EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008IP0387

Maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008 . aasta resolutsioon maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (2008/2033(INI))

ELT C 295E, 4.12.2009, p. 13–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 295/13


Teisipäev, 2. september 2008
Maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia

P6_TA(2008)0387

Euroopa Parlamendi 2. septembri 2008. aasta resolutsioon maksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (2008/2033(INI))

2009/C 295 E/04

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni 31. mai 2006. aasta teatist kooskõlastatud maksupettuste vastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254);

võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2007. aasta teatist teatavate võtmetegurite kohta, mis aitavad kaasa käibemaksupettuste vastase strateegia väljatöötamisele ELis (KOM(2007)0758);

võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2004. aasta aruannet halduskoostöö vormide kasutamise kohta käibemaksupettuste vastu võitlemisel (KOM(2004)0260);

võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta, 5. juuni 2007. aasta, 28. novembri 2006. aasta ja 7. juuni 2006. aasta kohtumiste järgseid järeldusi;

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2007 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (1);

võttes arvesse komisjoni 25. oktoobri 2005. aasta teatist maksu- ja tollipoliitika panuse kohta Lissaboni strateegiasse (KOM(2005)0532);

võttes arvesse komisjoni 22. veebruari 2008. aasta teatist käibemaksusüsteemi muutmiseks pettustega võitlemise eesmärgil võetavate meetmete kohta (KOM(2008)0109);

võttes arvesse komisjoni 17. märtsi 2008. aasta ettepanekuid võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi), et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega, ning nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003, et võidelda ühendusesiseste tehingutega seotud maksupettustega (KOM(2008)0147);

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 8;

võttes arvesse nõukogu 14. mai 2008. aasta kohtumise järgsetes järeldustes väljendatud soovitusi maksuküsimuste käsitlemise kohta ühenduse ja selle liikmesriikide poolt kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes;

võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0312/2008),

A.

arvestades, et maksupettustel on rasked tagajärjed liikmesriikide riigieelarvele ja Euroopa Liidu omavahenditele ning need viivad ausa ja läbipaistva maksustamise põhimõtte rikkumiseni ning toovad suure tõenäosusega kaasa konkurentsimoonutusi, mõjutades seeläbi siseturu toimimist; arvestades, et ausad ettevõtjad on maksupettuste tõttu ebasoodsas konkurentsiolukorras ja saamata jäänud maksutulu maksab muude maksustamisvormide kaudu lõppkokkuvõttes kinni Euroopa maksumaksja;

B.

arvestades, et maksupettused ohustavad maksustamise võrdsust ja õiglust, kuna riigil saamata jäänud tulu kompenseeritakse tihti maksude tõstmisega, mis tabab kõige tagasihoidlikumaid ja ausamaid maksumaksjaid, kellel ei ole võimalust või tahtmist maksukohustustest kõrvale hoiduda või neid rikkuda;

C.

arvestades, et siseturu rajamisega vallandunud piiriülese kaubanduse kasv on toonud kaasa järjest enam tehinguid, mille puhul maksustamise koht ja käibemaksukohustuslase tegevuskoht asuvad kahes eri liikmesriigis;

D.

arvestades, et need kes kasutavad piiriüleste tehingutega seotud uusi maksupettuste vorme, nagu karussellpettus või ühendusesisene varifirmade kasutamine, on ära kasutanud praeguste maksusüsteemide killustatust ja lünki, ning arvestades, et on vaja muuta käibemaksu toimimise viisi;

E.

arvestades, et käibemaksust kõrvalehoidumine ja käibemaksupettused avaldavad mõju Euroopa Liidu eelarve rahastamisele, kuna nende tulemusel suureneb vajadus taotleda lisa liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevatest omavahenditest;

F.

arvestades, et kuigi pettustevastane võitlus kuulub suures osas liikmesriikide pädevusse, ei saa seda probleemi lahendada vaid riigi tasandil;

G.

arvestades, et globaliseerumine on suurendanud rahvusvahelisel tasandil raskusi maksupettustega võitlemisel, võttes arvesse kolmandates riikides asutatud ettevõtete suuremat osalemist karussellpettustes, elektroonilise kaubanduse levikut ja teenusteturgude globaliseerumist; arvestades, et nimetatud tegurid muudavad hädavajalikuks rahvusvahelise koostöö parandamise, eriti käibemaksu alal;

