Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52006IE1167

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Valgevene kodanikuühiskond .

    ELT C 318, 23.12.2006, p. 123–127 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    23.12.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 318/123


    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Valgevene kodanikuühiskond”.

    (2006/C 318/23)

    14. juulil 2005 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada arvamuse järgmises küsimuses: Valgevene kodanikuühiskond.

    Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava välissuhete sektsiooni arvamus võeti vastu 19. juulil 2006. Raportöör oli hr STULÍK.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 429. istungjärgul 13.—14. septembril 2006 (14. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 146, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 5.

    1.   Arvamuse põhipunktid

    1.1

    Käesoleva omaalgatusliku arvamusega soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) väljendada oma toetust, solidaarsust ja sümpaatiat kõigi Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, ühinemisvabaduse ja sõnavabaduse st Euroopa Liidu põhiväärtuste kehtestamise nimel.

    1.2

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab eelkõige oma moraalset toetust kodanikuühiskonna organisatsioonidele nagu valitsusväliste inimõiguste kaitse eest seisvatele organisatsioonide, mis jälgivad demokraatia ja õigusriigi arengut, sõltumatud noorteorganisatsioonid, sõltumatud ühendused, tööandjate ja ettevõtjate ning vabade ametiühingute sõltumatud ühingud, kes tegutsevad demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja Euroopa Liidu põhiväärtuste kehtestamise nimel Valgevenes.

    1.3

    Otsestel isiklikel kontaktidel, mis võivad kujuneda eelkõige noortevahetuseks, on oluline roll kontaktide puhul Valgevene kodanikuühiskonnaga. Toetamaks ja tõhustamaks kõnealuseid kontakte on hädavajalik, et Euroopa Liit ja liikmesriigid kohaldaksid Valgevene kodanike suhtes avatud viisapoliitikat.

    1.4

    Euroopa Liit tervikuna peaks töötama selle nimel, et luua adekvaatne, arusaadav ja eesmärgistatud teabepoliitika ning strateegia, mis selgitaks valgevenelastele Euroopa Liidu toimimist ja põhiväärtusi.

    1.5

    Kui EL kavatseb toetada rahaliselt Valgevene kodanikuühiskonda, siis on hädavajalik, et kõnealune toetus oleks asjakohane ja paindlik ning jõuaks tegelike abivajajateni.

    1.6

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone üles kasutama Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonide toetusstrateegia väljatöötamisel uute liikmesriikide kodanikuühiskonna kogemusi ja oskusteavet ülemineku küsimuses.

    2.   Üldsissejuhatus

    2.1

    Käesoleva omaalgatusliku arvamusega soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) väljendada oma toetust, solidaarsust ja sümpaatiat kõigi Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tegutsevad demokraatia, inimõiguste, õigusriigi, ühinemisvabaduse ja sõnavabaduse st Euroopa Liidu põhiväärtuste kehtestamise nimel.

    2.2

    EMSK jaoks on väga oluline sellise autentse Valgevene kodanikuühiskonna olemasolule, kus puudub igasugune kontroll — tingimus, mis on vajalik pikaajalise stabiliseerimisprotsessi ja demokraatia arengu jaoks Valgevenes.

    2.3

    EMSK väljendab oma täielikku vastuseisu Valgevene haldusasutuste, riigiorganite ja ametivõimude poolt rakendatud meetmetele, mida iseloomustavad läbipaistvuse puudumine ja pettused ning mille eesmärgiks oli läbi viia 19. märtsi 2006. aasta presidendivalimised. EMSK on vastu protsessile, mille käivitasid poliitilised vastutajad demokraatlike aktivistide ja valitsusväliste organisatsioonide liikmete vastu, kes soovisid üksnes teostada oma kodanikuõigusi ja jälgida presidendivalimisi ning kes on viimasel ajal olnud erakordselt ebaõiglaste süüdistuste märklauaks (valitsusvälise organisatsiooni “Partnerlus” liikmed).

    2.4

    EMSK märgib, et ELi naaberriigis Valgevenes kasutatakse poliitilistel põhjustel kodanike vastu suunatud vägivalda, põhiõigused trambitakse jalge alla ning kehtivaid inimõiguste alaseid rahvusvahelisi lepinguid ja konventsioone eiratakse. Selline olukord on vastuvõetamatu ELi 25 liikmesriigi organiseeritud kodanikuühiskonna jaoks.

