EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (2)

komisjoni ettepanekule

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega luuakse Euroopa järelevalveasutus ( Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus )

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut , eriti selle artiklit 114 ;

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (3),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (4),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (5),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt  (6)

ning arvestades järgmist:

(1)

2007/2008. aasta finantskriisi tulemusel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused üksikjuhtudel ja finantssüsteemis üldiselt. Riigi tasandil toimivad järelevalvemudelid jäävad maha finantsalasest globaliseerumisest ning Euroopa integreeritud ja omavahel ühendatud finantsturgudest, kus paljud finantsettevõtjad tegutsevad piiriüleselt. Kriis tõi esile puudused liikmesriikide järelevalveasutuste vahelises koostöös, koordineerimises, liidu õiguse ühtses kohaldamises ja usalduses.

(1 a)

Juba tükk aega enne finantskriisi nõudis Euroopa Parlament tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist kõigile liidu tasandi osalejatele, juhtides ühtlasi tähelepanu järelevalvestruktuuri olulistele puudustele liidu järjest tugevamini integreeritud finantsturgudel (13. aprilli 2000. aasta resolutsioon komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta (7) , 21. novembri 2002. aasta resolutsioon usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus (8) , 11. juuli 2007 resolutsioon valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta (9) , 23. septembri 2008 resolutsioon koos soovitustega riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide komisjonile (10) , 9. oktoobri 2008 resolutsioon soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur (11) , 22. aprilli 2009. aasta resolutsioon muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II) (12) ning 23. aprilli 2009. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta) (13) .

(2)

Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelise töörühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes (edaspidi de Larosière’i aruanne) , mis koostati komisjoni taotlusel, jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks tuleb tõhustada järelevalveraamistikku ▐. Aruandes soovitati ▐ reformida finantsjärelevalve struktuuri liidus . Kõnealuse eksperdirühma arvates tuleb luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks pangandussektoris , üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris ning üks väärtpaberisektoris ), ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Aruandes esitatud soovitused hõlmasid ekspertide arvates vähimaid vajalikke muudatusi, et vältida sarnase kriisi tekkimist tulevikus.

(3)

Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri , aga ei lisanud sellesse kõiki de Larosière'i aruandes esitatud soovitusi .

(4)

Euroopa Ülemkogu kiitis oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes heaks kolmest uuest Euroopa järelevalveasutusest koosneva Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi loomise. Kõnealuse süsteemi eesmärk oleks parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse ühtsel turul kõikide finantsturu osaliste suhtes. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa järelevalveasutustel on õigus teostada järelevalvet ka reitinguagentuuride üle, ja kutsus komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi rolli kohta praeguses kriisiolukorras, märkides samas, et Euroopa järelevalveasutuste otsused ei tohiks mõjutada liikmesriikide eelarvepädevust. Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutus) („EVJA”) peaks ka teostama järelevalvet kauplemisteabehoidlate üle. Komisjonil palutakse pakkuda välja lahendus, kuidas EVJA saaks teostada järelevalvet kesksete osalejate üle, mis oleks koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) (14) esitatud lahenduse põhjal.

(4 a)

Rahvusvahelise Valuutafondi 16. aprilli 2010. aasta aruandes „Finantssektori õiglane ja oluline panus”, mis koostati Pittsburgis toimunud G20 tippkohtumisel esitatud taotluse alusel, on öeldud, et rahandussektori vigadest tingitud eelarvekulud tuleks katta finantsstabiilsuse sissemaksetest, mis on seotud usaldusväärse ja tõhusa lahendusmehhanismiga. Nõuetekohaselt määratletuna aitavad lahendusmehhanismid vältida edaspidi olukorda, kus valitsused on sunnitud välja lunastama asutusi, mis on pankrotti minemiseks liiga tähtsad, liiga suured või liiga tihedalt läbipõimunud.

(4 b)

Komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal” on samuti öeldud, et tuleb luua äärmiselt oluline lühiajaline prioriteet „mis võimaldab meil võimalikke finantskriise tulevikus paremini ohjata ning mis – võttes arvesse finantssektori konkreetset vastutust praeguses kriisis – jälgiks, et ka finantssektor annaks piisava panuse”.

(4 c)

25. märtsil 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel väljendati selgelt, et eelkõige on vaja edu saavutada sellistes küsimustes nagu süsteemse olulisusega finantsasutused ja kriisiohje finantsinstrumendid.

(4 d)

Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumisel väljendati lõpetuseks arvamust, et liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude süsteemid, et tagada koormuse õiglane jagamine ja kehtestada stiimulid süsteemse riski piiramiseks. Sellised tasud peaksid olema osa usaldusväärsest kriisi lahendamise raamistikust.

(5)

Finants- ja majanduskriis ohustab tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust ja siseturu toimimist . Stabiilse ja usaldusväärse finantssüsteemi taastamine ja säilitamine on vältimatu eeltingimus usalduse ja ühtsuse säilitamiseks siseturul ning seeläbi selliste tingimuste tagamiseks ja parandamiseks, mida on vaja täielikult integreeritud ja hästi toimiva finantsteenuste siseturu loomiseks. Tugevasti integreeritud finantsturud pakuvad paremaid riskide hajutamise ja rahastamise võimalusi ning aitavad seega parandada majanduse kohanemisvõimet kriisiolukordades.

(6)

Liit ei suuda Euroopa järelevalveasutuste komiteede praeguses raamistikus enamat saavutada ▐. Liit ei saa lubada olukorda, kus puudub mehhanism, millega tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused teeksid piiriülestel juhtudel parimaid võimalikke järelevalvealaseid otsuseid, pidades silmas, et koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste vahel ei ole piisav, et liikmesriikide järelevalveasutuste ühismeetmete võtmine on keeruline, kuna arvesse tuleb võtta erinevaid õiguslikke ja järelevalvealaseid nõudeid, et siseriiklikud lahendused on sageli ainus teostatav võimalus üleeuroopaliste probleemide lahendamiseks ning et õigusakte tõlgendatakse sageli erinevalt. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem kehtestatakse kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlas eesmärgiga luua liidus ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, ühendades liikmesriikide järelevalveasutused liidu tugevasse võrgustikku.

(7)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem oleks liikmesriikide ja liidu järelevalveasutuste integreeritud võrgustik, mille ülesehituse kohaselt teostatakse finantseerimisasutuste igapäevast järelevalvet riigi tasandil ▐. Järelevalveasutusel peaks olema juhtroll järelevalvekolleegiumites, kes teostavad järelevalvet piiriüleste finantsturu osaliste üle, ning neile tuleks kehtestada selged järelevalvealased normid . EVJA peaks pöörama erilist tähelepanu finantsturu osalistele, kes võivad põhjustada süsteemset riski, sest nende kokkuvarisemine võib ohustada liidu finantssüsteemi stabiilsust, kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole suutnud oma volitusi kasutada. Finantseerimisasutusi ja finantsturgusid käsitlevaid eeskirju tuleks ka ühtlustada ja ühtsemalt kohaldada kogu liidus . Lisaks EVJA-le tuleks luua Euroopa järelevalveasutus (kindlustus ja tööandjapensionid) , Euroopa järelevalveasutus (pangandus) ning Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee) . Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kuuluma Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi.

(8)

Euroopa järelevalveasutus peaks asendama komisjoni otsusega 2009/78/EÜ (15) loodud Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, komisjoni otsusega 2009/79/EÜ (16) loodud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning komisjoni otsusega 2009/77/EÜ (17) loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning võtma üle kõnealuste komiteede kõik ülesanded ja kohustused , sealhulgas vajaduse korral jätkama käimasolevat tööd ja käimasolevaid projekte . Iga asutuse tegevuse ulatus tuleks selgelt kindlaks määrata ▐ Ka komisjonil peaks olema õigus osaleda järelevalvetegevuses, kui seda tingivad institutsioonilised põhjused ja Euroopa Liidu toimimise lepingu kohased kohustused.

(9)

▐ EVJA ▐ peaks aitama parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, võttes arvesse kõigi liikmesriikide erinevaid huve ja finantsturu osaliste olemuslikke erinevusi . EVJA peaks kaitsma selliseid üldisi huve nagu finantssüsteemi stabiilsus, turgude ja finantstoodete läbipaistvus ning hoiustajate ja investorite kaitsmine. Samuti peaks EVJA hoidma ära õiguslike tühikutega manipuleerimist, tagama kõigile võrdsed võimalused ja tõhustama rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, et sellest saaks kasu kogu majandus, sealhulgas finantsturu osalised ja muud sidusrühmad ning tarbijad ja töötajad. Tema ülesanded peaksid hõlmama ka järelevalvealase lähenemise edendamist ja ELi institutsioonidele nõu andmist panganduse, maksete, e-raha reguleerimise ja järelevalve valdkonnas ning ettevõtte üldjuhtimise ja finantsaruandluseg a seotud küsimustes . Samuti tuleks EVJA-le panna kohustus teostada üldist järelevalvet praeguste ja uute finantstoodete ning tehingute liikide üle.

(9 a)

EVJA võtab nõuetekohaselt arvesse oma tegevuse mõju konkurentsile ja innovatsioonile siseturul, liidu konkurentsivõimele maailmas, finantskaasamisele ja liidu uuele strateegiale tööhõive ja majanduskasvu valdkonnas.

(9 b)

Kõnealuste ülesannete täitmiseks peaks EVJA-l olema juriidilise isiku staatus ning ta peaks olema halduslikult ja rahanduslikult iseseisev. EVJA-le tuleks anda volitus tegeleda õigusnormide järgmise kontrollimisega, eelkõige õigusnormide puhul, mis on seotud süsteemsete ja piiriüleste riskidega (Baseli pangandusjärelevalve komitee).

(9 c)

Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsstabiilsuse nõukogu ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga esitatud määratluse kohaselt on süsteemne risk finantsteenuseid ohustav häire, i) mille põhjustab kogu finantssüsteemi või selle osade oluline kahjustumine ning ii) millel võib olla reaalmajandusele tõsiseid negatiivseid tagajärgi. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuritüübid võivad olla teatud määral süsteemi jaoks olulised.

(9 d)

„Piiriülene risk” on nende institutsioonide mõistes kogu liidu või selle osade majandusliku tasakaalu häiretest või finantseerimisalastest ebaõnnestumistest tulenev risk, millel võivad olla olulised negatiivsed tagajärjed kahe või enama liikmesriigi majanduse osapoolte vahelistele ülekannetele, siseturu toimimisele või liidu või mõne selle liikmesriigi rahalistele vahenditele.

(10)

Euroopa Liidu Kohus kinnitas oma 2. mai 2006. aasta otsuses (▐ Ühendkuningriik v. Euroopa Parlament ja nõukogu) ▐, et mitte miski EÜ asutamislepingu artikli 95 [nüüd Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114] sõnastuses ei luba järeldada, et meetmed, mis ühenduse seadusandja on vastu võtnud, peavad oma adressaatide osas piirduma üksnes liikmesriikidega. Mainitud seadusandja hinnangul võib osutuda vajalikuks ühenduse asutuse loomine, mille ülesanne on aidata ühtlustamisprotsessile kaasa olukordades, kus antud sättel põhinevate õigusaktide ühetaolise rakendamise ja kohaldamise hõlbustamiseks tundub kohane võtta vastu soovituslikke täiendavaid ja raammeetmeid  (18). EVJA eesmärk ja ülesanded, milleks on aidata liikmesriikide järelevalveasutusi liidu eeskirjade ühtsel tõlgendamisel ja kohaldamisel ning edendada finantsintegratsiooniks vajalikku finantsstabiilsust, on tihedalt seotud finantsteenuste siseturgu käsitlevate liidu õigusaktide eesmärkidega. Seepärast tuleb EVJA luua asutamislepingu artikli 114 alusel.

(11)

Õigusaktid, millega on ette nähtud liikmesriikide pädevate asutuste ülesanded, sealhulgas koostöö omavahel ja komisjoniga, on järgmised: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta, (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides, (20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet, (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta, (22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet, (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (24), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta, (25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/25/EÜ ülevõtmispakkumiste kohta (26), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, (27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ, (28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, (29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta direktiiv 2002/65/EÜ, milles käsitletakse tarbijatele suunatud finantsteenuste kaugturustust, (30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine) (31), ilma, et see piiraks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse pädevust usaldatavusjärelevalve osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ, milles käsitletakse avatud investeerimisfonde, (32) direktiiv … (alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv), määrus … (reitinguagentuure käsitlev tulevane määrus), sh kõik komisjoni direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.

(12)

Termin finantsturu osaline peaks hõlmama mitmeid erinevaid osalisi, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse kõnealuse valdkonna õigusakte. See võib hõlmata nii juriidilisi isikuid kui ka eraisikuid. See võib näiteks hõlmata investeerimisühinguid, eurofonde ja nende fondivalitsejaid, alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, turu korraldajaid, arvelduskodasid, arveldussüsteeme, reitinguagentuure, emitente, pakkujaid, investoreid, isikuid, kes kontrollivad osalisi või kellel on nendega seotud huvid, osaliste juhtimisse kaasatud isikud ning ka isikud, kelle suhtes kohaldatakse asjaomaste õigusaktide nõudeid. Samuti peaks see hõlmama selliseid finantseerimisasutusi nagu krediidiasutused ja kindlustusettevõtjaid, kui nad on kaasatud ühenduse kõnealuse valdkonna õigusaktidega hõlmatud tegevusse. ELi ja kolmandate riikide pädevad asutused ning ka komisjon ei ole kõnealuse määratlusega hõlmatud.

(13)

Soovitav on, et EVJA edendaks ühtset lähenemisviisi investeeringute tagamise skeemide valdkonnas, et tagada investoritele võrdsed võimalused ja nende võrdne kohtlemine kogu liidus . Kuna investeeringute tagamise skeemide rakendamist kontrollivad liikmesriigid ja seda ei tehta regulatiivse järelevalve teel, peaks EVJA-l olema õigus kasutada käesoleva määruse kohaseid volitusi seoses investeeringute tagamise skeemi ja selle haldajaga . EVJA roll tuleks pärast Euroopa investeeringute tagamise fondi loomist läbi vaadata.

(14)

Selleks et kehtestada finantsteenuste ühtlustatud regulatiivsed tehnilised standardid ja tagada ka ühtsete eeskirjade abil võrdsed võimalused ning hoiustajate, investorite ja tarbijate piisav kaitse kogu Euroopas, on vaja kehtestada tõhus vahend. Kuna EVJA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada liidu õiguses kindlaksmääratud valdkondades välja regulatiivsete tehniliste standardite kavandid, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid. Komisjon peaks kinnitama kõnealused regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite kavandid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 , et anda neile siduv õigusjõud. ▐

(15)

Komisjon peaks kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite kavandid kinnitama, et anda neile siduv õigusjõud. Neid muudetakse ainult väga selgelt määratletud ja erakorralistel asjaoludel, eeldusel et EVJA suhtleb tihedalt finantsturgudega ja hindab nende igapäevast tööd. Regulatiivsete standardite kavandeid muudetakse, kui need näiteks ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, ei järgi proportsionaalsuse põhimõtet või on vastuolus finantsteenuste siseturu aluspõhimõtetega, mida on kajastatud finantsteenuseid käsitlevas ühenduse õigustikus. Komisjon ei tohiks muuta EVJA poolt koostatud tehniliste standardite sisu ilma seda EVJA-ga eelnevalt kooskõlastamata. Kõnealuste standardite sujuvama ja kiirema vastuvõtmise tagamiseks tuleks kehtestada tähtaeg, mille jooksul komisjon peab tegema vastuvõtmist käsitleva otsuse.

(15 a)

Samuti tuleks komisjonile anda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 volitused rakendada õigusakte.

(15 b)

Regulatiivsetes ja rakenduslikes tehnilistes standardites tuleb võtta arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, st standarditega kehtestatud nõuded peavad olema proportsionaalsed asjaomase finantsseerimisasutuse tegevusega seotud riskide olemuse, ulatuse ja keerukusega.

