28.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 97/21

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veendumuse kohaselt on teabeturve ettevõtete, haldusorganite, riigi- ja eraasutuste ning eraisikute jaoks üha suurenev probleem.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ühineb põhiosas uut strateegiat nõudvate analüüside ja argumentidega, et parandada võrgu- ja teabeturvet ning tõkestada rünnakuid ja sissetungimised, mis ei tunne riigipiire.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et komisjon peaks tegema veel jõupingutusi, et jõustada uuenduslik ja kooskõlastatud strateegia, milles arvestatakse nähtuse ulatust ja selle mõju majandusele ja eraelule.

1.3.1

Lisaks juhib komitee tähelepanu asjaolule, et komisjon võttis hiljuti vastu teatise teabeturbe kohta ning lähitulevikus avaldatakse samal teemal veel üks dokument. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jätab endale õiguse koostada tulevikus ulatuslikum arvamus, milles võetakse arvesse kõiki teatiseid.

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et teabeturbe aspekti ei tohi mitte mingil juhul lahutada andmekaitse tõhustamisest ja vabaduste kaitsest, mis on tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küsib, milline on kõnealuse ettepaneku lisaväärtus praeguses olukorras võrreldes 2001. aastal vastu võetud tervikliku lähenemisviisiga, mille eesmärk oli sama kui nüüd esitatud teatisel (1).

1.5.1

Ettepanekule lisatud mõjuhinnang (2) on 2001. aasta olukorraga võrreldes mitmes punktis samm paremuse pool, kuid see on avaldatud vaid ühes keeles ning seetõttu mõistetamatu paljudele Euroopa kodanikele, kes kujundavad oma arvamuse ühenduse keeltes kättesaadava ametliku dokumendi järgi.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tuletab meelde 2005. aastal Tuneesias toimunud infoühiskonda käsitleva tippkohtumise järeldusi, mis võeti vastu ÜRO peaassambleel 27. märtsil 2006:

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et dünaamiline ja terviklik ühenduse strateegias peaks lisaks dialoogile, partnerlusele ja aktiivsele osalemisele hõlmama järgmist:

1.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et ühenduse dünaamilise ja tervikliku strateegia tagamiseks on vaja eraldada vastavad eelarvevahendid ning kavandada ühenduse tasandil koostöö parandamise algatusi ja meetmeid, mis võimaldaks Euroopa Liidul maailmaga ühtselt platvormilt suhelda.

2.1

Infoühiskonna turvalisus on peamine proovikivi sidevõrkude ja -teenuste usaldusväärsuse ja kindluse tagamisel, sest need on majanduse ja ühiskonna arengu otsustavad tegurid.

2.2

Teabevõrke ja -süsteeme tuleb kaitsta, et säilitada konkurentsivõime ja kaubeldavus, tagada elektroonilise side terviklikkus ja järjepidevus, hoida ära pettusi ja tagada eraelu õiguslik kaitse.

2.3

Elektrooniline side ja sellega seotud teenused on kogu telekommunikatsioonisektori suurim segment: 2004. aastal kasutas 90 % Euroopa ettevõtetest aktiivselt Internetti ja 65 % töötas välja oma veebilehe, samal ajal kui arvestuste alusel kasutab ligikaudu pool Euroopa elanikest korrapäraselt Internetti ja 25 % majapidamistest kasutab püsivalt lairibaühendust (5).

2.4

Investeeringute arengut silmas pidades on turvalisuse heaks tehtavate kulutuste maht ainult 5-13 % kõikidest infotehnoloogiasse tehtavatest investeeringutest. See protsendimäär on liiga väike. Viimaste uuringute kohaselt on keskmiselt 30 protokollist, mida võtmestruktuurid jagavad, 23 vastuvõtlikud multiprotokolli rünnetele (6). Hinnangute kohaselt saadetakse iga päev keskmiselt 25 miljonit elektroonilist rämpspostisõnumit (7) ja seetõttu tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni hiljutist ettepanekut kõnealuse teema kohta.

