52006AP0053

P6_TA(2006)0053

Lihakanade kaitse miinimumeeskirjad *

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (KOM(2005)0221 - C6-0190/2005 - 2005/0099(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0221) [1];

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0190/2005);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

- võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni arvamust (A6-0017/2006);

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. palub vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 komisjonil ettepanekut vastavalt muuta;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK | EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 1 a (uus)

| (1 a) Loomade heaolu kõrge taseme saavutamiseks tuleks kasutada ettekirjutuslikke eesmärke. Loomade heaolu hea taseme saavutamist näitab suremuse ja jalapadjandi kahjustuste hindamise süsteem. Teadusuuringute kaudu on praegu väljatöötamisel veel teisi asjakohaseid näitajaid, mis kasutuselevõetavaks saades tuleks lisada näitajate hulka. |

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

(9) Oluliseks tuleb pidada kanade eest hoolitsevate inimeste teavitamist asjakohastest loomade heaolunõuetest ning neile sobiva koolituse korraldamist. | (9) Oluliseks tuleb pidada kanade eest hoolitsevate inimeste teavitamist asjakohastest loomade heaolunõuetest ning neile sobiva koolituse korraldamist. Koolituse puudumise korral on pädevate asutuste ülesanne kontrollida, kas nimetatud isikute ametialane kogemus on piisav. |

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 10

(10) Eeskirjade kehtestamisel lihakanade kaitseks tuleks tasakaalustatult arvesse võtta loomade tervishoiu ja heaolu, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ning keskkonnamõju erinevaid aspekte. | (10) Eeskirjade kehtestamisel lihakanade kaitseks tuleks tasakaalustatult arvesse võtta loomade tervishoiu ja heaolu, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ning keskkonnamõju erinevaid aspekte. Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga ei või majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused siiski olla ülimuslikud loomade heaolu ja tervishoiu suhtes. |

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 12

(12) Erinevates liikmesriikides on juba kasutusel mitmesugused vabatahtlikud loomade heaolustandarditel ja muudel parameetritel põhinevad kanaliha märgistamise süsteemid. | (12) Erinevates liikmesriikides on juba kasutusel mitmesugused vabatahtlikud loomade heaolustandarditel ja muudel parameetritel põhinevad kanaliha märgistamise süsteemid. Tootjate organisatsioonid, liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon peaksid selliste süsteemide kasutamist aktiivselt ergutama, kuna need vastavad tarbijate kasvavatele nõudmistele. Esitatud teabe selgus võimaldab teha ostmisel vastutustundlikku valikut, mis on nii kasvatajate, tarbijate kui ka loomade huvides. |

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 13

(13) Selliste vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamisest saadud kogemuste valguses on asjakohane, et komisjon esitab aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele; aruanne käsitleb ka nimetatud süsteemi võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele. | (13) Selliste vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamisest saadud kogemuste valguses on asjakohane, et komisjon esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele; aruanne käsitleb ka nimetatud süsteemi võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele. |

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 14

(14) On asjakohane, et komisjon esitab uutel teaduslikel tõenditel põhineva aruande, milles käsitletakse lihakanade, sealhulgas lihakanade paljunduskarja heaolu täiendavat parandamist edasise uurimistöö ja praktiliste kogemuste valguses, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mida käesolev direktiiv ei hõlma. Selles aruandes tuleks eriti kaaluda geneetiliste parameetrite mõju lihakanade tuvastatud puudustele, mis põhjustavad lihakanade ebapiisavat heaolu. | (14) On asjakohane, et komisjon esitab uutel teaduslikel tõenditel põhineva aruande, milles käsitletakse lihakanade, sealhulgas lihakanade paljunduskarja heaolu täiendavat parandamist edasise uurimistöö ja praktiliste kogemuste valguses, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mida käesolev direktiiv ei hõlma. Selles aruandes tuleks eriti kaaluda geneetiliste parameetrite mõju lihakanade tuvastatud puudustele, mis põhjustavad lihakanade ebapiisavat heaolu. Samuti tuleks aruandes kaaluda geneetiliste parameetrite negatiivse mõju kõrvaldamisest tingitud rahalisi kulusid. |

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 14 a (uus)

| (14 a) Tuleks jälgida lihakanade heaolu mõõtmise uute võtete arengut ja hinnata nendest saadavat kasu, et selgelt määratleda arvesse võetavad parameetrid ja minimeerida mõõtmisega seotud kulusid. |

