(1)

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ võeti vastu selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega. Kooskõlas aluslepingu artikliga 6 on keskkonnakaitse nõuded integreeritud kõnealuse direktiivi sätetesse, arvestades eelkõige Kyoto protokolli.

(1)

Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ võeti vastu selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine seoses energiatoodete ja elektrienergia maksustamisega. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 6 on keskkonnakaitse nõuded integreeritud kõnealuse direktiivi sätetesse, arvestades eelkõige Kyoto protokolli. On oluline, et ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt määratakse kindlaks, kas inimeste tervise kaitset võetakse piisavalt arvesse, näiteks seoses õhureostusega.

(1a)

Nii laiahaardelise ja olulise teema puhul nagu energia maksustamine liidus ei saa piirduda ainult kliima- ja energiapoliitikast tingitud kohustuste arvessevõtmisega, hoolimata nende olulisusest. Liidu jaoks on nii energiapoliitika kui ka tööstuspoliitika eesmärgid ühtviisi üliolulised. Selleks et siseturg toimiks energia valdkonnas piisavalt ja tõhusalt, tuleb kõiki selle valdkonnaga seotud liidu algatusi ja õigusakte lisaks pidevalt ja hoolikalt kooskõlastada. Mitte ainult direktiivi 2003/96/EÜ muudatused ei peaks olema vastavuses muude energiaga seotud poliitikavaldkondadega, vaid neid poliitikavaldkondi tuleks samuti asjakohaselt kohandada energia maksustamise raamistikuga. Eelkõige tuleks resoluutselt tegeleda olemasolevate probleemidega liidu heitkogustega kauplemise süsteemis, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem) (1), et süsteem saaks tulemuslikult toimida. Igasugune kooskõla puudumine oleks kahjulik liidu pikaajalisele eesmärgile saavutada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

(2)

Tuleb tagada, et siseturg toimib jätkuvalt nõuetekohaselt , arvestades Euroopa Nõukogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu.

(2)

On vaja tagada, et siseturg toimib optimaalselt , arvestades Euroopa Ülemkogu eesistujariigi 8.–9. märtsi 2007. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldustes heaks kiidetud uusi nõudeid, mis hõlmavad kliimamuutuste mõju piiramist, taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiasäästu. Seetõttu tuleks tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine direktiivi 2003/96/EÜ raames, et luua energiatarbijate jaoks võrdsed tingimused, sõltumata kasutatavast energiaallikast.

(2a)

Energiatoodete maksustamine peaks toimuma tehnoloogia seisukohast neutraalselt, et anda uutele tehnoloogiatele arenguvõimalus.

(3)

CO2-heite maksustamine võib liikmesriikide jaoks olla kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju.

(3)

CO2-heite maksustamine on üldiselt liikmesriikide jaoks kulutõhus viis, kuidas piisavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsusega 406/2009/EÜ (milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020) selliste energiaallikate puhul, mis ei ole hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga. Arvestades CO2-heite maksustamise praegust ja võimalikku tähtsust, on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vaja kõnealuse maksustamise jaoks ühiseid eeskirju.

(4a)

Energia maksustamine ei tohiks hõlmata energia taastootmist jäätmetest ja eelkõige jäätmete kasutamist alternatiivkütusena, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ jäätmete kohta (2) eesmärk on, et tootjad ja jäätmevaldajad kõrvaldaksid jäätmeid võimalikult energiatõhusalt ja ressursse säästvalt ning eelistada jäätmete energiakasutamist nende kõrvaldamisele.

(4b)

Liikmesriigid peaksid ka säilitama õiguse kohaldada energiatarbimise üldise maksustamise kuni nullini vähendatud määra põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses või metsanduses kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia suhtes.

(5)

Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid.