(16)

Valdkondades, kus regulatiivseid standardeid ei kohaldata, peaks EVJA-l olema õigus esitada ▐ suuniseid ja soovitusi liidu õigusaktide kohaldamise kohta. Selleks et suurendada läbipaistvust ja tagada, et liikmesriikide järelevalveasutused järgiksid kõnealuseid suuniseid ja soovitusi, peaksid kõnealused asutused olema kohustatud avalikustama kõnesolevate suuniste ja soovituste täitmata jätmise põhjused, et tagada turuosaliste suhtes täielik läbipaistvus .

(17)

Liidu õiguse nõuetekohane ja täielik kohaldamine on tähtsaim eeldus selleks, et tagada finantsturgude terviklikkus, läbipaistvus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, finantssüsteemi stabiilsus ning võrdsed konkurentsitingimused finantseerimisasutustele kogu liidus . Seepärast tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt EVJA käsitleb liidu õiguse kohaldamatajätmise või ebaõige ▐ kohaldamise ehk seega liidu õiguse rikkumise juhtusid. Kõnealust mehhanismi tuleks kohaldada valdkondades, kus ühenduse õigusaktidega on kindlaks määratud selged ja tingimusteta kohustused.

(18)

Proportsionaalsete meetmete võtmiseks ühenduse õiguse ebaõige või ebapiisava kohaldamise korral tuleks kohaldada kolmeastmelist mehhanismi. Esimesel tasandil peaks EVJA-l olema õigus uurida juhtusid, mil liikmesriikide ametiasutused oma järelevalvetegevuses väidetavalt ebaõigelt või ebapiisavalt täidavad ühenduse õigusega kehtestatud kohustusi, kusjuures uuringu tulemuste kohta esitab EVJA ▐ soovituse. Kui liikmesriigi pädev asutus ei järgi kõnealust soovitust, peaks komisjonil olema õigus anda EVJA soovitust arvesse võttes välja ametlik arvamus, milles nõutakse, et pädev asutus võtaks vajalikke meetmeid, et tagada liidu õiguse järgimine.

(19)

Kui liikmesriigi ametiasutus ei järgi kõnealust soovitust EVJA kehtestatud tähtajaks , peaks EVJA esitama asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele viivitamata otsuse , et tagada liidu õiguse järgimine, pidades silmas, et kõnealuse otsuse õigusjõule saab tugineda liikmesriikide kohtutes ja ametiasutustes ning sel puhul kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 258 .

(20)

Erandolukorras, kui asjaomane pädev asutus jätkuvalt ei suuda võtta teatavaid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu konkreetsele finantseerimisasutustele adresseeritava otsuse. Selline pädevus peaks piirduma erandjuhtudega, mil pädev asutus ei järgi talle adresseeritud ametlikku arvamust ja mille korral liidu õigus on ELis kehtivate või tulevaste õigusaktide (33) kohaselt finantseerimisasutuste suhtes vahetult kohaldatav. Sellega seoses ootavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni 2010. aasta programmi rakendamist, eelkõige kapitalinõuete direktiivi muutmist käsitleva ettepaneku osas.

(21)

Finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ähvardavate ohtude korral tuleb viivitamata ja kooskõlastatult võtta meetmeid liidu tasandil. Seepärast peaks EVJA-l olema õigus nõuda, et liikmesriikide järelevalveasutused võtaksid eriolukordades teatavaid erimeetmeid. Kõnealuse küsimuse tundlikkust arvestades peaks eriolukorra olemasolu kindlakstegemise õigus jääma komisjonile, kes teeb eriolukorra olemasolu kindlaks omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, või EVJA taotlusel . Kui Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või Euroopa järelevalveasutused jõuavad järeldusele, et tekkida võib eriolukord, peavad nad võtma ühendust komisjoniga. Sealjuures on konfidentsiaalsuse nõuete asjakohane järgimine väga oluline. Kui komisjon otsustab, et tegemist on eriolukorraga, peaks ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu nõuetekohaselt teavitama.

(22)

Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik järelevalve ning eri liikmesriikide järelevalveasutuste seisukohtade arvessevõtmine, peaks EVJA-l olema õigus lahendada pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, sealhulgas järelevalvekolleegiumides, kusjuures EVJA sellekohased otsused oleksid siduvad. Tuleks ette näha lepitusetapp, mille jooksul pädevatel asutustel on võimalus jõuda kokkuleppele. Kui kokkuleppele ei jõuta, nõuab EVJA asjaomastelt pädevatelt asutustelt konkreetsete meetmete võtmist või tegevusest hoidumist, et küsimus lahendada ja tagada kooskõla ELi õigusaktidega, millega võivad asjaomase pädeva asutuse jaoks kaasneda siduvad kohustused. Kui liikmesriikide pädevad järelevalveasutused ei võta asjakohaseid meetmeid, võib EVJA viimase abinõuna võtta vastu vahetult finantseerimisasutustele adresseeritavaid otsuseid valdkondades, kus nende suhtes vahetult kohaldatakse liidu õigust.

(22 a)

Kriis on tõestanud, et tavaline koostöö liikmesriikide järelevalveasutuste vahel, kelle jurisdiktsioon lõpeb riigipiiril, on selgelt ebapiisav järelevalve teostamiseks piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuse üle.

(22 b)

Lisaks sellele ei ole praegune korraldus, milles on ühendatud õigus avada filiaale, järelevalve asukohariigis ja üksnes riiklik hoiusekindlustus, usaldusväärne alus Euroopa piiriüleste jaepankade tulevaseks reguleerimiseks ja järelevalveks (Turneri aruanne).

(22 c)

Turneri aruandes järeldatakse, et parema korralduse jaoks on vaja kas rohkem volitusi riigi tasandil, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või suuremal määral Euroopa integratsiooni.

(22 d)

Riigi tasandi lahendus tähendab seda, et asukohariigile antakse õigus kohustada välismaa asutusi toimima ainult tütarettevõtjate, mitte filiaalide kaudu, ning jälgida oma riigis tegutsevate pankade kapitali ja likviidsust, mis tekitaks suuremat protektsionismi.

(22 e)

Euroopa tasandi lahendus nõuab järelevalvekolleegiumide ja süsteemset riski põhjustavate finantseerimisasutuste üle teostatava järelevalve tugevdamist.

(23)

Järelevalvekolleegiumidel on oluline roll tõhusa, tulemusliku ja järjepideva järelevalve teostamisel piiriüleselt tegutsevate finantseerimisasutuste üle. EVJA-l peaks olema juhtroll ja õigus osaleda järelevalvekolleegiumide töös, et tõhustada nende toimimist, lihtsustada teabevahetust ning edendada järelevalvekolleegiumide lähenemist ja nende tegutsemise järjepidevust liidu õiguse kohaldamisel. Ka Larosière’i aruandes on öeldud, et tuleb vältida eri järelevalvetavadest tingitud konkurentsimoonutusi ja regulatiivset arbitraaži, sest need võivad kahjustada finantsstabiilsust – muu hulgas ergutades finantstegevuse üleviimist lõdva järelevalvega riikidesse. Järelevalvesüsteem peab paistma õiglase ja tasakaalustatuna.

(23 a)

EVJA ja liikmesriikide järelevalveasutused peaksid tugevdama järelevalvet süsteemse riski kriteeriumitele vastavate finantseerimisasutuste üle, sest nende hättasattumine võib ohustada liidu finantssüsteemi stabiilsust ja kahjustada reaalmajandust.

(23 b)

Süsteemne risk tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse rahvusvahelisi standardeid, eriti neid, mille on vastu võtnud finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvaheline Valuutafond, Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon (IAIS) ja G20. Kõige tavalisemad süsteemse riski kindlaksmääramise kriteeriumid on omavaheline seotus, asendatavus ja ajastus.

(23 c)

Tuleks luua raamistik suhtlemiseks raskustes olevate asutustega, et neid toetada või maha rahustada, sest on saanud selgeks, et panganduskriisi tõttu on valitsuse ja kogu ühiskonna jaoks kaalul palju, sest selline olukord võib ohustada finantsstabiilsust ja reaalmajandust (de Larosière aruanne). Komisjon peaks esitama asjakohased ettepanekud uue finantskriisi juhtimise raamistiku loomiseks. Kriisijuhtimise põhielemendid on ühtne eeskirjade kogum ja finantskriisi lahendamise vahendid (rakendus- ja rahastamisvahendid suurte, piiriüleste ja/või omavahel ühendatud finantseerimisasutustega seotud kriisi lahendamiseks).

(23 d)

Asutada tuleks Euroopa hoiuste tagamise fond, et tagada piiriüleste finantseerimisasutuste kaasvastutus, kaitsta liidu hoiustajate huve ja vähendada süsteemse finantskriisi korral maksumaksjatele tekkivaid kulusid. ELi tasandil loodav fond tundub olevat kõige tõhusam viis hoiustajate huvide kaitsmise tagamiseks ja parim kaitse konkurentsimoonutuste eest. Siiski on selge, et ELi lähenemine on keerulisem ja mõned liikmesriigid soovivad oma siseriiklikud skeemid säilitada. Seetõttu peab EVJA siseriiklike skeemide kõige olulisemad näitajad minimaalsel tasandil ühtlustama. Samuti tuleb tagada, et finantseerimisasutused võivad maksta ainult ühele skeemile.

(23 e)

Euroopa väärtpaberituru stabiliseerimisfondist tuleks rahastada raskustes olevate finantseerimisasutuste nõuetekohast likvideerimist või väljaaitamist, kui need raskused võiksid seada ohtu liidu ühtse finantsturu finantsstabiilsuse. Fondi tuleks rahastada nende finantssektori asjakohastest osamaksudest. Fondi osamaksud peaksid asendama samalaadsetesse siseriiklikesse fondidesse tehtavaid osamakseid.

(24)

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine võib olla järelevalveasutuste võrgustiku tõhusa toimimise tagamiseks kasulik vahend, et vähendada järelevalvealaste ülesannete kattuvust ja edendada koostööd ning sellega lihtsustada järelevalvemenetlust ja vähendada finantseerimisasutuste halduskoormust , eriti nende finantseerimisasutuste puhul, millel puudub liidu mõõde . Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada sellise delegeerimise õiguslik alus. Ülesannete delegeerimise puhul täidab vastutava asutuse asemel ülesandeid teine järelevalveasutus, samas kui järelevalvealaste otsustega seotud vastutus jääb delegeeriva asutuse kanda. Kohustuste delegeerimise korral peaks volitatud asutus saama võtta EVJA või teise riikliku järelevalveasutuse nimel vastu otsuseid teatavates järelevalvealastes küsimustes. Delegeerimisel tuleb juhinduda põhimõttest, mille kohaselt antakse järelevalvepädevus järelevalveasutusele, kellel on parimad tingimused kõnealuses küsimuses meetmete võtmiseks. Kohustuste ümberjaotamine oleks asjakohane näiteks mastaabi- või mitmekülgsussäästu saavutamiseks, kontsernide ühtse järelevalve tagamiseks ja tehniliste eriteadmiste optimaalseks kasutamiseks liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Asjakohaste liidu õigusaktidega võib veelgi täpsustada kokkulepetel põhineva kohustuste ümberjaotamise põhimõtteid. EVJA lihtsustab ja jälgib mis tahes sobival viisil delegeerimiskokkulepete sõlmimist liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. EVJA-t tuleks eelnevalt teavitada kavandatavatest delegeerimiskokkulepetest, et EVJA saaks vajaduse korral esitada selle kohta oma arvamuse. Selliste kokkulepete avaldamine tuleks tsentraliseerida, et tagada õigeaegne, selge ja kergesti juurdepääsetav teave kõigile asjaomastele isikutele. Delegeerimise ja delegeerimiskokkulepete valdkonnas tuleks teha kindlaks head tavad ja neid levitada.

(25)	EVJA peaks aktiivselt edendama järelevalvealast lähenemist kogu liidus , et kujundada välja ühine järelevalvekultuur.

(26)

Vastastikused eksperthinnangud on tõhus ja tulemuslik vahend järelevalveasutuste võrgustiku sidususe edendamisel. Seepärast peaks EVJA selliste vastastikuste eksperdihinnangute tarbeks välja töötama metoodikaraamistiku ja viima kõnealuseid hindamisi läbi korrapäraselt. Vastastikustes eksperdihinnangutes ei tuleks keskenduda ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti järelevalveasutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemused tuleks avalikustada, samuti tuleks teha kindlaks ja avalikustada parimad tavad.

(27)

EVJA koordineerib aktiivselt liidu järelevalvetegevust, eelkõige selleks, et tagada finantsturgude nõuetekohane toimimine ja terviklikkus või liidu finantssüsteemi stabiilsus . Lisaks volitustele võtta meetmeid eriolukordades, tuleks EVJA-le seada üldise koordineerimise ülesanne Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames. EVJA peaks eelkõige keskenduma sujuva teabevahetuse tagamisele pädevate asutuste vahel.

(28)

Finantsstabiilsuse tagamiseks tuleb varakult kindlaks teha suundumused, võimalikud riskid ja nõrgad kohad mikrotasandil ning piiriülesel ja valdkonnaülesel tasandil. EVJA peaks korrapäraselt ja vajaduse korral konkreetsetel juhtudel jälgima ja hindama selliseid arengutendentse oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni, teisi Euroopa järelevalveasutusi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Samuti peaks EVJA algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantseerimisasutuste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral, ja tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Et oma ülesandeid nõuetekohaselt täita, peaks EVJA tegema majandusanalüüsi turgude ning võimalike turusuundumuste mõju kohta.

(29)	Võttes arvesse finantsteenuste üleilmastumist ja rahvusvaheliste standardite üha suuremat tähtsust, peaks EVJA esindama Euroopa Liitu dialoogis ja koostöös kolmandate riikide järelevalveasutustega▐.

(30)	EVJA on Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni sõltumatu nõuandev organ oma pädevusvaldkonnas. EVJA esitab arvamusi direktiivi 2004/39/EÜ (muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ (34)) kohaste ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamise kohta.

(31)

Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks EVJA-l olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet , mis on seotud usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega . Selleks et vältida finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe tavaliselt esitama liikmesriigi järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantsturu osalistele kõige lähemal , ning võtma arvesse juba olemasolevaid statistilisi andmeid . Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal, peaks EVJA-l siiski olema õigus viimase võimalusena esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotlus teabe saamiseks otse finantsturu osalisele . Liikmesriikide ametiasutused peaksid EVJA-t selliste vahetute taotluste esitamisel aitama. Sellega seoses tuleb rõhutada ühtsete aruandlusvormide väljatöötamise tähtsust.

(31 a)

Teabe kogumise meetmed ei tohiks piirata Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi õigusraamistiku kohaldamist statistika valdkonnas. Käesoleva määrusega ei tohiks seetõttu piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määruse (EÜ) nr 223/2009 (Euroopa statistika kohta) (35) ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt)  (36) kohaldamist.

(32)

Tihe koostöö EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vahel on esmatähtis, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tõhus toimimine ning kõnealuse nõukogu antud hoiatuste ja soovituste järgimine. EVJA ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jagavad mis tahes asjakohast teavet ▐. Konkreetsete ettevõtjatega seotud andmeid esitatakse ainult põhjendatud taotluse korral. EVJA peaks tagama järelmeetmed selliste hoiatuste või soovituste korral, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab EVJA-le või liikmesriikide järelevalveasutustele ▐.

(33)

▐EVJA peaks konsulteerima huvitatud isikutega regulatiivsete standardite, suuniste ja soovituste küsimustes ja võimaldama neil esitada märkusi kavandatud meetmete kohta. EVJA peaks enne regulatiivsete standardite kavandite, suuniste ja soovituste vastuvõtmist viima läbi mõju hindamise. Tõhususe tagamiseks tuleks luua väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kuhu kuuluksid võrdsel määral liidu finantsturu osalised ( kes esindaksid erineva ülesehituse ja suurusega finantseerimisasutusi ja ettevõtteid, sealhulgas asjakohased institutsionaalsed investorid ja muud finantseerimisasutused, kes ise kasutavad finantsteenuseid), VKEd, ametiühingud, akadeemikud ning tarbijad ja muud finantsteenuseid kasutavad jaekliendid, sealhulgas VKEd. Väärtpaberituru sidusrühmade kogu peaks aktiivselt suhtlema finantsteenuste valdkonnas komisjoni või Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud muude kasutajarühmadega.

