Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52007AE0212

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist

    ELT C 97, 28.4.2007, p. 27–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.4.2007   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 97/27


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist”

    (2007/C 97/10)

    29. juunil 2006 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamist

    Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsiooni arvamus võeti vastu 11. jaanuaril 2007. Raportöör oli hr McDonogh.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 433. istungjärgul, mis toimus 15.–16. veebruar 2007 (16. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 139, vastu hääletas 1, erapooletuid ei olnud.

    1.   Taust

    1.1   Kokkuvõte

    Teatises antakse aru ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku direktiivide toimimisest (1). Selles selgitatakse, kuidas raamistik on oma eesmärke täitnud ning määratletakse vajalikud muutused. Esitatud muudatusi arutatakse komisjoni vastavasisulises töödokumendis (2). Kaasnevas mõjuhinnangus (3) käsitletakse suuremat hulka võimalusi, mida peetakse teatises esitatud järelduste tegemise eelduseks.

    1.2   Raamistiku struktuur

    Ühtse Euroopa inforuumi väljakujundamine avatud ja konkurentsivõimelise siseturuga on üks Euroopa põhilisi väljakutseid (4) laiemas majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia raames. Elektrooniline side on kogu majanduse alus ning ELi tasandil toetab seda õiguslik raamistik, mis jõustus 2003. aastal.

    Raamistikus esitatakse ühtne reeglistik kõikidele elektroonilistele sidevahenditele: traadita või püsiühendus, andmete või heli ülekanne, internetipõhine või kanalikommunikatsioon, avalikuks või isiklikuks kasutamiseks mõeldud vahendid (5). Raamistiku eesmärgid on ergutada konkurentsi elektrooniliste sidevahendite turul, parandada siseturu toimimist ja kaitsta Euroopa kodanike huve (6).

    Raamistiku õigusinstrumentide põhielemendid võib kokku võtta järgnevalt:

    Raamdirektiiv, milles sätestatakse peamised põhimõtted, eesmärgid ja menetlused ELi regulatiivse poliitika jaoks, mis puudutab elektroonilisi sidevõrke ja — teenuseid.

    Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise direktiiv, milles määratakse kindlaks kord ja põhimõtted konkurentsi soodustavate kohustuste määramiseks märkimisväärse turujõuga operaatoritele seoses juurdepääsuga võrkudele ja võrkude sidumisega.

    Volitamise direktiiv, milles tutvustatakse individuaalseid või rühmalitsentse asendavat üldist volitamissüsteemi, mis hõlbustab turule sisenemist ning vähendab operaatorite halduskoormust.

    Universaalteenuse direktiiv, milles nõutakse juurdepääsu miinimumtaset ja põhiliste elektrooniliste sideteenuste kättesaadavust ning tagatakse elektrooniliste sideteenuste kasutajate ja tarbijate põhiõigused.

    E-privaatsuse direktiiv, milles sätestatakse reeglid eraelu puutumatuse kaitseks ning isiklike andmete töötlemise kohta seoses kommunikatsiooniga avalike sidevõrkude kaudu.

    Komisjoni konkurentsidirektiiv, milles kindlustatakse asutamislepingu artiklis 86 sätestatud õiguslikud vahendid, mis on telekommunikatsioonisektorit aastate jooksul liberaliseerinud. (Käesolevas ülevaates seda ei käsitleta).

    Komisjoni soovitus asjaomaste turgude kohta, milles kehtestatakse nimekiri 18 turust, mille vaatavad läbi riiklikud reguleerivad asutused.

    Lisaks võttis komisjon vastu raadiospektrit käsitleva otsuse (622/2002/EÜ), mille eesmärk on kindlustada juurdepääs spektrile ja selle tõhus kasutamine siseturu raames.

