8.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 221/94

1.1

Märtsis 2000 käivitas Euroopa Ülemkogu Lissabonis ambitsioonika reformikava auahnete arengu ja tööhõive eesmärkidega. Teadmistepõhise majanduse konkurentsivõime kasv ja jätkusuutlik tööhõivet mõjutav majandusareng tulid ühendada töö kvaliteedi parandamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega. Kantuna laialdasest heakskiidust andis see alust loota, et reformide realiseerumine toob inimestele lähemale mõtte laiendatud Euroopa Liidust.

1.2

Tänase majandusseisu taustal ähvardavad 2010. aastaks seatud sihid, eelkõige tööhõivealased eesmärgid, luhtuda. See võib vähendada usaldust kogu protsessi suhtes. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on arvamusel, et usaldatavuse probleem väheneb vaid siis, kui inimesed võivad kindlad olla, et kõik poliitiliselt vastutavad isikud tegelevad energiliselt Lissaboni strateegia järjekindla rakendamisega. Kõnealune protsess peab olema ühtne tervik ega tohi eelistada ühte eesmärki teistele (konkurentsivõime parandamine, majanduskasv rohkemate ja paremate töökohtadega, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, jätkusuutlik ökoloogiline areng).

1.3

EMSK on veendunud, et Lissaboni strateegia ei vaja uut tegevuskava, vaid pigem poliitikat, mis tahab saavutada seatud eesmärgid eelkõige liikmesriikide tasandil kohaste meetmete rakendamisega. EMSK esitab käesolevas arvamuses oma varasema arvamuse “Lissaboni strateegia rakendamise parandamine” (1) täienduseks kesksed tööhõivepoliitilised üleskutsed ja soovitused protsessi läbiviimiseks aastani 2010.

2.1

Lissaboni järeldustes nähakse konkurentsivõime kasvu ja jätkusuutlikku majandusarengut kui peamist vahendit, mis võimaldab Euroopas luua rohkem ja paremaid töökohti, rajada stabiilsem alus sotsiaalkindlustussüsteemidele ja kindlustada seega kaitse vaesuse ja tõrjutuse vastu. EMSK nimetab kirjeldatud käsitlust Lissaboni strateegias märkimisväärseks edusammuks.

2.2

Tööhõivepoliitika osas peaksid Lissabonist Euroopa tööhõivestrateegia jaoks vallanduma uued impulsid, suurenema panus võitluses vaesusega, edenema ettevõtlus kui kasvu ja tööhõive mootor ning kvantitatiivsete eesmärkide kaudu paranema tööhõives osalemine ELis.

2.3

Lissabonis ei piirdutud mitte ainult suurema tööhõive perspektiivi ülesseadmisega. Töö parema kvaliteedi ja innovatiivsuse edendamise kaudu tuleks saavutada ka tulemuslikkus ja konkurentsivõime. Investeeringud inimkapitali, uurimistegevusse, tehnoloogiasse ja uuendustesse tunnistati sama olulisteks nagu suunatus tööturule ja struktuuripoliitikale. Sellest lähtuvalt seati edasised kvantitatiivsed eesmärgid, muuhulgas inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamine inimese kohta ja elukestva õppe toetamine (12,5 % töövõimelises eas täiskasvanu osalemine täiendõppes, edasiviiva kooli- või kutsehariduseta 18–24-aastaste noorte arvu vähendamine poole võrra), uurimis- ja arendustöö määra suurendamine 3 %ni SKPst (sh kaks kolmandikku investeeringutest erasektorist) või lastehoolduse väljaarendamine (lasteaiakohtade võimaldamine 33 % kuni kolmeaastasele lapsele ja 90 % eelkooliealisele).

2.4

Vaatamata mõneti edukale algusele on Euroopa 2005. aastal ambitsioonikatest eesmärkidest veel kaugel. Euroopa majandus näitab juba kolmandat aastat järjest väga madalat kasvutendentsi, mis jääb selgelt alla potentsiaalsetele võimalustele. Majanduslik elavnemine viibib ja on väga tundlik kõrgete naftahindade ja ulatusliku globaalse ebavõrdsuse suhtes. Vahearuanne väljendab selgelt, et üsna tõenäoliselt ei ole Lissaboni tööhõiveeesmärgid 2010. aastaks saavutatavad.

2.5

Kolm joonist (vt allpool: märgitud kõrgeim väärtus on vastav Lissaboni eesmärk) näitavad 2010. aastaks seatud sihtide saavutamise ebatõenäosust.

Joonised 1-3: Lissaboni tööhõive-eesmärkide areng (4):

2.6

Selleks, et saavutada Lissabonis eesmärgiks seatud 70 %, tuleks 2010. aastaks luua ligi 15 miljonit uut töökohta 15-liikmelises Euroopa Liidus ja 22 miljonit 25-liikmelises Euroopa Liidus. See on enam kui 3 miljonit uut töökohta aastas — sama palju kui 15-liikmelises Euroopa Liidus aastal 2000, mis oli tööhõives parim aasta viimasel kümnendil.