(33 a)

Mittetulundusühingud on võrreldes hästi rahastatud ja tihedalt seotud tööstuse esindajatega finantsteenuste tulevikku käsitlevas arutelus ja vastavas otsustusprotsessis marginaalsed. See puudus tuleks hüvitada väärtpaberituru sidusrühmade kogus olevate mittetulundusühingute esindajate piisava rahastamisega.

(34)

Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades , eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantsturu osaliste stabiliseerimise ja toetamisega. Nende meetmeid tuleks põhjalikult koordineerida majandus- ja rahaliidu raames ning selle põhimõtete kohaselt. Meetmed, mida EVJA võtab eriolukorras või teatavate probleemide lahendamiseks ja mis mõjutavad finantseerimisasutuse stabiilsust, ei tohiks mõjutada märkimisväärselt liikmesriikide eelarvepädevust. Tuleks kehtestada mehhanism, mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada kaitseklauslit ja suunata küsimuse otsuse tegemiseks nõukogule. Asjakohane on usaldada kõnealuses küsimuses otsuse tegemise õigus nõukogule, pidades silmas liikmesriikide teatavaid kohustusi selles valdkonnas.

(34 a)

Kolme aasta jooksul pärast selle mehhanismi loomist käsitleva määruse jõustumist peaks komisjon sätestama oma kogemuse alusel Euroopa Liidu tasandil selged ja usaldusväärsed suunised selle kohta, millal liikmesriigid tohivad kaitseklauslit kohaldada. Kaitseklausli kasutamist liikmesriikide poolt tuleks hinnata lähtuvalt kõnealustest suunistest.

(34 b)

Piiramata liikmesriikide konkreetseid kohustusi kriisiolukorras, peaks liikmesriik kaitseklausli kohaldamise korral teavitama sellest Euroopa Parlamenti samaaegselt EVJA, nõukogu ja komisjoniga. Lisaks peaks liikmesriik põhjendama, miks ta kaitseklauslit kohaldab. EVJA peaks koos komisjoniga otsustama, millised peaksid olema edasised sammud.

(35)	Otsustamismenetluse raames peaks EVJA järgima ühenduse eeskirju ning nõuetekohase menetluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Täielikult tuleks järgida EVJA otsuste adressaatide õigust esitada oma seisukohti. EVJA vastu võetud õigusaktid on liidu õiguse lahutamatu osa.

(36)

EVJA peamine otsuseid tegev organ oleks järelevalvenõukogu, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste juhid ja mida juhib EVJA eesistuja. Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa ▐ järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) esindajad osaleksid vaatlejatena. Järelevalvenõukogu liikmed peaksid tegutsema sõltumatult ja ainult liidu huvides. Üldiste õigusaktide puhul, sealhulgas regulatiivsete tehniliste standardite, suuniste ja soovituste vastuvõtmise ja eelarveliste küsimustega seotud õigusaktide puhul on asjakohane kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 kohaseid kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju, samas kui kõik muud otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema konkreetne töörühm.

(36 a)

Üldjuhul peaks järelevalvenõukogu võtma vastu otsuseid lihthäälteenamusega vastavalt põhimõttele „üks inimene, üks hääl”. Tehniliste standardite, suuniste ja soovituste vastuvõtmise ja eelarveliste küsimustega seotud õigusaktide puhul on siiski asjakohane kohaldada kvalifitseeritud häälteenamust käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus ja neile lisatud protokollis nr 36 üleminekusätete kohta. Liikmesriikide järelevalveasutuste erimeelsuste lahendamisega seotud juhtusid peaks käsitlema konkreetne, objektiivne töörühm, mis koosneb liikmetest, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad ning kes ei ole vaidluse tulemusest isiklikult huvitatud ega asjaomaste pädevate asutustega otseselt seotud. Töörühma koosseis peaks olema asjakohaselt tasakaalustatud. Järelevalvenõukogu peaks töörühma poolt tehtud otsuse lihthäälteenamusega heaks kiitma, järgides põhimõtet, et igal liikmel on üks hääl. Konsolideeriva järelevalveasutuse tehtud otsuste puhul võivad liikmed töörühma poolt esitatud otsuse siiski tagasi lükata, kui nad moodustavad blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3.

(37)

EVJA eesistujast ning liikmesriikide järelevalveasutuste ja komisjoni esindajatest koosnev juhatus peaks tagama, et EVJA täidaks oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid. Juhatusel peaks olema volitused, et muuhulgas esitada iga-aastaseid ja mitmeaastaseid tööprogramme, rakendada teatavat eelarvepädevust ning võtta vastu EVJA personalipoliitika kava, dokumentidele juurdepääsu käsitlevad erisätted ja aastaaruanne.

(38)	EVJA-t esindab täiskohaga eesistuja, kelle valib Euroopa Parlament avaliku konkursi raames , mida haldab ja mille käigus koostab sobivaimate kandidaatide nimekirja komisjon . EVJA igapäevast tegevust juhib tegevdirektor, kes võib osaleda järelevalvenõukogu ja juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

(39)

Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste tegevuse valdkonnaülene kooskõla, peaksid kõnealused järelevalveasutused tegema tihedat koostööd Euroopa järelevalveasutuste ( ühiskomitee ) (edaspidi „ühiskomitee”) raames ja jõudma võimaluse korral ühistele seisukohtadele. Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee peaks koordineerima kolme Euroopa järelevalveasutuse ülesandeid seoses finantskonglomeraatidega . Vajaduse korral peaksid Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) või Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) pädevusvaldkonda kuuluvad õigusaktid võtma samaaegselt vastu ka asjaomased Euroopa järelevalveasutused. Ühiskomiteed peaks 12 kuulise rotatsioonil põhineva eesistumisperioodi jooksul juhatama kolme Euroopa järelevalveasutuse eesistujad. Ühiskomitee esimees peaks olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aseesimees. Ühiskomiteel peaks olema alaline sekretariaat, milles töötaksid lähetuse korras kolme Euroopa järelevalveasutuse töötajad, et võimaldada mitteametlikku teabevahetust ja ühise maailmavaate tekkimist kolmes Euroopa järelevalveasutuses.

(40)

Tuleb tagada, et isikutel, keda EVJA vastuvõetud otsused mõjutavad, oleks võimalik võtta vajalikke õiguskaitsemeetmed. Kui EVJA-l on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessi säästlikkuse huvides ja oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks olema õigus pöörduda apellatsiooninõukogu poole. Tõhususe ja sidususe huvides peaks apellatsiooninõukogu olema Euroopa kolme järelevalveasutuse ühisorgan, mis tegutseb sõltumatult kõnealuste asutuste haldus- ja reguleerivast struktuurist. Apellatsiooninõukogu otsused võib edasi kaevata Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Ühenduste Kohtusse.

(41)

EVJA täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks peaks sel olema autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on liikmesriikide järelevalveasutustelt ja Euroopa Liidu üldeelarvest läbi eraldi eelarvejao kohustuslikult laekuv osamaks. EVJA rahastamine liidu eelarvest eeldab eelarvepädevate institutsioonide kokkulepet vastavalt eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (37) punktile 47. Euroopa Liidu osamaksu suhtes tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. EVJA eelarve suhtes kohaldatakse eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

(42)

EVJA suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (38). EVJA peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (39).

(43)	Selleks et tagada tööhõivetingimuste avatus ja läbipaistvus ning töötajate võrdne kohtlemine, tuleks EVJA töötajate suhtes kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (40).

(44)	Esmatähtis on kaitsta ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. EVJA-le kättesaadavaks tehtud ja võrgustikus vahetatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleks kohaldada rangeid ja tõhusaid konfidentsiaalsuseeskirju .

(45)

Seoses üksikisikute kaitsega isikuandmete töötlemisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (41) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (42) mis sobivad täielikult isikuandmete töötlemise reguleerimiseks käesoleva määruse kohaldamisel.

(46)	EVJA läbipaistva tegutsemise tagamiseks tuleks EVJA suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (43).

(47)	Riikidel, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, peaks olema võimalus osaleda EVJA töös vastavalt liiduga sõlmitud asjakohastele kokkulepetele.

(48)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on parandada siseturu toimimist, tagades reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme, kaitsta hoiustajaid ja investoreid, tagada finantsturgude terviklikkus, tõhusus ja nõuetekohane toimimine, tagada finantssüsteemi stabiilsus ning tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, ei suuda liikmesriigid nõuetekohaselt täita ja neid on meetmete laia ulatuse tõttu lihtsam saavutada liidu tasemel, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(49)

EVJA võtab üle kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee praegused ülesanded ja volitused. Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 23. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/77/EÜ, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, ning vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta otsust nr 716/2009/EÜ , millega kehtestatakse ühenduse programm, mille alusel toetatakse teatavaid tegevusi finantsteenuste, finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas (44).

(50)	Asjakohane oleks käesoleva määruse kohaldamiseks kehtestada tähtaeg, et tagada EVJA nõuetekohane valmisolek tegevuse alustamiseks ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ülesannete ja kohustuste sujuv ülevõtmine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ASUTAMINE JA ÕIGUSLIK SEISUND

Artikkel 1

Asutamine ja reguleerimisala

1.   Käesoleva määrusega luuakse Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturud) (edaspidi „EVJA”).

2.   EVJA tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2002/87/EÜ, direktiiv 2003/6/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, ▐ direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, ▐ direktiiv 2009/65/EÜ ▐ ja direktiiv 2006/49/EÜ (ilma, et see piiraks Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) pädevust usaldatavusjärelevalve valdkonnas), direktiiv … [alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlev tulevane direktiiv], määrus (EÜ) nr 1060/2009 ning direktiivide 2005/60/EÜ ja 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, et need kohalduvad ettevõtetele, mis pakuvad investeerimisteenuseid või ühisinvesteerimisettevõtjatele, kes turustavad oma osakuid või aktsiaid, ning pädevatele asutustele, kes nende üle järelevalvet teostavad , sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased liidu õigusaktid, millega antakse EVJA-le ülesandeid.

2 a.     EVJA toimingud hõlmavad ka lõikes 2 osutatud õigusaktides käsitletud tegevusvaldkondi, sealhulgas ettevõtete üldjuhtimise, auditeerimise ja finantsaruandlusega seotud küsimusi, eeldusel et sellised EVJA toimingud on vajalikud selleks, et tagada lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtne ja tulemuslik kohaldamine.

3.   Käesoleva määruse sätetega ei piirata komisjoni volitusi, eelkõige seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohase kohustusega tagada liidu õiguse järgimine.

4.   EVJA eesmärk on kaitsta üldisi huve, aidates liidu majanduse, kodanike ja ettevõtete nimel kaasa finantssüsteemi stabiilsusele ja tõhususele lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis . EVJA aitab: i) parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kindla , tõhusa ja ühtse taseme ▐, iii) tagada finantsturgude terviklikkust, läbipaistvust, tõhusust ja nõuetekohast toimimist, iv) tõhustada rahvusvahelist järelevalvealast koostööd, v) vältida õiguslike tühikutega manipuleerimist ja aidata luua võrdseid võimalusi konkurentsile , vi) tagada investeeringute tegemise ja muude riskide võtmise asjakohase reguleerimise ja järelevalve ning vii) aidata kaasa tarbijakaitse edendamisele . Selleks aitab EVJA tagada lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, edendab järelevalvealast lähenemist ja esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi ning teostab turgude majandusuuringuid, et edendada EVJA eesmärkide saavutamist .

Käesoleva määrusega talle määratud ülesandeid täites pöörab EVJA erilist tähelepanu süsteemsest riskist ohustatud turul osalejatele, kelle hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Oma ülesandeid täites tegutseb EVJA sõltumatult ja objektiivselt ainuüksi liidu huve silmas pidades.

Artikkel 1 a

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

1.     EVJA kuulub Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi peamine eesmärk on kindlustada, et finantssektori suhtes kohaldatavaid eeskirju rakendatakse nõuetekohaselt, säilitada finantsstabiilsus ja tagada usaldus finantssüsteemi suhtes tervikuna ning piisav kaitse finantsteenuste kasutajatele.

2.     Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kuuluvad:

a)	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruses (EÜ) nr …/2010 (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu) ja käesolevas määruses nimetatud eesmärkide elluviimiseks;

b)

EVJA;

c)	määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] loodud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus);

d)	määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] loodud Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid);

e)	Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee) artiklites 40 ja 43 nimetatud eesmärkide elluviimiseks („ühiskomitee”);

f)	määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] artikli 2 lõikes 2, määruses (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määruses (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] osutatud liikmesriikide asutused;

g)	komisjon artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete elluviimiseks.

3.     EVJA teeb ühiskomitee kaudu korrapärast ja tihedat koostööd nii Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui ka Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) ja Euroopa järelevalveasutusega (pangandus), et tagada sektoritevahelise töö järjepidevus ning jõuda finantskonglomeraatide järelevalve ja muude sektoritevaheliste küsimuste osas ühisele seisukohale.

4.     Vastavalt lojaalse koostöö põhimõttele Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 3 kohaselt põhineb Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi liikmete koostöö usaldusel ja täielikul vastastikusel austusel, eelkõige liikmetevahelise asjakohase ja usaldusväärse teabe liikumise tagamisel.

5.     Järelevalveasutused, kes osalevad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis, on kohustatud teostama järelevalvet finantseerimisasutuste üle, kes tegutsevad liidus vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Artikkel 1 b

Artikli 1 a lõikes 2 osutatud asutused vastutavad Euroopa Parlamendi ees.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„finantsturu osaline” – iga isik, kelle suhtes kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte või siseriiklikke õigusakte, millega kõnealuseid õigusakte rakendatakse;▐

2)

„pädevad asutused” – pädevad asutused ja/või järelevalveasutused, nagu on määratletud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides. Direktiivide 2002/65/EÜ ja 2005/60/EÜ puhul käsitatakse „pädevate asutustena” asutusi, kes on pädevad tagama, et investeerimisteenuseid osutavad ühingud ja oma osakuid või aktsiaid turustavad ühisinvesteerimisettevõtjad järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid. Investeeringute tagamise skeemide puhul on pädevateks asutusteks direktiivi 97/9/EÜkohaseid investeeringute tagamise siseriiklikke skeeme haldavad asutused, või juhul kui investeeringute tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõte, nimetatud direktiivi kohane selliste skeemide üle järelevalvet teostav ametiasutus .

Artikkel 3

Õiguslik seisund

1.   EVJA on liidu asutus, millel on juriidilise isiku staatus.

2.   EVJA-l on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.   EVJA-t esindab eesistuja.

Artikkel 4

Koosseis

EVJA koosseisu kuuluvad:

1)	järelevalvenõukogu, kes täidab artiklis 28 sätestatud ülesandeid;

2)	juhatus, kes täidab artiklis 32 sätestatud ülesandeid;

3)	eesistuja, kes täidab artiklis 33 sätestatud ülesandeid;

4)	tegevdirektor, kes täidab artiklis 38 sätestatud ülesandeid;

5)	artiklis 44 osutatud apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 46 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 5

Peakorter

EVJA peakorter asub Frankfurdis .

Tal võivad olla esindused Euroopa Liidu kõige olulisemates finantskeskustes.

