Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32020R1304

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/1304, 14. juuli 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses miinimumelementidega, mida ESMA peab hindama, kui ta hindab kolmandate riikide kesksete vastaspoolte taotlusi nõuete võrreldava täitmise hindamiseks, ning seoses hindamise korra ja tingimustega (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2020/4895

    ELT L 305, 21.9.2020, p. 13–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2020/1304/oj

    21.9.2020   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 305/13

    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2020/1304,

    14. juuli 2020,

    millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses miinimumelementidega, mida ESMA peab hindama, kui ta hindab kolmandate riikide kesksete vastaspoolte taotlusi nõuete võrreldava täitmise hindamiseks, ning seoses hindamise korra ja tingimustega

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25a lõiget 3,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 25a on sätestatud, et kolmanda riigi keskne vastaspool, mis on liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsuse seisukohast süsteemselt oluline või võib tõenäoliselt selleks saada (edaspidi „teise taseme keskne vastaspool“), võib paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) hinnata, kas see teise taseme keskne vastaspool täidab kolmandas riigis kohaldatava raamistiku järgimisega ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid (nõuete võrreldav täitmine), ning võtta vastu vastava otsuse.

    (2)

    Nõuete võrreldava täitmisega säilitatakse liidu finantsstabiilsus ning tagatakse teise taseme kesksetele vastaspooltele ja liidus tegevusloa saanud kesksetele vastaspooltele võrdsed võimalused, vähendades samal ajal teise taseme kesksete vastaspoolte haldus- ja regulatiivset koormust. Nõuete võrreldava täitmise hindamisel tuleks seega kontrollida, kas teise taseme keskne vastaspool täidab kolmanda riigi raamistiku järgimisega ka mõnda määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuet või kõiki seal sätestatud nõudeid. Seepärast tuleks käesolevas määruses osutada elementidele, mida ESMA peab hindama, kui ta hindab teise taseme kesksete vastaspoolte taotlusi nõuete võrreldava täitmise hindamiseks. Hindamisel peaks ESMA arvesse võtma ka seda, kas keskne vastaspool täidab neid elemente täpsustavates delegeeritud õigusaktides või rakendusaktides sätestatud nõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud võimendustagatise nõuete, likviidsusriski kontrolli ja tagatisnõuetega.

    (3)

    Hinnates, kas kolmandas riigis kohaldatava raamistiku järgimisega täidetakse ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõudeid, võib ESMA võtta arvesse ka makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni väljatöötatud soovitusi.

    (4)

    ESMA peaks viima ellu üksikasjaliku hindamise, et otsustada, kas kinnitada teise taseme keskse vastaspoole puhul määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotise nõuete võrreldavat täitmist. Võimalik keeldumine IV jaotise nõuete võrreldava täitmise kinnitamisest võib mõjutada samaväärsuse hindamist, mille komisjon on viinud ellu eelmainitud määruse artikli 25 lõike 6 kohaselt. Seepärast peaks ESMA komisjoni teavitama, kui ta ei kavatse selle jaotise nõuete võrreldavat täitmist kinnitada.

    (5)

    Kui teise taseme keskne vastaspool on sõlminud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kujutab see kokkulepe endast otsest seost liidu keskse vastaspoolega ja seega otsest mõju ülekandumise kanalit. Selliste kokkulepete puhul peaks ESMA viima ellu üksikasjaliku hindamise, et otsustada, kas kinnitada määruse V jaotise nõuete võrreldavat täitmist. Teise taseme keskse vastaspoole ja muu kolmanda riigi keskse vastaspoole vaheline koostalitluskokkulepe ei kujuta endast otsest seost liidu keskse vastaspoolega, aga teatavatel tingimustel võib see toimida kaudse kanalina mõju ülekandumiseks. Selliste kokkulepete puhul peaks ESMA viima üksikasjaliku hindamise ellu üksnes juhul, kui see on põhjendatud kokkuleppe mõjuga liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsusele.

    (6)

    Kuna nõuete võrreldava täitmise üks eesmärk on vähendada teise taseme kesksete vastaspoolte haldus- ja regulatiivset koormust, ei tohiks keelduda nõuete võrreldava täitmise kinnitamisest ainuüksi seetõttu, et teise taseme keskne vastaspool kohaldab kolmandas riigis kohaldatava raamistiku kohaselt erandeid, mis on võrreldavad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eranditega. Nõuete võrreldava täitmise hindamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mil määral nõuete võrreldava täitmise kinnitamata jätmine võib viia selleni, et teise taseme kesksel vastaspoolel on võimatu samal ajal täita liidu ja kolmanda riigi nõudeid.

