30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/60

A.

arvestades, et kõikide institutsioonide esialgse eelarveprojektiga jäeti finantsraamistikus 2010. aastaks ettenähtud ülemmäära alla 236 597 323 euro suurune varu;

B.

arvestades, et pärast nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsust jääb eelarveprojektis ettenähtud ülemmäära alla 276 153 415 euro suurune varu;

C.

arvestades, et 2009. aasta eelarvemenetluseks heaks kiidetud katseprotsess, mis peaks tugevdama koostööd juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning varajast vastastikust koostööd kõikides eelarvet oluliselt mõjutavates küsimustes, jätkub ka 2010. aasta eelarvemenetluse käigus;

D.

arvestades, et lepituskohtumine juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimus 15. septembril 2009. aastal enne hääletamist eelarvekomisjonis ja täiskogul,

1.

tuletab meelde, et ELi institutsioonid peavad koostama oma eelarved Euroopa majanduslikku ja finantssituatsiooni arvestades, kusjuures on väga oluline, et institutsioonide eelarvetes kajastuksid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks tehtavad pingutused koos ressursside võimalikult tulemusliku kasutamisega;

2.

väljendab taas veendumust, et taotletav eelarve peab olema täielikult kulupõhine ja kajastama üksnes tõelisi vajadusi igale institutsioonile antud ülesannete täitmiseks, tehes ühtlasi kõik selleks, et selgitada välja kokkuhoiuvõimalused, sealhulgas töö parema korraldusega, prioriteetide saavutamiseks olemasolevate ressursside ümberpaigutamisega ja bürokraatia vähendamisega, et nappe rahalisi vahendeid parimal võimalikul viisil kasutada;

3.

tervitab kõigi institutsioonide konstruktiivset ja koostööaldist lähenemist eelarvepädevate institutsioonidega suhtlemisel ning on rahul, et institutsioonide vastused esitatud küsimustele on olnud kiired ja täpsed;

4.

rõhutab, et ettepanekutes ei sisaldu kulud, mis on konkreetselt seotud Lissaboni lepingu (millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut) võimaliku jõustumisega; tuletab meelde, et nimetatud lepingu jõustumise korral tuleb vajadusel kasutada eelarvevaldkonnas olemasolevaid õiguslikke vahendeid, näiteks kirjalikku muutmisettepanekut või paranduseelarvet; on siiski seisukohal, et sellisel juhul tuleb võimalikult põhjalikult uurida võimalusi olemasolevate vahendite ümberpaigutamiseks, enne kui esitatakse täiendavaid rahalisi taotlusi; kordab, et tulevikuga seotud kindluse huvides peaks eelarve jääma jätkusuutlikuks ning asjaomasesse rubriiki tuleks jätta piisav rahaline varu;

5.

tuletab meelde, et mitmes valdkonnas on veel võimalusi olukorra parandamiseks ja eelarvevahendite tõhusamaks kasutamiseks, ning soovib veel kord rõhutada institutsioonidevahelist koostööd; nõustub kontrollikojaga selles, et tõhustatud koostöö keeleteenuste valdkonnas võiks pakkuda teatud kokkuhoiuvõimalusi; on seetõttu seadnud selle küsimuse 2010. aastal prioriteediks ja kutsub institutsioone üles täiendavalt parandama kõnealuseid aspekte, sealhulgas pidama uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle;

6.

otsustab luua selleks otstarbeks 5 % suuruse üldise välistõlketeenuste reservi ja rõhutab, et asjaomane muudatusettepanek on suunatud kõikidele institutsioonidele, kellel on oma tõlkeüksus; olukorra parandamiseks taotletakse uusi läbirääkimisi sisemise tõlkeressursi jagamise praeguse korralduse üle, et parandada tõhusust ja saavutada kokkuhoidu tõlkevaldkonnas, mis on samuti kooskõlas seda küsimust käsitleva kontrollikoja eriaruandega; võtab teadmiseks asjaolu, et asjaomase reservi saab seega vabastada pärast seda, kui institutsioonid on esitanud sisemise tõlkeressursi jagamissüsteemi kohta konkreetse ettepaneku ja eelarvepädevad institutsioonid on selle läbi vaadanud;