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 15

(15) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. | (15) Liikmesriigid peaksid kehtestama ühtlustatud eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed, progresseeruvad ja hoiatavad. Samal ajal tuleb reguleerida kanade importimist kolmandatest riikidest ja vajadusel keelustada kanade importimise kolmandate riikide ettevõtetest, mis ei täida ELis kehtivaid lihakanade heaolu käsitlevate nõuetega võrreldavaid nõudeid. |

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 15 a (uus)

| (15 a) Komisjon peaks läbirääkimistel Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) jõuliselt kaitsma loomade heaolu olulisust, et saavutada selles küsimuses ülemaailmne konsensus. Loomade heaolu kõrge tase on jätkusuutliku põllumajanduse seisukohalt vältimatu ning loomade heaolu austamine peab olema eraldi kriteerium mittekaubandusküsimuste (non-trade concerns - NTC) üle peetavatel läbirääkimistel. |

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 15 b (uus)

| (15 b) Komisjon peab püüdma kehtestada põhimõtet, mille kohaselt Euroopa turule linnuliha tarnivad eksportijad peavad täitma samu loomade heaolu nõudeid nagu ELi kanakasvatajad. |

Muudatusettepanek 11

Artikli 3 lõige 1

1. Liikmesriigid tagavad omaniku või pidaja vastavuse I lisas esitatud nõuetele. | 1. Liikmesriigid tagavad omaniku või pidaja vastavuse I lisas esitatud nõuetele. Nõuete täitmise hindamisel nii madala kui kõrge koormusega tootmisüksuste poolt võetakse arvesse nii tootmise erinevaid etappe kui ka erinevaid klimaatilisi tingimusi ja kanade pidamiseks kasutatavaid meetodeid. |

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 lõige 2

2. Liikmesriigid tagavad, et kanade loomkoormus ettevõttes või ettevõtte üksikutes tootmisüksustes ei ületa 30 kg eluskaalu kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta ("loomkoormus"). | 2. Liikmesriigid tagavad, et kanade loomkoormus ettevõttes või ettevõtte üksikutes tootmisüksustes ei ületa 30 kg eluskaalu kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta ("loomkoormus"). Maksimaalset loomkoormust mõõdetakse kolme viimase karja keskmisena. Eriolukorras on lubatud kahepäevane paindlikkusperiood. Ühe karja loomkoormus ei tohi siiski ühelgi juhul ületada 32 kilogrammi eluskaalu kohta. |

Muudatusettepanek 13

Artikli 3 lõike 3 esimene lõik

3. Lõike 2 erandina võib liikmesriik ette näha, et ettevõtete või nende üksikute tootmisüksuste loomkoormus ei tohi ületada 38 kg eluskaalu, tingimusel et omanik või kanakasvataja vastab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõuetele. | 3. Lõike 2 erandina võib liikmesriik ette näha, et ettevõtete või nende üksikute tootmisüksuste loomkoormus ei tohi ületada 38 kg eluskaalu, tingimusel et omanik või kanakasvataja vastab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõuetele. Maksimaalset loomkoormust mõõdetakse kolme viimase karja keskmisena. Eriolukorras on lubatud kahepäevane paindlikkusperiood. Ühe karja loomkoormus ei tohi siiski ühelgi juhul ületada 40 kilogrammi eluskaalu kohta. |

| Alates 1. jaanuarist 2013 ei tohi loomkoormus ületada 34 kilogrammi eluskaalu kohta. Maksimaalset loomkoormus mõõdetakse kolme viimase karja keskmisena. Eriolukorras on lubatud kahepäevane paindlikkusperiood. Ühe karja loomkoormus ei tohi siiski ühelgi juhul ületada 36 kilogrammi eluskaalu kohta. |

Muudatusettepanek 14

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu sissejuhatav osa

Selliste erandite korral tagab liikmesriik, et: | Järelevalvet laiendatakse kõikidele käesoleva direktiivi reguleerimisalas olevatele ettevõtetele. Lihakanade heaolu tuleb jälgida isegi nendes ettevõtetes, kus kasutatakse madalamat loomkoormust, sest ainuüksi loomkoormus ei taga loomade heaolu, mida mõjutavad ka mitmed muud tegurid. Seetõttu tagavad liikmesriigid, et: |