    (7)

    ESMA otsus nõuete võrreldava täitmise kohta peaks põhinema selle otsuse vastuvõtmise ajal ellu viidud hindamisel. Et ESMA vaataks oma otsuse läbi iga kord, kui tehakse asjakohaseid muudatusi, sealhulgas keskse vastaspoole sise-eeskirjades ja menetlustes, peaks teise taseme keskne vastaspool ESMAt kõigist sellistest muudatustest teavitama.

    (8)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2099, (2) millega lisati määrusesse (EL) nr 648/2012 artikkel 25a, hakati kohaldama 1. jaanuarist 2020. Tagamaks, et artikkel 25a täielikult toimib, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Nõuete võrreldava täitmise hindamise taotluse esitamise menetlus

    1.   Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25a lõikes 1 osutatud põhjendatud taotlus tuleb esitada kas selle tähtaja jooksul, mille ESMA on määranud teates, millega ta teavitab kolmanda riigi keskset vastaspoolt, et teda ei käsitata esimese taseme keskse vastaspoolena, või mistahes ajal pärast seda, kui ESMA on tunnustanud kolmanda riigi keskset vastaspoolt teise taseme keskse vastaspoolena kooskõlas artikli 25 lõikega 2b.

    Teise taseme keskne vastaspool peab teavitama oma pädevat asutust esimeses lõigus osutatud taotluse esitamisest.

    2.   Lõikes 1 osutatud põhjendatud taotluses tuleb märkida:

    a)

    nõuded, mille võrreldava täitmise hindamist teise taseme keskne vastaspool taotleb;

    b)

    põhjendused selle kohta, mil viisil teise taseme keskne vastaspool täidab kolmanda riigi raamistiku järgimisega ka määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud asjakohaseid nõudeid;

    c)

    viis, kuidas teise taseme keskne vastaspool täidab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusakti kohaldamise tingimusi.

    Punkti b kohaldamisel peab teise taseme keskne vastaspool esitama artiklis 5 osutatud tõendid, kui see on asjakohane.

    3.   ESMA taotluse korral lisab teise taseme keskne vastaspool lõikes 1 osutatud põhjendatud taotlusele:

    a)

    oma pädeva asutuse avalduse, milles kinnitatakse, et teise taseme kesksel vastaspoolel on hea maine ja positsioon;

    b)

    vajaduse korral seoses määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ja V jaotises sätestatud nõuetega kolmandas riigis kohaldatava asjakohase raamistiku tõlke keelde, mida finantsvaldkonnas laialdaselt kasutatakse.

    4.   ESMA hindab 30 tööpäeva jooksul alates lõike 1 kohaselt esitatud põhjendatud taotluse kättesaamisest, kas põhjendatud taotlus on täielik. ESMA määrab tähtaja, mille jooksul teise taseme keskne vastaspool peab esitama lisateavet juhul, kui taotlus pole täielik.

    5.   ESMA otsustab põhjendatud taotluses käsitletud nõuete võrreldava täitmise kinnitamise üle 90 tööpäeva jooksul alates käesoleva artikli lõike 4 kohaselt esitatud täieliku põhjendatud taotluse kättesaamisest.

    ESMA võib selle otsuse tegemise edasi lükata, kui põhjendatud taotlust või lõikes 4 osutatud lisateavet ei esitata õigel ajal ning seega võib selle taotluse hindamise tõttu hilineda ESMA otsus kolmanda riigi keskse vastaspoole tunnustamise kohta või selle tunnustamise läbivaatamine.

    6.   Teise taseme keskne vastaspool, kelle puhul ESMA pole kinnitanud ühe või enama nõude võrreldavat täitmist, ei tohi esitada seoses nende nõuetega uut lõikes 1 osutatud põhjendatud taotlust, välja arvatud juhul, kui on toimunud asjakohane muudatus kolmandas riigis kohaldatavas raamistikus või selles, kuidas see keskne vastaspool asjaomast raamistikku järgib.

    Artikkel 2

    Nõuete võrreldav täitmine seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 16

    1.   ESMA kinnitab nõuete võrreldavat täitmist seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõikega 1, kui teise taseme keskse vastaspoole püsiv ja olemasolev algkapital koos jaotamata kasumi ja reservidega vastab vähemalt 7,5 miljonile eurole.

    2.   ESMA kinnitab nõuete võrreldavat täitmist seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõikega 2, kui teise taseme keskse vastaspoole kapital koos jaotamata kasumi ja reservidega on kogu aeg suurem kui järgmiste elementide summa või sellega võrdne:

    a)

    keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses tegevuse likvideerimise või restruktureerimisega;

    b)

    keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses operatsiooni- ja õiguslike riskidega;

    c)

    keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses krediidi-, vastaspoole- ja tururiskidega, mis ei ole juba hõlmatud määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 41 kuni 44 osutatud konkreetsete rahaliste vahenditega ega võrreldavate konkreetsete rahaliste vahenditega, mida nõutakse keskse vastaspoole asukohariigi õiguskorras;

    d)

    keskse vastaspoole kapitalinõuded seoses äririskiga.