7.

rõhutab oma soovi, et institutsioonid vaataksid uuesti läbi tõlkijate võimaluse teha kaugtööd; märgib, et see võib viia iga-aastase kokkuhoiuni, eriti kui büroopinna saab vabastada ning seda kasutada muudel eesmärkidel; märgib, et kontrollikoda kasutab seda süsteemi (kuigi piiratud määral) ja see toimib hästi;

8.

on otsustanud jätta rubriigi 5 (Haldus) ülemmäära alla 222 344 665 euro suuruse varu, piirates seeläbi üldist kasvu 2,1 %-ni; rõhutab, et see hõlmab nõukogu poolt institutsioonide eelarvetes tehtud kärbete osalist taastamist, juhul kui vastava institutsiooni konkreetsed taotlused on põhjendatud;

9.

on seisukohal, et ELi eelarvesüsteem peaks arenema selliselt, et see toetaks leidlikkust ning uuenduslikke lahendusi; rõhutab seoses sellega ja ühtlasi stiimulina, et selliste meetmete abil institutsioonides saavutatavat suuremat tõhusust ja säästusid võiks kasutada nende muudeks võimalikeks prioriteetideks; rõhutab samas, et lihtsalt aeglasest rakendamisest või ootamatutest sündmustest tulenevad kasutamata rahalised vahendid tuleks üldreeglina tagastada maksumaksjale;

10.

väljendab heameelt 15. septembril 2009. aastal parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel toimunud lepituskohtumise hea õhkkonna ja konstruktiivsuse üle; usub, et see peaks täiendavalt kindlustama selle, et Euroopa Parlamendi eelarve koostatakse vastastikuse koostöö ja usalduse tingimustes ning kohaldatakse rangelt usaldusväärse eelarvestamise põhimõtteid ja läbipaistvust; rõhutab, et iga organi eelisõigused tuleks täiel määral säilitada;

11.

tuletab meelde, et kokkulepe saavutati järgmistes lepituskohtumisel arutlusel olnud küsimustes:

12.

on seisukohal, et teabevahetus parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel ning arutelude ajastamine on otsustava tähtsusega, et tagada nende koostöö edukus ja seda järjest parandada;

13.

rõhutab, et Euroopa Parlament – nagu kõik institutsioonid – peaks esitama kevadel või varasuvel võimalikult tervikliku eelarvet käsitleva esialgse ettepaneku; rõhutab, et kirjalike muutmisettepanekute esitamine sügisel peaks tõesti olema piiratud ettenägematute sündmuste ja tehnilise ajakohastamisega; tunnistab, et valimiste tõttu on tegemist eriolukorraga, kus neile menetlustele tuleb lubada rohkem paindlikkust, et tagada vastvalitud Euroopa Parlamendi eelisõigused;

14.

rõhutab, et parlamendi eelarve üldmaht ulatub 19,87 %-ni mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 (Haldus) lubatud kuludest, s.t et see on jäänud alla parlamendi enda kehtestatud 20 % piiri; kordab siiski, et 19,87 % -ne määr ei hõlma võimalikke kohandusi, mis võivad Lissaboni lepingu jõustumisel eriti õigusloome valdkonnas vajalikuks osutuda, ja jääb seisukohale, et märkimisväärse suurusega varu on vajalik; tunnistab, et praeguse piiratud varu tõttu on lisanõuete täitmiseks vaja täiendavalt kokku hoida ja teha ümberpaigutamisi;

15.

on seisukohal, et parlamendi püsi- ja muutuvkulude eristamine hõlbustaks otsuste tegemist üldisel Euroopa Parlamendi eelarve tasandil ning asjakohast edasist tegevust jätkusuutliku eelarve säilitamiseks; on otsustanud sellega seoses paigutada osa kolme konkreetse eelarverea vahenditest reservi, taotledes samas aruande koostamist, milles määratakse jaotiste 2 ja 3 kulud kindlaks eri kululiikide ning selle järgi, kas tegemist on püsi- või muutuvkuludega; on seisukohal, et selline eristamine, hoonetega seotud pikaajaline strateegia, kommunikatsiooni- ja teabepoliitika ning parlamendi erinevate tegevuste kulude-tulude analüüs võimaldavad koostada eelolevatel aastatel nullpõhise eelarve; on seisukohal, et see võimaldab kajastada parlamendi eelarves vaid tegelikke vajadusi ja suurendada selle läbipaistvust, eelarve õigsust ning tõhusust;