2.7

ELi laiendamine toob kogu Euroopasse majanduslikku dünaamikat, mõjutab aga ka tööhõive arengut. Nagu graafikud näitavad, on tööhõive määr uutes liikmesriikides madalam kui 15-liikmelises Euroopa Liidus. Isegi 90ndate aastate lõpul ei olnud see veel nii, eelkõige naiste osas. Teisalt on majandusareng uutes liikmesriikides selgelt dünaamilisem iga-aastase kasvuga kohati üle 4 %. EL peab pöörama erilist tähelepanu uute liikmesriikide vajadustele tööhõivestrateegia kujundamisel, et ka need riigid suudaksid täita Euroopa Liidu eesmärgid. Nii peavad eurotsooniga liitumise lähenemiskriteeriumid edendama ja mitte takistama majanduse ja tööhõive kasvu. EMSK on seda teemat põhjalikult käsitlenud uute liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatega ühiste nõuandekomiteede raames.

3.1

Eelkirjeldatud tööhõivesituatsiooni puuduste põhjuseks on suurel määral majandusareng. Lissaboni strateegia lähtus reaalse SKP keskmiselt 3 % aastasest kasvust. Oodatud tõusu asemel halvenes majanduslik areng järsult pärast aastat 2000. Nii olid kasvumäärad järgnevatel aastatel kasinad: 1,7 % aastal 2001, 1 % aastal 2002 ja vaid 0,8 % aastal 2003.

3.2

Kõnealuse taustal on selge: tööhõivepoliitilised eesmärgid on vaid siis saavutatavad, kui õnnestub käivitada jätkusuutlik majanduskasv. Tuleb luua vastavad raamtingimused, mis soodustavad nii sisemist kui välist nõudlust, tõstmaks majanduskasvu potentsiaali ja saavutamaks täistööhõivet. EMSK on sellega seoses viimasel ajal tihti viidanud “terve makromajandusliku konteksti” vajadusele Euroopa tasandil. Selle hulka kuulub eelkõige makropoliitika, mis loob liikmesriikidele majanduskasvu perioodil mänguruumi majandusliku stagnatsiooni aegadeks konjunktuuripoliitiliseks tegutsemiseks majandus- ja rahanduspoliitikas.

3.3

Viimase kolme aasta tagasimineku põhjused (aastal 2000 oli 15-liikmelises Euroopa Liidus majanduskasv veel 3 %) olid eelkõige makromajanduslikud ja vähem struktuuripoliitilised. Seetõttu on komitee korduvalt rõhutanud, et soovitused Euroopa majanduspoliitika suunisteks peavad kõnealust tõsiasja arvesse võtma (6). Euroopa madala ostujõu kompenseerimiseks peavad tarbimine ja investeeringud (nii era- kui avalikus sektoris) kui nõudluse olulised kujundajad tuntavalt elavnema. Euroopa on täiesti konkurentsivõimeline positiivse kaubandusbilansi ja kasvavate ekspordimahtude osas. Sisenõudlus on aga stagneeruv. Struktuurireformid on edukad vaid soodsamas makromajanduslikus keskkonnas. Palkasid ei saa vaadelda ainult pakkuja kuluna, vaid nad on määravad ka nõudluse ja seega ka ettevõtete, eriti asukohaga seotud väikeste ja keskmiste ettevõtete, turuväljavaadete kujundajatena. Saksamaa näitel võib palgatõusu pidurdumine pakkumist tugevdada, samaaegselt takistab see konjunktuuri elavnemist nõudluse nõrgenemise tõttu. Kuigi palgaläbirääkimistel on mitmeid otsustava tähtsusega tegureid, tuleb silmas pidada, et reaalse palgatõusu orienteeritus vastava siseriikliku majanduse tootlikkuse kasvule tagab ühelt poolt nõudluse piisava arengu ja kindlustab teiselt poolt Euroopa Keskpanga stabiilsuse eesmärgi. Kõnealune majanduspoliitiline suundumus aitab Euroopal jõuda jätkusuutliku ja stabiilsusele orienteeritud majanduskasvuni.

3.4.

Viimastel aastatel domineerib Euroopa poliitilistes soovitustes seisukoht, et tööturu probleemid peituvad struktuurifaktorites (nagu nt sotisaalpartnerite palgapoliitika, tööturu jäik regulatsioon, liiga lühikesed tööajad, tööjõu vähene mobiilsus ja paindlikkus). Enamikus liikmesriikides on tööhõivepoliitika keskmesse nihkunud just nimetatud faktorid. Tagaplaanile on jäänud tööalase konkurentsivõime edendamine, vajalike oskuste puudujäägi kõrvaldamine ja ebasoodsamas olukorras olevate inimeste kaasamine tööturule.

3.5.

