17.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/22

1.1

Paljud majanduskasvu, tööhõive ja uuendustegevuse näitajad viitavad sellele, et Euroopa Liit on ülemaailmses konkurentsis viimastel aastatel maha jäänud ja see protsess jätkub. Töötuse vastu võitlemine, uute töökohtade loomine ja selleks vajaliku majanduskasvu edendamine jätkusuutlikul alusel kujuneb ELi jaoks suurimaks majanduslikuks ja sotsiaalseks väljakutseks.

1.2

Ettevõtetel on kõnealuste väljakutsetega toimetuleku osas keskne tähtsus. 98 protsenti Euroopa ettevõtetest on VKEd. VKEde osakaal moodustab 55 protsenti majanduse erasektori töökohtadest. VKEde potentsiaal tootmisprotsesside, toodete ja teenuste uuendustegevuses on olulise tähtsusega.

1.3

Paljud ettevõtted kasutavad Euroopa ühtse turu eeliseid. Püsivate kitsenduste, piiratud personali- ja finantsvõimsuste ning puuduliku teabe tõttu ei ole neil aga sageli võimalik selle potentsiaali täies ulatuses ära kasutada. Siin võib abiks olla Lissaboni strateegia järjekindel ellurakendamine, ühtse turu väljakujundamine ja turu edasine avamine, parem õigusloome ning abiprogrammid, mis loovad Euroopale lisaväärtust.

1.4

Ka tänapäevaselt struktureeritud haldussüsteemid ja efektiivselt töötavad avalikud teenused võivad anda olulise panuse Euroopa konkurentsivõime ja uuendustegevuse edendamisse. Piiriülesed asutustevahelised partnerlussuhted kõigil tasanditel võivad parandada haldusalast koostööd, mille vajalikkus järjest suureneb, kergendada kogemustevahetust ja teha parimate lahenduste näited kõigile kättesaadavaks.

2.1

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (edaspidi “raamprogramm”) peab aastatel 2007–2013 andma panuse uute rõhuasetustega Lissaboni strateegia ning ühenduse jätkusuutliku arengu strateegia ellurakendamisse.

2.2

Raamprogramm jätkab tervet rida ühenduse käimasolevaid toetusprogramme erinevates poliitikavaldkondades ja seob need ühtsel õiguslikul alusel. Komisjoni ettepanek finantsraamistiku osas on 4212,6 mln eurot.

2.3

Raamprogramm on suunatud kõikidele ELi liikmesriikidele, ELiga liituvatele riikidele, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidele ning Lääne-Balkani riikidele. Kolmandatel riikidel on võimalik osaleda, kui see on sätestatud kahepoolsetes kokkulepetes.

2.4

Raamprogrammi eesmärgiks on ettevõtete — eriti VKEde — konkurentsivõime toetamine, uuendustegevuse edendamine ja turukõlblikuks muutmine, infoühiskonna arengu kiirendamine ning energiakasutuse tõhususe ning uute ja taastuvate energiaallikate kasutamise parandamine.

2.5

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 156, artikli 157 lõike 3 ning artikli 175 lõike 1 alusel luuakse ühenduse spetsiifiliste toetusprogrammide ja ühenduse teiste programmide oluliste osade jaoks kõikehõlmav ja ühtne õiguslik alus nendes valdkondades, mis on põhimõttelise tähtsusega tootlikkuse, uuendustegevuse ja jätkusuutliku kasvu edendamisel Euroopas. Samal ajal ei jäeta käsitlemata täiendavaid keskkonnaaspekte. Raamprogramm koosneb kolmest spetsiifilisest allprogrammist.

2.6

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programm kujutab endast raamistikku meetmetele, mis soodustavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet. See on suunatud VKEdele kõikides majandusharudes — olgu need siis tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud või traditsioonilised. Parandatakse VKEde finantseerimist asutamis- ja kasvufaasis. Täiendavad raskuspunktid on ettevõtetevaheline koostöö, uuendustegevuse ning keskkonnatehnoloogiate toetamine. Finantsvahenditeks on ette nähtud 2631 mln eurot.