    Esimese lõigu kohaldamisel arvutab ESMA kapitalinõuded kooskõlas kolmandas riigis kohaldatavas raamistikus sätestatud konkreetsete kapitalinõuetega või kui selles raamistikus pole selliseid kapitalinõudeid sätestatud, siis kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 152/2013 (3) artiklites 2–5 sätestatud asjakohaste nõuetega.

    Artikkel 3

    Nõuete võrreldav täitmine seoses määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotisega

    1.   ESMA kinnitab nõuete võrreldavat täitmist seoses määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega, kui:

    a)

    teise taseme keskne vastaspool täidab nimetatud määruse artikli 25 lõikes 6 osutatud rakendusaktis osutatud nõudeid, kui selline rakendusakt on olemas;

    b)

    teise taseme keskne vastaspool vastab kõigile käesoleva määruse I lisas sätestatud asjakohastele elementidele.

    2.   Enne kui ESMA teeb otsuse nõuete võrreldava täitmise kinnitamata jätmise kohta, peab ta:

    a)

    suhtlema keskse vastaspoole pädeva asutusega, et kontrollida oma arusaama kolmandas riigis kohaldatavast raamistikust ja sellest, kuidas teise taseme keskne vastaspool seda järgib,

    b)

    teatama sellest komisjonile.

    Artikkel 4

    Nõuete võrreldav täitmine seoses määruse (EL) nr 648/2012 V jaotisega

    1.   Kui teise taseme keskne vastaspool on sõlminud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoolega koostalitluskokkuleppe, kinnitab ESMA nõuete võrreldavat täitmist seoses selle määruse V jaotises sätestatud nõuetega, kui teise taseme keskne vastaspool vastab kõigile käesoleva määruse II lisa asjakohastele elementidele.

    2.   Kui teise taseme keskne vastaspool on sõlminud koostalitluskokkuleppe kolmanda riigi keskse vastaspoolega, kinnitab ESMA nõuete võrreldavat täitmist seoses määruse (EL) nr 648/2012 V jaotises sätestatud nõuetega, välja arvatud juhul, kui selle kokkuleppe mõju tõttu liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsusele on õigustaud lõike 1 kohaselt hinnata, kas nõuete võrreldav täitmine tuleks kinnitada.

    Artikkel 5

    Erandid ja kokkusobimatud nõuded

    1.   ESMA ei keeldu nõuete võrreldava täitmise kinnitamisest seoses määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 ning IV ja V jaotises sätestatud nõuetega ainuüksi põhjusel, et teise taseme keskne vastaspool kohaldab kolmandas riigis kohaldatava raamistiku kohaselt erandit, mis on võrreldav nimetatud määruse artikli 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud eranditega. Teise taseme keskne vastaspool peab esitama tõendid, et liidu ja kolmanda riigi erand on võrreldavad.

    2.   Kui määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 16 või IV või V jaotises sätestatud konkreetse nõude täitmine tähendaks kolmandas riigis kohaldatava raamistiku rikkumist, kinnitab ESMA selle nõude puhul nõuete võrreldavat täitmist üksnes juhul, kui teise taseme keskne vastaspool esitab tõendid, et:

    a)

    seda nõuet on võimatu täita, ilma et rikutaks kolmandas riigis kohaldatava raamistiku kohustuslikku sätet;

    b)

    kolmandas riigis kohaldatava raamistikuga saavutatakse samad eesmärgid nagu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 16 ning IV ja V jaotisega;

    c)

    see on kooskõlas kolmandas riigis kohaldatava raamistikuga.

    Artikkel 6

    Kolmandas riigis kohaldatava raamistiku muudatused

    Teise taseme keskne vastaspool, kelle puhul on nõuete võrreldavat täitmist kinnitatud, peab teavitama ESMAt kõigist muudatustest tema suhtes kohaldatavas kolmanda riigi raamistikus ning oma sise-eeskirjades ja menetlustes. ESMA teavitab komisjoni neist teadetest.

    Artikkel 7

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 14. juuli 2020

    Komisjoni nimel

    president

    Ursula VON DER LEYEN

    (1)   ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

    (2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2099, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise korra ja sellega seotud asutustega ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega (ELT L 322, 12.12.2019, lk 1).

    (3)  Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 152/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid kapitalinõudeid (ELT L 52, 23.2.2013, lk 37).