Sellega seoses on EMSK sageli osutanud tõsiasjale, et sotsiaalteenuste ja töötajate sissetulekute kärpimine ning vähene investeerimine inimkapitali viivad siseturu nõudluse nõrgenemisele. See teravdab majanduslikke probleeme ja pidurdab tööviljakuse kasvu. Pealegi on ühekülgne lähtumine pakkumisest vastuolus Lissaboni eesmärkidega, eriti tööviljakuse ja kvaliteedi kasvu osas. Igal juhul mõjutab täiendõpet vähe arvestav tööturupoliitika, mis sunnib kvalifitseeritud töötuid vastu võtma madala kvalifikatsiooniga tööd, tööviljakust negatiivselt. EMSK on arvamusel, et ainukeseks kohaseks strateegiaks on tööhõive ja tööviljakuse paralleelne kasv. Kõnealuse strateegia rakendamist nõudis hiljuti ka komisjon. Loomulikult luuakse ka madalat kvalifikatsiooni eeldavaid töökohti. Siinjuures tuleb kinni pidada töö- ja sotsiaalõiguse sätetest.

3.6.

Euroopa tööhõivedebati keskmes on praegu tööhõive määrade tõstmise vajadus. Lissaboni strateegiline eesmärk on tööhõive edendamine kui parim viis vaesuse ja tõrjutuse ennetamiseks. Kõnealune lähenemine eeldab töökohtade kvaliteedi parandamise strateegiat ja välistab töökohtade loomise iga hinna eest. Seega peab Euroopa tee täistööhõive suunas olema seotud sobivate palkade, sotsiaalse kindlustatuse ja kõrgete tööõiguslike standarditega. EMSK kutsub üles Lissaboni strateegia järgimisel omistama erilist tähtsust töö kvaliteedile, seda eelkõige struktuurireformi meetmete järgimisel.

3.7.

EMSK ei väida, et tööturu või teiste valdkondade reformid oleksid tööhõive seisukohalt tähtsusetud. Rohkemate töökohtade ja parema töö eesmärgi saavutamiseks on praeguses olukorras tarvilik majanduse elavdamine ja mõistlike struktuurireformide toetamine. Vaid nii on võimalik reformide mõju ja heakskiitu suurendada. Makropoliitika ja struktuurireformid peavad teineteist täiendama, mitte asendama.

4.1

Euroopa ettevõtete valmisolek uuendusteks on majandusarengu jaoks määrava tähtsusega. Ilma uute ja parendatud toodete ja teenusteta, ilma tootlikkuse kasvuta satub Euroopa majanduslikult ja tööhõive seisukohalt halvemasse olukorda. Tootlikkuse kasv tähendab ka muutusi tööelus, mille tulemused ei ole alati ja kohe positiivsed. Kuid sotsiaalsetest ja majanduslikest uuendustest loobumine viib kindlasti allakäiguteele. Toimuvate muutuste järelmeid tööturule tuleb sotsiaalselt mõjutada ja pehmendada.

4.2

Majanduskasv ja investeeringute kliima on uute töökohtade loomisel ja olemasolevate säilitamisel olulised eeldused. Euroopa ühtsel turul toimib see suuresti tänu uutele ettevõtetele ja VKEdele (7). Väikesed ja pisiettevõtted on valdavalt samuti juurdunud kohalikus majanduses, mistõttu saavad nad erilist kasu stabiilsest ja kasvavast sisemaisest nõudlusest. Seetõttu on EMSK tööhõive küsimuste lahendamisel juba korduvalt viidanud ettevõtlusvaimu arendamise ja ettevõtluse jätkamise poliitika tähtsusele, nagu ka selliste ettevõtete asutamise soodustamisele, mis tänu uuendustele loovad uusi töökohti (8). Turul püsimajäämise vajadusest tulenevalt on just VKEd tihtipeale eriti uuendusmeelsed. Tähelepanu tuleks siinkohal keskendada pisiettevõtete toetamisele. Neile tuleb võimaldada uuenduspotentsiaali täielik ärakasutamine, eriti läbi paranenud rahastamisvõimaluste, ettevõtte haldamise lihtsustamise ja koolitusmeetmete tõhustamise.

4.3

EMSK on ka korduvalt rõhutanud, et teadmistepõhise ühiskonna uuenduste ja edu olulisim allikas on inimesed oma teadmiste ja oskustega (9). Euroopa peab leidma võimalused nii oma potentsiaali kasvatamiseks kvalifitseeritud inimeste, teadus- ja uurimistegevuse ning tehnoloogia baasil kui ka selle teostamiseks turul nõutavate uute toodete ja teenuste ning tööhõive kaudu. See eeldab kõigi elanikkonnakihtide osalemist hariduselus, head erialast väljaõpet ja sujuvamat siirdumist kõrgemalt hariduselt tööturule. Ühiskondlik kliima peab arenema suunas, kus haridus on iseenesestmõistetav ja kõrgem haridus ei ole enam üksikute privileeg. OECD-uurimused on mitmel korral toonud välja paljude liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide puudused (10). Akadeemilise personali nappus osutub ühtaegu nii majanduslikuks kitsaskohaks kui ka hariduse kättesaadavuse takistuseks. Tegutsemisvajadus välja- ja täiendõppe poliitikas on hilinenud. Kuhu jäävad vajalikud investeeringud,

