20.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 168/63

1.1

Tõhus transpordisektor on hädavajalik eeltingimus selleks, et EL suudaks oma konkurentsivõimet säilitada ja suurendada. Kaubavedu peetakse kaubavahetuse ja jõukuse mootoriks. Seetõttu on keerukate transpordivoogude kaasaegne juhtimine vajalik tõhususe ja eri transpordiliikide koostöö saavutamiseks.

1.2

Logistikal on jätkusuutliku liikuvuse tagamisel keskne tähtsus, aidates lisaks keskkonna parandamisele ja energiatõhususele kaasa ka sellele, et kaubavedu oleks tõhusam ja konkurentsivõimelisem. Logistikat ei saa käsitada transpordiahelat kontrolliva ja juhtiva mehhanismina; kõrgtasemel logistikalahendused võimaldavad nii ühe- kui ka mitmeliigilise transpordi tõhusat planeerimist, juhtimist, kontrolli ja teostust.

1.3

Infrastruktuur moodustab transpordi siseturu arendamiseks vajaliku füüsilise võrgustiku. Selle optimeerimisel tuleb silmas pidada kaht eesmärki: vähendada liiklusummikuid ja suurendada juurdepääsu, mobiliseerides selleks kõik võimalikud rahastamisallikad. Infrastruktuuride tõhus ja ratsionaalne kasutamine võimaldab tagada jätkusuutliku liikuvuse. Kuid igasugune meede, mille eesmärk on ratsionaliseerida infrastruktuuride kasutamist, peaks sisaldama ka logistilisi meetmeid erasõidukitega reisijateveo tarvis. Jätkusuuliku liikuvuse võti ei peitu ainult kaubaveos.

1.4

Nii pakkujad kui ka kliendid kasutavad logistilisi vahendeid transpordi optimeerimiseks, kaubandustehingute tõhustamiseks ja tühisõitude vähendamiseks miinimumini.

1.5

Transpordilogistika nõuab pädevaid ja hea ettevalmistusega töötajaid ja juhte, kellel on vastav väljaõpe ja kes suudavad täita ohutus- ja tervishoiunõudeid. Seetõttu on vaja välja töötada nii alg- kui ka kõrgema taseme logistikaalased koolituskavad, kaasates selleks aktiivselt sotsiaalpartnerid.

1.6

Kuna transport on suur fossiilkütuste tarbija, peab prioriteet olema sellisest kütusest sõltuvuse ja süsinikdioksiidi heitmete vähendamine. Selleks tuleb transpordisektori jaoks välja töötada spetsiaalne teadus-, arendus- ja uuendustegevuse programm, milleks tuleb ette näha ka vajalikud rahalised vahendid ja mille abil oleks võimalik edendada alternatiivsete energiaallikate kasutamist, ning kohaldada eelkõige maksustamise valdkonnas diferentseerivat poliitikat, mis soodustaks uute keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamist.

1.7

Logistikat tuleb käsitada transpordisektori enda poolt arendatava kaubandustegevusena ja ametiasutuste ülesanne on luua kohased raamtingimused selleks, et kaubavoogude liikumine oleks võimalikult tõhus ja konkurentsivõimeline.

1.8

Samuti kui meretranspordis lähisõitude puhul, kus sektori osalemine kitsaskohtade kindlaksmääramisel ja nende lahendamisel on andnud suurepäraseid tulemusi, tuleks sellist praktikat laiendada ka teistele transpordiliikidele, et saavutada sama häid tulemusi.

1.9

Uued tehnoloogiad, eriti satelliitnavigatsioonisüsteem GALILEO, mida saab tulevikus kasutada veoste seireks ja jälgimiseks, aitavad märkimisväärselt kaasa tõhusa kaasaegse logistika väljaarendamisele. Siiski ei tohi uued tehnoloogiad hakata takistama kaubandust, vaid need peavad olema kogu ELis koostalitlusvõimelised ja VKEdele kättesaadavad. Teadus-, arendus- ja uuendustegevust peab olema seitsmenda raamprogrammi prioriteet, sest tehnoloogiline uuendustegevus võib avada sektorile uusi perspektiive.

1.10

Transpordilogistikat käsitlev statistika peab põhjalikult kajastama kõiki transpordiliike ja nende veotegevust, et saada arengutest ja olukorrast usaldusväärne ülevaade.

1.11

Tuleb lahendada raudteetranspordi koostalitlusvõime probleemid, et luua kaubavedudele keskendunud võrgustik; samuti tuleb parandada selle juhtimissüsteeme, et suurendada tõhusust ja konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega võrreldes.