    I LISA

    ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD ELEMENDID

    Liidu õigusnorm

    Artikli 3 lõikes 1 osutatud elemendid

    1. peatükk. Organisatsioonilised nõuded

    Üldsätted

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõige 1

    Kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on:

    a)

    kindel juhtimiskord, sealhulgas selgesti määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selge organisatsiooniline struktuur;

    b)

    tõhusad protseduurid riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks;

    c)

    piisavad sisekontrollimeetmed, sealhulgas usaldusväärne juhtimis- ja raamatupidamiskord.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool on kehtestanud piisavalt tõhusad põhimõtted ja protseduurid, millega tagatakse vastavus kolmanda riigi asjakohasele raamistikule, sealhulgas keskse vastaspoole juhtide ja töötajate vastavus sellele raamistikule.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõiked 3 ja 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    omab ja rakendab organisatsioonilist struktuuri, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt;

    b)

    kasutab asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure;

    c)

    eraldab selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustuse keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõige 5

    Kolmanda riigi keskne vastaspool rakendab ja järgib tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ega looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõiked 6, 7 ja 8

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    omab IT-süsteeme, mis sobivad keeruliste eri liiki teenuste osutamiseks ja tegevuste sooritamiseks ning millega tagatakse turvalisuse kõrge tase ja säilitatava teabe terviklikkus ja konfidentsiaalsus;

    b)

    teeb oma juhtimiskorra, eeskirjad ning kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriumid avalikkusele kättesaadavaks;

    c)

    läbib sagedasi sõltumatuid auditeid ning auditite tulemused edastatakse tema juhtorganile ja tehakse kättesaadavaks tema pädevale asutusele.

    Kõrgem juhtkond ja juhtorgan

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 27 lõige 1

    Kolmanda riigi keskse vastaspoole kõrgemal juhtkonnal on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 27 lõiked 2 ja 3

    Kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on juhtorgan, kuhu kuulub piisav arv selgete rollide ja vastutusaladega sõltumatuid liikmeid ning milles kliirivad liikmed ja kliendid on piisavalt esindatud ja millel on mehhanismid keskse vastaspoole võimalike huvide konfliktide käsitlemiseks, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine.

    Riskikomitee

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 28

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    on kasutusele võtnud organi, mis keskse vastaspoole juhtkonna otsesest mõjust sõltumata nõustab juhtorganit keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutavate arengute osas ning milles on tagatud kliirivate liikmete, juhtorgani sõltumatute liikmete ja klientide esindatus;

    b)

    on kasutusele võtnud mehhanismid kolmanda riigi asjaomase pädeva asutuse viivitamatuks teavitamiseks juhtorgani igast otsusest mitte järgida ülalnimetatud organi nõuandeid.

    Andmete säilitamine

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat kõik dokumendid osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et tema pädev asutus saaks jälgida keskse vastaspoole vastavust kolmanda riigi asjakohasele raamistikule.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool säilitab vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teabe kõikide tema töödeldud lepingute kohta, et võimaldada teha kindlaks tehingu algtingimused enne asjaomase keskse vastaspoole poolt kliirimist.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 29 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool teeb igale asjakohasele kolmanda riigi asutusele taotluse korral kättesaadavaks dokumendid osutatud teenuste ja ellu viidud tegevuse kohta, teabe kõigi tema töödeldud lepingute kohta ja kogu teabe kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti.

    Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 30 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool teavitab oma pädevat asutust olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikutest ja nende osaluse suurusest.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 30 lõiked 2 ja 4

    Kolmanda riigi keskses vastaspooles olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed:

    a)

    on sobivad, arvestades vajadust tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;

    b)

    ei avalda mõju, mis on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 30 lõige 3

    Kolmanda riigi keskse vastaspoole ja muude füüsiliste või juriidiliste isikute vahelised märkimisväärsed seosed ei takista kolmanda riigi pädeval asutusel tõhusa järelevalve teostamist.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 30 lõige 5

    Keskse vastaspoolega märkimisväärses seoses oleva ühe või mitme füüsilise või juriidilise isiku suhtes kohaldatavad kolmanda riigi õigus- või haldusnormid või nende rakendamisega seotud raskused ei takista pädeval asutusel tõhusa järelevalve teostamist.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 31 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool teavitab oma pädevat asutust juhtimises tehtavatest muudatustest ja kolmanda riigi raamistik tagab asjakohaste meetmete rakendamise juhul, kui juhtorgani liikme käitumine on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega.

