5.8.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 212/109

A.

arvestades, et 18. aprillil 2009. aastal mõistis Iraani revolutsioonikohus USA-Iraani ajakirjaniku Roxana Saberi, kes töötas mitmete organisatsioonide, sealhulgas ABC Radio, BBC, South African Broadcasting Corporationi ja NPRi heaks, kaheksaks aastaks vangi süüdistatuna spionaažis;

B.

arvestades, et Roxana Saberi ei saanud viis nädalat kasutada advokaadi abi ja tema üle ei ole õiglaselt ja läbipaistvalt kohut mõistetud;

C.

arvestades, et Roxana Saberi advokaat kaebas kohtuotsuse edasi, kuna süüdistatav eitab oma süüd kõigis süüdistustes;

D.

arvestades, et Roxana Saberi alustas näljastreiki ja ta toimetati 1. mail 2009. aastal Evini vangla haiglasse, teadete kohaselt väga nõrgana;

E.

arvestades, et 25. aprillil 2009. aastal vahistati võrdõiguslikkuse kampaania „Miljon allkirja” liige ajakirjanik Maryam Malek nagu paljud nimetatud kampaania teised liikmed enne teda, ja arvestades, et tema perekond ei ole võimeline maksma tema vabastamiseks 200 miljoni riaali (üle 10 000 euro) suurust kautsjoni;

F.

arvestades, et rahvusvahelisel tööpühal 1. mail 2009. aastal surusid julgeoleku- ja politseijõud mitmel pool Iraanis vägivaldselt maha rahumeelsed demonstratsioonid, mille olid korraldanud kümme sõltumatut ametiühingut, ja arvestades, et teadete kohaselt vahistati üle 100 inimese;

G.

arvestades, et 1. mail 2009. aastal hukkasid Iraani ametivõimud Rashti keskvanglas Delara Darabi hoolimata ülemkohtuniku 19. aprilli 2009. aasta korraldusest peatada surmanuhtluse täideviimine kaheks kuuks, ja arvestades, et ta ei olnud esimene inimene, kes hukati käesoleval aastal pärast süüdimõistmist kuriteos, mille ta väidetavalt toime pani alla 18-aastasena;

H.

arvestades, et inimõiguste üldine olukord Iraanis on 2005. aastast alates jätkuvalt halvenenud kõikides valdkondades ja igas mõttes, eelkõige mis puudutab kodanikuõiguste ja poliitiliste vabaduste teostamist, hoolimata asjaolust, et Iraan on võtnud endale mitmete asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega kohustuse inimõigusi ja põhivabadusi edendada ja kaitsta,

1.

mõistab hukka Iraani revolutsioonikohtu 18. aprillil 2009. aastal langetatud alusetu otsuse Roxana Saberi suhtes;

2.

väljendab sügavat muret Roxana Saberi halveneva tervisliku seisundi pärast;

3.

nõuab tungivalt, et apellatsioonikohus vabastaks oma 12. mai 2009. aasta istungil Roxana Saberi koheselt ja tingimusteta, põhjusel et kohtupidamine toimus kinniselt ilma rahvusvahelistele normidele vastava nõuetekohase kohtuprotsessita, ja tühistaks kõik tema suhtes esitatud süüdistused;

4.

on šokeeritud Delara Darabi üle peetud ebaõiglase kohtupidamise ja tema hukkamise pärast ning on šokeeritud alaealiste õigusrikkujate hukkamiste jätkamise pärast, millega ignoreeritakse rahvusvahelist õigust, hoolimata Iraani ametivõimude kinnitustest, et Iraan on peatanud selle ebainimliku tegevuse; kutsub Iraani ametivõime üles pidama kinni oma kohustusest peatada alaealiste õigusrikkujate hukkamised;

5.

mõistab hukka kautsjonisüsteemi, mida Iraani ametivõimud kasutavad, püüdes summutada kõiki kriitiliste kodanike või rahumeelsete reformiliikumiste avaldusi, ja nõuab Maryam Maleki kohest vabastamist;

6.

tuletab meelde, et paljusid töötajate õiguste eest võitlejaid, nende hulgas Mansour Osanloo, Ebrahim Maddadi, Farzad Kamangar ja Ghaleb Hosseini, hoitakse vangistuses üksnes seetõttu, et nad on pühendunud õiglaste töötingimuste eest võitlemisele, ning kordab oma nõuet nad koheselt vabastada;

7.

nõuab tungivalt, et Iraani ametivõimud järgiksid kõiki Iraani poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi inimõigustealaseid dokumente, eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning inimõiguste ülddeklaratsiooni, mis mõlemad tagavad õiguse õiglasele kohtumõistmisele; nõuab selles kontekstis, et Iraani Islamivabariigi ametivõimud keelustaksid viivitamatult kividega surnuksloopimise läbiviimise; mõistab sügavalt hukka hiljutise Vali Azadi hukkamise kividega surnuksloopimise teel ning väljendab suurt muret Mohammad Ali Navid Khamami ja Ashraf Kalhori eesseisva hukkamise pärast;

8.

kutsub nõukogu eesistujat ja liikmesriikide diplomaatilisi esindusi Iraanis üles võtma viivitamatult kooskõlastatud meetmeid kõigi nimetatud juhtumitega seoses;

9.

kordab oma taotlust nõukogule ja komisjonile jätkata Iraani inimõiguste olukorra uurimist ning esitada Euroopa Parlamendile 2009. aasta esimeses pooles selles küsimuses ülevaatlik aruanne;

10.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Iraani ülemkohtunikule ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.