1.12

Kvaliteediparameetrite väljatöötamine ja ühtse kontrollpunkti loomine aitavad kaasa ELi transpordilogistika arengule, sest kvaliteedi mõõtmine Euroopa tasandil võimaldab teatud ühtsust logistika tõhususe hindamisel ning kooskõlastatud ja ühtne haldusmenetlus hõlbustab tolliformaalsuste täitmist.

1.13

Eri transpordiliikide osalemine komisjoni tulevase tegevuskava väljatöötamisel on seatud eesmärkide saavutamiseks väga oluline.

2.1

Logistikal on jätkusuutliku liikuvuse tagamisel keskne tähtsus, sest see aitab luua puhtamat keskkonda ja suurendada energiatõhusust ning lisaks tõstab kaubaveo tõhusust.

2.2

2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõttes tunnistab komisjon kaudselt kaubaveosektori tähtsust ELi kaubavahetuse ja majandusliku jõukuse mootorina.

2.3

Kogemused, mis on saadud valge raamatu avaldamisest 2001. aastal kuni selle vahekokkuvõtteni 2006. aasta suvel, tõestavad, et maanteetransporti ei saa kõrvale jätta ning et katsed suunata liiklus teistele transpordiliikidele on andnud väga vähe tulemusi.

2.4

ELi sotsiaalmajanduslik areng sõltub suurel määral inimeste ja kaupade liikumisvõimest, püüdes seejuures säästa keskkonda. Arengust ei saa rääkida, kui ei mõelda vajadusele luua ELi kasvavatele vajadustele vastav infrastruktuurivõrgustik ja seda käigus hoida.

2.5

Jätkusuutliku liikuvuse saab tagada eelkõige transpordivõrkude ratsionaalse ja tõhusa kasutamise abil nii reisijate- kui kaubaveos.

2.6

Kaubaveol on keskne tähtsus jätkusuutliku liikuvuse tagamisel. On tõsi, et kaubaveo kiire kasv aitab kaasa majandusarengule ja tööhõivele, kuid sama kindlalt ei saa väita, et just kaubavedu põhjustab liiklusummikuid, õnnetusi, müra, saastet, suuremat sõltuvust fossiilkütustest ja energiakadu.

2.7

Seetõttu peaks igasugune meede, mille eesmärk on ratsionaliseerida infrastruktuuride kasutamist, sisaldama ka logistilisi meetmeid erasõidukitega reisijateveo tarvis, luues tingimused, mis soodustavad ühistranspordi kasutamist. Jätkusuuliku liikuvuse võti ei peitu ainult kaubaveos.

2.8

Samas on selge, et ühiskonna nõudlus maanteetranspordi järele ei ole juhuslik, vaid tuleb sellest, et praegu on see osutunud kõige kiiremaks, paindlikumaks ja tõhusamaks, ning katsed viia liiklus üle raudtee- ja meretranspordile ei ole sugugi andnud tulemusi, välja arvatud meretranspordis lähisõitude ja jõetranspordi puhul.

2.9

Ei oleks mõistlik mõelda, et transpordi pakkujad ja kliendid ei ole veel kasutanud transpordiliikide- ja vahendite optimeerimiseks logistilisi vahendeid, mis on vajalikud nende tehingute tõhususe parandamiseks. Siiski aitavad kõrgtasemel logistikalahendused tõsta eri transpordiliikide ja nende kombinatsioonide tõhusust.

2.10

Keskpikas ja pikas perspektiivis peavad teatud transpordiliigid muutuma palju operatiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, kui soovitakse eri transpordiliikide kombineerimisele suunatud poliitikat, mis kujuneks iseenesest transpordi kasutajate soovi tõttu. Teatud transpordiliikide ebatõhususe probleem tuleb lahendada, et tõsta konkurentsivõimet ja suurendada nende osatähtsust transpordiliikide jaotuses.

2.11

Transpordiettevõtted optimeerivad laaditult läbitavate kilomeetrite hulka ja püüavad tühisõidu kilomeetreid vähendada igapäevaseks tööks vältimatu miinimumini.

2.12

Tasakaalu puudumine veose lähte- ja sihtkoha veosepakkumiste vahel jääb alatiseks probleemiks, millele on raske lahendust leida isegi kõrgetasemelise logistiliste lahenduste abil, sest olenemata kasutatavast transpordiliigist ei ole toodav ja välja viidav veos kunagi tasakaalus. Ühegi transpordiliigi puhul ei saa vältida tagasisõiduks veose leidmise probleemi.