16.

juhib tähelepanu sellele, et 2010. aasta on uue parlamendiliikmete põhimääruse kohaldamise esimene täisaasta ning sellel on märkimisväärne mõju Euroopa Parlamendi eelarvele, kust tuleb katta vastavad kulud; märgib, et 2009. aastaga (kui põhimäärust kohaldati osaliselt) võrreldes on eelarve hinnanguliselt suurenenud umbes 40 miljoni euro võrra ja varasemate aastatega võrreldes umbes 113 miljoni euro võrra;

17.

on seisukohal, et kõnealuste kulude osas tuleks siiski eristada neid, mis on õiguslike ja eelarvega seotud põhjuste tegelikud ja vältimatud tagajärjed, ning neid, mida süsteemi tõhus rakendamine võib mõjutada; nõuab seetõttu eelarve seisukohast lähtuvalt täpsetel ja objektiivsetel andmetel põhinevat aruannet sõidukulude kompenseerimise süsteemi rakendamise kohta ja selle esitamist 30. juuniks 2010;

18.

väljendab heameelt 2008. aasta lõpus parlamendiliikmete assistentide uue põhimääruse suhtes saavutatud kokkuleppe üle ning on lisanud 2010. aasta eelarvesse eraldised selle kohaldamise esimeseks täisaastaks; väljendab samuti heameelt ajutise hindamisrühma loomise üle, et tegeleda parlamendiliikmete ja assistentide põhimääruste kehtestamisest tulenevate praktiliste probleemidega, ja ootab hindamisrühma järeldusi võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ajaks, mil juhatus esitab 2011. aasta eelarvestuse;

19.

juhib eelarve üldise mahu ja eespool esitatud teguritega seoses tähelepanu ka asjaolule, et lepituskohtumisel jõuti kokkuleppele kavandatavate reservide vähendamises 5 miljoni euroni uute poliitiliste algatuste jaoks (samal ajal säilitatakse üldine 10 miljoni euro suurune ettenägematute kulude reserv) ja ühtlasi lepiti kokku 15 miljoni euro suuruses hoonete reservis;

20.

väljendab heameelt 2010. aasta inimressursse käsitleva kokkuleppe üle ja on administratsioonile tänulik andmete eest vajalikuks peetavate ametikohtade ja samal ajal kavandatavate ümberkorralduste kohta;

21.

otsustab kiita heaks assigneeringud 54 uue ametikoha loomiseks parlamendi 2010. aasta ametikohtade loetelus:

otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud järgmisteks kõrgemale palgaastmetele üleviimisteks: 5 ametikoha üleviimine palgaastmelt AD5 palgaastmele AD7 (seoses tõlkide töölevõtmisega), 30 ametikoha üleviimine AD7 palgaastmelt AD9 palgaastmele (seoses sisekonkurssidega) ning 30 ametikoha üleviimine AST3 palgaastmelt AST5 palgaastmele (samuti seoses sisekonkurssidega); otsustab ühtlasi kiita heaks assigneeringud 5 AST6 ametikoha muutmiseks 2 AD11 ja 3 AD12 ametikohaks (seoses üleminekukonkurssidega);

22.

kinnitab sellest hoolimata, et juba olemasolevate ressursside ja ametikohtade ümberpaigutamist puudutavad täiendavad jõupingutused peaksid olema parlamendi eelarveprotsessi lahutamatu osa; on sellega seoses seisukohal, et on asjakohane kohandada Euroopa Parlamendi töökorraldust ja teenuste struktuuri poliitilistele prioriteetidele vastavalt, et saada võimalikult head tulemused ning eelarve seisukohalt vähendada kulusid; tuletab sellega seoses meelde oma eelmisel aastal esitatud taotlust, mille kohaselt on väga oluline leida optimaalne tasakaal inimressursside jaotamisel peamiste õigusloomealaste tegevuste, parlamendiliikmetele osutatavate otseste teenuste ning haldustoetusega seotud ülesannete vahel, samuti aluseks võetud eelduste ja prioriteetide paremini mõistetavaks muutmine;