H.

arvestades, et ulatuslike maksupettuste põhjuseks Euroopa Liidus on praegune käibemaksu üleminekusüsteem, mis on liiga keeruline, muutes ühendusesisesed tehingud raskesti jälgitavaks, läbipaistmatumaks ja seega pettustele avatumaks;

I.

arvestades, et maksupettuste vastase võitluse võimaluste uurimisel peaks komisjon ja liikmesriigid võimaluse korral vältima meetmeid, mis võiksid tuua kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse ettevõtjatele ja maksuametkondadele või põhjustada osa ettevõtjate soodusolukorda teiste ees;

J.

arvestades, et nii komisjon kui ka kontrollikoda on järjepidevalt sedastanud, et liikmesriikidevaheline teabevahetussüsteem ühendusesiseste kaubatarnete kohta ei anna käibemaksupettustega tõhusaks tegelemiseks õiget ja ajakohast teavet; arvestades, et see nõuab liikmesriikide ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel selgemaid ja siduvamaid koostööeeskirju;

K.

arvestades, et kogu olemasoleva tehnoloogia kasutamine, sh teatavate käibemaksu ja aktsiisimakse käsitlevate andmete elektrooniline säilitamine ja edastamine, on hädavajalik liikmesriikide maksusüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks; arvestades, et elektrooniliselt säilitatud andmete vahetamise ja liikmesriikide poolt nendele otsese juurdepääsu tingimusi igas liikmesriigis tuleks parandada; arvestades, et liikmesriikide maksuhaldurid peaksid kasutama isikuandmeid asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel;

L.

arvestades, et tihtipeale saavad ettevõtjad oma klientide käibemaksukohustuse kohta vaid väga killustatud teavet;

M.

arvestades, et maksupettuste avastamise vahendite tugevdamisega peaks kaasnema maksude sissenõudmist, võrdset maksustamist ja maksude otstarbekust ettevõtjatele käsitlevate õigusaktide tõhustamine,

ELi maksupettusevastane strateegia

1.

märgib, et ELi maksupettusevastase strateegia eesmärk peab olema maksupettuste tõttu saamata jäänud maksusummade probleemiga tegelemine, tehes kindlaks valdkonnad, kus saaks parandada nii ELi õigusakte kui ka liikmesriikide vahelist halduskoostööd, mille abil edendada tõhusalt maksupettuste vähendamist nii suurel määral kui võimalik, tekitamata liigset halduskoormust maksuametitele ja maksumaksjatele;

2.

kutsub liikmesriike üles maksupettustega võitlemist lõpuks ometi tõsiselt võtma;

3.

tuletab meelde, et pikaajaline lahendus tulemuslikuks maksupettuste vastu võitlemiseks on päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi loomine, mis tähendab, et käibemaksuga maksustatavad tehingud liikmesriikide vahel ei oleks mitte maksuvabad, vaid oleks maksustatud päritoluriigis; märgib, et päritoluriigi põhimõte muudaks ülearuseks siseturul kaubeldavate kaupade käibemaksust vabastamise ning nende maksustamise seejärel sihtriigis; tuletab meelde, et päritoluriigi põhimõttel rajaneva käibemaksusüsteemi toimimiseks on vaja luua tasaarveldussüsteem, nagu komisjon 1987. aastal algselt pakkus;

4.

peab kahetsusväärseks mõnede liikmesriikide tõrksust viimase kümne aasta jooksul, mis on takistanud ELil tõhusat maksupettusevastast strateegiat loomast;

5.

peab kahetsusväärseks, et vaatamata korduvatele analüüsidele, nõudmistele ja kaebustele ei ole nõukogu senini võtnud vastu tõhusat strateegiat maksupettustega võitlemiseks;

6.

kutsub komisjoni üles, vaatamata korduvale ebaedule viimastel aastakümnetel, mitte loobuma selle probleemiga aktiivselt tegelemast;

Üldised küsimused: maksupettuste ulatus ja nende tagajärjed

7.