2.13

Keskkonnasõbralikumate transpordiliikide kasutamise osas kooskõlas komisjoni energiatõhususe tegevuskavaga (1) tuleb märkida, et komisjoni esitatud uurimustes transpordi ja keskkonna kohta ei ole eraldi välja toodud maanteetranspordi erinevaid liike, eristamaks ühistransporti erasõidukitest, mis tooks esile peamiselt autode intensiivsest ja piiramatust kasutamisest põhjustatud negatiivsed tagajärjed liiklusummikute, saaste, energiatarbimise jm seisukohast.

2.14

Logistika integreerimises transpordipoliitikasse ei ole midagi uut. Suur edasiminek logistika valdkonnas tuleneb peamiselt sellest, et tavapärased transpordiettevõtted kohanduvad turu vajadustele. Logistika suured edusammud tulenevad eelkõige transpordiettevõtete kohandumisvõimest ja paindlikkusest teistest tootmissektoritest tulenevate väliste teguritega tegelemisel.

2.15

Kliendid ja transpordiettevõtted on logistiliste tugimeetmete peamised rakendajad. Logistikat ei saa käsitada transpordiahelat kontrolliva ja juhtiva mehhanismina: ettevõtted on need, kes võtavad turusuhete raames oma otsustes ja tegevuses logistilisi meetmeid.

2.16

Miljonitesse küündiva käibe tõttu kiputakse logistikasektori väärtust sageli ülehindama, käsitades seda eraldiseisva tegevusalana, kuid ei arvestata sellega, et suurem osa sellest käibest tuleb transpordist ja sellega seotud tegevustest, mis tegelikult investeerib põhivarasse, kannab püsikulud ja veab kaupu.

2.17

Komisjon ja parlament võivad pakkuda lisandväärtust Euroopa kaubaveologistika arendamisel, kui nad suudavad luua tööraamistiku, mis ei tekita eri transpordiliikide vahel vastuolusid. Nad peavad looma transpordiliikide vastastikust lähenemist soodustavad tingimused, ilma et võetavad meetmed kahjustaksid ühtki transpordiliiki.

3.1

Nagu ka varem öeldud, on valge raamatu vahekokkuvõttes võtmeküsimus koosmodaalsus, st transpordiliikide tõhus kasutus ühe- või mitmeliigilises veos, mis võimaldab kõige paremini saavutada liikuvuse kõrget taset ja kaitsta keskkonda.

3.2

EMSK võtab huviga teadmiseks, et teatises rõhutatakse vajadust transpordiliikide optimaalse vastastikuse täiendavuse järele tõhusas ja sujuvas Euroopa transpordisüsteemis, mis suudaks transpordikasutajaile pakkuda võimalikult häid teenuseid. Kuid praeguste tootmissüsteemidega arvestades on veel vara kinnitada, et on olemas konkurentsivõimelised alternatiivid autokaubaveole, v. a teatud teelõikudel.

3.3

Samuti tundub EMSKle mõistlik, et kaubaveologistika areng peaks eelkõige olema kaubanduslik tegevus, ülesanne, mille saavutamise eest hoolitseb sektor ise. Ametiasutuste ülesandeks on luua asjakohased raamtingimused, jättes logistika sisemise korralduse ettevõtete ülesandeks.

3.4

EMSK on arvamusel, et transpordipoliitikasse logistika vaatepunkti toomisel peaks arvestama eri transpordiliikidega. Logistilised kaalutlused peaksid olema üksnes tegur, millest lähtuda otsuste langetamisel.

3.5

EMSK leiab ka, et transpordiliikide vastastikune täiendavus ja kõrgtasemel logistikalahendused võimaldavad nii ühe- kui ka mitmeliigilise transpordi efektiivset planeerimist, juhtimist, kontrolli ja teostust.

3.6

Komisjon peaks rohkem rõhutama, et pingutusi tuleb teha iga transpordiliigi puhul, et saavutada suurem tõhusus. Seega on vaja toetada nii mere- kui ka raudteetransporti, keskendudes nende sektorite konkurentsivõimele (mitte reguleerimise vähendamisele), selle asemel, et teistele transpordiliikidele ülekohut teha. Maanteetransport peaks olema teiste transpordiliikide asendamatu partner; parandada tuleb koostöövõimet ja ühendvedusid, kasutades selleks meetmeid, mis on vajalikud teenuste pakkumise jätkamiseks piisavalt paindlikult ja sobiva hinnaga.