II   PEATÜKK

EVJA ÜLESANDED JA VOLITUSED

Artikkel 6

EVJA ülesanded ja volitused

1.   EVJA-l on järgmised ülesanded:

a)

aidata kaasa kõrgekvaliteediliste ühtsete regulatiivsete ja järelevalvestandardite ning -tavade väljatöötamisele, esitades eelkõige arvamusi liidu institutsioonidele ning koostades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidel põhinevaid suuniseid, soovitusi ning regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite kavandeid;

b)

tagada l iidu õigusaktide ühtne kohaldamine, edendades eelkõige ühtset järelevalvekultuuri, tagades artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide ühtse, tõhusa ja tulemusliku kohaldamise, vältides regulatiivset arbitraaži, vahendades ja lahendades pädevate asutuste vahelisi erimeelsusi, tagades tulemusliku ja järjepideva järelevalve finantsturu osaliste üle ning tagades järelevalvekolleegiumide ühtse toimimise ning võttes muu hulgas meetmeid eriolukordades;

c)	soodustada ja lihtsustada ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel;

d)	teha tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, esitades kõnealusele nõukogule tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning tagades, et nõukogu antud hoiatuste ja soovituste kohaselt võetakse nõuetekohaselt järelmeetmeid;

e)	korraldada pädevate asutuste kohta vastastikuste eksperdihinnangute andmist ja koostada eespool nimetatud eksperdihinnanguid, sealhulgas anda nõu , et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f)	jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas;

f a)	viia läbi turgude majandusanalüüse, et anda teavet EVJA ülesannetele heakskiidu andmise otsuse tegemiseks;

f b)	tugevdada hoiustajate ja investorite kaitset;

f c)

aidata kaasa artiklis 12 b osutatud süsteemset riski põhjustada võivate piiriüleste asutuste kriiside juhtimisele, juhtides ja viies artikli 12 c alusel loodud kriisiohjamisüksuse kaudu ellu selliste asutustega seotud kõikide varaste sekkumismeetmete võtmist, kriisi lahendamist või maksejõuetuks tunnistamist;

g)	täita mis tahes muid käesolevas määruses või artikli 1 lõike 2 kohastes liidu õigusaktides sätestatud ülesandeid;

g a)	pidada järelevalvet nende finantsturu osaliste üle, kelle üle pädevad asutused järelevalvet ei teosta;

g b)	avaldada ja korrapäraselt ajakohastada veebisaidil teavet oma tegevuse kohta ja eelkõige oma pädevusvaldkonda kuuluvate registreeritud finantsturu osaliste kohta, et teave oleks üldsusele kergesti kättesaadav;

g c)	võtta nõuetekohaselt üle kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee olemasolevad ja käimasolevad ülesanded.

2.   Lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on EVJA-l käesoleva määrusega ettenähtud volitused, eelkõige võib ta teha järgmist:

a)	töötada erijuhtudel välja artikli 7 kohased regulatiivsed tehniliste standardite kavandid;

a a)	töötada erijuhtudel välja artikli 7 e kohased rakenduslike tehniliste standardite kavandid;

b)	anda välja artikli 8 kohaseid suuniseid ja soovitusi;

c)	anda erijuhtudel välja artikli 9 lõike 3 kohaseid soovitusi;

d)	võtta erijuhtudel vastu artiklite 10 ja 11 kohaseid pädevatele asutustele adresseeritavaid üksikotsuseid;

e)	võtta erijuhtudel vastu artikli 9 lõike 6, artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 4 kohaseid finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid;

f)	esitada artikli 19 kohaselt arvamusi Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile;

f a)	koguda artikli 20 kohaselt vajalikku teavet finantsturu osaliste kohta;

f b)	töötada välja ühtne metoodika, et hinnata toodete omaduste ning levitamise protsessi mõju finantsturu osaliste finantsolukorrale ja tarbijakaitsele;

f c)	luua registreeritud finantsturu osaliste andmebaas oma pädevusvaldkonnas, ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides määratletud juhtudel kesktasandil;

f d)

töötada välja regulatiivne standard, millega määratakse kindlaks minimaalne teave, mis tuleb teha kättesaadavaks EVJA-le tehingute ja turuosaliste kohta, ja see, kuidas teostatakse teabe kogumise koordineerimist ning kuidas ühendatakse olemasolevad riiklikud andmebaasid, tagamaks et EVJA-l oleks alati juurdepääs asjakohasele ja vajalikule teabele tehingute ning turu kohta;

3.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on EVJA-le antud ainuvolitused järelevalve teostamiseks kogu liitu hõlmavate üksuste üle või kogu liitu hõlmava majandustegevuse üle.

3 a.     Lõike 3 kohaselt tema ainupädevusse kuuluva järelevalve teostamiseks on EVJA-l asjakohaste õigusaktidega kindlaks määratud uurimis- ja jõustamisvolitused ning võimalus võtta tasu. EVJA teeb tihedat koostööd pädevate asutustega ja tugineb oma ülesannete täitmisel nende eriteadmistele, vahenditele ja volitustele.

Artikkel 6 a

Tarbijakaitse ja finantstegevus

1.     Hoiustajate ja investorite kaitse edendamiseks võtab EVJA juhtrolli läbipaistvuse, lihtsuse ja selguse edendamiseks finantstoodete ja -teenuste ühisturul, muu hulgas:

i)	kogudes ja analüüsides tarbijate suundumusi ning andes nende kohta aru;

ii)	vaadates läbi ja kooskõlastades finantsteadmiste ja -hariduse alaseid algatusi;

iii)	töötades välja koolitusstandardid tööstuse jaoks;

iv)	aidates kaasa ühiste avaldamiseeskirjade väljatöötamisele ning

v)	hinnates eelkõige leibkondade ja ettevõtete, eeskätt VKEde laenu saamise võimalusi ja laenukulusid.

2.     EVJA teostab järelevalvet uute ja olemasolevate finantstegevuste üle ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi, et edendada turgude turvalisust ja usaldatavust ning regulatiivtavade lähenemist.

3.     EVJA võib ka teha hoiatusi, kui finantstegevus ohustab tõsiselt artikli 1 lõikes 4 sätestatud eesmärke.

4.     EVJA asutab finantsinnovatsiooni komitee, mis on EVJA lahutamatu osa ja ühendab kõiki pädevaid liikmesriikide järelevalveasutusi, et saavutada kooskõlastatud lähenemine uute või innovatiivsete finantstegevuste regulatiivsele või järelevalvealasele menetlemisele ning anda nõu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

5.     EVJA võib ajutiselt keelustada või piirata teatud liiki finantstegevusi, mis ohustavad finantsturgude nõuetekohast toimimist või terviklikkust või kogu liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides määratletud juhtudel ja kehtestatud tingimustel või eriolukorras vastavalt artiklis 10 sätestatud viisil ja tingimustel.

EVJA vaatab selle otsuse korrapäraste ajavahemike järel läbi.

EVJA võib ka hinnata vajadust keelustada või piirata teatud liiki finantstegevusi ja vajadusel teavitada sellest komisjoni, et lihtsustada keelu või piirangu vastuvõtmist.

Artikkel 7

Regulatiivsed tehnilised standardid

1.    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeerida komisjonile volitused võtta vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaseid regulatiivseid tehnilisi standardeid , et tagada järjekindel ühtlustamine artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides konkreetselt sätestatud valdkondades. Tehnilised standardid ei hõlma strateegilisi otsuseid või poliitilisi valikuid ning nende sisu on piiritletud õigusaktidega, millel nad põhinevad. EVJA koostab regulatiivsete tehniliste standardite kavandid ja esitab need komisjonile kinnitamiseks. Kui EVJA ei esita kavandit artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kehtestatud tähtajaks komisjonile, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

1 a.    Enne kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite kavandite esitamist komisjonile viib EVJA ▐ läbi asjakohase avaliku arutelu ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu , välja arvatud juhul, kui nimetatud konsultatsioonid ja analüüsid ei ole proportsionaalsed kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite ulatuse ja mõjuga, või kui on tegemist pakilise küsimusega . EVJA küsib ka artiklis 22 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust.

1 b.     Pärast regulatiivsete tehniliste standardite kättesaamist EVJA-lt edastab komisjon need viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule . Komisjon võib nimetatud ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon võib standardite kavandid kinnitada osaliselt või muudatustega, kui see on liidu huvides.

▐

Artikkel 7 a

Regulatiivsete standardite kavandite kinnitamata jätmine või muutmine

1.     Kui komisjon kavatseb regulatiivsete tehniliste standardite kavandeid mitte kinnitada või kinnitada need osaliselt või muudatustega, saadab ta kavandid koos põhjendatud muudatusettepanekutega tagasi EVJA-le.

2.     EVJA võib regulatiivsete tehniliste standardite kavandeid komisjoni esitatud muudatuste alusel kuue nädala jooksul muuta ja esitada need uuesti komisjonile kinnitamiseks. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni oma otsusest ning põhjendab seda.

3.     Kui EVJA ei nõustu komisjoni otsusega algse ettepaneku tagasilükkamise või muutmise kohta, võib Euroopa Parlament või nõukogu võib kutsuda ühe kuu jooksul vastutava voliniku ja EVJA eesistuja Euroopa Parlamendi või nõukogu vastutava komisjoni erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

Artikkel 7 b

Delegeerimine

1.     Artiklis 7 viidatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise pädevus antakse komisjonile neljaks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt 6 kuud enne nelja-aastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu selle kooskõlas artikliga 7 c tagasi võtab.

2.     Kohe kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.     Artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes teavitab EVJA eesistuja Euroopa Parlamenti ja nõukogu regulatiivsetest standarditest, mis on heaks kiidetud ja mida pädevad asutused ei ole järginud.

Artikkel 7 c

Regulatiivsete tehniliste standardite suhtes vastuväidete esitamine

1.     Euroopa Parlament või nõukogu võivad esitada regulatiivsetele tehnilistele standarditele vastuväited kolme kuu jooksul alates komisjoni poolse teavitamise kuupäevast. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel võidakse seda perioodi pikendada veel kolme kuu võrra.

2.     Regulatiivne tehniline standard avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub enne nimetatud ajavahemiku lõppu, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole selle ajavahemiku lõppedes regulatiivse tehnilise standardi kohta vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.

3.     Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kohe pärast kavandi esitamist komisjonile võtta vastu ennetava ja tingimustele vastava avalduse vastuväidete mitteesitamise kohta, mis jõustub juhul, kui komisjon võtab regulatiivse standardi vastu ilma kavandit muutmata.

4.     Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväite, siis see ei jõustu. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 296 nimetab vastuväite esitanud institutsioon delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväite põhjused.

Artikkel 7 d

Delegeeritud volituste tagasivõtmine

1.     Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 7 nimetatud volituste delegeerimise tagasi võtta.

2.     Volituste delegeerimise lõpetab tagasivõtmise otsus.

3.     Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, püüab sellest teavitada teist institutsiooni ja komisjoni mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades regulatiivsete tehniliste standardite vastuvõtmiseks antud volitused, mille suhtes võidakse kohaldada tagasivõtmist.

Artikkel 7 e

Tehniliste standardite rakendamine

1.     Kui Euroopa Parlament ja nõukogu annavad komisjonile volitused vastu võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohased rakenduslikud tehnilised standardid valdkondades, mida on konkreetselt nimetatud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ning kus on vaja ühtseid tingimusi õiguslikult siduvate liidu õigusaktide rakendamiseks, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)

kui EVJA koostab kooskõlas eespool nimetatud õigusaktidega rakenduslikud tehnilised standardid, mis esitatakse komisjonile, peavad need standardid olema tehnilised, ei tohi sisaldada poliitilisi otsuseid ja peavad piirduma liidu õiguslikult siduvate õigusaktide kohaldamise tingimuste kindlaksmääramisega;

b)

kui EVJA ei esita kavandit artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kehtestatud ajavahemiku jooksul komisjonile või kui EVJA ei esita kavandit komisjonile komisjoni poolt artikli 19 kohaselt EVJA-le esitatud taotluses osutatud ajavahemiku jooksul, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu rakendusaktiga.

2.     Enne kõnealuste standardite kavandite esitamist komisjonile viib EVJA läbi asjakohase avaliku arutelu rakenduslike tehniliste standardite teemal ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu, välja arvatud juhul, kui nimetatud konsultatsioonid ja analüüsid ei ole proportsionaalsed kõnealuste tehniliste standardite ulatuse ja mõjuga, või kui on tegemist pakilise küsimusega.

EVJA küsib ka artiklis 22 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust.

3.     EVJA esitab rakenduslike tehniliste standardite kavandid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 291 komisjonile kinnitamiseks ning samal ajal ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.     Komisjon otsustab kolme kuu jooksul pärast rakenduslike tehniliste standardite kavandite kättesaamist, kas kõnealused kavandid kinnitada või mitte. Komisjon võib nimetatud ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra. Komisjon võib standardite kavandid kinnitada osaliselt või muudatustega, kui see on liidu huvides.

Alati kui komisjon võtab vastu rakenduslikud tehnilised standardid, millega muudetakse EVJA esitatud rakenduslike tehniliste standardite kavandeid, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

5.     Komisjon võtab standardid vastu määruse või otsusega ja avaldab need Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Suunised ja soovitused

1.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi raames ning liidu õigusaktide ühise, ühtse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks esitab EVJA pädevatele asutustele või finantsturu osalistele suuniseid ja soovitusi.

1 a.     EVJA korraldab vajadusel suuniste ja soovituste asjus avalikke konsulteerimisi üldsusega ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu. Vajadusel küsib EVJA ka artiklis 22 osundatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu nõu või arvamust. Kõnealused konsultatsioonid, analüüsid, arvamused ja nõuanded peavad olema proportsionaalsed suunise või soovituse eesmärgi, olemuse ja mõjuga.

2.   Pädevad asutused ja finantsturu osalised võtavad mis tahes meetmeid, et kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida.

Iga pädev asutus kinnitab kahe kuu jooksul alates suunise või soovituse tegemisest, kas ta kavatseb seda suunist või soovitust järgida. Kui pädev asutus kõnealuseid suuniseid ja soovitusi järgida ei kavatse, teavitab ta sellest EVJA-t ning nimetab põhjused . EVJA avaldab need põhjused.

Kui pädev asutus ei kohalda suunist ega soovitust, avaldab EVJA selle.

EVJA võib teha üksikjuhtumipõhiselt otsuseid pädevate asutuste poolt esitatud suuniste ja soovituste kohaldamata jätmise põhjenduste avaldamise kohta. Pädevat asutust teavitatakse eelnevalt põhjuste avaldamisest.

Kõik finantsturu osalised peavad andma igal aastal selgelt ja üksikasjalikult aru, kas nad järgivad seda suunist või soovitust, kui suunises või soovituses on vastav nõue.

2 a.     EVJA eesistuja teavitab artikli 28 lõikes 4 a osutatud aruandes Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni välja antud suunistest ja soovitustest ning sellest, milline pädev asutus ei ole neid järginud, ning kirjeldab, kuidas EVJA kavatseb tagada, et nad tema soovitusi ja suuniseid edaspidi järgivad.

Artikkel 9

Euroopa Liidu õiguse rikkumine

1.   Kui pädev asutus ei ole ▐ kohaldanud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib rikkuvat liidu õigust, sealhulgas artiklite 7 ja 7 e kohaselt kehtestatud regulatiivseid ja rakenduslikud tehnilised standardeid , jättes eelkõige tagamata, et finantsturu osaline täidab kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib EVJA rakendada käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatud volitusi.

2.   EVJA võib ühe või mitme pädeva asutuse , komisjoni , Euroopa Parlamendi, nõukogu või väärtpaberituru sidusrühmade kogu või omal algatusel pärast asjaomase pädeva järelevalveasutuse teavitamist uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist või mittekohaldamist .

2 a.    Ilma et see piiraks artikliga 20 ettenähtud volitusi, esitab pädev asutus viivitamata EVJA-le kogu teabe, mida EVJA peab uurimise läbiviimiseks vajalikuks.

3.   EVJA võib hiljemalt kahe kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele pädevale asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta liidu õiguse järgimiseks.

Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada ühenduse õiguse järgimine.

4.   Kui pädev asutus ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates EVJA soovituse kättesaamisest, võib komisjon EVJA esitatud teabe alusel või omal algatusel anda välja ametliku arvamuse , mille kohaselt nõutakse pädevalt asutuselt liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjoni ametlikus arvamuses võetakse arvesse EVJA soovitust.

Komisjon annab sellise ametliku arvamuse välja hiljemalt kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmisest. Komisjon võib kõnealust ajavahemikku pikendada ühe kuu võrra.

▐

EVJA ja pädevad asutused esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

5.   Pädev asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 4 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja EVJA-t meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta komisjoni ametliku arvamuse järgimiseks .

6.   Kui pädev asutus ei järgi ▐ lõikes 4 osutatud ametlikku arvamust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul ja kui tuleb õigeaegselt võtta meetmeid liidu õiguse järgimise tagamiseks ▐, et sellega säilitada või taastada võrdsed konkurentsitingimused turul või tagada finantssüsteemi nõuetekohane toimimine ja terviklikkus, võib EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja liidu õiguses sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

EVJA otsus on kooskõlas lõike 4 kohaselt komisjoni poolt välja antud ametliku arvamusega .