tunnistab, et maksupettuste tõttu saamata jäänud (otseste ja kaudsete) maksude kogusumma varieerub hinnanguliselt 200 miljardi euro kuni 250 miljardi euro vahel (mis moodustab 2–2,25 % Euroopa Liidu SKTst), millest 40 miljardit eurot tuleneb käibemaksupettustest ning mis hinnanguliselt moodustab 10 % käibemaksutuludest, 8 % aktsiisi kogulaekumisest alkohoolsetelt jookidelt (1998. aastal) ning 9 % aktsiisi kogulaekumisest tubakatoodetelt; avaldab samas kahetsust selle üle, et ei ole võimalik kasutada täpseid näitajaid, kuna riiklikud aruandlusstandardid on niivõrd erinevad;

8.

nõuab ühtset andmete kogumist kõigis liikmesriikides, mis on aluseks läbipaistvusele ja siseriiklikele maksupettuste vastu võitlemise meetmetele;

9.

avaldab seepärast kahetsust, et andmete puuduliku kogumise tõttu liikmesriikides ei saa õigesti hinnata probleemi ulatust ega positiivseid ja negatiivseid muutusi;

10.

kutsub komisjoni üles kaaluma maksupettuste kohta üleeuroopalise andmete kogumise ja statistika koostamise ühtlustatud süsteemi loomist, et saada võimalikult täpne hinnang nähtuse tegeliku ulatuse kohta;

11.

tuletab meelde, et varimajandust ei saa likvideerida ilma sobivate stiimuliteta; soovitab lisaks sellele anda liikmesriikidel Lissaboni tulemustabeli kaudu aru selle kohta, kui kaugele on nad jõudnud varimajanduse vähendamisel;

Praegune käibemaksusüsteem ja selle nõrkused

12.

märgib, et käibemaksupettused on siseturu seisukohast äärmiselt murettekitavad, kuna neil on otsene piiriülene mõju ning nendega kaasneb oluline maksutulude kadu ja otsene mõju ELi eelarvele;

13.

kordab veel kord, et 1993. aastal loodud praegune käibemaksusüsteem oli mõeldud üksnes üleminekusüsteemina kasutamiseks, ning et Euroopa Parlament on palunud komisjonil esitada ettepanekud eesmärgiga teha lõppotsus lõpliku käibemaksusüsteemi kohta aastaks 2010;

14.

kinnitab, et 1993. aastal loodud siseturu raames toimuv isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning uute, kõrge väärtusega ja väikesekoguliste tehnoloogiakaupade levik teeb käibemaksupettuste vastu võitlemise järjest raskemaks ning seda halvendab veelgi praeguse süsteemi keerulisus ja killustatus, mis teeb tehingute jälgimise raskeks ja seega pettused lihtsaks;

15.

märgib, et sagenenud on varifirmade kasutamine ja käibemaksusüsteemi tahtlik kuritarvitamine kuritegelike jõukude poolt, kes rajavad skeeme süsteemi puuduste ärakasutamiseks; juhib tähelepanu Eurojusti poolt algatatud kohtuasjale käibemaksu karussellpettuses, millesse on kaasatud 18 liikmesriiki ning kus maksupettuse summa on hinnanguliselt 2,1 miljardit eurot;

16.

toetab komisjoni püüdlusi olemasolevat käibemaksusüsteemi oluliselt muuta; väljendab heameelt, et liikmesriigid on hakanud kõnealust probleemi teataval määral tähtsustama, ning kehutab liikmesriike olema valmis võtma sellega seoses sisulisi meetmeid;

17.

on seisukohal, et praegune süsteem on iganenud ja vajab radikaalset uuendamist viisil, mis ei koorma ausaid ettevõtjaid liigse bürokraatiaga; on veendunud, et praegust olukorda ei saa enam kauem säilitada;

Alternatiivid praegusele käibemaksusüsteemile

Pöördmaksustamise süsteem

18.

märgib, et pöördmaksustamise süsteemis käibemaksustatakse tarnija asemel klient; tunnistab, et kõnealuse süsteemi eelis on varifirmade kasutamise võimatuks muutmine, kuna käibemaksu tuleb maksta maksukohustuslasel, kellele kaupasid tarnitakse;

19.

