkondade organisatsioonide vahel ning neist programmidest võiks kasu olla ka uute ettevõtlusvõimaluste loomisel;

115.

on seisukohal, et struktuurifondid ja eeskätt Euroopa Sotsiaalfond aitavad oluliselt kaasa teadmiste ja oskuste omandamisele, võrgustike loomisele ning heade tavade vahetamisele; on veendunud, et investeerimine inimkapitali ja koostööprojektidesse aitab märgatavalt tõsta Euroopa VKEde konkurentsivõimet;

*

* *

116.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.


(1)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2)  ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 7.

(3)  ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 131.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0235.

(5)  „Europe can do better” – halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma 15. novembri 2011. aasta aruanne liikmesriikide parimate tavade kohta ELi õiguse kõige vähem koormaval viisil rakendamisel.

(6)  Eurostati hinnangul on töökohtade arv suurenenud 2,4 miljonilt 2000. aastal 3,0 miljonini 2008. aastal ning suureneb prognooside kohaselt 2012. aastaks (aprilliks 2012) 3,4 miljonini.

(7)  Vastavalt halduskoormust käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustele.


Top