2.7

Info- ja sidetehnoloogia poliitika programmi eesmärgiks on toetada info- ja sidetehnoloogia rakendamist ettevõtetes, valitsusasutustes ja avaliku sektori teenindusettevõtetes. Ettepanekus sisalduvad meetmed konkretiseerivad ja toetavad EL uut algatust “i2010”, mis moodustab lähiaastatel raamistiku ühtse Euroopa inforuumi loomiseks ning infotoodete ja -teenuste ühtse turu tugevdamiseks. Programmi jaoks on ette nähtud 801,6 mln eurot.

2.8

Programm “Arukas energeetika — Euroopa” on suunatud jätkusuutliku arengu toetamisele energeetikas, varustuskindluse ja energiatõhususe parandamisele, importenergiast sõltuvuse vähendamisele ja taastuvenergiate osakaalu suurendamisele sisemaises kogutarbimises (12 %-ni). Tähelepanu keskmes on projektid järgmistes valdkondades: jätkusuutlike energiatehnoloogiate toetamine ja levitamine, parendatud administratiivsed struktuurid ja tihedam võrgustik ning üldine teadlikkuse tõstmine säästva energiakasutuse osas. Komisjoni poolt asutatud aruka energeetika täitevasustus peab alles jääma. Kõnealuse programmi jaoks on ette nähtud 780 mln eurot.

2.9

Raamprogrammi ellurakendamine toimub iga-aastaste tööprogrammide alusel, mille teostamise tagab komisjon. Korralduskomiteede ülesandeks on meetmete järelevalve tagamine liikmesriikide tasandil ja riiklike tegevuste ühtsuse tagamine.

3.1

Raamprogrammi ettepanek on ulatuslik ja katab paljusid poliitikavaldkondi ja programme. Märkused piirduvad aspektidega, millele komitee erilist tähelepanu omistab või milles komitee soovib täiendavate momentide arvestamist.

3.2

Komitee tervitab raamprogrammi olulise sammuna sünergia loomise suunas ettevõtete konkurentsi- ja uuendusvõime ja jätkusuutliku arengu toetamisel. Ettepanekus sisalduvad meetmed ja instrumendid võivad anda olulise panuse sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse, majanduse jätkusuutliku arengut toetamisse ja Lissaboni strateegia majanduskasvu- ja tööhõive eesmärkide saavutamisse. Komisjon tõstab ka esitatud Lissaboni strateegia ühenduse tasandil elavdamise tegevuskavas (KOM(2005) 330) õigusega esile kõnealust raamprogrammi kui ühenduse poliitika olulist koostisosa.

3.3

2004. aastal valminud Wim Koki aruandes viidati kesksetele tingimustele, mis on Euroopa majanduse konkurentsivõime jaoks määrava tähtsusega. Seal soovitati õigusega arendada edasi teadmistepõhist ühiskonda, kujundada välja siseturg, parandada majanduskliimat, ajakohastada tööturgu — ka “elukestva õppe” ja “tegusa vananemise” strateegiate abil — ning soodustada keskkonna jätkusuutlikkust. Komitee näeb eelkõige liikmesriikidel kohustust teha kõik, et tõsta sobivate raamtingimuste kaudu ettevõtete konkurentsivõimet. Ta näeb EL toetusprogrammides sellele olulist ja tõhusat täiendust. Peale raamprogrammi tuleb eriti märkimisväärseteks lugeda teadusuuringute raamprogrammi, strateegiat “elukestev õpe” ning struktuurifonde.

3.4

Ettevõtted ei tõsta oma uuendusvõimet ainult tehnoloogilisi arenguid ära kasutades. Uuendustegevusele aitavad kaasa ka ettevõtluse tugevam kinnistumine asjaomase riigi ühiskonnas ja kultuuris, sügavamad juhtimisalased teadmised, ettevõtete vastutustundlik majandamine ja piiriülesed tegevusvaldkonnad. Raamprogrammi eesmärkide seisukohast oleks vale tõlgendada uuendustegevuse mõistet liiga kitsalt ja kaotada nii majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse võimalusi. Ettevõtted on kesksed osalejad uuendustegevuse protsessis, mille teostamisse tuleb piisaval määral kaasata sotsiaalpartnereid.