4.4

EMSK on sellega seoses korduvalt viidanud üldise vastutuse ülevõtmise olulisusele välja- ja täiendõppe valdkonnas. Sealjuures on EMSK tõdenud, et investeerimine kvalifikatsiooni ei ole ainult avaliku sektori mure, vaid puudutab ka ettevõtteid ja üksikisikuid endid. Nii töötajad, ettevõtjad kui ka ühiskond tervikuna saavad kasu elukestvast õppest (11). Kutseharidus ja elukestev välja- ja täiendõpe kuuluvad kokku, need on töötajate karjääriplaneerimise põhjapanevad elemendid. Sõltumata vanusest või haridusest peaks alati piisama motivatsiooni ja võimalusi täiendõppel osalemiseks. Kompetentsuse ja uuendusmeelsuse arendamine eeldab niisiis ka ettevõtte tasandil vastavaid investeeringuid välja- ja täiendõppesse ning uuendusi toetava ettevõtluskultuuri arendamist.

4.5

Tänapäeval ei piisa siiski sellest, et üksikisik on loominguline ja õpivõimeline. Pigem peab ettevõte olema õpivõimeline, st uusi teadmisi tuleb kasutada konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste loomisel. Uuendusmeelsus on oluline konkurentsivõime komponent. Tulevastele uuendustele aluse panemiseks peavad teadus- ja uurimistegevus olema kõrgelt hinnatud. Oluline on ka avaliku sektori ja eraettevõtete uurimissüsteemide potentsiaali ärakasutamine ja tõhus ühendamine. Öeldu rõhutab uuenduste ja teadustegevuse toetamise tähtsust ning uurimis- ja arendustöö alaste väljaminekute suurendamise vajadust 3 %-ni SKP-st vastavalt Lissaboni strateegia eesmärgile. Kaks kolmandiku SKPst peaks tulema erasektorist (12). Tuleb tugevdada uurimis- ja arendustöö avalikku toetust Euroopa ja riiklikul tasandil, seda eelkõige arengut soodustavate võtmetehnoloogiate jaoks, et rajada teaduslik baas ja suurendada mõju erasektori uurimis- ja arendustöö alastele investeeringutele. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon üritama kasutada avalikke hankeid uute teadus- ja uuendusmahukate toodete ja teenuste loomiseks.

4.6

Uuendused töökorralduses ja uuenduste juhtimine on väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele samuti oluline teema. Paljud neist on leidnud spetsiifilised lahendused ja on olulised osalejad ülemaailmsel turul, teised vajavad uuenduste vallas nõustamist. Viimatimainitud peavad seadma eesmärgiks uuenduste juhtimise ja õppimist toetava töökeskkonna kujundamise ning lähtuma töötajate kvalifikatsioonivajadusest. Võrgustike loomine ja teadmiste haldus võivad aidata VKEdel luua uut ühist teadmistepotentsiaali (13). Et VKEd saaksid suuremat kasu alusuuringutest, tuleb kõnealused kultuurilised takistused ületada. Lisaks vajavad VKEd uuendusteks korralikku baasfinantseerimist ja juurdepääsu riskikapitalidele. Konkreetselt tähendab öeldu, et ELi ühtset turgu puudutavad direktiivid tuleb üle vaadata nende mõju aspektist VKEdele (nt direktiivid rahandusturgude liberaliseerimise või Basel II kohta) ning vajadusel tuleb neid kohandada.

4.7

Kõrgtootlik tööstuslik tuum on ja jääb ELis majandusliku õitsengu aluseks. Tööstus ja teenuste pakkujad on vastastikku teineteisest sõltuvad. Uuenduste keskkond tähendab ka, et uurimis- ja arendustegevus tuleb teadlikult suunata teadmiste- ja teenusteühiskonna vajadustele, kusjuures rõhk tuleb asetada uute tööhõivevõimaluste ärakasutamisele ning seda mitte ainult traditsioonilistes töötleva tööstuse valdkondades. Lissaboni strateegia nõuab tipptehnoloogia toetamise kõrval ka tähelepanu pööramist teenuste sfäärile. Selle eelduseks on aga ühiskonnale suunatud teenuste ümberhindamine, surve vähendamine avalikele eelarvetele ja toimimisvõimelise avaliku halduse olulisuse tunnustamine majandusarengus. Märksõnad nagu haridus, mobiilsus, isikupärasus, demograafilise arengu, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu tingimused, töö- ja pereelu ühitamine, aga samuti muutunud kommunikatsiooni- ja vabaajaveetmise harjumused viitavad täiendavale ja uuele sotsiaalsete, isikule suunatud või kommertsteenuste vajadusele. Eelnimetatud on tihtipeale alles professionaalse arengu alguseks (14). Antud kontekstis on EMSK korduvalt rõhutanud sotsiaalmajanduse ja kolmanda sektori olulist rolli uuendustegevuses ja tööhõives (15).