23.

märgib eelkõige, et lepituskohtumisel lepiti kokku Euroopa Parlamendi hoonete ja kinnisvarapoliitikaga tegeleva üksuse tugevdamises, et tagada hoonete nõuetekohane hooldus ja turvalisus, parandades planeerimist ja järelevalvet, mis arusaadavalt võimaldaks pikemas perspektiivis koos järjekindla ja vastutustundliku kinnisvarapoliitikaga raha kokku hoida; nõustub seetõttu nimetatud eesmärgil 49 uue ametikoha loomisega kolme aasta jooksul; võtab samuti teadmiseks kokkuleppe rahastada turvateenistuse ümberkorraldamiseks taotletud 5 ametikohta;

24.

väljendab samuti heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle viia läbi infrastruktuuri ja logistika peadirektoraadi ning turvateenistuse organisatsiooni audit, et hinnata, kas ressursse kasutatakse parimal võimalikul viisil;

25.

tuletab meelde, et mitmekeelsus on olnud 2010. aasta eelarve oluline tunnusjoon, et tagada ja tegelikult ka tugevdada kõigi parlamendiliikmete õigust võrdsele kohtlemisele keeleteenuste osas ning ühtlasi püüda hoida kulud kontrolli all parema koostöö kaudu kõigi institutsioonide vahel; väljendab heameelt eelarveprojektis kõnealusele valdkonnale ette nähtud täiendava rahastamise üle ja kiidab selle heaks;

26.

usub, et parlamendi suurenenud õigusloomealase vastutuse võtmine on pidev protsess, mis eeldab parlamendiliikmete igakülgset toetamist, et nad saaksid oma õigusloomealast tööd teha; avaldab sellega seoses heameelt juhatuse 6. mai 2009. aasta otsuse üle, mille eesmärk on tõhustada parlamendiliikmete otsest abistamist õigusloomega seotud töös, eriti õigusaktide esialgse koostamise järgus; on seisukohal, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata ka õigusloome hilisematele etappidele, ning peab oluliseks, et parlamendiliikmetel oleks vastavalt mitmekeelsuse põhimõttele ning Euroopa Liidu parema õigusloomepoliitika eesmärkidele juurdepääs korrektsetele tekstidele kõikides ametlikes keeltes, et parandada läbipaistvust ja parlamendi seisukohtade demokraatlikku legitiimsust õigusloomega seotud menetlustes;

27.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament hääletab kokkulepitud õigusakte regulaarselt varaste poliitiliste kompromissidena, samas võtab nõukogu sellised õigusaktid vastu alles pärast nende lõplikku viimistlemist; peab oluliseks, et Euroopa Parlament arutaks ja hääletaks lõplikke, kõikides keeltes korrektseid tekste; nõuab meetmete võtmist parlamendisiseselt ja institutsioonidevahelisel tasandil, et tagada Euroopa Parlamendile selles suhtes nõukoguga võrdne positsioon;

28.

väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud eespool nimetatud kokkuleppe üle luua üldine 5 % suurune reserv konkreetsetel eelarveridadel kõigi institutsioonide jaoks, kellel on oma tõlkeüksus;

29.

on valmis vaatama uuesti läbi täiskogu istungite kõnede tõlgete (istungi stenogrammide) süsteemi ja kättesaadavuse ning kaaluma viise selle parandamiseks nüüdisaegse tehnoloogia abil, mis aitaks ühtlasi saavutada olulist kokkuhoidu eelarves; on seisukohal, et see võiks hõlmata nõudlusel põhinevat tõlkesüsteemi, mis võiks ühtlasi oluliselt kiirendada soovitud tekstide kättesaadavaks muutmist;

30.