    Huvide konflikt

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 33 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool järgib ja rakendab tõhusat korda, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud keskne vastaspool, sealhulgas tema juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otseselt või kaudselt kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt pool kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 33 lõige 2

    Kui kolmanda riigi keskse vastaspoole poolt huvide konfliktide lahendamiseks rakendatav kord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab keskne vastaspool kliirivatele liikmetele ja teadaolevatele klientidele enne asjaomaste kliirivate liikmete tehtavate uute tehingute aktsepteerimist huvide konfliktide üldise laadi või allika.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 33 lõige 3

    Kui kolmanda riigi keskne vastaspool on ema- või tütarettevõtja, käsitletakse tema huvide konfliktide lahendamise korras asjaolusid, millest keskne vastaspool on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võivad tekitada huvide konflikti tulenevalt nende ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kelle ema- või tütarettevõtja keskne vastaspool on.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 33 lõige 5

    Kolmanda riigi keskne vastaspool rakendab kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, ja väldib kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel.

    Talitluspidevus

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 34 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool rakendab ja järgib asjakohast talitluspidevuse kava ja avariitaastekava, mille eesmärk on tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, sealhulgas katkestuse korral kõigi tehingute taastamine, et keskne vastaspool saaks kindlalt jätkata toimimist ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 34 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool rakendab ja järgib asjakohaseid protseduure, mis tagavad õigeaegselt ja nõuetekohaselt klientide ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral.

    Allhanked

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 35

    Ostes funktsioonide täitmist, teenuseid või tegevust allhankena, tagab kolmanda riigi keskne vastaspool igal ajal, et:

    a)

    allhankega ei delegeerita keskse vastaspoole vastutust;

    b)

    allhankega ei muudeta keskse vastaspoole suhet kliirivate liikmetega või klientidega ega tema kohustusi nende ees;

    c)

    allhange ei takista järelevalve teostamist;

    d)

    allhanke tulemusena ei jää keskne vastaspool kõrvale süsteemidest ja kontrollidest, mis on vajalikud tema riskide juhtimiseks;

    e)

    teenuse osutaja rakendab talitluspidevuse nõudeid, mis on samaväärsed nõuetega, mida peab täitma keskne vastaspool;

    f)

    keskne vastaspool säilitab pädevuse ja vahendid, mida on vaja selleks, et hinnata osutatavate teenuste kvaliteeti ning teenuse osutaja organisatsioonilist suutlikkust ja kapitali adekvaatsust, ning et tõhusalt jälgida allhangitud tegevusi ja juhtida allhankega seotud riske, ning ta jälgib selliseid tegevusi ja juhib kõnealuseid riske pidevalt;

    g)

    kesksel vastaspoolel on vahetu juurdepääs allhangitavaid tegevusi käsitlevale asjakohasele teabele;

    h)

    teenuse osutaja kaitseb keskse vastaspoolega ning tema kliirivate liikmetega ja klientidega seotud konfidentsiaalset teavet.

    2. peatükk. Äritegevuse eeskirjad

    Üldsätted

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 36 lõige 1

    Kui kolmanda riigi keskne vastaspool osutab teenuseid oma kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele, käitub ta ausalt ja professionaalselt kooskõlas nende kliirivate liikmete ja klientide parimate huvidega ja usaldusväärse riskijuhtimise põhimõtetega.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 36 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool kasutab kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid eeskirju.

    Osalusnõuded

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 37 lõiked 1 ja 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool kehtestab vastuvõetavate kliirivate liikmete kategooriad ning mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed vastuvõtukriteeriumid, et tagada aus ja avatud juurdepääs kesksele vastaspoolele ning kliirivate liikmete piisavad rahalised vahendid ja piisav tegevussuutlikkus, mis võimaldab kesksel vastaspoolel kontrollida oma riske, ning ta jälgib pidevalt, kas need kriteeriumid on täidetud.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 37 lõige 3

    Reeglid, mis kolmanda riigi keskne vastaspool on kehtestanud kliirivatele liikmetele, võimaldavad tal koguda asjakohast põhiteavet klientidele pakutavate teenustega seotud riskide kontsentreerumise kindlakstegemiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 37 lõiked 4 ja 5

    Kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on objektiivne ja läbipaistev kord nende kliirivate liikmete, kes vastuvõtukriteeriumidele enam ei vasta, liikmesuse peatamiseks ja nõuetekohaseks lõpetamiseks, ning keskne vastaspool võib keelduda vastuvõtukriteeriumidele vastavatele kliirivatele liikmetele juurdepääsu andmisest üksnes siis, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 37 lõige 6

    Kliirivatele liikmetele kehtestatud konkreetsed lisakohustused, nagu kohustus osaleda kohustused täitmata jätnud kliirivate liikmete positsioonide oksjonitel, on proportsionaalsed kliiriva liikmega kaasneva riskiga ja nendega ei piirata osalemist kliirivate liikmete teatavate kategooriatega.