4.8

Uuenduste juures on eelkõige olulised inimesed, loomingulisuse avaldumiseks jäetud ruum, oskused, teadmised, õpivõime ja töö organiseerimine. Kriitilised komponendid on iseseisvus, enesemääramine ja osalemisõigused. Selles osas on töösuhete ja kaasarääkimise struktuuride ümberkorraldamine erilise tähtsusega. Stabiilsed tööstussuhted toetavad uuendusi. Praegusel ajal töötajate huvidega arvestamise ja uute töösuhete kujundamise kaudu töötajate põhiõiguste tugevdamise asemel neid piirates luuakse uuendustele täiendavaid takistusi. Sellega seoses rõhutab EMSK, et käesolev siseturu teenuste raamdirektiivi ettepanek ei tohi viia olemasolevate sotsiaalsete, töötasu ja kindlustatuse standardite langusele.

5.1

Uuendusteks ja muudatusteks julguse kogumisel on lisaks omaalgatusele vajalik ühiskonna toetus. Riskivalmidus ja sotsiaalne kindlustatus käivas käsikäes. Sealjuures ollakse paljuski sõltuvad uuenduste alustamist ja teostamist võimaldavatest ühiskondlikest teenustest. Sotsiaalse ühtekuuluvuse korraldamine kui Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa ja uuendused kuuluvad kokku. Heaoluriik peab alati arvestama uute nõudmistega. EMSK on veendunud, et Lissaboni eesmärgid tööhõive küsimuses saavutatakse ainult siis, kui sotsiaalpoliitikat tegevusvaldkonnana kindlustatakse ja jätkatakse vähemalt sotsiaalsete miinimumsätete poliitikat töö- ja elamistingimuste ühtlustamisel Euroopas. Laienenud Euroopa Liidus on öeldu eriti oluline, kuna heaolustandardid langevad ELis jätkuvalt.

5.2

Sotsiaalsete standardite konkurentsiriski vähendamiseks tuleb paremini kohaldada ja edasi arendada kehtivaid regulatsioone ELi sotsiaalõiguse järgmistes valdkondades: töötingimused, töö- ja tervisekaitse, töötajate õigused, sooline võrdõiguslikkus ja isikuõiguste kaitse. Öeldu kehtib ka tööaja küsimuste kohta.

5.3

EMSK on juba korduvalt nimetanud vajalikke ja teostatavaid uuendusi järgmistes valdkondades (nii näiteks arvamuses “Tööhõivepoliitika meetmed ajendatuna aruandest Employment Taskforce”) (16):

5.4

Sealjuures rõhutas komisjon eriti järgmist:

5.5

EMSK rõhutas sealjuures eriti vajadust rohkem panustada naiste tööhõive kasvu. Tuleb kõrvaldada jätkuvalt naisi tööturust eemalhoidvad takistused. Samuti on oluline järjekindlalt võidelda ebavõrdsuse vastu (eelkõige tasustamise osas). Pidades silmas tõsiasja, et naiste tööhõive kõrgem tase on otsustavas sõltuvuses nii meeste kui naiste võimalustest ühitada perekond ja tööelu, tuleb eriti järjekindlalt pühenduda asjaomase Lissaboni eesmärgi realiseerimisele. EMSK tervitab seetõttu üleskutset liikmesriikidele tagada kõigil tasanditel ja seega ka ametkondade kaudu piisavas koguses ja kvaliteedis avalikkusele kättesaadavaid mõistliku hinnaga lasteaia- ja hooldekodu (nt vanematele inimestele, haigetele) kohti. Liikmesriigid peavad järgima kehtivate tööhõivepoliitiliste suuniste soovitusi sel viisil, et nad seavad konkreetsed eesmärgid ja koostavad tegevuskavad nende saavutamiseks.

5.6

Lissaboni strateegia rakendamise protsessi raames tuleks eriti pöörata tähelepanu diskrimineerimise vastasele võitlusele ning kõigi sotsiaalselt tõrjutud ja halvemas olukorras olevate rahvastikugruppide võrdsete võimaluste edendamisele. Tööhõive ja sotsiaalse hõlvamise valdkondades tuleb pöörata tähelepanu igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemisele. Sellega seoses tuleks liikmesriike tungivalt paluda, et nad järgiksid ka edaspidi oma riiklikes tegevuskavades vastavaid diskrimineerimise vastase võitluse meetmeid.