3.5

Uuendustegevus saab alguse inimeste mõtetes. Kõrge haridus- ja kutseõppetase on uuendusvõime jätkusuutliku tõstmise eelduseks Euroopa Liidus. Tööandjad, töötajad, valitsused, kõrgkoolid, koolid ja kõik teised asjaomased institutsioonid on ühteviisi kohustatud tõstma meie ühiskonna uuenduslikku potentsiaali. Piiriülesed projektid sobivad toetama üksikute riikide jõupingutusi teadmistepõhise ühiskonna edendamiseks. Komitee tervitab seda, et EL toetab sihtotstarbeliselt haridust ja kutseõpet, muuhulgas ühenduse programmide “Sokrates” (üldharidus), “Tempus” (kõrgkoolid) ning “Leonardo da Vinci” (kutseharidus) raames. Hariduse, kutseõppe ja elukestva õppe integreeritud tegevusprogramm aastateks 2007–2013 võib samuti anda olulise panuse ettevõtete uuendusvõime tugevdamisse ja raamprogrammi edukasse ellurakendamisse.

3.6

Komitee tervitab komisjoni kavatsust tugevdada ettevõtete uuendus- ja konkurentsivõimet parema õigusloome ja olemasolevate õigusaktide süstemaatilise läbivaatamise kaudu, avastamaks ebaproportsionaalseid piiranguid või kohustusi. Eriti oluline on tõhus hinnang uute regulatsioonide mõjudele. Mõjude hindamisel peaks komisjon tegema intensiivsemat koostööd konkurentsivõime nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

3.7

Komitee jagab komisjoni arvamust, et ELi horisontaalsed ja kooskõlastatud meetmed võivad luua suurt lisaväärtust. Eriti oluliseks muutub võimalikult elulähedase teabe edastamine ettevõtetele ja neile lihtsa juurdepääsu võimaldamine raamprogrammi meetmetele ja instrumentidele.

3.8

Komitee toetab komisjoni eesmärki toetada raamprogrammiga mitte ainult tehnoloogiliselt eriti kõrgelt arenenud, vaid ka traditsioonilisi majandusharusid. Eelkõige just need suudavad töökohtade loomisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel anda veel suurema panuse, kui neile luuakse olukord, mis võimaldab arendada konkurentsi- ja uuendusvõimet. Ka teenuste ja logistika valdkonnas on märkimisväärset uuenduspotentsiaali.

3.9

Komitee kutsub komisjoni üles raamprogrammi sihtgruppe mitte liiga kitsalt määratlema ning võimalikult kõrget ja nii piirkondlikult kui valdkondlikult laiapõhjalist lisaväärtust looma. Ka ühistud, sidusettevõtted ja vastastikused ühingud, samuti uued ettevõtted ja mikroettevõtted võivad aidata kaasa EL konkurentsivõime ja uuendusvõime tugevdamisele. Nii saab näiteks ühistute kaudu kasutada suurusel põhinevaid eeliseid, millel on soodne mõju turulepääsule (sealhulgas riigihangetes suuremate käibenäitajatega osalemisele), turupositsioonile, juhtivtöötajate potentsiaali arendamisele, täiendõppele ja teadusuuringute mahule. Projektide vastuvõtmisel raamprogrammi peaks olema määrava tähtsusega see, mil määral asjaomased sihtgrupid töötavad välja toimivaid kontseptsioone, mis konkurentsivõimele ja uuendustegevusele kaasa aitavad ja toetamist õigustavad. Raamprogrammi tutvustamisel mängival olulist rolli sihtasutused, liidud ning tööstus- ja kaubanduskojad.