märgib, et käibemaksu kaksiksüsteem töötaks vastu siseturu tõhusale toimimisele ja tooks kaasa veelgi keerulisema maksukeskkonna, mis võib pidurdada ettevõtlusinvesteeringuid ja mida saaks pikas perspektiivis lihtsustada vaid, rakendades üldist kohustuslikku pöördmaksustamise süsteemi, mis eristub vabatahtlikust süsteemist ja eraldi tarneliikide põhisest süsteemist;

20.

märgib lisaks, et pöördmaksustamise süsteem ei võimalda osadena maksmist ning käibemaksu kogusumma makstakse üksnes turustusahela lõpus, mis kaotab ära käibemaksu isereguleerimismehhanismi; hoiatab, et ilmneda võivad uued pettusvormid, sh suurem maksutulu saamata jäämine jaemüügi tasandil ja käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite väärkasutamine, ning et selliste pettuste vastu võitlemiseks täiendavate kontrollide rakendamine võib põhjustada ausatele ettevõtjatele täiendavat halduskoormust; kutsub seetõttu enne pöördmaksustamise süsteemi kasutuselevõttu ettevaatusele ja nõuab selle põhjalikku läbimõtlemist; märgib siiski, et pettuste vastu aitab võidelda piirmäära kohaldamine maksustamata lõpptarbimise riski vältimiseks, ning leiab, et nõukogu pakutud 5 000 eurone piirmäär on mõistlikul tasemel;

Katseprojekt

21.

nõustub siiski ettevaatlikuks ja kriitiliseks jäädes, et katseprojekt võib aidata liikmesriikidel paremini mõista pöördmaksustamise süsteemi riske, ning ergutab komisjoni ja liikmesriike andma asjakohaseid tagatisi, et projektis osalev ega ükski teine liikmesriik ei sattu katseprojekti rakendamise käigus silmitsi suuremate ohtudega;

Ühendusesiseste tarnete maksustamine

22.

usub, et parim lahendus piiriüleste tarnetega seotud käibemaksupettustega võitlemiseks oleks võtta kasutusele süsteem, milles ühendusesiseste tarnete käibemaksuvabastus asendatakse 15 %lise maksumääraga; märgib, et kõnealune süsteem töötaks paremini, kui oluliselt lihtsustatakse vähendatud maksumäärade mitmekesisust ja keerukust, minimeerides nii maksuametite kui ka ettevõtjate halduskoormust; märgib, et enne 1992. aastat kehtestatud individuaalsed käibemaksualandused tuleks hoolikalt üle vaadata ning hinnata, kas nende säilitamine on majanduslikult õigustatud;

23.

tunnistab, et erinevate käibemaksumäärade tõttu on ühendusesiseste tarnete maksustamisel vaja kasutada liikmesriikidevahelisi tasakaalustavaid makseid; on seisukohal, et selline tasakaalustamine peaks toimuma arvelduskoja kaudu, mis hõlbustaks tulude liikumist liikmesriikide vahel; rõhutab, et arvelduskoja rajamine on tehniliselt teostatav;

24.

usub, et tsentraliseerimata arvelduskoja süsteem oleks sobivam ja seda oleks võimalik kiiremini välja arendada, kuna see avab liikmesriikidele võimalused leppida tähtsates üksikasjades kahepoolselt kokku, võttes arvesse nende individuaalset kaubandusbilanssi, sarnasusi käibemaksusüsteemi korralduses ning kontrollimehhanisme ja vastastikust usaldust;

25.

rõhutab, et tarnijalt käibemaksu kogumise eest ja tasaarvelduste süsteemi kaudu selle ülekandmise eest maksuametkonnale, mille haldusalas ühendusesisene soetamine toimus, vastutab tarniva liikmesriigi maksuamet; tunnistab, et maksuametkondade vahelist vastastikust usaldust tuleb suurendada;

Halduskoostöö ja vastastikune abi käibemaksu, aktsiisimaksu ja otsese maksustamise valdkonnas

26.

rõhutab, et liikmesriigid ei saa võidelda üksi piiriüleste maksupettuste vastu; on veendunud, et teabevahetus ja koostöö liikmesriikide vahel ja komisjoniga ei ole ei sisu ega kiiruse poolest olnud piisav tõhusaks võitluseks maksupettustega; on seisukohal, et otsekontaktid kohalike ja riigi tasandi pettustevastaste ametite vahel on kasinad ega toimi piisavalt, mis põhjustab ebatõhusust, halduskoostöö vormide vähest kasutamist ja viivitusi teabevahetuses;