    1.3   Raamistiku hindamine — eesmärkide saavutamine

    Turu areng

    Alates 1998. aastast, kui turud konkurentsile täielikult avati, on kasutajad ja tarbijad saanud kasu valikuvõimaluste suurenemisest, madalamatest hindadest ning uuenduslikest toodetest ja teenustest. 2005. aastal määrati info- ja sidetehnoloogiasektori väärtuseks 614 miljardit eurot (7). Info- ja sidetehnoloogiasektor annab oma panuse ka makromajandusse, konkreetselt tootlikkuse kasvu, ja Euroopa majanduse kui terviku suurenenud konkurentsivõimesse ning on seetõttu üks tegur majanduskasvus ja töökohtade loomises.

    Konsulteerimine sidusrühmadega

    Vastused komisjoni üleskutsele avaldada arvamust (8) olid õigusliku raamistiku mõju suhtes üldiselt positiivsed. Tarbijad ja tööstusharude esindajad toetasid raamistiku lähenemisviisi, ehkki arvustasid selle rakendamist. Paljud tegid ettepaneku lihtsustada turuanalüüsi korda ning üldjoontes tervitasid spektri ühtlustamise uut institutsioonilist korraldust (9).

    Uuendused, investeeringud ja konkurents

    Euroopa investeeringud kõnealusesse sektorisse viimaste aastate jooksul on olnud suuremad kui teistes maailma piirkondades (45 miljardit eurot 2005. aastal) (10). Peamine liikumapanev jõud on endiselt konkurents. Riigid, mis on rakendanud ELi õiguslikku raamistikku tõhusal ja konkurentsi soodustaval viisil, on ligi meelitanud kõige enam investeeringuid (11). Riikides, kus valitseb tugev konkurents turul tegutsevate operaatorite ja kaabellevivõrgu operaatorite vahel, on lairibaside levik enamasti suurim (12).

    Kokkuvõte

    Komisjon leiab, et spektri tõhusam haldamine laseks sellel täiel määral kaasa aidata Euroopa kodanikele uuenduslike, mitmekesiste ja mõistliku hinnaga teenuste osutamisele ning Euroopa info- ja sidetehnoloogiatööstuse konkurentsivõime tugevdamisele. Teiselt poolt on õigusliku raamistiku põhimõtted ja paindlikud töövahendid täielikul ja tulemuslikul rakendamisel komisjoni hinnangul kõige asjakohasemad vahendid investeeringute, uuenduste ja turu arengu soodustamiseks.

    1.4   Üldised muudatusettepanekud

    Praegune õiguslik raamistik on toonud kaasa märkimisväärset kasu, kuid selle mitmetele valdkondadele tuleb pöörata tähelepanu, et tõhusus säiliks ka järgneva aastakümne jooksul. Kaks peamist muutmist vajavat valdkonda on:

    raadiospektri haldamist käsitleva komisjoni poliitika kohaldamine elektroonilise side valdkonnas, nagu on sätestatud 2005. aasta septembri teatises (13);

    eelreguleerimise suhtes tundlike turgude läbivaatamisega seotud menetluskoorma vähendamine.

    Lisaks kahele ülalmainitule määratletakse teatises ka teised muudatused, mille eesmärgiks on:

    konsolideerida ühtset turgu;

    tugevdada tarbijate ja kasutajate huve;

    suurendada turvalisust ja

    kõrvaldada aegunud sätted.

    Kõnealuses teatises ja sellega kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis (14) visandatakse komisjoni analüüs ja praegused muudatustega seonduvad ideed.

    2.   Sissejuhatus

    2.1

    Komitee tervitab üldjoontes komisjoni ettepanekuid elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamise osas. Komitee tunnustab ühtlasi komisjoni läbivaatusprotsessi jooksul tehtud kõikehõlmavat tööd, mis ühendas ekspertuuringud ja huvipakkuvad konsultatsioonid ning mille abil jõuti soovitusteni teatises KOM(2006) 334 “ELi elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste õigusliku raamistiku läbivaatamine” ning kaasnevas töödokumendis SEK(2006) 816. Siiski soovib komitee, et komisjon võtaks arvesse käesolevas arvamuses sisalduvaid kahtlusi ning soovitusi.