5.7

Sotsiaalpoliitika tuleviku eksperthinnangus tõdeti alles hiljuti, et laialt levinud arvamus sotsiaalse kaitse kahjulikust mõjust konkurentsivõimele, majanduskasvule ja tööhõivele ei ole leidnud empiirilist kinnitust. Rootsis, Taanis, Austrias, Luksemburgis ja Hollandis käivad head majandusnäitajad ja sotsiaalkaitse kõrge tase käsikäes (19). Konkurentsivõime poolest esirinnas olevad riigid teevad suhteliselt suuri investeeringuid sotsiaalpoliitikasse ja sotsiaalkaitsesüsteemi. Samades riikides on tööhõive tase kõrge ja vaesuse tase pärast sotsiaalsiiretega arvestamist madal. Tänapäeval on oluline sotsiaalkaitsesüsteemide kaasajastamise ja parendamise tasakaalustatud ühendamine. Eesmärkideks on sealjuures sotsiaalkaitse funktsiooni säilitamine ja aktuaalsesse olukorda (nt demograafiline areng) sobitamine. Pikaajalise rahastamise tagamine peab arvestama sotsiaalse õigluse, teenuste üldise kättesaadavuse ja kõrge kvaliteedi nõudeid.

5.8

Enamikus Euroopa riikides toimub sotsiaalkaitse rahastamine valdavalt töötajate ja tööandjate sotsiaalmaksete kaudu. Kõnealused maksed on osalt kerkinud tasemele, mis võib mõjuda negatiivselt töökohtade loomisele.

5.9

Lissaboni strateegia ülesannete hulka kuulub vanemate töötajate hõive suurendamine. Komisjoni arvates tuleb luua 7 miljonit töökohta, et saavutada 50 %-eesmärk. EMSK on juba märkinud, et peab aktiivse vananemise strateegia raames adekvaatsetel majanduslikel ja poliitilistel tingimustel tööturult lahkumise efektiivse vanuse tõstmist põhimõtteliselt otstarbekaks eesmärgiks. Mitmed liikmesriigid on pensionireformides põhitähelepanu pööranud üksnes pensionilejäämise seadusliku vanusepiiri tõstmisele, kusjuures võimalus enneaegsele vanaduspensionile siirdumiseks on piiratud või välistatud. Selle taustaks on ühepoolne veendumus, et vanemate töötajate tööelust lahkumise põhjused peituvad nende isikute tahtes ja pensionikindlustuse õiguse stiimulite puudulikkuses. Teised olulised aspektid jäävad tähelepanuta. Siinkohal peaks liikmesriigid pakkuma stiimuleid, mis ühelt poolt võimaldavad töötajatel vabatahtlikkuse alusel seadusega kehtestatud pensioniea raames tööturult hiljem lahkuda, teiselt poolt aga toetavad ettevõtteid vastavate töökohtade ja töötingimuste loomisel.

5.10

EMSK seisab töö ja täiendõppe kvaliteeti väärtustavate kontseptsioonide eest nagu seda praktiseeritakse üksikutes liikmesriikides (Soome ja Rootsi). See on kooskõlas kõrgetasemeliste töörühmade “Tööhõive”, “Sotsiaalpoliitika tulevik laienenud Euroopa Liidus” ja “Tööhõive ja arengu Lissaboni strateegia” seisukohtadega. Et võimaldada 55–64-aastastel inimestel 2010. aastal produktiivses tööhõives olemine, on eelkõige nõutav vanemate töötajate rakendamist toetav tööturg. Viimane eeldab kõikide osavõtjate aktiivset loometegevust, sh ka kvalifikatsiooni tõstmist. Tööalase konkurentsivõime säilitamiseks on hädavajalikud investeeringud viljakasse täiendõppesse ning ennetav tegevus tervisekaitse ja tervishoiu vallas. Vanemas eas töötajate olukorda muuta sooviv poliitika jääb hiljaks, kui ta tegeleb alles 40–50-aastastega. Seetõttu on töötamise algusest peale vananemist silmas pidav personalijuhtimine sama vajalik kui vananevale personalile töökoha kujundamise mudelid (eelkõige kohased tööajamudelid, mis vähendavad füüsilist ja vaimset koormust). (22)

—

Lissabonist alates võib täheldada positiivseid püüdlusi tööhõive ja majanduspoliitilise koordineerimise ajalisel sünkroniseerimisel. Endiselt on aga probleemiks sisulise haakumise vähesus. Siinjuures on oluline, et tööhõivepoliitika ja majanduspoliitika suunised oleksid seostatud ja omavahel kooskõlas.

—

Erinevate osapoolte (valitsused, EKP, sotsiaalpartnerid) tegevuste koordineerimine on üksnes siis tõhus, kui raha- ja eelarvepoliitika kannavad samuti vastutust arengu ja tööhõive eest. Kõnealune mõtteviis peab leidma ka tee majanduspoliitika alustesse.