7.   Olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 6 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Võttes meetmeid lõikes 4 sätestatud ametliku arvamuse või lõikes 6 sätestatud otsusega seotud küsimustes, peavad pädevad asutused kas ametlikku arvamust või otsust järgima.

7 a.     EVJA nimetab artikli 28 lõikes 4 a osutatud aruandes, millised pädevad asutused ja finantsturu osalised ei ole lõigetes 4 ja 6 osutatud ametlikke arvamusi ning otsuseid järginud.

Artikkel 10

Tegevus eriolukordades

1.   Ebasoodsate arengute korral, mis võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust, soodustab ja vajaduse korral koordineerib EVJA aktiivselt liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste võetud meetmeid .

Selleks et EVJA saaks seda soodustavat ja koordineerivat rolli täita, teavitatakse teda kõigist asjaomastest arengutest ning kutsutakse osalema vaatlejana kõikidel asjaomastel liikmesriikide asjakohaste pädevate järelevalveasutuste kohtumistel.

1 a.     Komisjon võib omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu või EVJA taotlusel võtta vastu EVJA-le adresseeritud otsuse käesoleva määruse kohase eriolukorra olemasolu kindlaksmääramise kohta. Komisjon vaatab kõnealuse otsuse asjakohaste ajavahemike järel ja vähemalt üks kord kuus läbi ning kuulutab eriolukorra lõppenuks niipea, kui see on asjakohane.

Kui komisjon otsustab, et tegemist on eriolukorraga, peaks ta sellest viivitamata ja nõuetekohaselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.   Kui komisjon võtab vastu lõike 1 a kohase otsuse, ning erandjuhtudel, kui on vaja liikmesriikide asutuste koordineeritud meetmeid, et reageerida ebasoodsatele arengutele, mis võivad ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust , võib EVJA teha üksikotsuse, mille kohaselt võtavad pädevad asutused kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega vajalikke meetmeid selliste arengutega tegelemiseks , tagades et finantsturu osalised ja pädevad asutused täidaksid kõnealustes õigusaktides sätestatud nõudeid.

3.   Kui pädev asutus ei järgi käesoleva artikli lõikes 2 osutatud otsust kõnealuses lõikes kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, võib EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta juhul, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide asjakohaseid nõudeid kohaldatakse vahetult finantsturu osaliste suhtes, vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusaktides sätestatud kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

4.   Olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuseid.

Mis tahes meetmed, mida pädevad asutused võtavad seoses lõigete 2 või 3 kohase otsusega seonduvate küsimustega , on kooskõlas kõnealuste otsustega.

Artikkel 11

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine

1.   Kui pädev asutus ei ole nõus selliste meetmete menetluse või sisuga, mida teine pädev asutus võtab valdkonnas, mille puhul on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt vaja rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste vahelist koostööd, koordineerimist või ühisotsuste vastuvõtmist, või selliste meetmete võtmatajätmisega, võtab EVJA, ilma et see piiraks artiklis 9 sätestatud volitusi, omal algatusel või ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel juhtpositsiooni, et aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele lõigetes 2 kuni 4 osutatud korras.

2.   EVJA kehtestab pädevate asutuste vahelise lepitusmenetluse tähtaja, võttes arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kindlaks määratud mis tahes asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Selles etapis toimib EVJA vahendajana.

3.   Kui lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, teeb EVJA artikli 29 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras asjaomaste pädevate asutuste jaoks vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused ▐ kooskõlas liidu õigusega võtma konkreetseid meetmeid .

4.   Kui pädev asutus ei järgi EVJA vastu võetud otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võtab EVJA, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, ▐ vastu finantsturu osalistele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mida on vaja ühenduse õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamist.

4 a.     Olenemata asjaolust, kas pädevad asutused on samas küsimuses võtnud varem vastu mis tahes muu otsuse, kohaldatakse lõike 4 kohaselt vastu võetud otsuseid. Mis tahes meetmed, mida pädev asutus võtab seoses lõigete 3 või 4 kohase otsuse asjaoludega, on kooskõlas kõnealuste otsustega.

4 b.     Eesistuja toob artikli 35 lõikes 2 osutatud aruandes välja pädevate asutuste vahelised erimeelsused, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsuse.

Artikkel 11 a

Pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamine valdkonnaülesel tasandil

Ühiskomitee lahendab vastavalt artiklis 11 ja 42 osutatud korrale valdkonnaüleseid erimeelsusi, mis võivad tekkida käesolevas määruse artikli 2 lõikes 2 ja määruses (EL) nr …/2010 [EPJA] ning (EL) nr …/2010 [EKJA] määratletud ühe või mitme pädeva asutuste vahel.

Artikkel 12

Järelevalvekolleegiumid

1.   EVJA aitab edendada ja jälgida direktiivis 2006/48/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat , tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õigusaktide ühtset kohaldamist kõigis kolleegiumides. EVJA töötajatel peab olema võimalus osaleda kõigis tegevustes, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust.

2.   Vajaduse korral juhib EVJA järelevalvekolleegiume . Sellisel juhul käsitatakse EVJA-t pädeva asutusena asjakohase õigusakti tähenduses ▐. Ta täidab vähemalt järgmisi ülesandeid:

a)	järelevalvekolleegiumide töö hõlbustamiseks kogub ja jagab asjakohast teavet nii tava- kui ka eriolukordades ning loob kesksüsteemi, mille kaudu on selline teave kättesaadav järelevalvekolleegiumides osalevatele pädevatele asutustele, ja haldab seda süsteemi;

b)

algatab ja koordineerib kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mille abil hinnatakse eelkõige artiklis 12 b kindlaks määratud finantseerimisasutuste võimet kohaneda ebasoodsate turusuundumustega, ja tagab, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat;

c)	kavandab ja juhib järelevalvealast tegevust tavatingimustes ja eriolukordades, sealhulgas riskide hindamist, millega finantseerimisasutused kokku puutuvad või võivad kokku puutuda; ning

d)	teostab järelevalvet pädevate asutuste tegevuse üle.

3 a.     EVJA võib anda välja artiklite 7, 7 e ja 8 alusel vastu võetud regulatiivseid ja rakenduslikke standardeid, suuniseid ja soovitusi, et ühtlustada järelevalve toimimist ja järelevalvekolleegiumide poolt vastu võetud parimaid tavasid. Järelevalveasutused kiidavad heaks iga kolleegiumi toimimist reguleeriva kirjaliku korra, et tagada kõikide kolleegiumide sidus toimimine.

3 b.     Õiguslikult siduv vahendajaroll peaks võimaldama EVJA-l lahendada artiklis 11 sätestatud menetluskorra alusel pädevate asutuste vahelisi vaidlusi. Kui asjaomases järelevalvekolleegiumis ei ole võimalik kokkulepet saavutada, võib EVJA teha asjaomase asutuse suhtes vahetult kohaldatavaid järelevalvealaseid otsuseid.

Artikkel 12 a

Üldsätted

1.     EVJA pöörab erilist tähelepanu finantsteenuste osutamise katkemise riskidele, i) mis on tingitud häiretest kogu finantssüsteemi või mõne selle osa toimimises ning ii) millel võivad olla tõsised tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele (süsteemne risk), ja tegeleb nimetatud riskidega. Kõik finantsvahendajate, turgude ja infrastruktuuri tüübid võivad olla teatud määral süsteemselt olulised.

2.     EVJA töötab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja ühtse kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate kogumi (riskinäidikud), mis on aluseks artiklis 12 b kindlaks määratud piiriülestele finantsturu osalistele koostatavale järelevalvereitingule. Asutuse riskiprofiilis toimunud oluliste muutuste arvesse võtmiseks vaadatakse reiting korrapäraste ajavahemike järel läbi. Järelevalvereiting on põhielement, mille alusel otsustatakse, kas teostada raskustes oleva asutuse üle otsest järelevalvet või sekkuda tema tegevusse.

3.     Ilma et see piiraks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamist, pakub EVJA vajaduse korral välja täiendavate regulatiivsete ja rakendusstandardite kavandid ning suunised ja soovitused artiklis 12 b kindlaks määratud asutuste jaoks.

4.     EVJA teostab järelevalvet piiriüleste asutuste üle, kes võivad põhjustada süsteemset riski, nagu on määratletud artiklis 12 b. Sellistel juhtudel tegutseb EVJA pädevate asutuste kaudu.

5.     EVJA loob kriisiohjamisüksuse, mis on volitatud viima ellu kriisiohjamise selgelt määratletud juhtimis- ja töömeetodeid alates varajasest sekkumisest kuni kriisi lahendamise ja maksejõuetuks tunnistamiseni ning juhtima selliseid menetlusi.

Artikkel 12 b

Süsteemset riski põhjustada võivate piiriüleste finantsuru osaliste kindlaksmääramine

1.     Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga konsulteerimist võib järelevalvenõukogu artikli 29 lõikes 1 sätestatud menetluse alusel määrata kindlaks piiriülesed finantsturu osalised, millele EVJA peab nende poolt põhjustatava võimaliku süsteemse riski tõttu kohaldama otsest järelevalvet, või millega peab tegelema artiklis 12 c osutatud kriisiohjamisüksus.

2.     Niisuguste finantsturu osaliste kindlaksmääramise kriteeriumid on kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga kehtestatud kriteeriumidega.

Artikkel 12 c

Kriisiohjamisüksus

1.     Kriisiohjamisüksus kaitseb finantssüsteemi stabiilsust ja tegutseb selle nimel, et artiklis 12 b kindlaks määratud raskustes olevate asutuste tegevus avaldaks võimalikult väikest mõju ülejäänud süsteemile ja kogu majandusele ning et maksumaksjate kulud oleksid piiratud. Oma tegevuses lähtub üksus proportsionaalsuse põhimõttest ja võlausaldajate hierarhiast ning tagab võrdse piiriülese kohtlemise.

2.     Kriisiohjamisüksus on volitatud täitma lõikes 1 nimetatud ülesandeid, et taastada raskustes olevate asutuste töövõime või otsustada lõpetada elujõuetute asutuste tegevus (otsustav tegur moraalse ohu piiramiseks). Muude tegevuste hulgas võib see nõuda kapitalihulga muutmist või likviidsuse parandamist, kohandada tegevusvaldkondi, parandada protsesse, nimetatud ametisse ja vahetada välja juhatuse liikmeid, soovitada tagatisi, laenude võtmist, likviidsusabi kasutamist, täielikku või osalist müümist, asutada toimiva panga / rämpspanga või ajutise panga, konverteerida võla omakapitaliks (asjakohase allahindamisega) või võtta asutuse ajutiselt riigiomandisse.

3.     Kriisiohjamisüksus koosneb EVJA järelevalvenõukogu nimetatud ekspertidest, kel on finantseerimisasutuste restruktureerimise, saneerimise ja likvideerimise alased teadmised.

Artikkel 12 d

Investeeringute tagamise skeemide Euroopa süsteem

1.     EVJA aitab kaasa riiklike investeeringute tagamise skeemide tugevdamisele, kindlustades nende piisava rahastamise finantseerimisasutuste poolt, kelle hulka kuuluvad ka turuosalised, kelle peakorterid asuvad kolmandates riikides, ning tagab kõigi investorite kõrgetasemelise kaitse kogu liidus kehtiva ühtlustatud raamistiku abil, mis jätab vastastikuste garantiide skeemide kaitsefunktsiooni puutumata, kui nad vastavad liidu normidele.

2.     Investeeringute tagamise skeemide suhtes kohaldatakse artiklit 8, mis käsitleb järelevalveasutuse volitusi suuniste ja soovituste vastuvõtmiseks.

3.     Komisjon võib võtta vastu artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides määratletud regulatiivsed ja rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt käesoleva määruse artiklites 7 kuni 7 d määratletud korrale.

Artikkel 12 e

Euroopa kriisilahendussüsteem ja selle rahastamiskord

1.     Euroopa väärtpaberituru stabiliseerimisfond luuakse eesmärgiga tugevdada finantssüsteemi kulude arvessevõtmist ning aidata lahendada raskustes olevate piiriüleste finantsturu osaliste kriise. Fondiga võivad liituda ainult ühes liikmesriigis tegutsevad finantsturu osalised. Euroopa väärtpaberituru stabiliseerimisfond võtab asjakohaseid meetmeid vältimaks olukorda, kus abi kättesaadavus põhjustab moraalset ohtu.

2.     Euroopa väärtpaberituru stabiliseerimisfondi rahastatakse kõigi selliste artiklis 12 b määratletud piiriüleste finantsturu osaliste otsestest osamaksetest, kes on otsustanud lõike 1 kohaselt selles süsteemis osaleda. Osamaksed vastavad iga finantsturu osalise põhjustatud riski tasemele. Nõutavate osamaksete suuruse puhul võetakse arvesse üldisemaid majandusolusid, näiteks tööstusele ja VKEdele laenu andmise võimet, ja finantsturu osaliste vajadust hoida kapitali muude regulatiivsete nõuete ja äritegevuse jaoks.

3.     Euroopa stabiliseerimisfondi juhib EVJA poolt viieks aastaks ametisse nimetatud nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse liikmesriikide ametiasutuste poolt soovitatud töötajate hulgast. Fond juurde luuakse ka nõuandekogu, mis koosneb fondis osalevate finantsturu osaliste hääleõiguseta esindajatest. Fondi nõukogu võib teha ettepaneku anda likviidsuse juhtimine allhanke korras hea mainega asutustele (nagu Euroopa Investeerimispank). Need summad tuleks investeerida turvalistesse ja likviidsetesse vahenditesse.

Artikkel 13

Ülesannete ja kohustuste delegeerimine

1.   Pädevad asutused võivad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel delegeerida ülesandeid ja kohustusi teistele pädevatele järelevalveasutustele , kui asutus, kellele volitused delegeeritakse, annab selleks nõusoleku . Liikmesriigid võivad kehtestada kohustuste delegeerimisega seonduvad erimenetlused, mida tuleb järgida enne selliste delegeerimiskokkulepete sõlmimist asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt, ning piirata delegeerimise ulatust, nii et see hõlmaks vaid seda, mis on vajalik piiriüleste finantsturu osaliste ja piiriüleste kontsernide tõhusaks järelevalveks.

2.   EVJA ergutab ja lihtsustab ülesannete ja kohustuste delegeerimist pädevate asutuste vahel, määratledes ülesanded ja kohustused, mida saab delegeerida või ühiselt täita, ning edendades parimaid tavasid.

2 a.     Kohustuste delegeerimise tulemuseks on artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud pädevuste ümberjaotamine. Delegeeritud kohustustega seonduvat menetlust, jõustamist ning halduslikku ja kohtulikku läbivaatamist reguleerib selle liikmesriigi õigus, kelle asutusele kohustused delegeeritakse.

3.   Pädevad asutused teavitavad EVJA-t delegeerimiskokkulepetest, mida nad kavatsevad sõlmida. Nad ei sõlmi kõnealuseid lepinguid enne ühe kuu möödumist EVJA teavitamisest.

EVJA võib kavandatud kokkuleppe kohta esitada arvamuse ühe kuu jooksul alates sellekohase teabe saamisest.

EVJA avaldab kõik pädevate asutuste vahel sõlmitud delegeerimiskokkulepped asjakohaste vahendite abil, et tagada kõigi asjaomaste isikute nõuetekohane teavitamine.

Artikkel 14

Ühine järelevalvekultuur

1.   EVJA-l on oluline roll Euroopa ühise järelevalvekultuuri ja ühtsete järelevalvetavade kujundamisel ning ühtsete menetluste ja lähenemisviiside tagamisel kogu Euroopa Liidus . EVJA-l on vähemalt järgmised ülesanded:

a)	esitada pädevatele asutustele arvamusi;

b)	edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel, järgides samas asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded;

c)	aidata välja töötada kõrgekvaliteedilisi ja ühtseid järelevalvestandardeid, sealhulgas artikli 1 lõikele 2 a vastavaid raamatupidamis- ja aruandlusstandardeid;

d)	vaadata läbi komisjoni vastuvõetud asjakohaste regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning EVJA väljaantud suuniste ja soovituste kohaldamine ning teha vajaduse korral muudatusettepanekuid;

e)	koostada valdkondlike ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.