2.5

Arvutiviiruste (8), ussviiruste (9) ja nuhkvara (10) kiire levik on toimunud paralleelselt elektroonilise side süsteemide ja võrkude kiire arenguga. Need muutusid üha keerukamaks ja samal ajal üha haavatavamaks, seda ka multimeedia, mobiiltelefonide ja GRIDi teabevara (11) süsteemide ühtluse tõttu: väljapressimisjuhtumid, mille käigus kasutati hajutatud teenusetõkestamise ründeid, identiteedi vargus internetis, andmepüük (12), piraatlus (13) jne, on proovikivid infoühiskonna turvalisusele, mida Euroopa Ühendus käsitles kolme alljärgneva sekkumistelje alusel 2001. aasta teatises (14) (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud teatise kohta ka arvamuse (15)):

2.6

Infotehnoloogiavastaste rünnete kindlakstegemine, tuvastamine ja ennetamine võrgusüsteemi raames on proovikivi sobivate lahenduste otsimisel, sest konfiguratsioonid muutuvad pidevalt, võrguprotokollid ning pakutavad ja arendatavad teenused on mitmekesised ja asünkroonsed ründevormid on äärmiselt keerukad (16).

2.7

Kahjuks alahinnatakse riske ja turvakultuuri arendamisele pööratakse vähe tähelepanu, sest investeeringute tulusus on turvavaldkonnas vaevumärgatav ja kasutajate omavastutus nõrgalt välja kujunenud.

3.1

Turvalise infoühiskonna strateegiat (17) käsitleva teatisega tahab komisjon parandada teabeturvet dünaamilise ja tervikliku strateegia kaudu järgmistel alustel:

3.2

Lisaks sätestatakse teatises, et ENISA loob usaldusväärse partnerluse, et töötada välja asjakohane raamistik turvaintsidente, tarbijate usaldust ja turvatööstuse suundumusi käsitlevate andmete kogumiseks:

ja rajab mitmekeelse ELi portaali, mis annab teavet ja hoiatab riskide eest erasektori, liikmesriikide ja teadlaste strateegilise partnerluse huvides.

3.2.1

Lisaks sätestatakse teatises asjahuviliste ringkondade suurem vastutus turvavaldkonna vajaduste ja riskide eest.

3.2.2

Rahvusvahelise koostöö osas kolmandate riikidega märgib komisjon, et “võrgu- ja teabeturbe globaalne ulatus sunnib komisjoni suurendama pingutusi võrgu- ja teabeturbealase ülemaailmse koostöö edendamisel nii rahvusvahelisel kui liikmesriikidega kooskõlastamise tasandil” (18). Kahjuks ei kajastu see soovitus dialoogi, partnerluse ja aktiivse osalemise meetmete puhul.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub piiranguteta analüüside ja kaalutlustega tervikliku ja dünaamilise Euroopa strateegia loomiseks võrgu- ja teabeturbe eesmärgil, sest peab turvaküsimust oluliseks, et soodustada positiivset suhtumist infotehnoloogiasse ja suurendada usaldust viimatinimetatu vastu. Komitee seisukohad on kajastatud arvukates arvamustes (19).

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kinnitab taas (20), et “Internet ja uued võrgupõhised sidetehnoloogiad (näiteks mobiiltelefonid ja multimeediafunktsioonidega pihuarvutid, mis on laialt levimas) … on komitee arvates teadmistepõhise majanduse, e-majanduse ja e-valitsuse arengu peamiseks vahendiks”.

4.2.1

Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks kõnealune dünaamiline ja terviklik strateegia tuginema kõiki osapooli hõlmavale avatud ja integreerivale dialoogile ning sidusrühmade, eelkõige kasutajate partnerlusele, ning nende aktiivsele osalemisele. Komitee on seisukohal, et lähenemine peaks olema veelgi laiem.

4.2.2

Kõnealust hoiakut rõhutati varasemates arvamustes: “Et olla tõhus, peab see võitlus puudutama samuti otseselt kõiki Interneti kasutajaid, keda tuleb koolitada ja teavitada ettevaatusabinõudest ja vahenditest, mida kasutada selleks, et varustada ennast selliste ohtlike või ebasoovitavate materjalide vastuvõtmise vastu, ja et mitte lasta end kasutada selliste materjalide edastamiseks. Tegevuskava teavitamise ja koolituse osa peaks komitee arvamuse kohaselt omistama prioriteetse tähtsuse kasutajate kaasamisele” (21).