3.10

Pingeline eelarveolukord liikmesriikides ja Euroopa tasandil seab raamprogrammi finantsvahenditega varustamisele piirid. Komitee ootab, et finantsperspektiive puudutavate eelseisvate otsuste raames eraldatakse kõnealusele programmile piisavalt vahendeid. Samas tuleb tagada võimalikult sihipärane, tõhus ja tulemustele orienteeritud vahendite kasutus sihtgruppide kasuks. Komisjon peaks kontrollima, millises ulatuses on võimalik programmi haldamiseks ettenähtud vahendeid projektide heaks kasutada.

3.11

Komitee tervitab komisjoni kavatsust töötada läbi juba käimasolevate programmide kogemused, korrigeerida võimalikud ebakohad ning tugineda raamprogrammi ellurakendamisel traditsioonilisele praktikale. Raamprogrammi edule aitab kaasa kõigi poolt mõistetav võrdlusuuring ja seire. Asjaolusid, mis aitavad kaasa raamprogrammi optimeerimisele, tuleks iga-aastase töökorralduse planeerimise juures õigeaegselt arvestada. Komisjon ja programmide elluviimisega tegelevad instantsid peaksid kriitiliselt kontrollima, ega vahekokkuvõttest ei ilmne vajadust muudatuste tegemiseks. Sealjuures tuleks arvestada ettevõtete ja teiste sihtrühmade kogemusi. Sellegipoolest ei tohiks kordagi ohtu seada projektiosapoolte planeerimiskindlust.

3.12

Komitee peab väga tähtsaks seda, et liikmesriigid võtaksid arvesse täiendavuse põhimõtet. Neil soovitatakse tungivalt jätkata siseriiklikke toetusi kavandatud mahus, vaatamata EL toetustele. Komitee leiab, et liikmesriigid on kohustatud järgima kokkulepitud eesmärki kulutada 3 % sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevusele. Raamprogrammi ellurakendamine ei tohiks mingil juhul viia selleni, et liikmesriigid loobuvad jõupingutustest selle eesmärgi saavutamisel.

3.13

Komisjon juhib õigusega tähelepanu sellele, et raamprogrammi instrumendid ja meetmed on vaja tihedalt siduda teiste EL programmide ja algatustega. Eriti olulised kokkupuutekohad on seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi, strateegia “elukestev õpe” ja struktuuripoliitika programmide osas. Komisjon peaks jälgima, et kõigi asjaomaste peadirektoraatide eesmärgid omavahel kooskõlas oleksid. Seetõttu peab kõikide asjaomaste institutsioonide tegevuste ja otsuste osas olema tagatud läbipaistvus. Horisontaalset ja vertikaalset sünergiat EL ja liikmesriikide ning majanduse, teaduse ja haldusstruktuuride vahel on ainult siis võimalik täiemahuliselt saavutada, kui kõnealuste programmide sisulised ja organisatoorsed põhirõhud on omavahel hästi kooskõlastatud.

4.1

Sihtrühmade juurdepääs ettenähtud programmidele raamprogrammi elluviimisel peab olema lihtne. Varasematel aegadel ei ole see alati nii olnud. Vahendite jaotamine peab toimuma efektiivselt, elulähedaselt ja tooma kaasa võimalikult vähe bürokraatlikku asjaajamist (sealhulgas aruandluse ja dokumentatsiooni osas).

4.2

Komisjon peaks raamprogrammi ühtse lähenemise vaimus tõhusalt ja kasutajasõbralikult haldama. Kõigi raamprogrammi elluviimises osalejate jaoks on oluline planeerimiskindlus ja läbipaistvus Programmi haldamise delegeerimine institutsioonile väljastpoolt oleks mõistlik siis, kui sellega saaks haldusmenetlust tunduvalt lihtsustada ja kulusid vähendada.

4.3

Raamprogrammi rakendamises peaks veel intensiivsemalt osalema komisjoni VKEde järelvalvekeskus. See võiks veelgi parandada teadmiste ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel, ettevõtete vahel ning majandus-, teadus- ja haldusstruktuuride vahel. Tuleks kontrollida järelvalvekeskuse aruannete praktikas kasutamise kõlblikkust ja sihtgruppidele orienteeritust. Kasulik oleks järelvalvekeskuse pädevus nii määratleda, et kajastuksid kõigi sihtgruppide panused (punkti 3.9 mõistes).