    2.5

    EMSK märgib oma lahkarvamust ja keeldub tunnistamast olukorda, kus kodanikuühiskonna organisatsioone, kes on riigi omavoli vastu, kiusatakse taga ja kriminaliseeritakse.

    2.6

    EMSK käesoleva omaalgatusliku arvamuse eesmärk on teha ELi institutsioonidele ettepanek uue lähenemise kohta Valgevene suhtes ning kõnealuse maa kodanikuühiskonnale antava toetuse kohta. ELi strateegia, mille eesmärk on toetada Valgevene kodanikuühiskonda ning mis tuleb lisada keskpika perioodi eesmärkide hulka, peab olema konkreetne, elluviidav ja jätkusuutlik, seda eriti praegusel hetkel, mil seoses äsjatoimunud presidendivalimistega rahvusvahelise üldsuse tähelepanu Valgevene vastu kaduma hakkab.

    2.7

    Käesoleva arvamuse eesmärk on samuti Valgevenes valitseva olukorra parem tutvustamine Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning suurendada nende huvi Valgevene partnerite saatuse ja nende ees seisvate probleemide vastu, koostada tegevuskava ning avada tee nende vastastikuse koostöö jaoks.

    3.   Valgevene kodanikuühiskonna olukord

    3.1

    Esimesel pilgul võib tunduda, et kodanikuühiskonna organisatsioonide formaalse olemasolu jaoks vajalik õigusraamistik on piisav ning kooskõlas kaasaegse ühiskonna normidega. Valgevene õigusraamistiku probleem peitub selle üksikasjalikus tõlgenduses ning kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimisele ja toimimisele kunstlike takistuste loomises. Praktikas on olukord selline, et kõnealune õigusraamistik võimaldab leida ettekäändeid võimuloleva valitsuse jaoks tülikate kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimisest keeldumiseks.

    3.2

    Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonidele on, nagu kõigis autoritaarse või totalitaarse režiimiga maades, iseloomulik jaotumine ametlikeks organisatsioonideks ja organisatsioonideks, mis toimivad parimal juhul legaalselt, raskustega võideldes, või poollegaalselt või isegi ebaseaduslikult. Valgevene administratsioon politiseerib kõnealused organisatsioonid ning ühendab need poliitilise opositsiooniga. Tuleb siiski märkida, et kodanike õigus vabalt ühineda, kaitsmaks oma erihuvisid ja avalikke huvisid, on üks põhiõigusi ja Euroopa Liidu väärtushinnanguid. Kodanikuühiskonna ja ametliku poliitilise võimu vahelised konfliktsituatsioonid on ka Euroopa Liidu riikides sagedased ja tavalised. Vanades demokraatlikes ühiskondades ei nõrgenda sellised konfliktid kõnealuste organisatsioonide õiguspärasust, vaid on avaliku arvamuse jaoks vahendiks avalikkuse kaasamiseks ja teostada järelvalvet ühiskondliku elu korraldamise üle.

    3.3

    Valgevenes on arvukalt ametlikke organisatsioone, mis on valitsevale korrale truud või mida riik otseselt kontrollib või juhib. Ametivõimud nimetavad kõnealuseid organisatsioone Valgevene kodanikuühiskonnaks (1). Teisalt esineb valitseva riigikorra suhtes kriitilisi kodanikuühiskonna organisatsioone, keda arvamuste avaldamise eest karistatakse ja kelle tegevust peetakse seetõttu ebaseaduslikuks.

    3.4

    Valgevenes tegutseb ka mitteametlikke organisatsioone või kodanikeühendusi, mida peaks samuti kodanikuühiskonna hulka lugema. Neil aktiivsetel ja teadlikel kodanikerühmadel on aga oma tegevuse tõttu võimatu saada ametlikeks organisatsioonideks ning seega peavad nad tegutsema mitteametlikult. Sel moel organiseerunud inimesi kiusatakse taga, kaevatakse kohtusse ja nad kaotavad oma töökoha või õiguse õppida. On oluline leida vahendeid, et aidata neid mitteametlikke rühmitusi, mis moodustavad siiski sageli Valgevene sõltumatu kodanikuühiskonna tuumiku.