—

Kõnealuses kontekstis tuleb pöörata rohkem tähelepanu komisjoni reformiettepanekutele stabiilsuse ja kasvu pakti tugevama suunatuse kohta majandusarengule nagu nõudis ka kõrgetasemeline töörühm. See tähendab muuhulgas majanduskasvu ja tööhõive alaste strateegiliste investeeringute väljatoomist eelarve defitsiidiosast. Nõukogu ülesandeks on koostöös komisjoniga määrata kindlaks need investeeringud, mida tuleb pidada üleeuroopalise tähtsusega strateegilisteks investeeringuteks.

—

See peab toimuma nii riiklikul kui ka üleeuroopalisel tasandil. Nii saab pragmaatiliselt väärtuslikum makromajanduslik dialoog sotsiaalpartnerite seisukohaga arvestamise teel oluliselt kaasa aidata paremale valitsemisele ja protsessi kui terviku edukusele. See on ainus koht, kus kohtuvad kõik majandus- ja tööhõivepoliitika eest vastutajad avatud dialoogiks, et arutada, mil moel on arengut ja tööhõivet toetav “Policy Mix” ELis kõige paremini saavutatav.

—

Võttes arvesse liikmesriikide täielikku autonoomiat tuleb riikide tasandil tagada sotsiaalpartnerite sobiv kaasatus nii struktuurireformide, kvalifikatsiooni ja uuenduste küsimustesse kui ka Euroopa tööhõivestrateegia debattidesse ning strateegia elluviimisse selle kõigil etappidel (riiklike tegevuskavade väljatöötamine, teostamine, hindamine) (23).

—

ELis tööhõivepoliitilise üldstrateegia edukaks jälgimiseks tuleb tõhustada mitmete “Lissaboni-teemaliste” ministrite nõukogude koostööd. Eriti oluline on majandus- ja rahandusministrite ning konkurentsi-, tööhõive-, sotsiaal-, tervishoiu- ja tarbijakaitse valdkondade eest vastutavate ministrite nõukogude haakuvus.

—

Kirjeldatud parem koordineerimine on tarvilik ka kevadise tippkohtumise ettevalmistamisel: Lissabon on horisontaalne protsess ja seda ei saa anda üksnes majandus- ja rahandusministrite nõukogu kätte.

—

Kui 2000. aastal saavutas 15-liikmeline Euroopa Liit veel 3 % majanduskasvu, tuleb märkida, et viimaste aastate kasvutempo languse põhjused on pigem makromajanduslikud ja vähem struktuuripoliitilised. Euroopa majanduspoliitiliste suuniste soovitused peavad eeltooduga arvestama.

—

Ostujõu nõrkuse ületamiseks Euroopas peavad nõudluse osad — tarbimine ning era- ja avaliku sektori investeeringud — tuntavalt elavnema. Sellele rajanevalt võivad struktuuride arukale reformimisele, mis sisenõudlust täiendavalt ei nõrgesta, lisanduda olulised impulsid tööhõive tõstmiseks.

—

Sellega seoses omistada erilist tähtsust tuleb tööalase konkurentsivõime arendamisele, kvalifikatsioonipuuduste kõrvaldamisele ja ebasoodsamas olukorras olevate isikute kaasamisele tööturule

—

Hetkel säilitab EL tervikuna oma positsiooni ülemaailmses konkurentsis positiivse kaubandusbilansiga, kuigi majanduskasv Euroopa Liidus on ebapiisav. Ülemaailmses konkurentsis peab Euroopa keskenduma oma tugevatele külgedele. EL ei saa konkureerida Aasia ja Aafrika riikidega madalate palkade osas. Selle asemel peab Euroopa Liit jätkuvalt panustama laiaulatuslikku uuenduspoliitikasse ja kõrge lisandväärtusega kvaliteetkaupade ja –teenuste tootmisse.

—

Vabakaubanduse positiivsete mõjude eeldusteks on vahetuskursisüsteem, mis ei põhjusta müüdavate kaupade hinnamoonutusi ja tööjaotus kõigi kaubavahetuses osalevate maade vahel, mis võimaldab palkade tõusu vastavalt tootlikkuse tõusule. Hetkel ei ole täidetud kumbagi nimetatud tingimustest ning need peaksid olema ELi poliitiliselt vastutavate isikute tegevuse eesmärgiks.

—

EMSK kutsub üles Lissaboni strateegia järgimisel osutama kõrgendatud tähelepanu töö kvaliteedile, seda eriti struktuurireformi meetmete osas.

—

Eelkõige loovad Euroopa siseturul uusi töökohti ja soodustavad majandusarengut väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Seepärast tuleb toetada ettevõtlusvaimu ja täielikult ära kasutada ettevõtluse potentsiaal, eelkõige läbi paranenud rahastamisvõimaluste, ettevõtte haldamise lihtsustamise ja koolitusmeetmete tõhustamise (24).