27.

toonitab, et kõigi liikmesriikide maksutulude kaitsmiseks siseturul peaksid liikmesriigid võtma võrreldavaid meetmeid petturite vastu, hoolimata sellest, kus tulude saamata jäämine aset leiab; kutsub komisjoni üles pakkuma võimalikke mehhanisme sellise koostöö edendamiseks liikmesriikide vahel;

28.

tervitab komisjoni ettepanekuid muuta nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) (2) ja nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1798/2003 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) (3), et kiirendada alates 2010. aastast ühendusesiseseid tehinguid puudutava teabe kogumist ja vahetamist; tunnistab, et kavandatud eeskirjad igakuise aruandluse kohta lisavad halduskoormust ettevõtjatele, kes osutavad ainult teenuseid, mille suhtes praegu kõnealune eeskiri ei kehti, kuid nõustub, et mõne teenusega seotud võimalike karusellpettuste seisukohalt on see vajalik;

29.

nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks pakutud meetmed kiiresti vastu, ning palub komisjonil esitada täiendavaid ettepanekuid seoses kõigi teiste liikmesriikide automaatse juurdepääsuga liikmesriikide poolt kogutavatele teatavatele mittetundlikele andmetele nende maksukohustuslaste kohta (tegevusvaldkond, teatavad käivet puudutavad andmed jne) ning käibemaksukohustuslaste registreerimise ja registrist kustutamise menetluste ühtlustamisega, et tagada fiktiivsete maksukohustuslaste kiire tuvastamine ja registrist kustutamine; rõhutab, et liikmesriigid peavad vastutama oma andmete ajakohastamise eest, eriti mis puudutab registrist kustutamist ja pettuslike registreeringute tuvastamist;

30.

tuletab meelde, et maksuparadiisid võivad takistada Lissaboni strateegia elluviimist, kui need avaldavad liigset survet maksumäärade vähendamiseks ja viivad maksutulude üldise vähenemiseni;

31.

rõhutab samuti, et eelarvedistsipliini mõttes ohustab maksubaasi vähendamine liikmesriikide võimet järgida reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti;

32.

rõhutab, et maksuparadiiside kõrvaldamine nõuab muu hulgas kolmeosalist strateegiat: maksustamise vältimise takistamine, nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) (4) kohaldamisala laiendamine ja palve, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) kohaldaks oma liikmete kaudu sanktsioone koostööd mittetegevate maksuparadiiside vastu;

Maksudest kõrvalehoidumine

33.

peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid takistavad järjest uute ettekäänete ja venitamistaktikaga direktiivi 2003/48/EÜ reformimist, ja ergutab komisjoni esitama oma ettepanekud vaatamata vastuseisule võimalikult kiiresti;

34.

rõhutab, et direktiivi 2003/48/EÜ reform peab parandama selle erinevad lüngad ja puudused, mis takistavad maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste avastamist;

35.

kutsub komisjoni üles uurima direktiivi 2003/48/EÜ reformi raames erinevaid võimalusi, sealhulgas direktiivi kohaldamisala mõningast laiendamist, pidades silmas erinevat tüüpi juriidilisi isikuid ja rahalise tulu allikaid;

36.

nõuab tungivalt, et Euroopa Liit hoiaks maksuparadiiside likvideerimise ülemaailmsel tasandil päevakorras, võttes arvesse nende kahjulikku mõju üksikute liikmesriikide maksutuludele; kutsub nõukogu ja komisjoni kasutama maksuparadiiside valitsustega peetavatel kaubandus- ja koostöölepingute läbirääkimistel mõjutusvahendina ELi kaubandusvõimsust, et veenda neid loobuma maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettusi soosivatest maksusätetest ja -tavadest; tervitab esimese sammuna nõukogu 14. mai 2008. aasta kohtumise järgsetes järeldustes toodud soovitusi lisada kaubanduslepingutesse klausel hea valitsemistava kohta maksuküsimustes ning palub komisjonil esitada tulevastel kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel koheselt selline klausel;

*

* *

37.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  ELT C 20, 25.1.2008, lk 1.

(2)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(3)  ELT L 264, 15.10.2003, lk 1.

(4)  ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.


Top