    2.2

    Õiguslik raamistik tuleb viia vastavusse info- ja sidetehnoloogia valdkonna arengustrateegiaga ning toetada olulist panust, mille elektrooniline side Euroopa Liidu majandus- ja ühiskondlikku ellu annab. Seetõttu kiidab komitee heaks raamistiku läbivaatuse eesmärgi edendada algatust “i2010: Euroopa infoühiskond 2010” (15), milles toodi välja info- ja sidetehnoloogia panus Lissaboni strateegiasse, et suurendada majanduskasvu, konkurentsivõimet ja tööhõivet. Konkreetsemalt tunnistab komitee õigusliku raamistiku olulisust taskukohast ja turvalist laisagedusribasidet, suuremahulist ja mitmekesist infosisu ning digitaalteenuseid pakkuva ühtse Euroopa inforuumi väljakujundamisel; maailmaklassi tulemuste tagamisel info- ja sidetehnoloogia uurimistegevuse ja uuenduste vallas, jõudes seeläbi järele Euroopa peamistele konkurentidele; ning kõiki hõlmava infoühiskonna loomisel, mis pakub kvaliteetseid avalikke teenuseid ja parandab elukvaliteeti.

    2.3

    Komitee tunnustab edu, mis on raamistikku saatnud kasutuselevõtust alates. Komitee märgib ära üleeuroopalise telekommunikatsioonitööstuse esilekerkimise, suurenenud konkurentsi teenuste osutamise vallas mitmetel turgudel, kõrge uuenduslikkuse taseme ning ELi telekommunikatsiooniteenuste reaalse maksumuse vähenemise. Samuti märgib ta ära investeeringute kasvu turul viimaste aastate jooksul ning asjaolu, et Euroopa investeeringute tase on ületanud USA, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna investeeringute taseme. Asjaolu, et kõige suuremaid investeeringuid on tehtud eelmainitud riikides, kus raamistikku on rakendatud õigeaegselt ja tõhusal viisil, tõendab selle kasulikku mõju. Kõnealustele positiivsetele mõjudele vaatamata märgib komitee, et digitaalse lõhe probleem kogu Euroopas aina teravneb.

    2.4

    Komitee juhib komisjoni tähelepanu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eelmistele arvamustele, milles toetatakse õiguslikku raamistikku ning antakse soovitusi selle kohta, kuidas elektroonilise side sektori arengu ja kasvu poliitikat võiks täiustada (16) i2010 strateegia edendamiseks.

    Käesolevas arvamuses soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kommenteerida erilist tähelepanu vajavaid valdkondi ja anda mõningaid soovitusi.

    3.   Soovitused

    3.1

    Üldise reguleerimispõhimõtte kohaselt peaks avalikkuse huvi — “avalik hüve ”— domineerima era- ja ärihuvide üle. Komitee usub ühtlasi, et turg üksinda ei saa iseennast piisavalt reguleerida avaliku hüve kasu silmas pidades. Seetõttu läheb tarvis tugevat õiguslikku raamistikku, et edendada suurema hulga kodanike huve, nagu on sõnastatud Lissaboni strateegia eesmärkides.

    3.2

    Võttes arvesse hoiatust punktis 2.1, peaks Euroopa suunduma nii kiiresti kui võimalik turupõhisema lähenemisviisi poole spektri haldamisel, andes rohkem võimu turuosalistele, võttes kasutusele ulatuslikuma spektrikaubanduse ning vähendades lairibaühenduse võimaldamisega kaasnevat riiklikku bürokraatiat.

    3.3

    Tuleks asutada Euroopa Spektriagentuur üleeuroopalise spektri haldamise ühtse ja integreeritud süsteemi loomiseks.

    3.4

    Üheaegselt teavitamisnõuete lihtsustamisega vastavalt artiklis 7 sätestatud korrale tuleks komisjonil suurendada valvsust riiklike reguleerivate asutuste poolt võetavate reguleerivate meetmete osas, et soodustada mitmekesisust.