2.   EVJA võib vajaduse korral töötada välja uusi praktilisi meetmeid ja lähenemisvahendeid, et edendada ühtseid järelevalvealaseid lähenemisviise ja -tavasid.

Artikkel 15

Vastastikused eksperdihinnangud pädevate asutuste kohta

1.   EVJA korraldab ja koostab korrapäraselt vastastikuseid eksperdihinnanguid pädevate asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab EVJA välja meetodid, et asjaomaseid asutusi oleks võimalik objektiivselt hinnata ja võrrelda. Vastastikuste eksperdihinnangute läbiviimisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi.

2.   Vastastikused eksperdihinnangud hõlmavad vähemalt järgmiste elementide hindamist:

a)

pädeva asutuse vahendite reguleerimise ja juhtimiskorra , vahendite eraldamise ja töötajate erialateadmiste vastavus nõuetele, eelkõige seoses artiklites 7 ja 7 e osutatud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite ning artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;

b)

liidu õiguse ja järelevalvetavade, sealhulgas artiklite 7 ja 8 kohaselt vastu võetud regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, suuniste ja soovituste kohaldamisel saavutatud lähenemise aste ning hinnang selle kohta, mil määral järelevalvetavad võimaldavad saavutada liidu õiguses sätestatud eesmärke;

c)	mõne pädeva asutuse välja töötatud head tavad, mille võiksid üle võtta ka teised pädevad asutused;

d)	liidu õigusaktide rakendamisel vastu võetud sätete jõustamisega saavutatud lähenemise tulemuslikkus ja tase; sätete alla kuuluvad ka haldusmeetmed ja - sanktsioonid, mis on kehtestatud liidu õiguse mittejärgimise eest vastutavate isikute suhtes.

3.   Vastastikuse eksperdihinnangu alusel võib EVJA esitada ▐ pädevale asutusele artikli 8 kohaselt suuniseid ja soovitusi. EVJA võtab vastastikuse eksperdihinnangu tulemusi artiklite 7 kuni 7 e alusel regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite väljatöötamisel arvesse. Pädev asutus teeb kõik endast oleneva EVJA nõuannete järgimiseks. Kui pädev asutus kõnealuseid nõuandeid ei järgi, põhjendab ta seda EVJA-le.

EVJA teeb vastastikustes eksperdihinnangutes kindlakstehtud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks. Peale selle võib teha vastastikuste eksperdihinnangute kõik muud tulemused üldsusele kättesaadavaks, juhul kui pädev asutus, kelle suhtes vastastikust eksperdihinnangut läbi viiakse, annab selleks oma nõusoleku.

Artikkel 16

Koordineerimine

EVJA koordineerib üldiselt pädevate asutuste tegevust, eelkõige juhul, kui ebasoodsad arengutendentsid võivad tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust.

EVJA soodustab liidu koordineeritud meetmete võtmist, tehes selleks muuhulgas järgmist:

1)	lihtsustades teabevahetust pädevate asutuste vahel;

2)	määrates kindlaks kõigile asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtava teabe ja , kui see on võimalik ja asjakohane, kontrollides selle usaldusväärsust;

3)	viies pädevate asutuste taotlusel või omal algatusel läbi mittesiduvat vahendamist , ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist;

4)	teavitades Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu viivitamata mis tahes võimalikust eriolukorrast ;

4 a)	võttes finantsturgude toimimist ohustada võivate arengute korral kõik asjakohased meetmed, et tagada asjakohaste pädevate asutuste võetud meetmete kooskõlastamine;

4 b)	koondades rohkem kui ühes liikmesriigis tegutsevate asutuste korrapärase aruandekohustuse tulemusena pädevatelt asutustelt artiklite 12 ja 20 kohaselt saadud teabe. EVJA jagab seda teavet muude asjakohaste pädevate asutustega.

Artikkel 17

Turusuundumuste hindamine

1.   EVJA jälgib ja hindab turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas ja vajaduse korral teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni asjakohastest mikrousaldatavuse suundumustest ning võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest. EVJA lisab oma hinnangusse nende turgude majandusuuringu, millel finantsturu osalised tegutsevad, ning hinnangu selle kohta, kuidas võimalikud turusuundumused neid mõjutaksid.

1 a.    Koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatab ja koordineerib EVJA eelkõige kogu Euroopa Liitu hõlmavaid hinnanguid finantsturu ▐ osaliste kohanemisvõime kohta ebasoodsate turusuundumuste korral. Selleks töötab ta pädevate asutuste jaoks välja järgmise:

a)	ühtsed meetodid, mille kohaselt hinnata majanduslike stsenaariumide mõju finantsturu oluliste osaliste finantsseisundile;

b)	ühtsed lähenemisviisid finantsturu ▐ osaliste kohanemisvõimet käsitlevate hindamiste tulemuste edastamise kohta;

b a)	ühine metoodika konkreetsete toodete mõju ja levitusprotsesside mõju hindamiseks finantsturu osalise finantsseisundile ja hoiustajatele, investoritele ning tarbijate teavitamisele.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] kohaseid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid, esitab EVJA vähemalt kord aastas ja vajaduse korral sagedamini Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule hinnangu suundumustest, võimalikest riskidest ja nõrkadest kohtadest tema pädevusvaldkonnas.

Kõnealustes hinnangutes liigitab EVJA peamised riskid ja nõrgad kohad ning teeb vajaduse korral ennetavate meetmete või parandusmeetmete ettepanekud.

3.   EVJA tagab, et piisaval määral võetakse arvesse valdkondadevahelisi arengutendentse, riske ja nõrku kohti, tehes selleks ühiskomitee kaudu tihedat koostööd Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.

Artikkel 18

Rahvusvahelised suhted

1.    Ilma et see piiraks liidu institutsioonide ja liikmesriikide pädevust, võib EVJA luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide asutustega. Need kokkulepped ei loo Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ning nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kolmandate riikidega.

2.    EVJA aitab ette valmistada kolmandate riikide järelevalvekorra samaväärsust käsitlevaid otsuseid vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

3.     Artikli 28 lõikes 4 a osutatud aruandes esitab EVJA eesistuja rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide valitsustega sõlmitud halduskokkulepped ja samaväärsust käsitlevate otsuste ettevalmistamisel antud abi.

Artikkel 19

Muud ülesanded

1.   EVJA võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

1 a.     Kui EVJA ei esita regulatiivse või rakendusliku tehnilise standardi kavandit artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kehtestatud tähtajaks komisjonile või kavandi esitamiseks ei ole tähtaega kehtestatud, võib komisjon sellise standardi kavandit nõuda ning kehtestada tähtaja selle esitamiseks.

Komisjon võib küsimuse kiireloomulisuse tõttu nõuda regulatiivse või rakendusliku tehnilise standardi esitamist enne artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides kehtestatud tähtaja saabumist. Sellisel juhul esitab komisjon asjakohased põhjendused.

2.   Seoses direktiivi 2007/44/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamisega seotud usaldatavusnormatiivide täitmise hindamisega , mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib EVJA ühe asjaomase pädeva asutuse taotlusel anda välja ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldatavusnormatiivide täitmise hindamist , välja arvatud direktiivi 2006/48/EÜ artikli 19a lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduvat . Arvamus antakse välja viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2007/44/EÜ. Valdkondadele, mille kohta EVJA võib välja anda arvamuse, kohaldatakse artiklit 20.

Artikkel 20

Teabe kogumine

1.   EVJA taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused ▐ EVJA-le kogu teabe, mida on vaja käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks , eeldusel et asjakohased andmed on adressaadile seaduslikult kättesaadavad ning teabenõue on proportsionaalne asjassepuutuva ülesande sisuga .

1 a.    EVJA võib ka nõuda, et teavet esitaks korrapäraste ajavahemike järel. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste nõuete puhul ühtseid aruandlusvorme.

1 b.     Liikmesriigi pädeva järelevalveasutuse nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võib EVJA edastada teavet, mis on pädevale asutusele vajalik ülesannete täitmiseks kooskõlas valdkondlikes õigusaktides ja artiklis 56 kehtestatud ametisaladuse nõuetega.

1 c.     Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist ja aruandekohustuse dubleerimise vältimiseks võtab EVJA kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi koostatud, levitatud ja töödeldud olemasolevaid statistilisi andmeid.

2.   Kui teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ja muud liikmesriikide ametiasutused ei tee seda õigeaegselt kättesaadavaks, võib EVJA esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse asjaomase liikmesriigi teistele järelevalveasutustele, rahandusministeeriumile (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnormatiivide täitmisega seotud teavet), keskpangale või statistikaametile .

2 a.     Kui teave ei ole kättesaadav või kui seda ei tehta lõigete 1, 1 a, 1 b ja 1 c või 2 alusel õigeaegselt kättesaadavaks, võib EVJA esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse otse asjaomasele finantsturu osalistele. Põhjendatud taotluses selgitatakse, miks asjaomast finantsturu osalist käsitlevaid andmeid vajatakse.

EVJA teavitab pädevaid asutusi lõigete 2 ja 2 a kohastest taotlustest.

EVJA taotlusel aitavad pädevad asutused ▐ EVJA-l sellist teavet koguda.

3.   EVJA võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 21

Suhted Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga

1.   EVJA teeb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga tihedat ja regulaarset koostööd ▐.

2.   ▐ EVJA esitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule korrapäraselt ajakohastatud teavet, mida kõnealusel nõukogul on vaja oma ülesannete täitmiseks. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud andmed, mis ei ole kokkuvõtlikul kujul või koondvormis, esitatakse põhjendatud taotluse korral viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vastavalt määruse ( EL ) nr …/ 2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artiklile [15]. EVJA kehtestab koos Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga sobiva sisekorra eelkõige üksikuid finantsturu osalisi puudutava konfidentsiaalse teabe edastamiseks.

3.   Kooskõlas artiklitega 4 ja 5 tagab EVJA, et määruse (EÜ) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artikli [16] kohastele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatustele ja soovitustele võetakse nõuetekohaseid järelmeetmeid.

4.   Pärast Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuse või soovituse saamist korraldab EVJA viivitamata järelevalvenõukogu koosoleku ja hindab sellise hoiatuse või soovituse mõju oma ülesannete täitmisele.

Asjakohase otsustamismenetluse käigus teeb EVJA otsuse meetmete kohta, mida tuleb kooskõlas käesoleva määrusega antud volitustega võtta, et lahendada hoiatustes ja soovitustes kindlaksmääratud küsimusi.

Kui EVJA ei järgi soovitust, põhjendab ta seda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.

5.   Vajaduse korral kasutab EVJA käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada selliste hoiatuste või soovituste järelmeetmed, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele.

Kui adressaat ei kavatse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitust järgida, teatab ta sellest järelevalvenõukogule ja põhjendab oma otsust.

Teavitades nõukogu ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse (EÜ) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] artikli [17] kohaselt, võtab pädev asutus nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõukogu seisukohti.

6.   Käesoleva määrusega kehtestatud ülesannete täitmisel võtab EVJA nõuetekohaselt arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatusi ja soovitusi.

Artikkel 22

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu

1.   Sidusrühmadega konsulteerimise hõlbustamiseks EVJA ülesannetega seotud valdkondades luuakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu. Väärtpaberituru sidusrühmade koguga konsulteeritakse meetmete puhul, mida võetakse vastavalt artiklile 7 seoses regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standarditega, ning vastavalt suuniseid ja soovitusi käsitlevale artiklile 8 sel määral, mil need ei puuduta üksikuid finantsturu osalisi. Kui tuleb kiiresti meetmeid võtta ja konsulteerimine ei ole võimalik, teavitatakse väärtpaberituru sidusrühmade kogu nii kiiresti kui võimalik.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas.

2.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogusse kuulub 30 liiget, kes võrdses osas esindavad liidus tegutsevaid investeerimisasutusi , nende töötajate esindajaid , samuti tarbijaid,▐ finantsteenuste kasutajaid ja VKEde esindajaid . Vähemalt viis liiget on sõltumatud tippteadlased. Finantsturu osalisi esindavate liikmete arv ei ole suurem kui 10.

3.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed määrab EVJA järelevalvenõukogu asjakohaste sidusrühmade ettepanekul.

Otsuse tegemisel tagab järelevalvenõukogu nii palju kui võimalik asjakohase geograafilise ja soolise võrdõiguslikkuse tasakaalu ning sidusrühmade esindatuse kogu Euroopa Liidu raames.

4.    EVJA esitab väärtpaberituru sidusrühmade kogule kogu vajaliku teabe ja tagab neile piisava abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.

Vabaühendusi esindavate sidusrühmade kogu liikmete jaoks kehtestatakse nõuetekohane hüvitis. Kogu võib luua tehniliste küsimustega tegelevaid töörühmi. Väärtpaberi sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad kaks ja pool aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.

Liikmed võivad olla valitud kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võib esitada EVJA-le arvamusi ja nõuandeid mis tahes küsimustes, mis on seotud ▐ EVJA kohustustega , pöörates erilist tähelepanu artiklites 7–7e, 8, 14, 15 ja 17 sätestatud ülesannetele .

6.   Väärtpaberituru sidusrühmade kogu võtab vastu oma kodukorra kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega .

7.   EVJA avalikustab väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamused ja nõuanded ning asjakohaste konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 23

Kaitsemeetmed

1.   ▐ Kui liikmesriik leiab, et artikli 10 lõike 2 või artikli 11 kohane otsus on otseses ja olulises vastuolus tema eelarvepädevusega, teatab ta sellest EVJA-le, komisjonile ja Euroopa Parlamendile kümne tööpäeva jooksul pärast EVJA otsuse esitamist pädevatele asutustele. Liikmesriik põhjendab kõnealuses teatises, miks kõnealune otsus on vastuolus tema eelarvepädevusega, ja esitab mõjuhinnangu selle kohta, kui suures ulatuses on otsus vastuolus tema eelarvepädevusega.

2.   ▐ EVJA teavitab liikmesriiki ühe kuu jooksul pärast liikmesriigi sellekohase teatise saamist sellest, kas ta jääb oma otsuse juurde, muudab oma otsust või tühistab selle.

Kui EVJA jääb oma otsuse juurde või muudab seda , otsustab nõukogu ▐, kas otsuse juurde tuleb jääda või see tuleb tühistada. Otsus jääda EVJA otsuse juurde võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Otsus EVJA otsus tühistada võetakse vastu liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega. Kummalgi juhul ei võeta arvesse asjaomaste liikmete hääli.

3.   ▐ Kui nõukogu ei tee otsust kümne tööpäeva jooksul artikli 10 kohaldamise korral ja ühe kuu jooksul artikli 11 kohaldamise korral , jääb EVJA otsus jõusse.

3 a.     Kui artikli 10 kohaselt vastu võetud otsuse alusel tuleb kasutada vastavalt artiklile 12 d või 12 e loodud fonde, ei taotle liikmesriigid nõukogult EVJA otsuse juurde jäämist või selle tühistamist.

Artikkel 24

Otsustamismenetlus

1.   Enne käesoleva määruse kohaste otsuste tegemist teavitab EVJA nimelist adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat kõnealuses küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikul arvesse küsimuse kiireloomulisust , keerukust ja võimalikke tagajärgi . Seda kohaldatakse mutatis mutandis artikli 9 lõikes 4 osutatud soovituste suhtes.

2.   EVJA otsustes tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

3.   EVJA otsuste adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

4.   Kui EVJA võtab vastu artikli 10 lõigete 2 või 3 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

5.   Artiklite 9, 10 ja 11 kohased EVJA otsused avalikustatakse, kusjuures seejuures esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantsturu osalise andmed ja otsuse põhisisu , välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine on vastuolus finantsturu osaliste õigustatud huviga nende ärisaladuste hoidmisel või võiks tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või Euroopa Liidu kogu finantssüsteemi või selle osa stabiilsust .