    3.5

    Sarnaselt jätkavad oma tegevust mitmed kodanikuühiskonna organisatsioonid, vaatamata sellele, et Valgevene ametivõimud on nende ametlikust taasregistreerimisest mõttetutel, väiklastel ja absurdsetel põhjustel keeldunud, et neid häirivaid organisatsioone likvideerida. Tegemist on eelkõige valitsusväliste inimõiguste kaitse eest seisvate organisatsioonidega, mis jälgivad demokraatia ja õigusriigi arengut, sõltumatute noorteorganisatsioonide, sõltumatute ühenduste, tööandjate ja ettevõtjate ning vabade ametiühingute sõltumatute ühingutega. Kõnealused organisatsioonid ei saa oma tegevust jätkata ametlikult tunnustatud õigussubjektidena.

    3.6

    Vaatamata sellele, et Valgevenes on üle 2500 valitsusvälise organisatsiooni (2), langeb ühiskonnaprobleemidega kasvõi marginaalseltki tegelevate sõltumatute organisatsioonide arv, seda tagakiusamiste, ametivõimude sekkumise või taasregistreerimisel nõutavate uute tingimuste täitmiskohustuse tõttu. Näiteks inimõiguste vallas üks viimastest ametlikult tegutsevatest organisatsioonidest on Helsinki Komitee, millele riiklikud institutsioonid viimasel ajal üha tugevamat survet avaldavad.

    3.7

    Ettevõtjate, töösturite ja tööandjate sõltumatute ühingute ja ühenduste sektoris on vaid mõned väikesed organisatsioonid (näiteks “Perspektyva”), kuid nende liikmed satuvad sageli arreteerimiste ohvreiks või esitatakse nende kohta kõikvõimalikke valesüüdistusi.

    3.8

    Ametiühingu organisatsioonide seas võib leida nii ametlikke ametiühingu organisatsioone (Valgevene Ametiühingute Föderatsiooni — FTUB — liikmed) kui ka sõltumatute ametiühingute liikumist, mis kannab nimetust Valgevene Demokraatlike Ametiühingute Kongress. Õigust ühinemisvabadusele ja sõltumatute ametiühingute liikmete õigusi rikutakse siiski pidevalt. Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni (ICFTU) ja Ülemaailmse Töökonföderatsiooni (WCL) hiljuti Euroopa Komisjonile edastatud üleskutses (3) toodi selgelt välja ühinemisvabaduse rikkumised Valgevenes.

    3.8.1

    Pikki aastaid tunneb Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) kahetsust ja mõistab hukka ametiühingute ja töötajate põhiõiguste süstemaatilise ja tõsise rikkumise ühinemisvabaduse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse vallas (konventsioonid 87 ja 98). ILO haldusnõukogu 2003. aastal rajatud uurimiskomisjon avaldas 2004. aastal aruande, milles mõistetakse hukka riigi sekkumine ametiühingute siseasjadesse ja ametiühingute vastased määrused ja seadused. Pärast aruande kinnitamist on ILO aktiivselt kritiseerinud valitsust, kes ei ole uurimiskomisjoni soovitusi rakendanud, või kui, siis üksnes osaliselt. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konverentsi äsjane 95. istung, mis toimus 2006. aasta juunis, manitses valitsust võtma konkreetseid meetmeid, viimaks soovitusi ellu nii, et tegelikke ja käegakatsutavaid edusamme oleks võimalik konstateerida 2006. aasta haldusnõukogu istungiks. Juhul kui kõnealuseid edusamme pole võimalik konstateerida, eeldab konverents, et ILO haldusnõukogul tuleb hakata läbi vaatama seda, kas vastavalt ILO põhikirjale on lisameetmete võtmine asjakohane. Kõnealused meetmed võiksid sisaldada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konverentsi soovitust liikmesriikidele, tööandjate föderatsioonidele ja ametiühingutele vaadata uuesti üle oma suhted Valgevenega.

    3.9

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab oma täit toetust Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kes tunnistavad Euroopa väärtusi ja kes oma töö ja tegevuse kaudu keelduvad seaduslikuks pidamast või toetamast autoritaarset riigikorda ega seo end viimasega vähimalgi moel. Komitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioone üles avaldama samasugust toetust (sh rahalist).

    3.10

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on muuhulgas teadlik, et tuleb pidada dialoogi ja suhelda ka nende organisatsioonidega, kelle tegevus või toimimisviis toetavad kehtivat autoritaarset riigikorda ja heidavad sellega varju Euroopa põhiväärtustele.