    3.5

    Komisjon peaks arvestama erinevate tingimustega riiklikel turgudel ning spetsiaalsete ekspertteadmistega, mis puudutavad neid tingimusi riiklike reguleerivate asutuste piires. Seetõttu on komiteel tõsiseid kahtlusi väljapakutud komisjoni vetoõiguse suhtes artiklis 7 sätestatud menetluse kohaselt ning ta rõhutab vajadust äärmise ettevaatlikkuse järele sellise õiguse rakendamisel.

    3.6

    Komitee kardab, et õigusliku raamistiku liigne kallutatus suurte rahvusvaheliste teenuste ja võrgupakkujate kasuks võib lõpuks viia oligopolini. Õiguslikus raamistikus tuleks kõnealust asjaolu arvesse võtta ning hoiduda rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglasest eelistamisest.

    3.7

    Siseturu arengu edendamise, poliitika ühtlustamise ja regulatiivse lähenemisviisi ühtsuse nimel peaks komisjon paremini ära kasutama sidekomitee ja raadiospektrikomitee võimalusi, samuti Euroopa reguleerivate organite töörühma ning raadiospektri töörühma võimalusi.

    3.8

    Tarbijatele kättesaadavate teenuste valiku kohta asjakohase teabe pakkumiseks teeb komitee ettepaneku, et riiklikke reguleerivaid asutusi tuleks innustada avaldama veebipõhiseid vahendeid tarbijatele konkureerivate teenuseosutajate elektroonilise side alaste pakkumiste (teenuste ja hindade) võrdlemise lihtsustamiseks.

    3.9

    Kavandatavas 2007. aasta rohelises raamatus universaalteenuse teemal tuleks märkida ära vajadus ületada üha laienev lõhe ELi kõige enam ja kõige vähem arenenud piirkondade infrastruktuuri ja teenuste vahel. Kui analüüsist, mis põhineb mehhanismidel ja täpsustatud graafikul, selgub, et eelmainitud lõhele ei pöörata universaalteenuse kohustuses tähelepanu, tuleb leida alternatiivseid vahendeid — võib-olla läbi riiklike investeerimisprogrammide, mida toetatakse ELi struktuurifondidest.

    3.10

    Komitee arvates tuleb lairibaühenduse kasvava tähtsuse tõttu majanduslikus ja sotsiaalses arengus kaasata lairibaühendus universaalteenuste määratlusse (17).

    3.11

    Lisaks kordab komitee arvamuses “Lairibaühenduse lõhe ületamine” (18) sõnastatud soovitust, et komisjon peaks täpsustama minimaalseid andmete edastamise kiiruseid ning teenuste kvaliteeti, mis peaks rakenduma “lairibaühenduse ”määratlemisele.

    3.12

    Komitee kutsub komisjoni üles riiklike reguleerivate asutustega koostööd tegema, kujundamaks kogu ühendust hõlmavat karistusrežiimi elektroonilise side turvanõuete rikkumisega seotud kuritegude puhuks. Tähelepanu tuleks pöörata ka mehhanismidele, mis hõlbustaksid kiiret, kogu Euroopa Liidus kehtivat kuritegude toimepanijate “kohtusse kaebamise õigust ”tarbijate poolt (ühised või eraldi võetavad meetmed).

    3.13

    Väljaspool õigusliku raamistiku pädevusvaldkonda kutsub komitee komisjoni üles süstemaatiliselt uurima turvanõuete rikkumisi — näiteks rämpsposti saatmist, nuhkvara kasutamist ja häkkimist — väljaspool ELi tegutsevate isikute poolt ning otsima vastuabinõusid valitsustevahelisel tasandil.

    4.   Kommentaarid

    4.1   Raamistiku ja läbivaatamise toetamine

    4.1.1

    Ühtse üle-euroopalise elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turu loomine nõuab korralikku õiguslikku raamistikku ühtlustamist vajavate keerukate poliitiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite ühendamiseks. Praegune raamistik on tõhusalt loonud konkurentsivõimelise, uuendusliku ja kiirelt laieneva Euroopa sideteenuste turu, samal ajal väljendades kavatsust tasakaalustada teenusepakkujate, tarbijate ning riiklike huvide vajadusi.