Muudatusettepanek 15

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu punkt b a (uus)

| b a)ja ametliku kontrollimise kulud katab pädev asutus ise. |

Muudatusettepanek 16

Artikli 4 lõige 3

3. Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi juurutamise. Omanikul või pidajal peab olema sertifikaat, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis kinnitab nimetatud koolituskursuste läbimist või sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse omandamist. | 3. Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi juurutamise. Omanikul või pidajal peab olema sertifikaat, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis tõendab, et sertifikaadi omanikul on V lisas loetletud valdkondades rahuldav pädevus. |

Muudatusettepanek 17

Artikli 5 lõige 1

Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele. | Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele ning sisaldab selget teavet tootmisstandardite ja toote päritolu kohta. Eelkõige peab etiketile olema märgitud kanade loomkoormus majandis. Samuti peaks etiketile olema märgitud looma vanus või muud näitajad mida tarbijad peavad vajalikuks arvesse võtta. |

Muudatusettepanek 42

Artikkel 5 a (uus)

| Artikkel 5 a Eneseregulatsiooni ergutamine Komisjon käivitab tegevuse eesmärgiga veenda ELi kanaliha importijaid nõudma oma tarnijatelt ELis kehtivate nõuetega võrdväärsete loomade heaolu nõuete täitmist. |

Muudatusettepanek 18

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

1. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitavad liikmesriigid komisjonile IV lisa punktides 1 ja 2 sätestatu kohaselt kokkuvõtte kogutud andmetest. | 1. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitavad liikmesriigid komisjonile IV lisa punktides 1 ja 2 sätestatu kohaselt kokkuvõtte kogutud andmetest. |

Muudatusettepanekud 19 ja 50

Artikli 6 lõike 1 teine lõik

Nende andmete ja Euroopa Toiduohutusameti teadusliku arvamuse põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju tuvastatud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud. | Euroopa Toiduohutusameti teadusliku arvamuse põhjal ning hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju tuvastatud puudustele ja kõiki terviseaspekte, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu broileri- ja aretusmajandites, geneetilise mitmekesisuse kadumist kanade aretuses, sealhulgas erinevate aretusliinide kasutamise tulukusanalüüsi seoses loomade tervishoiuga, vastupidavust haigustele ning biotsiidide ja veterinaarravimite kasutamise vajadust. Aruanne esitatakse hiljemalt 30 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist ja sellele lisatakse asjakohased õigusloome ettepanekud. Nimetatud ettepanekutes järgitakse põhimõtet, mille kohaselt geneetiline selektsioon ei tohi piirata, vähendada või ohustada loomade potentsiaalset heaolu. |

| Samuti tuleb kõrvaldada varasema geneetilise selektsiooni negatiivsed tagajärjed. |

Muudatusettepanek 20

Artikli 6 lõike 1 teine lõik a (uus)

| Aruandes ja õigusloome ettepanekutes arvestatakse nii broilerite geneetikat kui ka heaolutingimusi, milles paljunduskarja kasvatatakse, ning nendes kaalutakse selliseid valikuvõimalusi nagu tunnustatud aeglase kasvuga liini lindude kasvatamine, lindude päevase kaalus juurdevõtmise piirangud, minimaalne tapavanus või keeld kasutada broilereid, kes põlvnevad paljunduskarjast, kelle toitmise suhtes kehtivad piirangud. |

Muudatusettepanek 21

Artikli 6 lõige 2 a (uus)

| 2 a. Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva koostab komisjon hinnangu direktiivi mõju kohta lihakanade heaolule ja selle majanduslike tagajärgede kohta igas liikmesriigis. |

Muudatusettepanek 22

Artikli 6 lõige 2 b (uus)

| 2 b. Viis aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva esitab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb lihakanade heaolu parameetrite valiku optimeerimist ning asjakohaseid heaolu mõõtmise meetodeid, eelkõige käitumisalaste ning ainevahetus- ja luustikuhäireid puudutavate parameetrite osas. Aruandes tuleb kanakasvatajate ja tarbijate huvides ära tuua ka heaolu mõõtmise meetodite rakendamisvõtted ja tehnilised kulud. Hiljemalt kuue kuu möödudes aruande avaldamisest esitatakse vajadusel käesoleva direktiivi lisade korrigeerimise ettepanekud. |

Muudatusettepanek 23

Artikkel 7

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt [ 1. detsembriks 2006], samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest. | Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused peavad olema progresseeruvad, välja arvatud viivitamatut sekkumist nõudva ilmse hooletussejätmise või väärkohtlemise korral. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt [ 1. detsembriks 2006], samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest. |