(5)

Seepärast peaksid energia maksustamise sätted koosnema kahest elemendist – CO2-heite maksustamisest ja energiatarbimise üldisest maksustamisest. Selleks et kohandada energia maksustamist direktiivi 2003/87/EÜ kohase liidu süsteemiga, tuleks nõuda, et liikmesriigid teevad selget vahet kõnealusel kahel elemendil. See võimaldaks ka kohelda erinevalt biomassist koosnevaid või sellest valmistatud kütuseid , arvestades nende pakutavaid eeliseid taastuvenergia allikana, mis on odav ja peaaegu kasvuhoonegaaside-neutraalne, tingimusel et need vastavad säästlikkuse kriteeriumidele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (3) artiklis 17 . Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse, kas lisaks CO2-heitele tuleks rahvatervise kaitseks arvesse võtta ka muude kahjulike gaaside heiteid.

(6)

Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/76/EMÜ). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavad eranditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud.

(6)

Iga kõnealune komponent tuleks arvutada objektiivsete kriteeriumide alusel, mis võimaldab eri energiaallikaid ühetaoliselt kohelda. CO2-heite maksustamise puhul tuleks tugineda CO2-heitele, mida põhjustab iga asjaomase energiatoote kasutamine, võttes aluseks komisjoni 18. juuli 2007. aasta otsuses 2007/589/EÜ (millega kehtestatakse direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt kasvuhoonegaaside heiteseire ja aruandluse suunised) sätestatud heitekoefitsiendid. Energiatarbimise üldise maksustamise puhul tuleks aluseks võtta erinevate energiatoodete ja elektrienergia energiasisaldus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivis 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid). Seoses sellega tuleks arvesse võtta biomassist koosnevate või sellest valmistatud toodete keskkonnaeeliseid. Kõnealuste toodete maksustamisel tuleks aluseks võtta biomassi või sellest valmistatud toodete CO2-heite koefitsiendid, nagu on sätestatud otsuses 2007/589/EÜ, ning nende energiasisaldus, nagu on esitatud direktiivi 2009/28/EÜ III lisas. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütused ja vedelad biokütused moodustavaderanditult kõige olulisema asjaomase tootekategooria. Kuna kõnealuste toodete keskkonnaeelised erinevad sõltuvalt sellest, kas need vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele, tuleks biomassi või sellest valmistatud toodete konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada üksnes siis, kui kõnealused kriteeriumid on täidetud. Niipea kui direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, tuleks neid konkreetseid kontrollväärtusi kohaldada biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused, üksnes siis, kui need vastavad uutele säästlikkuse kriteeriumidele.

(7)

CO2-heite maksustamist tuleks kohandada vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ toimimisele, et täiendada seda tõhusalt. Sellist maksustamist tuleks kohaldada kõigi selliste energiatoodete kasutuste suhtes (sealhulgas muud kasutused kui kütmine), mis tekitavad kõnealuse direktiivi kohastes käitistes CO2-heidet, tingimusel, et asjaomane käitis ei ole hõlmatud kõnealuse direktiivi kohase heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kuna mõlema vahendi samaaegne kasutamine ei võimaldaks heidet vähendada rohkem kui heitkogustega kauplemise süsteem üksi, vaid see suurendaks heite vähendamise kogumaksumust, ei tuleks CO2-heite maksustamist kohaldada liidu süsteemi kohastes käitistes tarbitava energia suhtes.

(7)

CO2-heite maksustamist tuleks kohandada vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ toimimisele, et täiendada seda tõhusalt. Sellist maksustamist tuleks kohaldada kõigi selliste energiatoodete kasutuste suhtes (sealhulgas muud kasutused kui kütmine), mis tekitavad kõnealuse direktiivi kohastes käitistes CO2-heidet, tingimusel, et asjaomane käitis ei ole hõlmatud kõnealuse direktiivi kohase heitkogustega kauplemise süsteemiga. Kuna mõlema vahendi samaaegne kasutamine ei võimaldaks heidet vähendada rohkem kui heitkogustega kauplemise süsteem üksi, vaid see suurendaks heite vähendamise kogumaksumust, ei tohiks CO2-heite maksustamist kohaldada liidu süsteemi kohastes käitistes otseselt või kaudselt tarbitava energia suhtes. Topeltmaksustamise ja -reguleerimisega tekitatav kahekordne koormus põhjustaks konkurentsimoonutusi ja see tuleks välistada.