    4.1.2

    Praegune raamistik jõustus kolme aasta eest ning on aeg senikogetu valguses ja tuleviku väljakutsetele mõeldes selle tingimused läbi vaadata. Komisjoni poolt arvesse võetud ekspertuuringud (19) ning põhjalik konsulteerimine kõikide huvirühmadega on läbivaatusprotsessi jooksul pakkunud laialdast teavet ning komisjoni ettepanekud näitavad, et kõiki tegureid on kaalutletud ja arvesse võetud.

    4.1.3

    Teatises ja selle juurde kuuluvas töödokumendis sisalduvates ettepanekutes pakutakse välja tasakaalustatud ja kohaseid muudatusi praegusesse raamistikku.

    4.1.4

    Komitee tunnustab ettepanekuid jätta raamistikust välja teatavad aegunud sätted.

    4.2   Spektri haldamine

    4.2.1

    Raadiospektri kui elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste (näiteks mobiil- ja satelliitside, televisiooni- ja raadiosaated) ning teiste rakenduste (näiteks lähitoimeseadmed, kaitse, transport, raadio teel asukoha määramine, GPS/Galileo satelliitsüsteem) tootmisteguri tähtsus on viimase kümnendi jooksul drastiliselt kasvanud. Arvatakse, et raadiospektril põhinevate teenuste koguväärtus ELis on üle 200 miljardi euro, st 2 %–2,5 % Euroopa aastasest kogutoodangust.

    4.2.2

    Kuna valdav osa spektrist ELis on juba antud mõningasse kasutusse või eraldatud mõnele kasutajale, võib uusi eraldusi teha ainult olemasolevate kasutajate arvelt. Spektripoliitika puhul tuleb elektrooniliste sidevõrkude kõrval arvesse võtta ka kõiki teisi spektri kasutusalasid, sealhulgas uurimistegevust, lennundust, merendust, kosmoseuuringuid, audiovisuaalset (sisu) valdkonda, kaitsetööstust, maapinna kaugseiret, meditsiini, integratsiooni, liiklusohutust jne. Raadiospektri kasutamise eesmärgil konkureerivaid poliitikaid täiustatakse pidevalt ning nendes lepitakse kokku kogu ELis.

    4.2.3

    Tehnika kiire areng koos edastamise digiteerimisega ning sideteenuste ühtlustamine on ähmastanud seost raadioside juurdepääsuplatvormide ning teenuste vahel, mis on traditsiooniliselt spektri haldamisele aluseks.

    4.2.4

    Tehnoloogilised uuendused vähendavad märkimisväärselt sekkumise riski erinevate spektri kasutajate seas, vähendavad vajadust lubada spektri ressurssidele eksklusiivset juurdepääsu ning võimaldavad üldiste volituste ulatuslikumat rakendamist, viies sisse leebemaid spektri tehnilisi kasutuspiiranguid. Kõnealuste uuenduslike tehnoloogiate rakendamine võib seetõttu madaldada spektrile juurdepääsu barjääre ning suurendada selle tõhusat kasutamist.

    4.2.5

    Kriitiline vajadus vastata tohutule nõudmisele üleeuroopalise spektri järele esilekerkivate elektrooniliste sideteenuste tehnoloogiate abil ning samaväärne vajadus kaitsta teistele kriitilistele rakendustele vajaminevat spektrit eeldab ELi spektri haldamise mehhanismide ulatuslikku muutmist.