    Läbipaistvus

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool avalikustab kõigi osutatavate teenuste hinnad ja tasud, sealhulgas hinnaalandused ja hinnavähendid ning nende tingimused, ning võimaldab kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral nende klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool avaldab kliirivatele liikmetele ja klientidele osutatavate teenustega seotud riskid.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool avaldab oma kliirivatele liikmetele hinnateabe, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid kliirivate liikmete suhtes, ja avalikustab iga instrumendi liigi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahu.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõige 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool avalikustab sideprotokollide talitlus- ja tehnilised nõuded, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh tegevus- ja tehnilised nõuded, mis on seotud kauplemiskohtade juurdepääsuga kesksele vastaspoolele.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 38 lõiked 6 ja 7

    Kolmanda riigi keskne vastaspool esitab oma kliirivatele liikmetele teabe tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, selgitades nende mudelite toimimist ning kirjeldades mudelite peamisi eeldusi ja piiranguid.

    Eristamine ja ülekantavus

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 39

    Kolmanda riigi keskne vastaspool peab iga kliiriva liikme kohta eraldi arvestust ja kontosid, eristab kliiriva liikme varasid ja positsioone kliiriva liikme klientide varadest ja positsioonidest, tagab iga kliiriva liikme ja iga kliendi vara ja positsioonide piisava kaitse ning pakub positsioonide ja varade eristamise valikut ning iga kliendi puhul ülekantavuse valikuid, sealhulgas üksikklientide eristamise valikut.

    3. peatükk. Usaldatavusnõuded

    Krediidiriski juhtimine

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 40

    Kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja mehhanismid, et juhtida turutingimuste ja positsioonide järskude muutuste päevasiseseid riske peaaegu reaalajas.

    Tagatise nõuded

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 lõige 1

    Selleks, et piirata krediidiriske, mis tulenevad tema kliirivatest liikmetest ja vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetest vastaspooltest, kehtestab, nõuab sisse ja kogub kolmanda riigi keskne vastaspool võimendustagatised ning jälgib korrapäraselt ja vajaduse korral muudab võimendustagatiste määra sõltuvalt valitsevatest turutingimustest, võttes arvesse sellise muutmise võimalikku protsüklilist mõju. Need võimendustagatised peavad olema piisavad, et:

    a)

    katta võimalikke riske, mis võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda;

    b)

    katta kahjud, mis on tingitud vähemalt 99 % riskipositsioonide muutustest teatava aja jooksul.

    Võimendustagatised peavad olema piisavad selleks, et keskne vastaspool tagaks vähemalt kord päevas täies ulatuses oma riskipositsioonid seoses kliirivate liikmetega ja vajaduse korral teiste kesksete vastaspooltega, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 lõige 2

    Tagatisnõuete kehtestamisel kasutab kolmanda riigi keskne vastaspool mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool nõuab sisse ja kogub võimendustagatised päevasiseselt, ent hiljemalt siis, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud künnis.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 41 lõige 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool arvutab välja, nõuab sisse ja kogub tagatised, millest piisab igal kontol registreeritud positsioonidest tulenevate riskide katmiseks seoses konkreetsete finantsinstrumentidega või seoses finantsinstrumentide portfelliga, tingimusel et kasutatakse ettevaatlikku ja kindlat metoodikat.

    Tagatisfond ja muud rahalised vahendid

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 lõiked 1 ja 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    hoiab alal ühte või mitut eelrahastatud tagatisfondi, et katta tagatistega kaetavat kahju ületavaid kahjusid, mis tulenevad ühe või mitme kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest, sealhulgas maksevõimetusmenetluse algatamisest;

    b)

    kehtestab miinimumsumma, millest allapoole ei tohi tagatisfondi suurus mingil juhul langeda.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool kehtestab tagatisfondi tehtavate sissemaksete minimaalse suuruse ja kriteeriumid kliirivate liikmete individuaalsete sissemaksete arvutamiseks. Sissemaksete suurus on proportsionaalne iga kliiriva liikme riskipositsioonidega.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 42 lõige 3 ja artikli 43 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool töötab välja ekstreemsete, kuid usutavate turutingimuste stsenaariumid, mis hõlmavad nende turgude kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ja mitut võimalikku tulevikustsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist, ning keskse vastaspoole tagatisfond võimaldab tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 43 lõige 1

    Kolmanda riigi keskse vastaspoole tagatisfondis hoitakse piisavaid eelrahastatud kättesaadavaid rahalisi vahendeid, et katta võimalikud kahjud, mis ületavad tagatistega kaetavat kahju. Selliste eelrahastatud rahaliste vahendite hulka kuuluvad keskse vastaspoole selleks otstarbeks määratud omavahendid, mis on keskse vastaspoole käsutuses, kuid mida ei kasutata kapitalinõuete täitmiseks.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 43 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool tagab, et kliirivate liikmete riskipositsioonid tema suhtes on piiratud.