Muudatusettepanek 55

I lisa punkt 2

2. Sööt on pidevalt kättesaadav ning seda ei tohi kanadelt ära võtta rohkem kui 12 tundi enne kavandatud tapmist. | 2. Sööt on pidevalt või söögikordadena kättesaadav ning seda ei tohi kanadelt ära võtta rohkem kui 12 tundi enne kavandatud tapmist. |

Muudatusettepanek 56

I lisa punkti 3 teine lõik

| Pärast hoone tühjendamist tuleb kogu allapanu kõrvaldada, ettevõte nõuetekohaselt hügieeniliseks teha (puhastada ja desinfitseerida) ning tagada uutele lindudele puhas allapanu. |

Muudatusettepanek 25

I lisa alapealkiri ja punkt 4

Ventilatsioon ja küte | Ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid |

4. Ventilatsioon on piisav ülekuumenemise vältimiseks ning vajadusel koos küttesüsteemiga niiskuse eemaldamiseks. | 4. Õhutamis- ja küttenõuetes tuleb arvesse võtta tootmise etappi, klimaatilisi tingimusi ja kanade pidamiseks kasutatavaid meetodeid. |

| Omanik või pidaja tagab, et ettevõtte kõikidesse tootmisüksustesse on paigaldatud ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid, mis on kavandatud, valmistatud ja mida kasutatakse selliselt, et: a)kanade peade kõrgusel mõõdetuna NH3 kontsentratsioon ei ületa 20 ppm ja CO2 kontsentratsioon ei ületa 3000 ppm;b)ventilatsioon on piisav ülekuumenemise vältimiseks ning vajadusel koos küttesüsteemiga niiskuse eemaldamiseks;c)kui varjus mõõdetud välistemperatuur on üle 30 °C, ei ületa sisetemperatuur välistemperatuuri rohkem kui 3 °C võrra;d)kui välistemperatuur on alla 10 °C, ei ületa suhteline õhuniiskus ettevõtte tootmisüksuse siseruumis 70%. |

| Ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi kontrollitakse II lisa punktis 2 nõutud dokumentatsioonis osutatud ajavahemike järel. |

Muudatusettepanek 26

I lisa punkt 6

6. Kõikides hoonetes on valgustustugevus mõõdetuna linnu silmakõrgusel vähemalt 20 luksi päevavalgusperioodil, valgustatud on kogu põrandapind. Seda valgustustugevust võib veterinaararsti soovitusel ajutiselt vähendada. | 6. Kõikides hoonetes on virvendusvaba valgustuse tugevus mõõdetuna linnu silmakõrgusel vähemalt 50 luksi päevavalgusperioodil, valgustatud on kogu põrandapind. Seda valgustustugevust võib veterinaararsti soovitusel ajutiselt vähendada. |

Muudatusettepanek 27

I lisa punkt 7

7. Kanade valgustuse 24-tunnine rütm tuleb sisse seada kolme päeva jooksul pärast kanade hoonesse paigutamist ning see võib lõppeda mitte rohkem kui kolm päeva enne kavandatud tapmist, kusjuures pimedusperioodide kogupikkus peab olema vähemalt 8 tundi ning ühe katkematu pimedusperioodi pikkus vähemalt 4 tundi. | 7. Kanade valgustuse 24-tunnine rütm tuleb sisse seada seitsme päeva jooksul pärast kanade hoonesse paigutamist ning see võib lõppeda mitte rohkem kui kolm päeva enne kavandatud tapmist, kusjuures pimedusperioodide kogupikkus peab olema vähemalt 6 tundi ning ühe katkematu pimedusperioodi pikkus vähemalt 4 tundi. |

Muudatusettepanek 28

I lisa punkt 8

8. Kõiki ettevõttes peetavaid kanu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Pidaja poolt sisseviidud kord tagab kanu kontrolliva isiku möödumise kõikidest kanadest mitte rohkem kui kolme meetri kauguselt. | 8. Kõiki ettevõttes peetavaid kanu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas või juhul, kui ettevõttes kasutatakse kõrgetasemelist järelevalvesüsteemi (arvutipõhised järelevalvekaamerad), mis võtab arvesse mitmesuguseid käitumise ja tervisliku seisundi parameetreid, vähemalt kord päevas. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sümptomitele, mis viitavad loomade heaolu taseme (sealhulgas nende tervisliku seisundi) halvenemisele. Vajadusel tuleb võtta ühendust veterinaararstiga. |