    4.2.6

    Ebapraktiline on nõuda Euroopa kõikidelt erinevatelt reguleerivatelt asutustelt, kes hetkel spektri jagamisega tegelevad, ühtse Euroopa spektrirežiimi pakkumist. Mõistlik oleks luua keskne organ — Euroopa Spektriagentuur — kõnealuse kriitilise tähtsusega ressursi haldamise koordineerimiseks, suunamiseks ja kontrollimiseks. Kuna kõnealuse agentuuri tegevus oleks tihedalt seotud kodanike põhiõigustega, tuleks agentuuril oma tegevuse kohta aru anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    4.2.7

    Ärihuvidele tuleks reguleeritud viisil anda vabamad käed spektri kasutamise osas, et kaubanduslikku spektrit elektrooniliste sidevõrkude valdkonnas kasutataks tõhusal viisil majanduslikult kõige tasuvamatel eesmärkidel.

    4.3   Siseturg ja konkurents

    4.3.1

    Siseturu loomine on Euroopa elukvaliteedi parandamise ning jõukuse kasvu üks peamiseid mõjutegureid. Suuniste, juhtnööride ja jõustamise ühendamise kaudu on õiguslik raamistik moodustanud siseturu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste edendamisel poliitilise põhiosa. Selleni on jõutud samaaegselt arvesse võttes eri olusid ja väljakutseid, millega iga liikmesriik on pidanud silmitsi seisma, ning innustades tihenevat konkurentsi ja investeeringuid võrkudesse ja teenustesse.

    4.3.2

    Siseturu loomise protsess peaks alati kindlustama avalikkuse huvide -avaliku hüve — prioriteetsuse era- ja ärihuvide ees. Turg ei saa ennast ise avaliku hüve kasu silmas pidades arvestatavalt reguleerida. See väide on eriti asjakohane teenuste kvaliteedist rääkides ning olukorras, kus konkurents on nõrk. Seetõttu läheb tarvis tugevat õiguslikku raamistikku, et edendada Lissaboni strateegia eesmärgi kohaselt suurema hulga kodanike huve, võimaldades neile parimat tehnoloogiat parima hinnaga.

    4.3.3

    Enamik teenuse- ja võrgupakkujaid tegutseb ühe riigi siseturu piires. Komitee kardab aga, et õigusliku raamistiku liigne kallutatus suurte rahvusvaheliste teenuste ja võrgupakkujate kasuks võib lõpuks viia oligopolini, mille puhul mõned suurfirmad domineerivad kogu ELi turul. Õiguslikus raamistikus tuleks kõnealust asjaolu arvesse võtta ning hoiduda rahvusvaheliste ettevõtete ebaõiglasest eelistamisest riiklike operaatorite ees.

    4.3.4

    Ehkki Euroopa tsentraliseeritud reguleeriv asutus, mis sarnaneks samalaadsele asutusele panganduse valdkonnas, kujutaks endast arvatavasti kiireimat ja otseseimat teed elektrooniliste sidevõrkude siseturu väljaarendamisele, võib ka juhtuda, et praegu riiklike reguleerivate asutuste pakutava a ja hinnangute kadumine tooks teatavatele riikidele kahju ning riikide vastuseis võib siseturu väljaarendamise protsessi pigem aeglustada.

    4.3.5

    Hetkel oleks parim see, kui praegust detsentraliseeritud reguleerimise režiimi tugevdaks olemasolevate komitee ja poliitikaalaste nõuandestruktuuride komisjonipoolne intensiivsem kasutamine. Ühtses lähenemisviisis kokkuleppele jõudmine on parem kui üritada suruda kõigile peale ühte lahendust.

    4.3.6

    Kuigi see jääb õigusliku raamistiku ulatusest välja, on komitee mures, et rahvusvaheliste meediateenuste kättesaadavuse kiire kasv elektrooniliste sidevõrkude kaudu võib viia ebakvaliteetse meediasisu soovimatu vohamiseni. Komisjonil tuleks kaaluda võimalusi, kuidas ELi poliitika saaks toetada kvaliteetse meediasisu tootmist ja levitamist, ning eelkõige sellise meediasisu tootmist ja levitamist, mis austaks ELi rikkalikku kultuurilist mitmekesisust.