—

Toetusi peaks eelkõige saama need ettevõtted, kes uuenduste läbi aitavad kaasa majanduskasvu suurendamisele ja tööhõive tõstmisele. See on palju olulisem kui lihtsalt ettevõtete arvu tõstmine.

—

Kooskõlas hr Wim Koki juhitud kõrgetasemelise töörühma 2004. aasta novembri aruandega Lissaboni strateegia kohta on EMSK veendunud, et Lissaboni strateegia eemärkide saavutamiseks tuleb liikmesriike senisest enam kohustada. Üksikute eesmärkide saavutamata jätmine ei avalda praegu tegelikult mingit mõju riikliku poliitika kujundamisele. Avalik “häbistamine” täidab oma ülesannet vaid tinglikult.

—

Tööhõive üldised eesmärgid tuleb jagada vajaliku ambitsioonikusega riiklikeks eesmärkideks. Olulised on läbipaistvus ja Lissaboni strateegia rakendamise aruande (või tegevusplaani) laiahaardeline üleriigiline debatt.

—

Võrdlusuuringud tuleb korraldada viisil, et ilmneks liikmesriikide suhteline positsioon ja neist saaks teha mõttekaid poliitilisi järeldusi.

—

Lissaboni strateegia üldise tööhõive eesmärgi saavutamiseks peavad mõned liikmesriigid oma 2000. aasta spetsiifilistest lähtetingimustest tulenevalt jõulisemalt pingutama. Osalema peavad siiski nii riigid, kus tööhõive on 70 % või enam, kui ka need, kellel kõnealune näitaja on madalam. Tööhõive määrade võrdluse asemel tuleks pilk pöörata riikides toimuvale tööhõive arengule.

—

Protsessi õnnestumiseks tuleb sobival viisil toetada sotisaalpartnereid kaasavat tõelist riiklikku reformipartnerlust. Seda rõhutas ka Euroopa Ülemkogu 2004. aasta märtsis. Samuti on vajalik riiklike parlamentide vastutuse suurendamine.

—

EL peab tööhõivestrateegia kujundamisel pöörama erilist tähelepanu uute liikmesriikide vajadustele, et ka need riigid saaksid täita Euroopa Liidu üleseid tööhõive eesmärke.

—

Rõhutamist väärib sotsiaalpartnerite kohane ja tõhus kaasamine tööhõivestrateegia igasse faasi.

—

Eurotsooniga võimaliku liitumise lähenemiskriteeriumid tuleb kujundada sel moel, et need oleks arengut ja tööhõivet soodustavad, mitte takistavad.

—

ELi tööhõive eesmärkide saavutamine eeldab Euroopa kasvualgatusi, mis ulatuksid kaugemale juba otsustatud Euroopa Investeerimispanga projektidest. 2003. aasta Sapir-aruanne andis juba olulisi soovitusi lühiajalise eelarve kohta.

—

Ka komisjoni eelnõu 2006–2013. aasta finantsprognoosi kohta sisaldab huvitavaid ettepanekuid, nagu näiteks kasvu reguleerimise fondi asutamine. Selles suunas tuleb edasi mõelda ja panustada, et edaspidised ELi eelarved oleks aluseks tõhusatele kasvu- ja tööhõive alastele uuendustele Euroopas.

—

Sealjuures tuleb kindlustada, et olemasolevaid vahendeid kasutataks efektiivselt võimaldamaks Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive alaste eesmärkide järjekindlat elluviimist, seda eelkõige uutes liikmesriikides.

—

Lissaboni strateegia jaoks on ka oluline, mida inimesed Euroopas sellest mõtlevad. EMSK on valmis Euroopa tööhõivepoliitika raames oma erialateadmisi rakendama, analüüsides osalema ja Euroopa kodanikele Lissaboni strateegiat vahendama.

—

Sellega seoses näeb EMSK Lissaboni protsessi kui oma töö prioriteeti. Tihedama koostöö tegemiseks komisjoni ja teiste ELi organitega ning intensiivse kontakti hoidmiseks Euroopa ja liikmesriikide kodanikuühiskonnaga peab EMSK hädavajalikuks sellekohaseid sisemisi struktuure.

—

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee leiab, et arvestades tema asjatundlikkust ja esindatust, peaks komitee osalema mõjude hinnangute koostamisel, mida komisjon süstemaatiliselt esitada kavatseb. Nagu käimasolevatest aruteludest ilmneb, on oluline, et õigusaktide ettepanekud kajastaksid erinevaid seisukohti ning rajaneksid võimalikult täpsetel ja objektiivsetel alustel. Mõjude hinnangute saatmine eelisjärjekorras Euroopa majandus- ja sotisaalkomiteele ning seeläbi komiteele antav võimalus omapoolsete kommentaaride lisamiseks, enne kõnealuste hinnangute edastamist Euroopa institutsioonidele, võiksid Euroopa uuendamise koostöö tähenduses suurendada tunnustust Euroopa seadusandlikele algatustele.