    3.11

    Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad otsima võimalusi (ka koostöös välismaiste partneritega), et ühiskonnas oma isoleeritusest välja tulla ja võita kodanike usaldus, näidates oma tegevuse tulemusi ja tähtsust ühiskonna jaoks.

    3.12

    Valgevene kodanikuühiskonna roll ja olukord on lisaks komplitseeritud ka seetõttu, et suur osa valgevenelastest tunnistab kohaliku poliitilise võimu legitiimsust ning avaldab sellele oma toetust. Samal ajal puudub kodanikuühiskonna organisatsioonidel avalikkuse tugev toetus ning võimul oleval valitsusel on õnnestunud eelkõige tänu oma teabepoliitikale näidata kõnealuseid organisatsioone Valgevene tavakodanike silmis negatiivses valguses.

    4.   Üldised tähelepanekud ELi Valgevene strateegia kohta

    4.1

    EMSK toetab üldjoontes Euroopa Komisjoni 28. mail 2004. aastal vastu võetud dokumenti teemal “Riikliku strateegia dokument, riiklik soovituskava Valgevenele, 2005-2006”. EMSK huvi ja toetus keskenduvad eelkõige neile punktidele soovituskavas, mis käsitlevad ELi toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. EMSK teeb ettepaneku, et komitee kaasataks aktiivselt aruteludesse, millises vormis kõnealust tuge pakkuda.

    4.2

    Lisaks loodab komitee, et Euroopa Komisjon esitab sarnase kava ka kaugemaks perioodiks, kuna hulk Valgevene organisatsioone ootavad Euroopa Liidu poolt senisest suuremat kaasatust inimõiguste ja demokraatia eest võitlemisse nende riigis. Asjaomased projektid ja kavad motiveerivad ja kannustavad Valgevene ühiskonda.

    4.3

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib, et autoritaarse riigikorra muutmiseks, mis püüab jätta muljet, nagu oleks olukord riigis kontrolli all, tuleb toetada igapäevaseid tegevusi ja seda sageli läbi täiendavate poliitiliste sammude. See puudutab eelkõige Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioone. Olukorras, kus isegi mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonide tegevust piiratakse, muutub ka nende töö poliitiliseks.

    4.4

    Euroopa Liidu ja tema liikmesriigid peavad oma tegevusi Valgevene suhtes tõhustama ja kooskõlastama ning ühtlustama kodanikuühiskonda toetavat strateegiat nii omavahel kui teiste rahvusvaheliste rahastajatega (fondid, kolmandate riikide valitsused).

    4.5

    Võimalikke poolt- ja vastuargumente majanduslike ja muude sanktsioonide rakendamisele peab analüüsima äärmiselt hoolikalt. Kuna president Lukašenko riigikord kontrollib peaaegu kogu meediat, ei ole just raske ELi kujutada Valgevene kodanikele (eriti neile, kes elavad väljaspool pealinna Minskit) kui vaenulikku institutsiooni, vähendades sel moel Euroopa suuna valiku atraktiivsust Valgevene poliitilise ja majandusliku tuleviku jaoks.

    4.6

    Tuleb eristada neid sanktsioone, mis mõjutavad elanikkonda otseselt ja neid, mis puudutavad vaid kohapealseid võimuesindajaid. Sanktsioonide seadmisel tuleb nende sõnastamisel seda eristust kindlasti arvese võtta. Sanktsioonid ei tohiks otsest mõju avaldada Valgevene elanikkonnale. Sanktsioon ei tohiks mingil juhul kujutada endast Valgevene väljajätmist üldiste soodustuste süsteemist, kuna tegemist on soodsatel tingimustel juurdepääsuga Euroopa Liidu turule, mis rajaneb põhireeglite austamisel. Valgevene valitsusel on piisavalt aega ja võimalust parandada kriitilised kohad, mis on tekkinud ametiühingusse kuulumise õiguse rikkumise tagajärjel Valgevenes.