3.7

Transpordipoliitika peab keskenduma transpordi kvaliteedile, ohutusele, keskkonnale ja tõhususele ning tagama, et kasutaja võib vabalt valida, milline transpordiliik on tema vajadustele kõige kohasem.

3.8

Nagu teatises öeldakse, on viimaste aastate märgatav suundumus logistikateenuste allhangete kasutamine. Selline koostöö kaubavedajate ja teenusepakkujate vahel hõlmab ka suurt integreeritust organisatsioonistruktuuride ja informaatika valdkonnas.

4.1.1

EMSK on arvamusel, et kitsaskohtade tuvastamiseks ja lahendamiseks on oluline kaasata asjaosalisi, jagada teadmisi ja parimaid tavasid ning teha poliitika kujundamisel koostööd.

4.1.2

Kuigi lähisõitude puhul meretranspordis on kitsaskohad edukalt tuvastatud ja leitud viis nende juhtimiseks, puudub praegu, nagu on kirjas ka teatises, täielik pilt konkreetsetest probleemidest, mis takistavad kaubaveologistika kiiremat arengut Euroopas

4.1.3

Kuid on teada ka, et maanteetranspordisektorit mõjutavad otseselt mitmed tegurid, mis piiravad selle operatiivsust, ning küsimustes, mis on olulised õiglase konkurentsivõimelise turu loomiseks laienenud ELi kontekstis, puuduvad ühtlustatud õigusaktid.

4.2.1

Intelligentsed transpordisüsteemid aitavad infrastruktuure tõhusamalt ja ratsionaalsemalt kasutada ja seega vähendada ka õnnetuste arvu, liiklusummikuid ja kaitsta keskkonda.

4.2.2

Satelliitnavigatsioonisüsteem GALILEO, mille saab kasutusele võtta alates 2010. aastast, pakub tulevikus kõigile transpordiliikidele rakendamisvõimalusi, nt veose seire ja jälgimine, intelligentne auto (2), uute tehnoloogiate rakendamine sõidukites, SESARi programm, mis aitab lennuliiklust Euroopa ühtses õhuruumis paremini korraldada, või Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), mis parandab liikmesriikide raudteevõrgustike koostalitlusvõimet ja avaldab positiivset mõju logistikale.

4.2.3

Oleks mõistlik, et ühtse turu terviklikkuse tagamiseks ei kujuneks tehnoloogilised lahendused kaubandusele takistuseks, vaid areneksid üle kogu Euroopa koostalitlusvõimeliste standardite alusel. Tootjate ja ettevõtjate poolt laialdaselt heakskiidetud ühised standardid ning eri süsteemide koostoime on põhitegurid logistika tõhustamisel.

4.2.4

Oluline on hinnata käivitamiskulusid, mida VKEd peavad kandma nii tehnoloogia kui ka tarkvara osas, ilma et see takistaks neil täiel määral turul osaleda.

4.2.5

EMSK on nõus, et kaubaveologistika peab jääma seitsmendas raamprogrammis uurimisprioriteediks, kuna tehnoloogilised uuendused võivad sektori jaoks avada uusi võimalusi.

4.3.1

EMSK arvates ei tohi koolitus piirneda transpordilogistikaga, vaid haaret peaks laiendama, käsitledes transporti ja logistikat eraldi, teineteist täiendavate teemadena.

4.3.2

Oleks kasulik määrata selgelt kindlaks, millised on logistika pädevused, sest siiani ei ole selles valdkonnas kogutud statistilisi andmeid ega töötatud välja selgeid mõisteid. Seetõttu on sotsiaalpartneritel oluline roll koolituseks asjakohase raamistiku koostamisel.

4.4.1

EMSK leiab, et ei saa leppida piiratud statistilise logistikaülevaatega, süvenemata põhjalikult erinevate transpordiliikide ja nendega seotud tegevuste valdkonda.

4.4.2

Tuleb saada usaldusväärne ülevaade logistilise tegevuse olukorrast ja arengust, unustamata sealjuures ka transporti ja ladustamist. Ühenduse 2008.-2012. aasta statistikaprogrammis (3) märgitakse, et üks aspektidest, mida tuleks ELi statistikas parandada, on andmete eristamine transpordiliikide alusel, eriti maanteetranspordi puhul.

4.5.1

Infrastruktuuri kvaliteet on kaubaveologistika põhielement.