4.2.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse kohaselt tuleb kasutajad ja kodanikud kaasata aga sellisel viisil, et vajalik teabe- ja võrgukaitse oleks kooskõlas kodanike õiguste ja kasutajate õigusega turvalisele juurdepääsule ja taskukohastele hindadele.

4.2.4

Meeles tuleb pidada, et teabeturve nõuab tarbijatelt kulutusi, seda ka takistuste kõrvaldamisele või vältimisele kulutatud aja mõttes. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et juba arvuti soetamisel peaks sellega kohustuslikus korras olema kaasas viirustõrjesüsteem. Kasutaja saaks valida, kas ta soovib seda sisse või välja lülitada, kuid süsteem peaks arvutis kohe alguses olema.

4.3.1

Lisaks peaks EL seadma Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates auahnemad eesmärgid, kutsuma ellu uuendusliku, tervikliku ja dünaamilise strateegia ja esitama uued algatused, nagu näiteks:

4.3.2

EMSK soovitab luua peadirektoraatide vahelise info- ja sidetehnoloogia turvapunkti (23). Turvapunkt võimaldaks:

4.4.1

EMSK peab väga oluliseks ka Euroopa võrgu- ja teabeturbevõrgustiku loomist, mille kaudu on võimalik läbi viia küsitlusi, uuringuid ja töötubasid turvamehhanismide ja nende koostalitlusvõime, arenenud kodeerimise ja eraelu kaitse kohta.

4.4.2

EMSK usub, et Euroopa teadustegevuse rolli saaks selles väga tundlikus sektoris optimeerida alljärgnevate programmide kasuliku sünteesiga:

4.4.3

Nendele ideedele võiks lisada veel Euroopa arvutiturbe päeva sisseviimise; selle päeva raames korraldataks koolides riiklikke hariduskampaaniaid ja kodanikele suunatud teabekampaaniaid teabekaitsemeetodite kohta arvutites. See oleks loomulikult lisa teabele tehnoloogilise progressi kohta arvutite üha muutuvas valdkonnas.

4.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt rõhutanud järgmist: “Digitaalsete tehingute tajutav turvalisus ja usaldusväärsus määrab selle, kui kiiresti suudavad ettevõtted info- ja sidetehnoloogiat oma tegevuses kasutusele võtta. Tarbija valmisolekut anda mõnel veebilehel oma krediitkaardi number mõjutab see, kuivõrd turvalisena tarbija seda toimingut tajub.” (26)

4.4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et sektori tohutut kasvupotentsiaali arvestades on vaja võtta erimeetmeid ja kohandada olemasolevad meetmed uute suundumustega. Euroopa teabeturbe algatused peavad olema kooskõlas tervikliku strateegiaga, kõrvaldades eri sektorite vahelised piirid ning tagades info- ja sidetehnoloogia ühtlase ja turvalise leviku ühiskonnas.

4.4.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et mitmed olulised strateegiad, kaasa arvatud siin käsitletav, edenevad liiga aeglaselt bürokraatlike ja kultuuriliste takistuste tõttu, mida liikmesriigid seavad olulistele ühenduse tasandil langetatavatele otsustele.

4.4.7

Samuti leiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, et ühenduse eraldatud ressursid ei ole piisavad mitmete kiireloomuliste projektide elluviimiseks; nimetatud projektid saavad anda globaliseerumisest tulenevatele uutele probleemidele konkreetseid vastuseid vaid siis, kui need viiakse ellu ühenduse tasandil.

4.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teab, et liikmesriigid on tehnoloogilised turvameetmed ja turvajuhtimise meetodid välja töötanud enda vajadusi arvestades ja keskenduvad sealjuures eri aspektidele. Seetõttu on raske leida turvaprobleemidele ühemõttelist ja tõhusat vastust. Kui välja arvata mõned haldusvõrgud, siis puudub liikmesriikide vahel süstemaatiline piiriülene koostöö, kuigi turvaküsimusi ei ole liikmesriikidel võimalik eraldi lahendada.