III   PEATÜKK

STRUKTUUR

1.   jagu

Järelevalvenõukogu

Artikkel 25

Koosseis

1.   Järelevalvenõukogusse kuuluvad:

a)	eesistuja, kellel ei ole hääleõigust;

b)	igas liikmesriigis finantsturu osaliste järelevalve eest vastutava asutuse juht , kes osaleb kohtumistel isiklikult vähemalt kaks korda aastas ;

c)	üks komisjoni esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

d)	üks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja, kellel ei ole hääleõigust;

e)	üks esindaja kummastki ülejäänud kahest Euroopa järelevalveasutusest, kellel ei ole hääleõigust.

1 a.     Järelevalvenõukogu kutsub kokku koosoleku väärtpaberituru sidusrühmade koguga korrapäraselt, vähemalt kaks korda aastas

2.   Iga pädev asutus nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada lõike 1 punkti b kohast järelevalvenõukogu liiget, kui kõnealune alaline liige ei saa koosolekul osaleda.

2 a.     Kui liikmesriigil on rohkem kui üks käesoleva määruse kohaselt järelevalve eest vastutav ametiasutus, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja. Kui järelevalvenõukogu arutab küsimust, mis ei kuulu lõike 1 punkti b kohase liikme poolt esindatud liikmesriigi asutuse pädevusse, võib asjaomane liige siiski võtta kaasa liikmesriigi vastava pädeva asutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

3.   Direktiivi 97/9/EÜ reguleerimisalas tegutsemisel võib lõike 1 punkti b kohasel järelevalvenõukogu liikmel olla kaasas liikmesriigi selliste asjakohaste asutuste esindaja, mis haldavad investeeringute tagamise skeeme, kusjuures kõnealusel esindajal ei ole hääleõigust.

4.   Järelevalvenõukogu võib lubada oma töös osaleda vaatlejatel.

Tegevdirektor võib osaleda järelevalvenõukogu koosolekutel hääleõiguseta.

Artikkel 26

Sisekomiteed ja töörühmad

1.   Järelevalvenõukogu võib luua oma teatavate ülesannete täitmiseks sisekomiteesid või töörühmi ning delegeerida kõnealustele sisekomiteedele või töörühmadele ja juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt määratletud ülesandeid ja otsuseid.

2.   Artikli 11 kohaldamisel loob järelevalvenõukogu erimeelsuste erapooletuks lahendamiseks tasakaalustatud esindatusega sõltumatu töörühma, kuhu kuuluvad eesistuja ja kaks nõukogu liiget, kes ei ole erimeelsusel olevate pädevate asutuste esindajad , kelle huvisid konflikt ei puuduta ja kes ei ole asjaomase pädeva asutusega otseselt seotud .

2 a.     Töörühm teeb kooskõlas artikli 11 lõikega 2 ettepaneku otsuse kohta, mis esitatakse järelevalvenõukogule lõplikuks vastuvõtmiseks artikli 29 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud korras.

2 b.     Järelevalvenõukogu võtab vastu lõikes 2 osutatud töörühma kodukorra.

Artikkel 27

Sõltumatus

Eesistuja ja järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega seatud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Liikmesriigid, Euroopa Liidu institutsioonid ja muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused ei püüa mõjutada järelevalvenõukogu liikmeid nende EVJAga seotud ülesannete täitmisel.

Artikkel 28

Ülesanded

1.   Järelevalvenõukogu annab juhiseid EVJA tegevuse kohta ja teeb II peatüki kohaseid otsuseid.

2.   Järelevalvenõukogu võtab vastu arvamusi, soovitusi ja otsuseid ning annab II peatüki kohaseid nõuandeid.

3.   Järelevalvenõukogu määrab oma eesistuja.

4.   Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu EVJA järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

4 a.     Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu EVJA tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, mis põhineb artikli 38 lõikes 7 osutatud aruande kavandil, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aastaaruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

5.   Järelevalvenõukogu võtab vastu EVJA mitmeaastase tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Mitmeaastane tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastase eelarvemenetluse kohaldamist, ning seejärel avalikustatakse.

6.   Järelevalvenõukogu võtab eelarve vastu artiklis 49 sätestatud korras.

7.   Järelevalvenõukogul on distsiplinaarvõim eesistuja ja tegevdirektori üle ning ta võib nad kõrvaldada ametist artikli 33 lõikes 5 ja artikli 36 lõikes 5 sätestatud korras.

Artikkel 29

Otsuste tegemine

1.   ▐ Järelevalvenõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega , kusjuures igal liikmel on üks hääl .

Artiklites 7 ja 8 osutatud õigusaktide ning VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina esimesest lõikest otsused oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikele 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklile 3.

Artikli 11 lõike 3 kohaste, konsolideeriva järelevalveasutuse tehtud otsuste puhul loetakse töörühma poolt esitatud otsus vastuvõetuks, kui see lihthäälteenamusega heaks kiidetakse, v.a juhul kui see lükatakse tagasi liikmete poolt, kes moodustavad sellise blokeeriva vähemuse, nagu on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 16 lõikes 4 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artiklis 3.

Kõikide teiste artikli 11 lõike 3 kohaste otsuste puhul võetakse töörühma poolt esitatud otsus vastu järelevalvenõukogu liikmete lihthäälteenamusega vastavalt põhimõttele, et igal liikmel on üks hääl.

2.   Järelevalvenõukogu kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema enda algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

3.   Järelevalvenõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4.   Kodukorras sätestatakse üksikasjalikult hääletamiskord, sealhulgas vajaduse korral ka kvoorumiga seotud reeglid. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad, välja arvatud eesistuja ja tegevdirektor, ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi, kui artiklis 61 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

2.   jagu

Juhatus

Artikkel 30

Koosseis

1.   Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kuus muud järelevalvenõukogu liiget, kelle ▐ on valinud endi seast järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed .

Kõigil liikmetel peale eesistuja on asendusliige, kes võib asendada juhatuse liiget, kellel ei ole võimalik osaleda.

Järelevalvenõukogu poolt valitud liikmete ametiaeg on kaks ja pool aastat. Seda võib üks kord pikendada. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab Euroopa Liitu tervikuna. Ametiajad on kattuvad ning kohaldatakse asjakohast rotatsioonikorda.

2.   Juhatus võtab vastu otsused kohalviibivate liikmete häälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl.

Tegevdirektor ja komisjoni esindaja osalevad juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

Komisjoni esindajal on õigus hääletada artiklis 49 osutatud küsimustes.

Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

3.   Juhatus kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse istungid toimuvad vähemalt enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse korralised istungid toimuvad vähemalt viis korda aastas.

4.   Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta liikmed, välja arvatud tegevdirektor, ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.

Artikkel 31

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Liikmesriigid, Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ega muud avaliku või erasektori asutused ei püüa juhatuse liikmeid mõjutada.

Artikkel 32

Ülesanded

1.   Juhatus tagab, et EVJA täidab oma kohustusi ja talle määratud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele.

2.   Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3.   Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 49 ja 50.

4.   Juhatus võtab vastu EVJA personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 54 lõikele 2 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) vajalikud rakendusmeetmed.

5.   Juhatus võtab vastavalt artiklile 58 vastu erisätted, mis käsitlevad EVJA dokumentidele juurdepääsu õigust.

6.   Juhatus esitab artikli 38 lõikes 7 osutatud aruandekavandil põhineva EVJA tegevust käsitleva aastaaruande , sealhulgas eesistuja ülesannete kohta, järelevalvenõukogule heakskiitmiseks ja esitamiseks Euroopa Parlamendile.

7.   Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

8.   Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 44 lõikega 3 ja artikli 44 lõikega 5.

3.   jagu

Eesistuja

Artikkel 33

Ametisse nimetamine ja ülesanded

1.   EVJA-t esindab eesistuja, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab eesistuja ametisse pärast komisjoni korraldatud ja juhitud avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas.

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile kolmest kandidaadist koosneva esialgse nimekirja. Pärast kõnealuste kandidaatide kuulamiste korraldamist valib Euroopa Parlament kõnealuste kandidaatide seast välja ühe. Sel viisil valitud kandidaadi nimetab ametisse järelevalvenõukogu.

Samuti valib järelevalvenõukogu oma liikmete seast asendusliikme, kes täidab eesistuja kohustusi tema puudumise korral. Asendusliige ei tohi olla juhatuse liige.

3.   Eesistuja ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Eesistuja viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a)	esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)	EVJA ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord, tingimusel et Euroopa Parlament annab oma kinnituse.

5.   Eesistuja võib ametist vabastada üksnes Euroopa Parlament järelevalvenõukogu otsuse alusel .

Eesistuja ei või takistada järelevalvenõukogu arutamast eesistujaga seotud küsimusi, eriti vajadust ta ametist vabastada, ning ta ei osale selliste küsimuste arutamisel.

Artikkel 34

Sõltumatus

Ilma et see piiraks järelevalvenõukogu rolli seoses eesistuja ülesannetega, ei küsi ega võta eesistuja vastu juhiseid ühenduse institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avaliku või erasektori asutustelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ning muud avaliku või erasektori asutused ei püüa mõjutada eesistujat tema kohustuste täitmisel.

Vastavalt artiklis 54 osutatud personalieeskirjadele on eesistujal ka pärast ametist lahkumist kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.

Artikkel 35

Raport

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda eesistuja või tema asendusliikme, austades täielikult tema sõltumatust, oma pädeva komitee ette ▐ esinema ▐. Eesistuja esineb Euroopa Parlamendi ees ja vastab selle liikmete küsimustele , alati, kui seda soovitakse .

2.    Kui Euroopa Parlament seda nõuab, esitab eesistuja vähemalt 15 päeva enne lõikes 1 nimetatud esinemist parlamendile kirjaliku aruande asutuse tegevuse kohta.

2 a.     Aruanne sisaldab lisaks artiklites 7 a–7 e, 8, 9, 10, 11 a ja 18 osutatud teabele ka Euroopa Parlamendi poolt erandkorras taotletud asjakohast teavet.

4.   jagu

Tegevdirektor

Artikkel 36

Ametisse nimetamine

1.   EVJA-t juhib tegevdirektor, kes on täiskohaga sõltumatu spetsialist.

2.   Järelevalvenõukogu nimetab tegevdirektori ametisse pärast avalikku valikumenetlust, arvestades pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja asjaomaste turgude kohta, kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas ning juhtimiskogemust , ning Euroopa Parlamendilt kinnituse saamist .

3.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada.

4.   Tegevdirektori viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul koostab järelevalvenõukogu hinnangu.

Selles hinnangus hindab järelevalvenõukogu eelkõige järgmist:

a)	esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja nende saavutamise viis;

b)	EVJA ülesanded ja nõuded järgmistel aastatel.

Järelevalvenõukogu võib hinnangut arvesse võttes pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra.

5.   Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes järelevalvenõukogu otsusega.

Artikkel 37

Sõltumatus

Ilma et see piiraks juhatuse ja järelevalvenõukogu vastavat rolli seoses tegevdirektori ülesannetega, ei küsi ega võta tegevdirektor vastu juhiseid valitsustelt ega EVJA-välistelt ametitelt, organisatsioonidelt ja isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ning muud avaliku või erasektori asutused ei püüa mõjutada tegevdirektorit tema ülesannete täitmisel.

Vastavalt artiklis 54 osutatud personalieeskirjadele on tegevdirektoril ka pärast ametist lahkumist kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.

Artikkel 38

Ülesanded

1.   Tegevdirektor vastutab EVJA juhtimise eest ja valmistab ette juhatuse tööd.

2.   Tegevdirektor vastutab EVJA iga-aastase tööprogrammi rakendamise eest lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning teda kontrollib juhatus.

3.   Tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sise-eeskirjad ja avaldab teatised, et tagada EVJA toimimine, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega.

4.   Tegevdirektor koostab artikli 32 lõikes 2 osutatud mitmeaastase tööprogrammi.

5.   Iga aasta 30. juuniks koostab tegevdirektor artikli 32 lõikes 2 osutatud tööprogrammi järgmiseks aastaks.

6.   Tegevdirektor koostab EVJA esialgse eelarveprojekti vastavalt artiklile 49 ja rakendab EVJA eelarvet vastavalt artiklile 50.

7.   Tegevdirektor koostab igal aastal aruande kavandi, mille ühes jaos käsitletakse EVJA õiguslikku ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi.

8.   Tegevdirektor kasutab talle EVJA töötajate suhtes artikli 54 kohaselt antud volitusi ja lahendab personaliküsimusi.

IV   PEATÜKK

EUROOPA FINANTSJÄRELEVALVEASUTUSTE SÜSTEEM

1.     jagu

Euroopa Järelevalveasutus ( ühiskomitee )

Artikkel 40

Asutamine

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa järelevalveasutus ( ühiskomitee ).

2.   Ühiskomitee toimib foorumina, kus EVJA teeb korrapärast ja tihedat koostööd ▐ ning tagab töö valdkonnaülese ühtluse teiste Euroopa järelevalveasutustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

—	finantskonglomeraadid;

—	raamatupidamine ja auditeerimine;

—	mikrousaldatavuse analüüs sektoriüleste arengute, riskide ja ohtude kohta finantsstabiilsuse tagamiseks;

—	jaeinvesteerimistooted;

—	rahapesu vastased meetmed; ning

—	teabevahetus Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ning suhete arendamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutuste vahel.

3.    Ühiskomiteel on kolme Euroopa järelevalveasutuse töötajatest koosnev spetsiaalne personal, kes töötavad komitee sekretariaadina. EVJA eraldab piisavad vahendid, et katta haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

Artikkel 40 a

Järelevalve

Kui finantseerimisasutus tegutseb valdkonnaüleselt, lahendab ühiskomitee erimeelsusi vastavalt käesoleva määruse artiklile 42.

Artikkel 41

Koosseis

1.   Ühiskomitee koosneb ▐ Euroopa järelevalveasutuste eesistujatest ning vajaduse korral artikli 43 kohaselt loodud allkomiteede eesistujast.

2.   Tegevdirektor, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kutsutakse ▐ ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 43 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.

3.   ▐ Ühiskomitee eesistuja nimetatakse ametisse iga-aastase rotatsiooni alusel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistujate hulgast. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ametisse nimetatud ühiskomitee eesistuja on ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ase-eesistuja.

4.   ▐ Ühiskomitee võtab vastu ja avaldab oma kodukorra. Kodukorras võidakse täpsustada ühiskomitee koosolekute täiendavad osalised.

Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord kahe kuu tagant.

Artikkel 42

Ühised seisukohad ja õigusaktid

II peatüki kohaste ülesannete ulatuses ja eelkõige seoses direktiivi 2002/87/EÜ rakendamisega peab EVJA vajaduse korral jõudma ühistele seisukohtadele Euroopa järelevalveasutusega (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutusega (pangandus) .

Käesoleva määruse artiklite 7, 9, 10 või 11 kohased õigusaktid, mis on seotud direktiivi 2002/87/EÜ kohaldamise või artikli 1 lõikes 2 osutatud muude selliste õigusaktide kohaldamisega, mis kuuluvad ka Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) või Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) pädevusse, võtavad vastavalt EVJA, Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid) ning Euroopa järelevalveasutus (pangandus) vastu samal ajal.

Artikkel 43

Allkomiteed

1.    Artikli 42 kohaldamisel luuakse ▐ ühiskomitee allkomiteena finantskonglomeraatide komitee.

2.    Kõnealusesse allkomiteesse kuuluvad artikli 41 lõikes 1 osutatud isikud ja iga liikmesriigi asjaomase pädeva ametiasutuse praeguste töötajate üks kõrgetasemeline esindaja.

3.    Allkomitee valib oma liikmete hulgast eesistuja, kes on ka ▐ ühiskomitee liige.

4.    Ühiskomitee võib luua täiendavaid allkomiteesid.

3.   jagu

Apellatsiooninõukogu

Artikkel 44

Koosseis

1.   Apellatsiooninõukogu on kolme Euroopa järelevalveasutuse ühine organ.

2.   Apellatsiooninõukogul on kuus liiget ja kuus asendusliiget, kellel on hea reputatsioon, tõendatud teadmised asjakohases valdkonnas ning piisav erialane, sealhulgas järelevalvealane töökogemus panganduse, kindlustuse, väärtpaberiturgude või muude finantsteenuste valdkonnas, v.a. pädevate ametiasutuste või muude EVJA tegevusse kaasatud liikmesriikide asutuste või liidu institutsioonide praegused töötajad. Paljudel apellatsiooninõukogu liikmetel on piisavalt õigusalaseid teadmisi, et anda EVJA-le õigusalast nõu volituste teostamiseks.