    4.7

    Kuigi Valgevene on ametlikult kaasatud Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikasse (ENP), pole praegustes tingimustes võimalik lubada Valgevenel täiel määral osa saada ENP eelistest. EMSK jagab komisjoni ja nõukogu seisukohta, mille kohaselt Valgevene integratsioon kõnealusesse programmi peaks olema võimalik siis, kui riigi võimud on selgelt väljendanud oma tahet austada demokraatlikke väärtusi ja õigusriigi toimimise põhimõtteid. Euroopa Komisjon peaks siiski koostama ka ühepoolse stsenaariumi (või koostöös kodanikuühiskonna esindajatega) Valgevene kiireks kaasamiseks Euroopa naabruspoliitikasse juhul, kui riigi majanduslik ja poliitiline olukord peaks oluliselt muutuma. Siin võib paralleeli tõmmata Slovakkiaga, kui see oli 1990ndatel aastatel Vladimír Mečiari valitsuse ajal kandidaatriik (4). ELi niisugune lähenemine ja paindlikkus Valgevene suhtes hoiaks riigi kodanikuühiskonna pidevalt mobiliseeritud ja pakuks sellele atraktiivse, alternatiivse Euroopa stsenaariumi.

    4.8

    Venemaa on ja jääb üheks võtmetegelaseks Valgevene arengus. Kuna Venemaa on kuulutatud ELi strateegiliseks partneriks, on dialoog kõnealuse riigi ja tema poliitikutega ning Venemaa kodanikuühiskonna esindajatega olukorra üle Valgevenes hädavajalik.

    5.   Valgevene kodanikuühiskonna probleemsed valdkonnad ja välja pakutud praktilised abinõud

    5.1

    Meediavabadus ja juurdepääs objektiivsele ning erapooletule teabele. Praegu on riigikord teabe osas praktiliselt monopoolses seisundis. Kodanikuühiskonnal puudub juurdepääs meediale ja ametlikele meedia- ja teabekanalitele. Suurem osa sõltumatuid ajalehti on ilmumise lõpetanud erinevatel põhjustel ning juurdepääs riiklikule võrgustikule on ülejäänud perioodikaväljaannete jaoks peaaegu võimatuks tehtud. Juurdepääs internetti, kui pealinn Minsk ja piirkondlikud keskused välja jätta, on piiratud ja kulukas. Euroopa Liit peaks seetõttu eelkõige tagama, toetama ja tugevdama sõltumatute teabeallikate pideva kättesaadavuse valgevenelastele ning tagama ka tsensuurivabade internetiserverite olemasolu. Toetada tuleb ka rohujuure tasandi algatusi interneti vallas.

    5.2

    ELi abi Valgevene kodanikuühiskonnale. Vaatamata ELi välja kuulutatud prioriteedile aidata kodanikuorganisatsioone Valgevenes, on veel mitmeid praktilisi ja ametlikke takistusi selle abi tegelikus kohaletoimetamises saajateni. Olemasolevad ühenduse rahastamismeetmed on äärmiselt keerukad, aeganõudvad ja kulukad. Tuleks kohandada olemasolevat finantsmäärust, et võimaldada palju paindlikumat rahastamist, mis on enam suunatud kasutajatele/finantsabi saajatele ning mitte üksnes ametlikult registreeritud valitsusvälistele organisatsioonidele vaid ka kodanikualgatustele, mis pole registreeritud, eelkõige vaenuliku keskkonnaga riikides. EMSK kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles hõlbustama olemasolevat rahastamise menetlust kodanikuühiskonna jaoks, tehes samal ajal finantsmäärusse ja selle rakendussätetesse uued muudatused. Et vajalik abi jõuaks sihtrühmadeni kohasel moel, võiks kasutada olemasolevaid Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke ja esindada Valgevene organisatsioone (sh neid, mis veel registreeritud ei ole) eelmainitud võrgustike kaudu.

    5.3

    EMSK tervitab komisjoni äsjast ettepanekut luua selgelt määratletud finantsinstrument/eraldiseisev finantsmäärus, eesmärgiga tõhustada demokraatiat ja inimõigusi kogu maailmas, ning mis oleks eelkõige keskendunud riikidele, kus põhiõigused on kõige suuremas ohus. EMSK loodab, et tal avaneb võimalus oma seisukoha avaldamiseks kõnealuse seadusandliku ettepaneku suhtes ja et viimase aluseks on eelkõige põhimõte, mis võimaldaks ligipääsu kõigile abivajajatele ja et kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid seda paindlikult kasutada.