Muudatusettepanek 29

I lisa punkt 9 a (uus)

| 9 a. Pädev asutus viib läbi kontrollimise vähemalt üks kord aastas. |

Muudatusettepanek 60

I lisa punkt 10

10. Kanadega kokkupuutuvad hoone osad, seadmed ja riistad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast tühjendamist, enne uue karja tootmisüksusesse sissetoomist. | 10. Kanadega kokkupuutuvad hoone osad, seadmed ja riistad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast tühjendamist, enne uue karja tootmisüksusesse sissetoomist. Tungivalt soovitatakse nn "kõik sisse / kõik välja"-süsteeme, mille puhul toimub järjestikuste rühmade vahel tootmisüksuse saneerimine. |

Muudatusettepanek 30

I lisa punkti 11 alapunkt b

b) kanade päritolu; | b) kanade päritolu ja tõug; |

Muudatusettepanek 31

I lisa punkti 12 teine lõik

Sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks võivad liikmesriigid siiski lubada noka lühendamist, kui seda teeb kvalifitseeritud personal alla 10 päeva vanustele tibudele. Lisaks võivad liikmesriigid lubada kukkede kastreerimist. Kastreerimise tohivad läbi viia üksnes pädeva asutuse poolt heakskiidetud erikoolituse saanud isikud veterinaararsti järelevalve all. | välja jäetud |

Muudatusettepanek 32

II lisa punkt 3

Nõuded ettevõttele ja personalile 3. Omanik või pidaja tagab, et ettevõtte kõikidesse tootmisüksustesse on paigaldatud ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid, mis on kavandatud, valmistatud ja mida kasutatakse selliselt, et: a)kanade peade kõrgusel mõõdetuna NH3 kontsentratsioon ei ületa 20 ppm ja CO2 kontsentratsioon ei ületa 3000 ppm;b)kui varjus mõõdetud välistemperatuur on üle 30 °C, ei ületa sisetemperatuur välistemperatuuri rohkem kui 3 °C võrra;c)kui välistemperatuur on alla 10 °C, ei ületa suhteline õhuniiskus ettevõtte tootmisüksuse siseruumis 70%.Ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi kontrollitakse punkti 2 alapunktis c nõutud dokumentatsioonis osutatud ajavahemike järel. | välja jäetud |

Muudatusettepanek 33

III lisa punkti 1 sissejuhatav osa

1. Pädev asutus viib läbi kontrollimisi, et teha kindlaks, kas: | 1. Pädev asutus viib kõikides lihakanade toomisega tegelevates (nii madala kui ka kõrge loomkoormusega) ettevõtetes läbi vähemalt kord aastas etteteatamata kohapealse kontrollimise, et teha kindlaks, kas: |

Muudatusettepanek 34

III lisa punkt 2

Kui kontrolli käigus selgitatakse välja, et II lisas sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui on saadud IV lisa punkti 3 kohane teade, milles osutatakse tõsisele puudusele, või kui sama ettevõtte kohta saadakse teine teade puuduse kohta, millest varem on juba teatatud, võib pädev asutus anda lisaks korralduse maksimaalse loomkoormuse vähendamiseks asjakohases ettevõttes või ettevõtte tootmisüksustes puuduse parandamiseks vajalikus ulatuses, mis tavaliselt tähendab 30 kuni 38 kg eluskaaluga loomkoormust. Pädev asutus teatab omanikule või pidajale tehtud otsusest, eelkõige vähendatud loomkoormuse kehtima hakkamise ajast. | Pädev asutus võib siiski anda korralduse maksimaalse loomkoormuse vähendamiseks asjakohases ettevõttes või ettevõtte tootmisüksustes puuduse parandamiseks vajalikus ulatuses. Vähendamise ulatus põhineb kolme järjestikuse karja suremuse ja jalapadjandi dermatiidi hindamise keskmisel näitajal, mis on saadud vastavalt IV lisa punktidele 3 ja 4. Tuleb eristada puuduste esinemissageduse kolme alljärgnevat kategooriat. Esimene kategooria: puudusi ei esine või esineb vähe (0 kuni üks kolmandik IV lisa punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud skaalast). Sellisel juhul kehtib ainult käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud nõue.Teine kategooria: mõõdukal arvul puudusi (üks kolmandik kuni kaks kolmandikku IV lisa punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud skaalast). Kui puuduste kindlakstegemisele järgnevas karjas ei ole puudusi parandatud viisil, mis võimaldaks uuesti saavutada esimest kategooriat, kohustatakse kasvatajat vähendama järgmise karja maksimaalset loomkoormust 1 kg/m2 võrra. Vähendatud loomkoormust säilitatakse niikaua, kuni vastavate näitajate osas on jõutud uuesti esimeses kategoorias ette nähtud tasemele.Kolmas kategooria: arvukalt puudusi (kaks kolmandikkukuni maksimum IV lisa punktide 3 ja 4 alusel kehtestatud skaalast). Kasvatajat kohustatakse vähendama asjaomase karja maksimaalset loomkoormust 1 kg/m2 võrra.Kui kasvataja ei kasutanud III lisa punktis 3 ette nähtud menetlust, peab eelmises lõigus ette nähtud vähendamise rakendamise kuupäevale järgneva 90. ja 120. päeva vahelisel perioodil toimuma uus läbivaatamine. Kui olukord ei ole paranenud, kohaldatakse täiendavat vähendamist 1 kg/m2 võrra. Sama menetlust tuleb korrata niikaua, kuni vastavate näitajate osas on jõutud uuesti esimeses kategoorias ette nähtud tasemele. Pädev asutus teatab omanikule või pidajale tehtud otsusest, eelkõige vähendatud loomkoormuse kehtima hakkamise ajast. |