(8)

Maksustamise neutraalsuse huvides tuleks samu madalaimaid maksustamistasemeid kohaldada energia maksustamise iga komponendi suhtes ja kõigi teatud kasutust hõlmavate energiatoodete suhtes. Kui nähakse seega ette ühetaolised madalaimad maksustamistasemed, peaksid liikmesriigid ka maksustamise neutraalsuse eesmärgil tagama, et kõigi asjaomaste toodete suhtes kohaldatakse liikmesriigi tasandil ühetaolist maksustamistaset. Vajaduse korral tuleks kõnealuste tasemete ühtlustamiseks näha ette üleminekuperioodid.

(11)

Tuleks tagada, et madalaimate maksustamistasemete kavandatud mõju säilib. Kuna CO2-heite maksustamine täiendab direktiivi 2003/87/EÜ toimimist, tuleks saastekvootide turuhinda hoolikalt jälgida direktiivi korrapärase hindamise käigus; see on komisjoni ülesanne. Energiatarbimise üldise maksustamise madalaimad tasemed tuleks korrapäraselt automaatselt kooskõlla viia nende tegeliku väärtuse muutumisega, et säilitada määrade ühtlustamise praegune tase; selleks et vähendada energia- ja toiduhindadest tulenevat kõikumist, peaks kooskõllaviimise aluseks olema Eurostati avaldatava ELi ühtlustatud tarbijahindade indeksi muutus, milles ei võeta arvesse energia- ja töötlemata toidu hindu .

(11)

Tuleks tagada, et madalaimate maksustamistasemete kavandatud mõju säilib. Selleks tuleks energiatarbimise üldise maksustamise madalaimad määrad korrapäraselt üle vaadata .

(11a)

Arvestades keerulisi nõudeid, millele uue süsteemi kaks komponenti – nimelt energia maksustamine ja CO2-ga seotud maksustamine – peaksid vastama, tuleks süsteemi nõuetekohase haldamise tagamiseks kõikidel tasanditel kehtestada selged eeskirjad, mis tarbijate huvides peaksid olema läbipaistvad ja lihtsalt mõistetavad.

(12)

Mootorikütuste osas moonutab konkurentsi gaasiõli soodsam madalaim maksustamistase võrreldes bensiiniga, mis on peamine võistlev kütus; see tuleneb sellest, et gaasiõli kasutati algselt enamasti äriotstarbelisel eesmärgil ja maksustati seega traditsiooniliselt vähem. Direktiivi 2003/96/EÜ artikkel 7 on seega esimene samm, et viia gaasiõli suhtes kohaldatav madalaim maksustamistase järk-järgult kooskõlla bensiini suhtes kohaldatava tasemega. Selline kooskõllaviimine tuleb lõpule viia ja liikuda järk-järgult selles suunas, et gaasiõli ja bensiini maksustamise tase oleks ühetaoline.

(12a)

Uue maksustruktuuri rakendamine tähendab diislikütuse maksumäära tõstmist, et viia see vastavusse bensiini maksumääraga. See võib seada kahtluse alla nii liidu autotööstuse tehtud otsuse keskenduda puhastele ja energiatõhusatele tavasisepõlemismootoritele kui ka liidu CO2-heite vähendamise eesmärkide saavutamise, kuna CO2-heite ettenähtud piirväärtused on võimalik saavutada üksnes siis, kui piisav hulk teedel liikuvatest sõidukitest on diiselmootoriga. Tuleks võtta asjakohaseid paindlikke meetmeid, et ei seataks ohtu autotööstuse konkurentsivõimet ja CO2-heite vähendamise strateegia edu selles sektoris. Müügimaksud, registreerimismaksud ja iga-aastased teekasutusmaksud tuleks ühtlustada ja põhimõtteliselt kehtestada vaid sõidukite CO2-heitest lähtuvalt.

(14)

On vaja piirata CO2-heite maksustamisega kaasnevat võimalikku kulu teistele sektoritele või allsektoritele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõike 13 tähenduses . Seega on asjakohane näha ette vastavad üleminekumeetmed , mis peaksid siiski ka aitama tagada CO2-heite maksustamise keskkonnatõhususe.