    Likviidsusriski kontrollimine

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 44 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    omab igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, mis vastab iga päev mõõdetavale likviidsusvajadusele, võttes arvesse likviidsusriski, mis tuleneb vähemalt kahe sellise kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest, kelle suhtes tal on kõige suuremad riskipositsioonid;

    b)

    hangib vajalikud krediidiliinid või sõlmib sarnased kokkulepped, et katta likviidsusvajadus, kui tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ei saa kohe kasutada;

    c)

    tagab, et ükski kliiriv liige ning tema ema- või tütarettevõtjad ei anna kokku rohkem kui 25 % kesksele vastaspoolele vajalikest krediidiliinidest.

    Kaskaadi põhimõte

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõiked 1 ja 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool kasutab kahjude katmiseks esmalt kohustusi mittetäitva kliiriva liikme antud tagatisi ja alles seejärel muid rahalisi vahendeid; kui selle kliiriva liikme antud tagatised ei ole keskse vastaspoole kantud kahjude katmiseks piisavad, kasutab keskne vastaspool kahjude katmiseks selle kliiriva liikme poolt tagatisfondi tehtud sissemakseid.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõiked 3 ja 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    kasutab kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud sissemakseid ja muid kaskaadi põhimõttega hõlmatud rahalisi vahendeid üksnes pärast seda, kui kohustusi mittetäitva kliiriva liikme sissemaksed ja keskse vastaspoole selleks otstarbeks ette nähtud omavahendid on ammendatud;

    b)

    ei kasuta ühe kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahju katmiseks kohustusi täitvate kliirivate liikmete antud tagatisi.

    Tagatisnõuded

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 46

    Kolmanda riigi keskne vastaspool aktsepteerib kliirivate liikmetega seotud esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks ainult väga likviidseid tagatisi, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, ning teeb vajalikke väärtuskärpeid, mis kajastavad vara väärtuse võimalikku vähenemist ajavahemikus alates vara viimasest hindamisest kuni ajani, mil selle saab hinnanguliselt likvideerida, võttes arvesse turuosalise kohustuste täitmatajätmisest tulenevat likviidsusriski ja teatava vara kontsentratsiooniriski, millest tulenevalt võidakse ette näha aktsepteeritav tagatis ja teha vastavad väärtuskärped.

    Investeerimispoliitika

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool investeerib oma rahalisi vahendeid üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne, ning tema investeeringuid on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool annab tagatiseks antud või tagatisfondi sissemaksetena saadud finantsinstrumendid võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad nende finantsinstrumentide täieliku kaitse, või muudele volitatud finantsasutustele, tuginedes alternatiivsetele kõrge turvalisusega kokkulepetele.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 4

    Kolmanda riigi keskse vastaspoole raha hoiustamine toimub volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või selle alternatiivina keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust kasutades.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 5

    Kui kolmanda riigi keskne vastaspool hoiustab varasid kolmanda isiku juures, siis:

    a)

    ta tagab, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või mis tahes muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse;

    b)

    tal on vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 6

    Kolmanda riigi keskne vastaspool ei investeeri oma kapitali ega tagatistest, tagatisfondi sissemaksetest, likviidsusest või muudest rahalistest vahenditest tulenevaid summasid oma väärtpaberitesse ega oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõige 7

    Kolmanda riigi keskne vastaspool võtab investeerimisotsuste tegemisel arvesse oma üldist krediidiriskipositsiooni üksikute võlgnike suhtes ja tagab, et tema üldine riskipositsioon üksikute võlgnike suhtes jääb riskide kontsentreerumise aktsepteeritavatesse piiridesse.

    Rikkumismenetlus

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõige 1

    Kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on olemas menetlus, mida järgitakse juhtudel, kui kliiriv liige ei täida keskse vastaspoole osalusnõudeid või kui keskne vastaspool või kolmas isik on tunnistanud kliiriva liikme oma kohustusi mittetäitvaks.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool tegutseb kohe, et piirata kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet, ning tagab, et mis tahes kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei olnud võimalik ette näha ega kontrollida.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõige 3

    Kolmanda riigi raamistik tagab, et kolmanda riigi keskne vastaspool teavitab oma pädevat asutust enne rikkumismenetluse väljakuulutamist või käivitamist.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõige 4

    Kolmanda riigi keskne vastaspool teeb kindlaks, et tema rikkumismenetlusi on võimalik maksma panna.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõiked 5, 6 ja 7

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    tegutseb vastavalt kolmandas riigis kohaldatavatele tagatiste ja kliendikontode positsioonide kaitse eeskirjadele;

    b)

    rakendab protseduure, mis hõlbustavad klientide positsioonide ja tagatiste ülekandmist kooskõlas kolmandas riigis kehtivate eeskirjadega.