    4.4   Tarbijate õigused

    4.4.1

    Olemasolevad teenused muutuvad üha keerukamaks ning esile kerkivad uued üleeuroopalised teenused, mistõttu on oluline, et tarbijaid teavitataks piisavalt nende valikuvõimalustest. Konkureerivate pakkumiste kohta käiv asjakohane teave tuleb muuta tarbijatele kättesaadavaks, et tagada teenuste kvaliteet ja hindade läbipaistvus. Samuti tuleb tarbija õiguste alaseid õigusakte ajakohastada turu uue dünaamikaga toimetulemiseks. Komitee teeb ettepaneku, et riiklikke reguleerivaid asutusi tuleks innustada avaldama ühtlustatud kriteeriumitega veebipõhiseid vahendeid, et tarbijatel oleks lihtsam võrrelda konkureerivate teenuseosutajate elektroonilise side pakkumisi (teenuseid ja hindu).

    4.4.2

    Universaalteenuse direktiivi tuleb ajakohastada ning komisjoni ettepanek tutvustada järgmisel aastal rohelise raamatu aruteludokumenti on teretulnud. Siiski on oluline, et vähemarenenud piirkondades elavad kodanikud ei satuks praegusest veelgi ebasoodsamasse olukorda, kui domineerivatel teenusepakkujatel ei ole enam universaalteenuse osutamise kohustust. Digitaalse lõhe küsimus muutub veelgi pakilisemaks juhul, kui uued ärimudelid soodustavad veebitelevisiooniteenuste kasvu kodanikele, kellel on kiire lairibaühendus.

    4.4.3

    Juhul kui otsustatakse, et universaalteenuse osutamise kohustus ei ole enam õiglane või praktiline viisi, millega tagada elementaarsete 21. sajandi elektrooniliste sideteenuste, näiteks lairibaühenduse osutamine, tuleb leida alternatiivseid rahastamismehhanisme — võib-olla ELi struktuurifondidest —, et ületada digitaalne lõhe.

    4.5   Turvalisus

    4.5.1

    Komitee viitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele dokumendi KOM(2006) 251 kohta teemal “Turvalise infoühiskonna strateegia ”ning komitee üleskutsele integreeritud infoturbestrateegia kujundamise kohta, mis ühendaks Euroopa algatusi.

    4.5.2

    Elektrooniliste sidevõrkude turvalisuse rikkumised kahandavad oluliselt tarbijate usaldust teenuste vastu ning teenuste kasutamise määra. Lisaks võivad turvanõuete rikkumised ohustada ELi kodanike eraelu puutumatuse õigust. Äärmiselt oluline on, et komisjon tegutseks jõuliselt võrkude turvalisuse ja kodanike õiguse kaitsmise nimel. Komitee tervitab raamistiku läbivaatamisel väljapakutud meetmeid kõnealuste mureküsimuste lahendamiseks.

    4.5.3

    Elektrooniliste sidevõrkude turvalisus mängib infotehnoloogiate ja -teenuste kasutuselevõtu ja levimise suhtes peamist rolli. Üle kogu ELi tuleb rakendada karme karistusi, et sellealased kuriteod ei kahandaks tarbijate usaldust ega takistaks infoühiskonna arengut. Komitee kutsub komisjoni üles riiklike reguleerivate asutustega koostööd tegema, et kujundada kogu ühendust hõlmav karistusrežiim elektroonilise side turvanõuete rikkumisega seotud kuritegude puhuks. Tähelepanu tuleks pöörata ka mehhanismidele, mis lihtsustaksid tarbijate jaoks õigust kuritegude toimepanijad kohtusse kaevata.

    4.5.4

    Lisaks ELi piires toime pandud turvanõuete rikkumistele satub Euroopa võrkude ja kodanike turvalisus ka välispool ELi asuvate isikute igapäevaste rünnakute ohvriks. Nende rünnakute toimepanijate tuvastamiseks tuleks teha kõik võimalik, sealhulgas võtta tekitatud kahjude eest vastutusele riigid, kust rünnakud on tehtud.