(14)

On vaja piirata uue maksustruktuuriga kaasnevat võimalikku kulu teistele sektoritele või allsektoritele, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht. Seega on asjakohane näha ette vastavad meetmed , mis peaksid siiski ka aitama tagada CO2-heite maksustamise keskkonnatõhususe.

(14a)

Energia maksustamise korra igasugusel ümberkorraldamisel tuleks tagada, et sektorid, mis ei ole heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud direktiivi 2003/87/EÜ raames, ei satuks ebasoodsamasse olukorda kui need sektorid, mis sellesse süsteemi kuuluvad.

(15)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta.

(15)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 5 lubatakse teatavatel juhtudel kohaldada erinevaid maksumäärasid. Selleks et CO2-hinna signaal oleks järjekindel, peaks liikmesriikide võimalus kehtestada erinevad siseriiklikud määrad piirduma energiatarbimise üldise maksustamisega. Peale selle ei ole võimalus kohaldada taksodes kasutatava naftast toodetud mootorikütuse suhtes madalamat maksustamistaset enam kooskõlas alternatiivsete kütuste, energiakandjate ning keskkonnahoidlike linnasõidukite kasutamist toetavate eesmärkidega ning see tuleks välja jätta.

(16a)

Kuna elektri- ja hübriidsõidukite kasutuselevõtt on peamine tegur, mis aitaks vähendada transpordisektori sõltuvust mittetaastuvatest kütustest, peaks liikmesriikidel olema piiratud ajavahemikuks võimalik kohaldada erandeid või madalamat maksumäära niisuguste sõidukite laadimiseks kasutatavale elektrile.

(17)

Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused võivad moodustada osa liikmesriikide kindlaksmääratavatest sotsiaalmeetmetest . Võimalust kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi tuleks laiendada kõigile kütteainena ja elektrienergiana kasutatavatele energiatoodetele, et tagada energiaallikate ühetaoline kohtlemine . Tagamaks, et nende mõju siseturule jääb piiratuks, tuleks kõnealuseid vabastusi ja vähendusi kohaldada üksnes muu kui kaubandusliku kasutuse suhtes.

(17)

Kodumajapidamistele ja heategevusorganisatsioonidele antavad vabastused või vähendused takistavad õige hinnasignaali andmist, kaotades nii energiaarvete ja energiatarbimise vähendamise olulise stiimuli . Seetõttu tuleks direktiivis 2003/96/EÜ toodud võimalus kohaldada kõnealuseid vabastusi või vähendusi pikaajalise järkjärgulise lõpetamise perioodi järel kaotada . Neis liikmesriikides, kus see mõjutab energiahindu, tuleks väikse sissetulekuga kodumajapidamiste ja heategevusorganisatsioonide kulusid kompenseerida kindlate ja laiaulatuslike sotsiaalmeetmetega.

(18)

Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole enam põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, arvestades eelkõige vajadust suurendada taastuvate energiaallikate turuosa, seega tuleks need keskpikas perioodis kaotada.

(18)

Mootorikütusena kasutatava veeldatud naftagaasi ja maagaasi puhul ei ole pikaajaliselt põhjendatud soodustused, mida antakse energiatarbimise üldise maksustamise madalaimate tasemete alandamise kujul, ega võimalus vabastada kõnealused energiatooted maksustamisest, ning seega tuleks need kaotada , arvestades eelkõige vajadust võimaldada taastuvkütuste turuosa suurenemist . Kuna aga veeldatud naftagaasi ja maagaasi keskkonnamõju on vähem ohtlik, kui teiste fossiilkütuste puhul, ning kuna nende jaotusinfrastruktuur võiks olla kasulik taastuvate alternatiivide kasutuselevõtuks, tuleks soodustused kaotada järk-järgult.

(20)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksustamistaset. Kõnealuse võimaluse analüüsimine on näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatav lähenemisviis viia kooskõlla tööstussektorites kohaldatavate eeskirjadega .