tuletab meelde oma varasemat taotlust, et Euroopa Parlamendi juhatus esitaks kinnisvara ja hoonete valdkonna sidusa ja vastutustundliku pikaajalise strateegia, milles võetakse muu hulgas arvesse suurenevate hoolduskuludega seotud eriprobleemi, renoveerimisvajadust ja hoonete valvega seotud kulusid ning tagatakse parlamendi eelarve jätkusuutlikkus, ning ootab, et kõnealune strateegia esitatakse 2009. aasta lõpuks; võtab teadmiseks eelmise aasta eelarvet käsitleva resolutsiooni kohta saadud vastuse, kuid ei pea seda piisavaks; rõhutab ka, et arvesse tuleb võtta võimalikud tulevased tagasimaksed Belgia ametiasutuste poolt, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi Brüsselis asuvaid hooneid käsitleva kokkuleppega;

31.

kordab veel kord, et parlament peab oma kinnisvarapoliitikaga tihedalt seotud turvalisuse küsimusi oluliseks, ning peab vajalikuks tulemuslikku ja tasakaalustatud lähenemisviisi selles valdkonnas; rõhutab eelkõige parlamendi eripära ja vajadust pakkuda lisaks turvalisusele ka avatust ja ligipääsetavust; väljendab samas muret selle valdkonna kulude pideva suurenemise pärast ning peab vajalikuks iga töökoha konkreetset olukorda arvestavat diferentseeritud lähenemisviisi;

32.

märgib, et juhatus peab selgelt põhjendama, miks ta kaalub uue hoone ostmist olemasolevate ruumide lähedal Brüsselis, olles samas leidnud, et parlament ei vaja oma tööks enam üht oma hoonet;

33.

väljendab heameelt kokkuleppe üle rahastada Euroopa tasandi erakondi ja sihtasutusi, mis peaks aitama tugevdada kommunikatsiooni kodanikega ja nende osalemist ELi poliitilises elus; nõuab selle valdkonna pikaajalise eelarvestamise põhimõtete põhjalikumat arutamist;

34.

väljendab heameelt uue külastajate keskuse haldusmudelit käsitleva juhatuse lõpliku otsuse üle ja otsustab tagada 13 taotletud ametikohta, millega kindlustatakse see et keskus avatakse lõpuks võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 2010. aasta esimesel poolel;

35.

võtab teadmiseks parlamendi juhatuse ja eelarvekomisjoni vahel saavutatud kokkuleppe Euroopa Ajaloo Maja kohta; otsustab teha kättesaadavaks taotletud 1,5 miljonit eurot, mis tuleb kirjendada eelarvesse sobivale eelarvereale, mis oli 2009. aasta eelarves juba olemas, et tagada arhitektuurikonkursi toimumine ja ideekavandite laekumine õigeaegselt järgmisel aastal; kordab oma seisukohta, et vaja on teavet asjaomase projekti kogukulude kohta; väljendab heameelt kokkuleppe üle, mis käsitleb täiendavate väliste rahastamisallikate kaasamist ja projektiga seotud koostöövõimaluste uurimist;

36.

rõhutab Euroopa Parlamendi liikmete ja personali käsutuses olevate arvukate teabeallikate ja teenuste tõhusa korraldamise tähtsust; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi infotehnoloogia peadirektoraadi tegevusvaldkonnas hiljuti vastu võetud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiat ning otsust luua presidentuuri teenistuste direktoraadi raames raamatukogu- ja dokumendihalduse direktoraat; rõhutab ka vajadust töötada välja üldine teadmushaldussüsteem, mis hõlbustaks igasuguse teabe levitamist nii poliitilisel kui administratiivsel tasandil; kutsub parlamendi juhatust üles pöörama erilist tähelepanu erinevate teenistuste vahelisele koostööle, et tagada üldise poliitika sidusus ja tulemuslikkus, ning lõpuks väljendab heameelt lepituskohtumisel saavutatud kokkuleppe üle, et Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni koosolekul esitatakse asjaomaseid aspekte käsitlev ülevaade;

37.