4.4.1

Kapitalile juurdepääs on VKEdele ja uuenduslikele mikroettevõtetele väga piiratud, kuigi sellest probleemist ollakse teadlik juba aastaid. Siin on vaja viivitamatult tegutseda. Kõnealuses programmis ette nähtud finantseerimisinstrumendid on Euroopa ettevõtluspoliitika edu jaoks määrava tähtsusega. Komitee lähtub sellest, et neil on märkimisväärne mobiliseeriv ja soodustav mõju.

4.4.2

Komitee pooldab vahendite eraldamist sobivatele finantsvahendajatele, et vähendada finantseerimiskulusid (sealhulgas personali- ja halduskulusid) ja finantsriske. “Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem (GIF)”, “VKEde tagatissüsteem (SMEG)” ja “Suutlikkuse arendamise kava (CBS)” peaksid kaasa aitama ettevõtete laenude finantseerimisele ja riskikapitalile juurdepääsule. Laenude andmine uuenduslikele VKEdele ja mikroettevõtetele, eriti nende asutamise ja kasvufaasis, tuleb nende kasvu- ja tööhõivepotentsiaalile kindlasti kasuks. Sobivate projektide käsutusse tuleks anda ka väikelaene ja mikrokrediite.

4.4.3

Komitee soovitab lugeda piiriülese tegevuse algatamist ja laiendamist Euroopa poliitika lahutamatuks osaks ning VKEde konkurentsivõime ja uuendustegevuse tõstmise oluliseks strateegiaks. Kõik programmis ette nähtud meetmed ja instrumendid peaksid olema selle eesmärgiga kooskõlas. Komisjon peaks ettevõtteid koostööürituste, elulähedase teabe ja muude meetmetega sellel teel toetama.

4.4.4

Euroopa toetuste süsteemi ja õigusliku raamistiku keerukus muudavad vajalikuks ettevõtete ja teiste sihtgruppide sihipärase teavitamise ja nõustamise. Seda on kõige parem saavutada infokandjate võrgu kaudu, mis on üle-euroopaline ja toimib tänu tõhusale koostööle. Nii saaks kodanikele ja ettevõtetele veelgi paremini teadvustada Euroopa programmide ja projektide lisaväärtust, ka EL kommunikatsioonistrateegia mõistes.

4.4.5

Komitee peab tähtsaks seda, et kavandatud pakkumismenetlus “Teenusepakkujatest võrgupartnerid kui ettevõtluse ja uuendustegevuse toetajad” toimuks läbipaistvate reeglite kohaselt ja et oleks võimalik osaleda kõigil piirkondlikel ja valdkondlikel organisatsioonidel, kes vastavalt oma struktuurile ja teenusespektrile võiksid sobida ettevõtete vajadustega. Kõnealusel komisjonil soovitatakse arvestada eraldi olemasoleva Euro Info Centre'i (EIC) ja Business Innovation Centre (BIC) hinnangutega.

4.5.1

Komitee tervitab programmi suunitlust info- ja sidetehnoloogia poliitika toetamisele. See sektor on üks tootlikkuse vajaliku suurendamise liikumapanevatest jõududest kõikides majandusharudes. Väljapakutud meetmed lubavad oodata olulist Euroopa lisaväärtust.

4.5.2

Euroopa infoühiskonna edendamine aitab kaasa majanduse jätkusuutliku arengu toetamisele, Euroopa ühiskondliku ja sotsiaalse integratsiooni tugevdamisele ja kodanike elukvaliteedi parandamisele. Programmi ellurakendamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu sellele, et juurdepääs oleks tagatud kõikidele, ka traditsiooniliste majandusharude ettevõtetele.

4.5.3

Sihipärased projektid, kombineeritud tegevused ning piiriüleste võrgustike ja klastrite algatamine ja laiendamine võivad edendada tehnosiiret ning uuenduslikke ja turulähedasi IKT lahendusi. Komitee tervitab mõtet, et ühised tehnilised kirjeldused ja tegevuskavad tuleb ümber töötada, et lihtsustada riigihangete andmist kõnealuses valdkonnas.