(20)

Direktiivi 2003/96/EÜ artikli 15 lõige 3 võimaldab liikmesriikidel kohaldada põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ning metsanduses mitte ainult tavaliselt äriotstarbelist kasutamist reguleerivaid sätteid, vaid ka kuni nullini vähendatud maksumäära, et tagada nende sektorite majanduslik elujõulisus, kuna nende suhtes kohaldatakse juba rangeid sotsiaalseid, taimetervishoiu- ja keskkonnanõudeid, mida turg piisavalt ei kompenseeri . Hoolimata sellest on kõnealuse võimaluse analüüsimine näidanud, et energiatarbimise üldise maksustamise seisukohast oleks selle säilitamine vastuolus liidu laiemate poliitiliste eesmärkidega, välja arvatud siis, kui see on seotud tasakaalustava mehhanismiga, millega tagatakse energiatõhususe edendamine. Energiatõhusust tuleks parandada piisavalt pika aja jooksul ning seda peaksid kavandama ja kontrollima avalik-õiguslikud asutused. Liikmesriigid peaksid nende sektorite ettevõtjatele andma tehnilisi juhiseid, kui seoses vähendatud maksumääradega kohaldatakse täiendavaid energiatõhususe nõudeid. Seoses CO2-heite maksustamisega tuleks asjaomaste sektorite puhul kasutatava lähenemisviisi juures arvestada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise suutlikkust ja süsinikdioksiidi lekke ohtu iga konkreetse sektori ja allsektori puhul ning võimalikku mõju nende sektorite tootlikkusele ja elujõulisusele . Erand tuleks teha suure CO 2 sidumise potentsiaaligabiomassi tootvatele sektoritele. Oluline on, et piirkondades, kus energia tootmise suutlikkus taastuvatest allikatest on erakordselt suur, ergutataks nende piirkondade põllumajandusliku tegevuse ja karjakasvatuse energiasõltumatust.

(21)

Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning nende energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Seega tuleks keskpikas perioodis kaotada direktiivi 2003/96/EÜ sätted, millega lubatakse kõnealuste kütuste puhul anda maksuvähendusi või -vabastusi. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele.

(21)

Käesoleva direktiiviga kehtestatavates üldeeskirjades võetakse arvesse biomassist koosnevate või sellest valmistatud, direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele vastavate kütuste eripära, mis seisneb selles, et nad aitavad CO2-heidet vähendada ning nende energiasisaldus mahuühiku kohta on madalam võrreldes mõnede võistlevate fossiilkütustega. Seega tuleks keskpikas perioodis kaotada direktiivi 2003/96/EÜ sätted, millega lubatakse kõnealuste kütuste puhul anda maksuvähendusi või -vabastusi. Vaheperioodil tuleks tagada, et kõnealuste sätete kohaldamine viiakse kooskõlla käesoleva direktiiviga kehtestatud üldeeskirjadega. Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktides h ja i määratletud biokütuste ja vedelate biokütuste puhul tuleks liikmesriikide kohaldatavaid täiendavaid maksusoodustusi teha üksnes siis, kui need kütused vastavad kõnealuse direktiivi artikli 17 kohastele säästlikkuse kriteeriumidele. Kõnealuses artiklis antakse mõista, et 2017. ja 2018. aastal muudetakse säästlikkuse kriteeriume piiravamaks. Nende kriteeriumide täitmiseks peab kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine olema alates 1. jaanuarist 2017 vähemalt 50 %. Alates 1. jaanuarist 2018 peab vähenemine olema vähemalt 60 % toodete puhul, mis on toodetud käitistes, mis alustasid tootmist 1. jaanuaril 2017 või hiljem. Niipea kui direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt on kehtestatud säästlikkuse kriteeriumid biomassist valmistatud toodete puhul, mis ei ole biokütused ega vedelad biokütused, tuleks selliste toodete suhtes kohaldada täiendavaid maksusoodustusi üksnes siis, kui need tooted vastavad nimetatud uutele kriteeriumidele.

(28)

Iga viie aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides muu hulgas CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvesse saastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju ning käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastusteja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul. Loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust.