    Brüssel, 11. jaanuar 2007

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Dimitris DIMITRIADIS


    (1)  Direktiivid 2002/19/EÜ, 2002/20/EÜ, 2002/21/EÜ, 2002/22/EÜ (EÜT L 108, 24.4.2002, lk. 7) ja 2002/58/EÜ (EÜT L 201, 31.7.2002, lk. 37).

    (2)  SEK(2006) 816.

    (3)  SEK(2006) 817.

    (4)  KOM(2005) 24, 2.2.2005.

    (5)  Kaubandusliku sisuga teenuseid, näiteks infoühiskonna teenused ja ringhääling, mida võidakse osutada edastamise infrastruktuuride kaudu, reguleerivad teised ühenduse vahendid (näiteks e-kaubanduse direktiiv 2003/31/EÜ ning piirideta televisiooni direktiiv 89/552/EMÜ). Infoühiskonna teenused on määratletud direktiivis 2000/31/EÜ, milles sätestatakse tehniliste standardite ja määruste valdkonna teabe pakkumise kord kui “igasugune teenus, mis tavaliselt on tasuline, vahemaa tagant pakutav, elektroonilisel teel osutatav andmete töötlemiseks ja säilitamiseks ning kättesaadav teenuse saaja individuaalsel nõudmisel” (artikkel 1).

    (6)  KOM(2003) 784 lõplik.

    (7)  KOM(2006) 68, 2.2.2006.

    (8)  Vastustega saab tutvuda aadressil:

    http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/info_centre/documentation/public_consult/review/index_en.htm.

    (9)  Otsuses 676/2002/EÜ raadiospektri kohta nähakse ette spektri kasutamise tingimuste tehniline ühtlustamine (raadiospektrikomitee kaudu); pakutakse strateegilisi nõuandeid raadiospektripoliitika osas raadiospektripoliitika rühma kaudu.

    (10)  Vt allmärkus 6.

    (11)  London Economics koostöös PricewaterhouseCoopersiga: uurimus Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadile teemal “Elektrooniliste sidevõrkude õigusliku raamistiku hindamine — majanduskasv ja investeeringud ELi e-side sektoris ”(avaldamata).

    (12)  Vt vastavasisulist komisjoni töödokumenti, 2. osa.

    (13)  KOM(2005) 411, 6.9.2005.

    (14)  SEK(2006) 816.

    (15)  KOM(2005) 229 lõplik, vt

    http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/i2010/index_en.htm.

    (16)  Sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused teemadel:

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “E-kaubanduse poliitika kohandamine muutuvas keskkonnas”: Go Digital “algatuse õppetunnid ja eelseisvad väljakutsed ”— ELT C 108, 30.4.2004, lk 23.

    “Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm edendamaks Interneti ja uute võrgupõhiste tehnoloogiate turvalisemat kasutamist ”— ELT C 157, 28.6.2005, lk 136.

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Euroopa kiire ühendamine: viimased arengud elektroonilise side sektoris ”— ELT C 120, 20.5.2005, lk 22.

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “i2010 — majanduskasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond ”EÜT C 110, 9.5.2006 lk 83.

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — “E-juurepääs ”— ELT C 110, 9.5.2006, lk 26.

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — “Lairibaühenduse lõhe ületamine ”— CESE 1181/2006.

    Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: “Turvalise infoühiskonna strateegia — dialoog, partnerlus ja aktiivne osalemine ”— R/CESE 1474/2006 (koostamisel).

    (17)  KOM(2005) 203 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul.

    (18)  Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele — “Lairibaühenduse lõhe ületamine ”— CESE 1881/2006.

    (19)  Sealhulgas “Elektrooniliste sidevõrkude reguleerimise järgmiste sammude ettevalmistamine: analüüs ”(2006); “Elektrooniliste sidevõrkude õigusliku raamistiku hindamine — majanduskasv ja investeeringud ELi e-side sektoris ”— London Economics koostöös PricewaterhouseCoopers'iga (2006).


    Top