usub samuti, et dokumendihaldusteenuste lisamine eespool nimetatud uue direktoraadi ülesannete hulka peaks parandama teabe kättesaadavust ja aitama kaasa Euroopa Parlamendi tegevuse paremale mõistmisele; toonitab, et see peaks hõlbustama parlamendiliikmete tööd ning suurendama ka läbipaistvust kodanike jaoks; otsustab asjaomased eelarveaspektid esialgses eelarveprojektis sisalduval kujul heaks kiita; samas soovib saada ajakohastatud teavet töökorralduse, kulude ja personaliprognooside ning toodete ja teenuste kohta, kaasa arvatud dokumentidele juurdepääsu parandavate meetmete kohta;

38.

võtab teadmiseks rahvusvahelise kaubanduse komisjonile ja petitsioonikomisjonile esitatud arvamused ja muud asjakohased seisukohad; on seisukohal, et üldjoontes on esile kerkinud probleeme võimaluse korral käsitletud eelarve muudatusettepanekutes ja hääletamisel;

39.

on seisukohal, et Euroopa Kohtu kasvav töökoormus konsultatsioonide ja uute kiireloomuliste menetluste osas on õigustanud kohtu tegevuseelarve ja ametikohtade loetelu mõistlikku suurendamist viimase kahe aasta jooksul, sealhulgas personali väga olulist suurendamist 2009. aastal; seetõttu peab loomulikuks, et 2010. aastaks täiendavaid ametikohti ei taotleta; ei ole veendunud, et nõukogu tehtud kärped kavandatud töötasude osas ja vähendusmäärad on õiged, arvestades praegust töölevõtmise määra ja töötajate arvu;

40.

otsustab seetõttu esitatud argumente arvesse võttes ja pärast parlamendikomisjonide arvamuste kaalumist taastada esialgse eelarveprojekti mitme eelarverea osas;

41.

märgib, et Euroopa Kohtu uued hooned avaldavad jätkuvalt mõju ja sellele on probleemne mõju kohtu eelarve üldisele kasvule; sellest vaatepunktist nähtuna ja vähenenud kulusid arvesse võttes võib kavandatud üldise 4,5 % suuruse kasvu heaks kiita, arvestades seda, et Euroopa Kohtu tavapärase tegevuseelarve kasv jääb oluliselt madalamale, ligikaudu 2,5 % tasemele;

42.

nõustub pärast 20 audiitori ametikoha loomist 2009. aastal veel 12 audiitori ametikoha loomisega eelkõige eelarve täitmisele heakskiitu andva asutuse kasvanud vajaduste tõttu; rõhutab, et töötajate arvu ja tööga seotud taotlusi tuleb vaadata eelarve ja Euroopa majanduse laiemas kontekstis; on seetõttu seisukohal, et kahe aasta jooksul heakskiidetud 32 uut audiitori ametikohta annavad kontrollikojale hea positsiooni lähemaks paariks aastaks ja nõuab ühtlasi, et kontrollikoda seaks oma taotlused tähtsuse järjekorda nende kiireloomulisuse ja suhtelise tähtsuse alusel;

43.

võtab teadmiseks K3 hoone laiendamise kulude kavandatava arengu ja kordab, et väljaostuvõimalusega rentimisega võrreldes hoiab kõnealuse projekti otse eelarvest rahastamine projekti kulud maksumaksja jaoks võimalikult madalal; võtab arvesse asjaolu, et otsus tuua 55 miljonit eurot 2009. aasta eelarvesse on toonud kaasa asjaomase eelarverea assigneeringute olulise vähenemise 2010. aastal;

44.

on kontrollikoja suhtes teostatud välisauditis tehtud märkuse tõttu seisukohal, et kõik kõnealuse projekti kulutused tuleb teha selleks otstarbeks ette nähtud hoonete eelarverealt ja läbipaistvuse huvides ei tohi neid kulusid teistesse rubriikidesse/eelarveridadele eelarvestada;

45.

otsustab suurendada piiratud arvu kuluartiklite mahtu, mis on seotud kontrollikoja aruannete levitamisega üldsusele, Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega ja lähetustega, et asjaomasele teemale spetsialiseerunud ekspert võiks vajaduse korral audiitorit saata, et parandada andmetest arusaamist ja järelduste kvaliteeti;

46.

otsustab võtta kompromiss-seisukoha Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esialgsete taotluste ja nõukogu eelarveprojekti vahel; otsustab sel eesmärgil nõustuda kuue täiendava ametikoha (4 AD5, 1 AST3 ja 1 AST1) loomisega ning kohandada töötasude ja toetuste üldist vähendusmäära 5 %-ni;