    5.4

    Komitee toetab samuti Euroopa Parlamendis ja Euroopa mittetulunduslikes ühingutes hiljuti arutlusel olnud algatusi, mille eesmärk on rajada uus rahastamisvahend (Euroopa demokraatiafond/amet) Valgevenega sarnases olukorras olevate riikide demokraatlikele jõududele. Kõnealuse amet võimaldaks suunata hädavajalikku rahalist abi samuti neile organisatsioonidele, mil puudub ametlik staatus ja mille registreerimisest on ametivõimud keeldunud.

    5.5

    Valgevene demokraatliku tuleviku seisukohalt on hädavajalik ühendada demokraatlikud jõud ja sõltumatu kodanikuühiskond ning määratleda strateegilised suunised nende arenguks eelseisval valimistejärgsel perioodil.. EL peaks eelkõige keskenduma kõnealuste suuniste toetamisele, tehes koostööd teiste annetajate ja riikidega, kel on Valgevenes Euroopa Liiduga sarnased eesmärgid ja huvid.

    5.6

    Tuleb tagada, et nii Valgevene “vanadel” ja hästitoimivatel kui ka uutel ja alles loomisjärgus olevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja algatustel on võrdsed võimalused Euroopa Liidu ja Euroopa institutsioonide (mitte ainult rahalise) toetuse saamiseks.

    5.7

    Omavaheline teabevahetus. Euroopa Komisjoni esindus ei tegutse Valgevenes sarnaselt teiste riikidega, vaatamata ELile adresseeritud ametlikele taotlustele kõnealuse esinduse avamise kohta Minskis — taotlused, mida siiani pole arvesse võetud. Ka puudub Valgevenes euroinfokeskuste võrgustik. Peaaegu võimatu on pääseda ligi olulisele ja objektiivsele teabele ELi, selle töökorralduse, väärtushinnangute ja poliitikate kohta. Seega peaks mõtlema sellele, kuidas Valgevene kodanikke ELi suhtes paremini teavitada, nii et võimalik “Euroopa” tee paistaks riigi edasise arengu seisukohalt atraktiivsemana (5).

    5.8

    Euroopa Liit peaks välja töötama tervikliku teavitusstrateegia ja selgitama valgevene kodanikele Euroopa põhiväärtusi. Kuna ELi vea tõttu Euroopa Komisjoni esindus Valgevenes alati ei toimi, peaksid ELi liikmesriikide esindusorganid tegema koostööd Euroopa väärtuste levitamise heaks, näiteks Euroopa maja loomisega Minskis.

    5.9

    EMSK arvates oleks kasulik luua ametikoht ELi eriesindajale Valgevenes nagu teistegi piirkondade puhul. Kõnealused esindajad, kes on nimetatud ELi liikmesriikide poolt, teavitaksid ELi institutsioone praegusest olukorrast Valgevenes ja EL-Valgevene suhete arengust. ELi eriesindajate ülesandeks oleks liikmesriikide poolt Valgenes teostatava välispoliitika kooskõlastamine ning ettepanekute tegemine meetmete ja ELi Valgevene suhtes võetava ühisseisukoha kohta. Eriesindajad peaksid samuti jälgima püsivate kontaktide hoidmist Valgevene kodanikuühiskonna esindajatega ja demokraatliku opositsiooniga ning Valgevene ametlike organite ja institutsioonidega.

    5.10

    Samas peab aga tõdema, et ELi liikmesriikide teadmised ja teadlikkus kodanikuorganisatsioonide raskest olukorrast Valgevenes on puudulik ja erineb oluliselt liikmesriigiti.

    5.11

    Kontaktide hoidmine ELi ja Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel Tegelikult muudavad Valgevene ametivõimud kodanikuorganisatsioonide liikmete jaoks oma ELi partneritega kohtumise ja välismaale reisimise võimatuks või keeruliseks. Eriti problemaatilised on takistused noorte kohtumistele. Valgevene režiim takistab tihti tudengitel välismaal õppida ja valitsusvälistes organisatsioonides osaleda. Isiklikud kontaktid Valgevene ja ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel peaksid seetõttu olema ELi Valgevene-poliitika üks prioriteetidest. Mitte miski ei asenda isiklikke kontakte, eriti teabe ja kogemuste edasiandmisel ning moraalse toetuse pakkumisel. Samuti võiks EL rahastada noorte ja üliõpilaste vahetust, maksaks stipendiume ja kannaks praktikakulud, stimuleerimaks kodanikuühiskonna erinevate rühmade ühismeetmeid ning pakuks eesmärgistatud toetust arvamusekujundajatele.