Muudatusettepanek 35

III lisa punkt 3

3. Ettevõtte omanik või pidaja võib nõuda punkti 2 kohase maksimaalse loomkoormuse vähendamise korralduse läbivaatamist, kui | 3. Ettevõtte omaniku või pidaja taotluse alusel tühistab pädev asutus täielikult ja viivitamatult punkti 2 kohase maksimaalse loomkoormuse vähendamise korralduse, kui: |

a)kaks eelmist karja on vastanud IV lisa punktis 3 sätestatud arvnäitajatele ja | a)eelmine kari on vastanud IV lisa punktis 3 sätestatud arvnäitajatele ja |

b)ettevõtte veterinaararst on andnud taotlusele oma pooldava arvamuse. | b)ettevõtte veterinaararst on andnud taotlusele oma pooldava arvamuse. |

Pädev asutus teeb otsuse taotluse kohta ettevõtte kontrollimise põhjal, kus hinnatakse ka II lisa punktide 1 ja 2 kohaselt esitatud dokumentatsiooni. | |

Muudatusettepanek 36

IV lisa punkti 1 esimene lõik

1. Tapamajas kontrollitakse riikliku veterinaararsti järelevalve all igast partiist vähemalt 200 kanast koosneval valimil jalapadjandi dermatiidi esinemist, mida hinnatakse vastavalt punktis 4 sätestatule. | 1. Tapamajas kontrollitakse riikliku veterinaararsti järelevalve all igast partiist 100 kanast koosneval valimil jalapadjandi dermatiidi esinemist, mida hinnatakse vastavalt punktis 4 sätestatule. |

Muudatusettepanek 37

IV lisa punkti 4 teine lõik a (uus)

| Komisjon sätestab rühma 1 ja 2 kahjustuste täpsed kirjeldused koos fotodega, et saavutada ühtne liigitamine kogu Euroopa Liidus. |

Muudatusettepanek 38

IV lisa punkti 4 teine lõik b (uus)

| Jalapadjandi dermatiidi hindamis- ja arvestussüsteemi rakendamiseks nähakse ette üleminekuperiood pikkusega vähemalt kaks aastat. |

Muudatusettepanek 39

V lisa punkt b

b)füsioloogia, eriti jootmis- ja söötmisvajadused, loomade käitumine ja stressi mõiste; | b)füsioloogia, eriti jootmis- ja söötmisvajadused, loomade käitumine (sealhulgas normaalse käitumise, ebanormaalse käitumise ja hirmu märgid) ja stressi mõiste; |

Muudatusettepanek 40

V lisa punkt c

c)kanade kohtlemise praktilised aspektid, sealhulgas nende püüdmine ja transport; | c)kanade kaastundliku kohtlemise praktilised aspektid, sealhulgas nende püüdmine ja transport; |

Muudatusettepanek 41

V lisa punkt d

d)kanade vältimatu abi, hädatapmine ja väljapraakimine. | d)tavapäraste haiguste sümptomite äratundmine ning asjakohane tegevus, vältimatu abi, hädatapmine ja väljapraakimine. |

[1] ELTs seni avaldamata.

--------------------------------------------------