47.

palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel esitada esimene kokkuvõttev aruanne koosoleku- ja sõidukulude parandatud planeerimissüsteemi (nagu see võeti kasutusele eelmise aasta eelarves) toimimise kohta;

48.

tulevaste aastate eelarveid silmas pidades palub ühtlasi lühiselgitust selle kohta, kuidas arvutatakse sõidukulude hüvitisi ja toetusi ning milliseid valikuvõimalusi komitee liikmetel ja töötajatel sellega seoses on;

49.

ei kiida heaks seda, et nõukogu on lükanud tagasi kõik kümme Regioonide Komitee poolt taotletud uut ametikohta, ja otsustab neist neli taastada esmatähtsate ametikohtadena, mis on seotud komitee poliitilise töö ja eriti täiskogu istungjärguga; tuletab siiski meelde, et komitee isikkoosseisu täiendamine kiideti heaks juba 2009. aastaks ning seetõttu ei saa üldist majandusolukorda arvestades rohkem ametikohti heaks kiita;

50.

otsustab viia sisse üldise 5 % suuruse vähendusmäära pärast Regioonide Komitee argumentide ärakuulamist töölevõtmise määra ja täitmata ametikohtade kohta; märgib, et see peaks tagama komiteele piisavad vahendid oma ülesannete täitmiseks, andes samas siiski esialgse eelarveprojektiga võrreldes väikese kokkuhoiu;

51.

võtab kompromiss-seisukoha Regioonide Komitee taotluste ja nõukogu tehtud kärbete vahel mitmel tegevuskulude eelarvereal, sealhulgas infotehnoloogia arendamise ressursside, töötajate lapsehoolduse ning teabe- ja kommunikatsioonimeetmetega seotud eelarveridadel;

52.

taastab osaliselt esialgse eelarveprojekti, olles võtnud teadmiseks nõukogu tehtud vähendamised ja kuulanud ombudsmani põhjendusi; rõhutab, et esialgse eelarveprojektiga võrreldes õnnestub üldjoontes siiski piiratud määral kokkuhoidu saavutada;

53.

võtab kompromiss-seisukoha ombudsmani ja nõukogu vahel ka töötasude ja hüvitiste jaoks vajalike assigneeringute osas;

54.

jagab ombudsmani seisukohta, et vaja on kaaluda, mil määral on ombudsmani valimisega seotud kulud kasulikud, ja on tegelikult seisukohal, et praegune süsteem, kus need kulud jagatakse mitme aasta peale ja eri eelarveridadele, ei ole läbipaistev;

55.

on üllatunud, et asjaomasel organil ei ole eelarves praktiliselt üldse vahendeid koolitusmeetmete jaoks, ja on seetõttu nõus kiitma heaks kõnealuse valdkonna assigneeringute teatava suurendamise;

56.

tunnistab, et Euroopa Andmekaitseinspektori poole pöördutakse üha sagedamini õigusakte (kui need mõjutavad andmekaitsega seotud küsimusi) käsitlevate arvamuste saamiseks; on teataval määral kõnealust küsimust arutanud ja võtnud teadmiseks asjaolu, et sellised konsultatsioonid on andmekaitseinspektori jaoks kohustuslikud; otsustab seetõttu teha nõukogu eelarveprojekti mõningaid muudatusi;

57.

kiidab heaks kahe täiendava ametikoha (1 AD5 ja 1 AST2) loomise, mis on kompromiss esialgsete taotluste ja nõukogu seisukoha vahel; teeb seda, võttes arvesse, et samal ajal antakse heakskiit ka riikide ekspertide rahastamise suurendamisele;

58.

nõustub pärast andmekaitseinspektori seisukohtade ärakuulamist ka eelarvevahendite teatava suurendamisega piiratud arvul muudel eelarveridadel nõukogu ettepanekuga võrreldes;

59.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos üldeelarve projekti I, II, IV, V, VI, VII, VIII ja IX jao muudatusettepanekutega nõukogule ja komisjonile ning teistele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.