    5.12

    EMSK avaldab oma sügavat rahulolematust ELi erinevate liikmesriikide praeguse viisapoliitika suhtes Valgevene kodanikele. Kuigi EL kinnitab ühelt poolt, et ta teeb pingutusi viisamenetluste lihtsustamiseks teatud kodanikurühmade puhul (sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate puhul), siis tegelikult võib märgata ELi riikidesse viisa taotlejate inimväärikuse silmnähtavat rikkumist ja alandamist. Pikkade viisamenetlustega, mis on viisataotlejate jaoks sageli alandavad ja väärikust solvavad, kaotavad ka väärtused, mida Euroopa Liit toetab ja millele ta tugineb, Valgevene kodanike silmis oma usutavust.. Selline olukord, nagu ka hiljutine viisade väljastamise halduskulude tõus piiravad oluliselt isiklikke kontakte, sealhulgas kontakte kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatega.

    5.13

    EMSK kutsub Euroopa institutsioone ja kõiki ELi liikmesriike üles vähendama nii palju kui võimalik bürokraatlikke, formaalseid ja mitteformaalseid takistusi nendele Valgevene kodanikele ELi riikidesse viisade andmisel, kes austavad ega riku kehtivaid seadusi, ning vähendama nende väljastamise hinda. Liikmesriigid peaksid mõtlema võimalusele, kuidas lihtsustada viisade saamist humaansetel kaalutlustel, teaduslikul ja õpingute eesmärgil. Viisakulud peaksid olema kooskõlas kohaliku ostuvõimega riigis, kus taotlus esitatakse. Tuleks jälgida ka seda, et viisataotlejaid koheldaks väärikalt. Seega annab ainult EL Valgevene ühiskonnale usutavat tunnistust oma kavatsuste kohta tõhustada isiklikke kontakte ELi ja Valgevene kodanike vahel.

    5.14

    Valgevene kodanikuühiskonna organisatsioonide jaoks on hinnaliseks oskusteabe ja kogemuste allikaks partnerid uutest liikmesriikidest. Eriti hinnalised on teadmised ja kogemused (ka negatiivsed), mis on seotud totaalse režiimi üleminekuga demokraatiaks seoses ülemineku alaste õigusaktide kohaldamisega, põhiliste demokraatlike institutsioonide loomisega ja õigusriigi toimimise põhimõtetega, vaba ja avatud kodanikuühiskonna toimimisega, sõltumatu meediaga, tasakaalustatud suhete loomisega avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna vahel, sotsiaalmajanduslike reformide, riigiaparaadi reformide (ka armee, politsei ja õiguse valdkonnas) teostamisega. EL peaks tervikuna toetama ülemineku alase oskusteabe jagamist Valgevene organisatsioonidele.

    5.15

    Kogemuste ja oskusteabe jagamiseks ei piisa inimeste kutsumisest väljaspool Valgevenet toimuvatele üritustele. Pigem tuleks püüda korraldada külastusi ja erinevaid üritusi, seminare, konverentse ja ümarlaudu koos ELi partneritega Valgevenes. .. Tuleks anda ruumi ja piisavat toetust nende erafondide tegevuseks ja töödeks, kes teostavad ja rahastavad selliseid projekte. Heade tavade näited ja edukad mudelid sarnase tegevuse kohta, kodanikuühiskonna ukraina organisatsioonidega võiks olla heaks eeskujuks, mida järgida.

    Brüssel, 15. september 2006.

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

    president

    Anne-Marie Sigmund


    (1)  President Lukašenko kutsus oma 26. mai 2006 aasta kõnes üles “oma kodanikuühiskonna ülesehitusele”.

    (2)  Euroopa Komisjon: Riikliku strateegia dokument, riiklik soovituskava, lk 22. Ligi 10 % nende hulgast on pühendunud poliitilisele tegevusele.

    (3)  Agentuur Belaplan, 30. mai 2006.

    (4)  ELi ühinemiseelne strateegia võimaldas Slovakkial väga kiiresti oma naabritele järele jõuda, kuigi ta oli mõned aastad nendest maas.

    (5)  Äsjase sotsioloogilise arvamusküsitluse põhjal seostavad vaid 1,1 % valgevenelastest oma tuleviku paranemist Euroopa Liiduga ja ligi 77,7 % jaoks on see seotud presidendi Lukašenko isikuga!


    Top