4.5.4

Info- ja sidetehnoloogia poliitika toetamise programm peaks olema struktuuriliselt ja programmiliselt kooskõlastatud algatusega “i2010 — Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (KOM(2005) 229). “i2010” kohta koostab komitee eraldi arvamuse.

4.6.1

Komitee tervitab kõnealuse programmi eesmärgipüstitust. Energiakasutuse tõhusus, taastuvenergiate toetamine ja energiavarustuse mitmekesistamine on Euroopa jätkusuutliku arengu ja Euroopa keskkonnakaitse jaoks määrava tähtsusega. Programm peaks kaasa aitama energeetika sektori uuenduspotentsiaali hõlvamisele tervikuna, otsingusuundadeks võivad olla ka süsteemitehnika ja energia muundamine.

4.6.2

Turukõlblikud tehnoloogiad ja konkurentsivõimelised tooted otsustavad programmi eesmärkide saavutamise. Seega tervitab komitee projektide toetamist, mis lihtsustavad uuenduste rakendamist turukõlblikes toodetes. Kõnealused tegevused saavad aga ainult uuendusprotsessi varases faasis otstarbekad olla. Põhimõtteliselt saab parimaid tehnoloogiaid ning konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid arendada ainult konkurentsitingimustes.

4.6.3

Komitee tervitab komisjoni kavatsust populariseerida energiaallikate ressursisäästlikku kasutamist ja levitada asjaomast teavet. Kõnealused tegevused peaksid olema suunatud mitte ainult erialaringkondadele, vaid ka laiale avalikkusele. Käimasolev kampaania “Jätkusuutlikult toodetud energia Euroopale” annab sellesse olulise panuse. Sellega tutvustatakse end hästi õigustanud meetodeid ja tõstetakse kodanike teadlikkust energia tõhususest ja keskkonnakaitsest. Komitee lähtub sellest, et kõnealune kampaania ja “Euroopa intelligentse energia programm” täiendavad teineteist otstarbekohaselt.

5.1

Komitee soovitab komisjonil kõnealuse raamprogrammi eesmärke ja struktuuri ülevaatlikumalt selgitada. Kavandatud rakendusmeetmete nimekiri artiklis 6 on eeskujulik. Sama süstemaatiliselt võiks käsitleda üksikuid programme ja instrumente. See lihtsustaks raamprogrammi sihtgruppidele tutvustamist. Sealjuures tuleb kaasata kodanikuühiskonna organisatsioone.

5.2

Komitee eeldab, et koondamise teel luuakse paljudele programmidele ja üksikmeetmetele lisaväärtust. See õnnestub ainult siis, kui on tagatud üksikmeetmete optimaalne koordineerimine ja sidusus ja nende kooskõla teiste EL asjaomaste programmidega. Siit tulenevad kohustused eelkõige komisjonile ja haldusorganitele.

5.3

Komitee tervitab raamprogrammi suunitlust EL kesksetele majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja energiapoliitilistele eesmärkidele. Rakendamise puhul on oluline kujundada iga-aastased tööprogrammid elulähedaselt ja tihedas seoses sihtgruppidega, eelkõige uuenduslike ettevõtetega. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui sihtgrupid osalevad teatud määral juba planeerimises.

5.4

Pidades silmas paremat rakendamist ja poliitilist järjepidevust kutsub komitee komisjoni üles selgitama välja seoseid konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmide ning muude olemasolevate ja tulevaste algatuste vahel, seda iseäranis 2000. aasta Euroopa väikeettevõtluse harta, 2003. aasta Euroopa ettevõtluse tegevuskava ja uue VKEde poliitilise teatise osas. Eelmainitust oleks palju kasu ettevõtete esindajatele ja poliitikakujundajatele riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

5.5

Komitee kavatseb raamprogrammi ellurakendamist tähelepanelikult jälgida. Ta jätab endale õiguse anda uusi soovitusi vastavalt olemasolevatele kogemustele või seoses vahekokkuvõttega.