(28)

Iga kolme aasta järel ja esimest korda 2015. aasta lõpuks peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi kohaldamise kohta, analüüsides eelkõige energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid tasemeid, tagamaks et säilib nende kavandatud mõju, CO2-heite maksustamise madalaimat taset, võttes arvessesaastekvootide turuhindade suundumusi ELis, innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju , mõju muudele kahjulikele või potentsiaalselt kahjulikele heidetele peale CO2, käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul , ning biogaasi, maagaasi ja veeldatud naftagaasi maanteetranspordis kasutamise arengut . Nimetatud aruanne peaks sisaldama ülevaadet olemasolevatest maksusätetest kahepoolsetes lennunduslepingutes. Aruandes tuleks uurida ka mõju, mida avaldab tööstuspoliitika prioriteetide kindlaksmääramine Euroopa autotööstuses. Tuleks koostada ja regulaarselt läbi vaadata loetelu sektoritest või allsektoritest, kus on märkimisväärne süsinikdioksiidi lekke oht, võttes eelkõige arvesse tõendite kättesaadavust.

aa)

niisutusvee pumpamiseks kasutatava elektrienergia suhtes;

—

energiatoodete kahene kasutamine.

—

energiamahukas tööstus ja energiatoodete kahene kasutamine.

—

—

järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod kaasa arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod;

—

järgmistel eesmärkidel: kohalik ühistransport (taksod välja arvatud), jäätmete kogumine, relvajõud ja riigihaldus, puuetega inimesed, kiirabiautod , tuletõrjeautod ja politseisõidukid ;

a)

kauba vedu rendi või tasu eest või omal kulul mootorsõidukite või poolhaagisautorongidega, mis on ette nähtud ainult kaupade maanteeveoks […];

b)

regulaarne või juhutine reisijatevedu mootorsõidukiga […].

e)

kuni 31. detsembrini 2020 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse sadamakai ääres seisvatele laevadele.

e)

kuni 31. detsembrini 2025 elektrienergia, mis toodetakse kaldal ja vahetult jaotatakse mere- ning sisemaasadamates seisvatele laevadele.

-i)

lisatakse järgmine punkt:

„ba)

kuni 1. jaanuarini 2023 maanteetranspordis kasutatavate elektri- ja hübriidsõidukite laadimiseks kasutatav elektrienergia;”

h)

energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks;

h)

kuni 1. jaanuarini 2025 energiatooted, mida kasutatakse kütteainena ja elektrienergiana kodumajapidamistes ja/või asjaomase liikmesriigi tunnustatud heategevusorganisatsioonides. Selliste heategevusorganisatsioonide puhul piiravad liikmesriigid maksuvabastuse või -vähenduse muu kui äriotstarbelise kasutusega. Segakasutuse korral kohaldatakse maksustamist iga kasutusliigiga proportsionaalselt. Kui üks kasutusliik on tähtsusetu, võib selle lugeda olematuks;

i)

kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas ja veeldatud naftagaas ;

i)

kuni 1. jaanuarini 2023 mootorikütusena kasutatav maagaas , biogaas ja veeldatud naftagaas ning kütusena kasutatav veeldatud naftagaas. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 1. jaanuarini 2030 võivad liikmesriigid kohaldada nimetatud kütustele kuni 50 % vähendatud madalaimat maksumäära.

ia)

esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

i)

energiatarbimise üldise maksustamise madalaimaid määrasid, tagamaks et säilib nende kavandatud mõju;

ii)

CO2 hinna arengut heitkogustega kauplemise süsteemis direktiivi 2003/87/EÜ raames;

iii)

innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste mõju, eriti seoses energiatõhususega ;

iv)

elektrienergia kasutamist transpordisektoris ;

v)

käesoleva direktiiviga ette nähtud maksuvabastuste ja -vähenduste põhjendatust, sealhulgas õhusõiduki või laeva kütusena kasutatavate kütuste puhul ;

vi)

käesoleva direktiivi mõju tööstuspoliitika prioriteetide kindlaksmääramisele liidu autotööstuses, muu hulgas seoses puhaste ja energiatõhusate tavasisepõlemismootoritega ja liidu CO2 vähendamise eesmärkidega autosektoris;

vii)

biogaasi, maagaasi ja veeldatud naftagaasi maanteetranspordis kasutamise arengut ning

viii)

seda, kas arvesse tuleks võtta ka muid kahjulikke või potentsiaalselt kahjulikke heiteid peale CO2 .