4.5.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juhib siiski tähelepanu, et nõukogu on raamotsusega 2005/222/JSK loonud kohtute ja muude pädevate asutuste koostöö raamistiku, et tagada eri riikide karistusõiguse sätete kohandamise teel liikmesriikide ühtne lähenemisviis järgmistele teabesüsteemide ründeid käsitlevatele aspektidele:

4.5.3

Lisaks on raamotsuses esitatud kriteeriumid juriidiliste isikute vastutuse tuvastamiseks ning nimetatud sanktsioonid, mida on võimalik vastutuse tuvastamise korral kohaldada.

4.5.4

Dialoogi osas liikmesriikide asutustega toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni ettepanekut, et kõnealused asutused peavad teostama riigi teabevõrkude ja -süsteemide turbe alaste tegevuspõhimõtete (sealhulgas avaliku sektori konkreetsete tegevuspõhimõtete) võrdleva hindamise. See ettepanek esitati EMSK 2001. aasta arvamuses (27).

4.6.1

Teabeturbetööstus peab tõhusal viisil tagama, et tema paigaldiste materiaalsel järelevalvel ja side kodeerimisel kasutatakse vahendeid, mis vastavad tehnika arengu tasemele, et kaitsta klientide õigust eraelule ja konfidentsiaalsusele (28).

4.6.2

Teadlikkuse suurendamise meetme osas peab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esmatähtsaks tõelise turvakultuuri loomist, mis on täielikult kooskõlas teabe-, side- ja sõnavabadusega. Paljud kasutajad ei ole kõikidest arvutipiraatluse turvariskidest teadlikudki, samal ajal kui paljud operaatorid, müüjad või teenuseosutajad ei suuda hinnata, kas ja millises ulatuses esineb süsteemis nõrku kohti.

4.6.3

Eraelu ja isikuandmete kaitse on esmatähtsad eesmärgid, tarbijatel on aga ka õigus tõeliselt tõhusale kaitsele isikuandmete kuritarvitamise eest eriliste nuhkprogrammide abil (nuhkvara ja nn veebilutikad) või muul viisil. Samuti tuleb asuda tõhusalt tõkestama rämpsposti (29) (laiaulatuslik soovimatute sõnumite saatmine), mis nende kuritarvitustega sageli kaasneb. Seesugused sekkumised kahjustavad asjaomaseid isikuid (30).

4.7.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ulatuslikumat ja tõhusamat osalemist teadlikkuse suurendamise meetme võtmisel, aga samuti ja eelkõige operaatorite ja kasutajate teavitamise ja koolitamise meetmete puhul, nagu rõhutati juba komitee hiljuti esitatud arvamuses (31) üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamise kohta.

4.7.2

Iga asjahuviliste ringkondade rühma omavastutuse suurendamise meetmete osas on siinkohal ilmselt rangelt kinni peetud subsidiaarsuse põhimõttest. Nimetatud meetmete teostamine vastavalt eripädevustele on tõepoolest liikmesriikide ja erasektori ülesanne.

4.7.3

ENISA peaks saama Euroopa võrgu- ja teabeturbevõrgustikult abi, et korraldada ühist tegevust; samuti peaks ENISA kasutama ELi mitmekeelset ohtudest teavitavat veebiportaali selleks, et edastada igas vanuses erakasutajatele ja VKEdele arusaadavas sõnastuses personaliseeritud ja interaktiivset teavet.

—

EMSK arvamus “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv andmete säilitamise kohta, mida on töödeldud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutamisel, ja millega muudetakse direktiivi 2002/58/EÜ”.— ELT C 69, 21.3.2006, lk 16

—

EMSK arvamus “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele: i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest.” — ELT C 110, 9.5.2006, lk 83

—

EMSK arvamus “Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega luuakse ühenduse mitmeaastane programm, edendamaks Interneti ja uute võrgupõhiste tehnoloogiate turvalisemat kasutamist”. ELT C 157, 28.6.2005, lk 136

—

EMSK arvamus “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele võrgu- ja infoturbe kohta: ettepanek Euroopa lähenemisviisi kohta ”— EÜT C 48, 21.1.1002, lk 33.