Apellatsiooninõukogu määrab oma presidendi.

Apellatsiooninõukogu võtab otsuseid vastu oma kuuest liikmest vähemalt nelja häälteenamuse alusel. Kui edasikaevatud otsus kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, peab kõnealuse neljast liikmest koosneva enamuse hulka kuuluma vähemalt üks kahest EVJA poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liikmest.

Apellatsiooninõukogu kutsub vajaduse korral kokku selle president.

3.   EVJA juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.

Teised liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas määrusega (EÜ) nr …/2010 [ Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ] ja määrusega (EÜ) nr …/2010 [ Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus ].

4.   Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Ametiaega võib üks kord pikendada.

5.   EVJA juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.

6.   ▐ Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus tagavad apellatsiooninõukogule ühiskomitee kaudu piisava tegevustoetuse ja abi sekretariaaditeenuste valdkonnas.

Artikkel 45

Sõltumatus ja erapooletus

1.   Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud mingite juhistega. Nad ei tohi täita EVJA-s, juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.

2.   Apellatsiooninõukogu liikmed ei tohi kaebuse menetlemises osaleda, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

3.   Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 ja 2 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab liige sellest apellatsiooninõukogule.

4.   Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist.

Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev apellatsioonimenetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

5.   Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta.

Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, v.a juhul, kui asendaja on samas olukorras. Sel juhul määrab eesistuja asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

6.   Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides.

Selleks esitavad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu.

Kõnealused deklaratsioonid esitatakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

V   PEATÜKK

ÕIGUSKAITSEMEETMED

Artikkel 46

Kaebused

1.   Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad ametiasutused, võivad esitada kaebusi artiklite 9, 10 ja 11 kohaste EVJA otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt tehtud EVJA otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.   Kaebus koos selle põhjendustega esitatakse EVJA-le kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil EVJA oma otsuse avaldas.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.   Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist.

Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.   Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on põhjendatud. Ta kutsub ▐ apellatsioonimenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi apellatsiooninõukogu enda poolt saadetud teadete või apellatsioonimenetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.   Apellatsiooninõukogu võib EVJA pädeva organi poolt tehtud otsuse kinnitada või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle EVJA pädevale asutusele. Kõnealuse asutuse jaoks on apellatsiooninõukogu arvamus siduv ning ta võtab seoses asjaomase juhtumiga vastu muudetud otsuse .

6.   Apellatsiooninõukogu võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

7.   Apellatsiooninõukogu otsused on põhjendatud ja EVJA avalikustab nad.

Artikkel 47

Üldkohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine

1.    Üldkohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 , et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või EVJA otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

1 a.     Liikmesriigid ja liidu institutsioonid, samuti kõik füüsilised või juriidilised isikud võivad esitada otse Euroopa Kohtule kaebuse EVJA otsuste kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263.

2.   Kui EVJA-l on kohustus tegutseda ja ta ei tee otsust, võib Üldkohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 265 .

3.   EVJA peab võtma vajalikud meetmed Üldkohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

VI   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 48

EVJA eelarve

1.   EVJA , mis on nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohaselt Euroopa Liidu organ, tulu koosneb eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist :

a)	finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavate liikmesriikide riigiasutuste kohustuslikud osamaksud, mida makstakse vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 36 (üleminekusätete kohta) artikli 3 lõikes 3 sätestatud häältearvestussüsteemile ;

b)

liidu toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa); Euroopa Liit rahastab asutust vastavalt eelarvepädevate institutsioonide kokkuleppele, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktis 47;

c)	EVJA-le makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides.

2.   EVJA kulud hõlmavad vähemalt personali-, palga-, haldus-, infrastruktuuri- , kutsealase koolituse ja tegevuskulusid.

3.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.   Igaks eelarveaastaks (vastab kalendriaastale) koostatakse EVJA kõigi tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse EVJA eelarves.

Artikkel 49

Eelarve koostamine

1.   Iga aasta 15. veebruariks koostab tegevdirektor järgmiseks eelarveaastaks tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning edastab selle esialgse eelarveprojekti koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule . Järelevalvenõukogu koostab igal aastal tegevdirektori koostatud ja juhatuse kinnitatud tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal EVJA järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Järelevalvenõukogu edastab selle ametikohtade loetelu kavandit sisaldava eelarvestuse komisjonile hiljemalt 31. märtsiks. Enne esialgse eelarvestuse vastuvõtmist kinnitab juhatus tegevdirektori koostatud esialgse eelarvestuse projekti.

2.   Komisjon edastab esialgse eelarvestuse koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”).

3.   Selle esialgse eelarvestuse põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklitele 313 ja 314 .

4.   Eelarvepädevad institutsioonid võtavad EVJA ametikohtade kava vastu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad EVJA toetuseks kasutatavad assigneeringud.

5.   EVJA eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu . See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.   Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teavitab sellest komisjoni. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast projekti kohta teate saamist EVJA-t sellise arvamuse esitamise kavatsusest. Kui vastust ei saada, võib EVJA jätkata kavandatud tegevust.

6 a.     EVJA esimesel tegevusaastal, mis lõpeb 31. detsembril 2011, kiidavad eelarve heaks kolmanda taseme komitee liikmed pärast konsulteerimist komisjoniga ning seejärel esitatakse eelarve nõukogule ja Euroopa Parlamendile kinnitamiseks.

Artikkel 50

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor on eelarvevahendite käsutaja ning täidab EVJA eelarvet.

2.   EVJA peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. EVJA peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (edaspidi „finantsmäärus”) (45) artiklile 128.

3.   Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 129 kohaselt esitatud märkuste saamist EVJA esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab tegevdirektor omal vastutusel EVJA lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

4.   Juhatus esitab arvamuse EVJA lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

5.   Tegevdirektor edastab selle lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

6.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

7.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Ta saadab selle vastuse koopia ka juhatusele ja komisjonile.

8.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

9.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse EVJA tegevusele aasta N eelarve (mis hõlmab kõiki asutuse kulusid ja tulusid) täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.

Artikkel 51

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu EVJA suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, (46) välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt EVJA toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 52

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuse, korruptsiooni ja muu illegaalse tegevuse vastu võitlemise eesmärgil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid EVJA suhtes ilma piiranguteta.

2.   EVJA ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta (47) ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse EVJA kõigi töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha EVJA rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

VII   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 53

Privileegid ja immuniteedid

EVJA ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 54

Töötajad

1.   EVJA töötajate, sealhulgas tema tegevdirektori ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks Euroopa Liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korrale.

3.   EVJA kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja töölepinguid sõlmivale ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

4.   Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte EVJA-sse.

Artikkel 55

EVJA vastutus

1.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab EVJA vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida EVJA või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.   Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust EVJA ees reguleerivad EVJA töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 56

Ametisaladuse hoidmise kohustus

1.   Järelevalvenõukogu liikmetel, juhatusel, tegevdirektoril ja EVJA töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel EVJA heaks lepingulistel alustel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õiguse sätetele, isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

Vastavalt artiklis 54 osutatud personalieeskirjadele on töötajatel ka pärast ametist lahkumist kohustus käituda ausalt ja diskreetselt, kui talle pakutakse teatavaid ametikohti või soodustusi.

Liikmesriigid, Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused ega muud avaliku või erasektori asutused ei püüa EVJA töötajaid mõjutada.

2.   Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või koondvormis, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik identifitseerida.

Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused EVJA-t ja liikmesriikide järelevalveasutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide jõustamiseks, eriti otsuste vastuvõtmiseks kasutatavates menetlustes.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei takista EVJA-l vahetamast teavet liikmesriikide järelevalveasutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes.

▐

Artikkel 57

Andmekaitse

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ega EVJA kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001, kui ta täidab oma ülesandeid.

Artikkel 58

Juurdepääs dokumentidele

1.   EVJA valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Juhatus võtab 31. maiks 2011 vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3.   EVJA poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib pärast apellatsiooninõukogule kaebuse esitamist vajaduse korral kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustega.

Artikkel 59

Keelte kasutamise kord

1.   EVJA suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1 (48) sätteid.

2.   Juhatus teeb otsuse keelte kasutamise sisekorra kohta EVJA-s.

3.   EVJA toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 60

Peakontori asukoha kokkulepe

Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse EVJA-le asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning EVJA asukohaliikmesriigis tegevdirektori, juhatuse liikmete, ameti töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse EVJA ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterit käsitlevas lepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.

Kõnealune liikmesriik loob parimad võimalikud tingimused EVJA nõuetekohaseks toimimiseks, sealhulgas tagab mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

Artikkel 61

Kolmandate riikide osalemine

1.    EVJA töös on võimalik osaleda riikidel, kes ei kuulu Euroopa Liitu ja kes on sõlminud liiduga lepingu, millega nad on võtnud vastu ja kohaldavad liidu õigust EVJA pädevusvaldkonnas, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

1 a.     EVJA võib lubada osaleda oma tegevuses kolmandatel riikidel, kes kohaldavad võrdväärseks tunnistatud õigusnorme artikli 1 lõikes 2 nimetatud EVJA pädevusvaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 216 sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes.

2.    Kõnealuste lepingute asjakohaste sätete alusel sõlmitakse kokkulepped, milles täpsustatakse eelkõige selliste riikide EVJA töös osalemise iseloomu, ulatust ja menetlusega seotud aspekte, sealhulgas rahaliste osamaksude ja töötajatega seotud sätteid. Nendega võidakse ette näha vaatleja saatmine järelevalvenõukokku, kuid tagatakse, et kõnealused riigid ei osale üksikute finantseerimisasutustega seotud aruteludes, v.a otsese huvi korral.

VIII   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 62

Ettevalmistavad meetmed

-1.	Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee teeb käesoleva määruse jõustumise ja EVJA asutamise vahelisel ajavahemikul tihedat koostööd komisjoniga, et valmistada ette Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee asendamine EVJA-ga.

1.

Kui EVJA on asutatud, vastutab komisjon ▐ EVJA haldusliku loomise ja esialgse haldustegevuse eest seni, kuni EVJA on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Selleks võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast tema ametisse nimetamist järelevalvenõukogu poolt vastavalt artiklile 36, määrata ajutiselt ametisse ühe ametniku, kes täidab tegevdirektori ülesandeid. [See periood piirdub ajavahemikuga kuni hetkeni, mil EVJA on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.]

2.	Ajutine tegevdirektor võib lubada kõigi EVJA eelarves ette nähtud krediidiga kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida lepinguid, sealhulgas töölepinguid, pärast EVJA ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

3.	Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira järelevalvenõukogu ja juhatuse volitusi.

3 a.

EVJA-t käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee õigusjärglasena. EVJA-le v võidakse üle anda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee kõik kõlblikud varad ja kohustused ning pooleli olevad toimingud. Sõltumatu audiitor koostab aruande Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee varade ja kohustuste lõppseisu kohta. Enne varade ja kohustuste üleandmist auditeeritakse aruanne ja selle kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ning komisjon.

Artikkel 63

Personali käsitlevad üleminekusätted

1.   Erandina artiklist 54 kehtivad kõik Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee või selle sekretariaadi poolt sõlmitud ja käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval kehtivad töölepingud ja lähetuskokkulepped neis sätestatud tähtajani. Neid töölepinguid ei või pikendada.

2.   Kõikidele lõikes 1 osutatud ▐ töötajatele antakse võimalus sõlmida ajutise teenistuja leping muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt vastavalt EVJA ametikohtade loetelus ettenähtud palgaastmetele.

Lepingute sõlmimiseks volitatud asutus teeb pärast käesoleva määruse jõustumist sisemise valiku, mille puhul piirdutakse lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee või selle sekretariaadi töötajatega▐, et kontrollida tööle võetavate isikute pädevust, võimekust ja eetilisust. Sisemise valikumenetluse puhul võetakse täielikult arvesse isiku oskusi ja kogemusi, mida tõendab tema üleminekule eelnevate ülesannete täitmine.

3.   Edukatele kandidaatidele pakutakse sõltuvalt täidetavate ülesannete liigist ning tasemest ajutise teenistuja lepingut kestusega vähemalt eelmise lepingu tähtaja lõpuni.

4.   Töölepingute ja muude asjaomaste vahenditega seotud asjakohase siseriikliku õiguse kohaldamist jätkatakse nende eelneva lepinguga töötajate suhtes, kes ei taotle ajutise teenistuja lepingut või kellele ei pakuta lõike 2 kohaselt ajutise teenistuja lepingut.

Artikkel 63 a

Siseriiklikud õigusnormid

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks vajalikud siseriiklikud õigusnormid.

Artikkel 64

Muudatused

Nõukogu ja parlamendi ▐ otsust nr 716/2009/EÜ muudetakse niivõrd, kuivõrd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee eemaldatakse nimetatud otsuse lisa B jaos sätestatud toetusesaajate loetelust.

Artikkel 65

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni otsus 2009/77/EÜ, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011 .

Artikkel 66

Läbivaatamisklausel

-1.	Komisjon esitab hiljemalt … (49) Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajalikud ettepanekud järelevalve tugevdamiseks artiklis 12 b osutatud asutuste üle, kes võivad põhjustada süsteemset riski, ja uue finantskriisi juhtimise raamistiku loomiseks, mis hõlmab ka rahastamiskorda.

1.

Komisjon esitab hiljemalt … (50) ja pärast seda iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajalikud ettepanekud sellise usaldusväärse kriisi lahendamise raamistiku loomiseks, mis hõlmab finantsturu osaliste süsteemsete riskide ohjamiseks mõeldud osamaksete süsteemi, ja avaldab ▐ üldaruande EVJA tegevuse ja käesoleva määrusega sätestatud menetluste tulemusena saadud kogemuse kohta. Kõnealuses aruandes hinnatakse muu hulgas järgmist: a) pädevate asutuste saavutatud lähenemist järelevalve tavade osas; b) järelevalvekolleegiumite toimimine; c) kriisi ennetamise, juhtimise ja lahendamise, sealhulgas Euroopa rahastamisvahendite osas lähenemise saavutamisel tehtud edusammud; d) kas EVJA rolli süsteemset riski põhjustada võivate finantsturu osaliste üle järelevalve teostajana tuleks tugevdada ja kas ta peaks teostama suuremat järelevalvet eespool nimetatud finantsturu osaliste üle, pidades silmas punktis c osutatud valdkondades tehtud edusamme; e) artiklis 23 sätestatud kaitseklausli kohaldamist ja eelkõige seda, kas nimetatud klausel võib takistada põhjendamatult EVJA-t käesolevas määruses nimetatud ülesannete täitmisel.

1 a.

Lõikes 1 nimetatud aruandes hinnatakse ka, kas: a) on asjakohane viia kõik järelevalveasutused üle ühte kohta, et saavutada nende vahel parem kooskõlastamine; b) on asjakohane jätkata panganduse, kindlustus- ja tööandjapensionide, väärtpaberite ning finantsturgude üle eraldi järelevalve teostamist; c) on asjakohane, et järelevalvet usaldatavusnormatiivide täitmise ja äritegevuse üle teostavad eraldi järelevalveasutused või üks järelevalveasutus; d) on asjakohane lihtsustada ja tugevdada Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi struktuuri, selleks et suurendada ühtlust makro- ja mikrotasandi vahel ning Euroopa järelevalveasutuste vahel; e) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi areng on kooskõlas üldise arenguga; f) Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne; g) vastutus ja läbipaistvus avalikustamise nõuete osas on piisav; h) kas EVJA asukoht on sobiv; i) Euroopa Liidu tasandil tuleks luua Euroopa väärtpaberituru stabiliseerimisfond, mis oleks parim kaitse konkurentsimoonutuste eest ja kõige tulemuslikum vahend piiriüleste turuosaliste kokkuvarisemisega tegelemiseks.

2.	Aruanne ja sellega kaasnevad võimalikud ettepanekud edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 67

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011 , v.a. artikkel 62 ning artikli 63 lõiked 1 ja 2, mida kohaldatakse alates määruse jõustumise kuupäevast . EVJA asutatakse määruse kohaldamise kuupäeval.