4.5.2

EMSK leiab, et ELi sotsiaalmajanduslik areng sõltub suurel määral inimeste ja kaupade liikumisvõimest.

4.5.3

Üleeuroopalised transpordivõrgud on transpordi siseturu arengu jaoks hädavajalikud, kuid nende võrkude lähteolukord ei ole kõigis ELi liikmesriikides samasugune. Siinjuures peab mõtlema ka sellele, et mitte kõik üleeuroopalised võrgud ei kannata liiklusummikute all ja seega on probleemid erinevad.

4.5.4

EMSK on nõus, et koosmodaalsed logistikaahelad võivad aidata teatud koridore ummikutest vabastada, nii et optimeeritakse erinevate transpordiliikide infrastruktuuri kasutust nii ühe- kui ka mitmeliigilise transpordi puhul.

4.5.5

EMSK peab otstarbekaks arvestada teatud äärepoolsete või äärepoolseimate piirkondade ja riikide kauguse probleemiga. Selleks et need alad piisava transpordivõrgustikuga katta, on vaja lühendada tähtaegu ja suurendada ELi eelarvest üleeuroopaliste võrkude ehitamiseks ettenähtud vahendeid, kusjuures eriti oluline on muuhulgas Püreneede ja Alpide läbitavuse tagamine. Üldise ligipääsetavuse paranemisel muutuvad paremaks ka piirkondliku arengu väljavaated koos sellega kaasneva konkurentsivõime suurenemisega.

4.5.6

Lisaks eelarvevahendite suurendamisele peab Euroopa Liit mõtlema ka infrastruktuuri ehitamiseks ja käitamiseks mõeldud segarahastamise edendamisele, pakkudes erakapitali osalusele stabiilsust ja õiguslikke tagatisi, tingimusel, et hinnapoliitika arvestab kõigi osalejate huvidega.

4.5.7

Kui kitsaskoha põhjuseks on piisava infrastruktuuri puudumine või selle ebaõige kasutus, siis tuleb olukorda parandada.

4.6.1.1

Logistikasektori jaoks võib olla teenuste kvaliteedi Euroopa tasandil hindamiseks ja kontrollimiseks kasulik võtta kaubaveologistika jaoks kasutusele võrdluskriteeriumid, eeldusel et need jäävad võrdlusvahendiks, mida võivad kasutada ettevõtted ja transpordikasutajad.

4.6.1.2

Euroopa võrdluskriteeriumide kehtestamine ühtlustaks tõepoolest logistika tulemuslikkuse hindamist.

4.6.1.3

Siiski arvab EMSK, et uute kvaliteedimärkide loomine ei tohiks tekitada sektorile halduslikku lisatööd ega uusi ebavajalikke kulusid.

4.6.2.1

EMSK toetab arvamust, et üksnes raudtee-kaubaveo võrgustiku rajamine, mis võimaldaks kasutada kaubaveole keskendunud koridore, ei lahendaks — kuigi leevendaks — tõhususe ja usaldusväärsuse puuduse probleemi, mida põhjustab muu hulgas ebapiisav tehniline ja halduslik koostalitlusvõime.

4.7.1.1

EMSK toetab logistikavoogude ja eriti mitmeliigilise transpordi voogude jaoks ühtsete kontrollpunktide (ainult ühe haldustoimingu) loomist, kus täidetakse kooskõlastatud viisil kõik tolli- ja muud formaalsused.

4.7.2.1

EMSK toetab meretranspordi lähisõitude edendamiskeskuste võrgustiku arendamist, et soodustada transpordiahelates ka mitmeliigilisi logistikalahendusi.

4.7.3.1

Olenemata sellest, milline lahendus leitakse Euroopas vastutuse küsimusele, toetab EMSK seda, et komisjon võiks uurida ka transpordidokumendi standardiseerimise lisandväärtust mitmeliigiliste veotoimingute jaoks.

4.8.1

Komisjoni algatus kavandada ühtsed Euroopa-siseste ühendvedude laadimisvahendite standardid (4) on üks viis ühtlustada praegust olukorda laadimisvahendite kaalu ja mõõtude osas, kuid selleks peab arvestama transpordivõrkude praeguse iseloomuga ja võimalusega kasutada neid meetmeid ilma ohutust halvendamata.

5.1

Enne võimalikke komisjoni seadusandlikke algatusi tuleb 2007. aastal koostatavas kaubaveologistika tegevuskavas arvesse võtta erinevate asjaomaste transpordiliikide ettepanekuid.