    Mudelite läbivaatamine, stressitestid ja järeltestid

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 lõige 1

    Kolmanda riigi keskne vastaspool:

    a)

    vaatab korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavad mudelid ja parameetrid;

    b)

    teeb neile mudelitele rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

    c)

    korraldab järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust;

    d)

    hangib neile mudelitele ja nende olulisele muudatustele sõltumatu kinnituse või pädeva asutuse kinnituse.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool testib rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt, et võtta mõistlikud meetmed tagamaks, et kliirivad liikmed saavad menetlusest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mis rakendub kohustuste mittetäitmisel.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 49 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool avalikustab põhilise teabe oma riskijuhtimismudeli kohta ning võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavate mudelite ja parameetrite stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta.

    Arveldamine

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 50 lõige 1

    Kui see on praktiline ja võimalik, kasutab kolmanda riigi keskne vastaspool oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha või võtab keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 50 lõige 2

    Kolmanda riigi keskne vastaspool esitab selgelt oma kohustused seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märgib, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 50 lõige 3

    Kui kolmanda riigi kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid, välistab ta põhiriski võimalikult suures ulatuses, kasutades väärtpaberiülekannet makse vastu.

    4. peatükk. Arvutamine ja aruandlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013  (1) kohaldamisel

    Arvutamine ja aruandlus

    Määruse nr 648/2012 artiklid 50a – 50d

    Kolmanda riigi keskne vastaspool kohaldab kapitalinõuete arvutamisel aruandlusnõudeid kooskõlas kolmanda riigi vastava raamistikuga, mida kohaldatakse raamatupidamise ja kapitalinõuete eeskirjade suhtes.

    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

    II LISA

    ARTIKLI 4 LÕIKES 1 OSUTATUD ELEMENDID

    Liidu õigusnorm

    Artikli 4 lõikes 1 osutatud elemendid

    Koostalitluskokkulepped

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 51 lõige 2

    Kui sõlmitakse koostalitluskokkulepe konkreetsele kauplemiskohale teenuste osutamiseks, on kolmanda riigi kesksel vastaspoolel mittediskrimineeriv juurdepääs nii andmetele, mida ta vajab kõnealuselt kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kui ka vastavale arveldussüsteemile.

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 51 lõige 3

    Kolmanda riigi keskne vastaspool keeldub koostalitluskokkuleppe sõlmimisest või juurdepääsu võimaldamisest andmekanalile või arveldussüsteemile või piirab seda otseselt või kaudselt üksnes selleks, et kontrollida kõnealuse kokkuleppe või juurdepääsuga seotud riske.

    Riskijuhtimine

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 52 lõiked 1 ja 2

    Koostalitluskokkulepped sõlminud kesksed vastaspooled peavad:

    a)

    kehtestama vajalikud põhimõtted, protseduurid ja süsteemid, et efektiivselt tuvastada koostalitluskokkuleppest tulenevad riskid ning neid jälgida ja juhtida, et neil oleks võimalik oma kohustusi õigel ajal täita;

    b)

    leppima kokku õigustes ja kohustustes, sealhulgas nende suhteid reguleeriva õiguse osas;

    c)

    tuvastama krediidi- ja likviidsusriskid ning neid jälgima ja tõhusalt juhtima, nii et kui üks keskse vastaspoole kliiriv liige ei täida oma lepingulisi kohustusi, siis ei mõjutaks see koostalitlevat keskset vastaspoolt;

    d)

    tuvastama koostalitluskokkuleppest tulenevad võimalikud sellised sõltuvused ja korrelatsioonid, mis võivad mõjutada kliiriva liikme kontsentreerumisest tingitud krediidi- ja likviidsusriski ja ka ühendatud rahalisi vahendeid ning kõnealuseid tegureid jälgima ja need kõrvaldama;

    e)

    juhul, kui koostalitlevate kesksete vastaspoolte riskijuhtimismudelid, mida nad kasutavad oma kliirivate liikmete riskipositsioonide või oma vastastikuste riskipositsioonide katmiseks, on erinevad, teevad kesksed vastaspooled sellised erinevused kindlaks, hindavad nendega seotud võimalikke riske ning võtavad meetmeid, sealhulgas tagavad täiendavad rahalised vahendid, mis piiravad erinevuste mõju koostalitluskokkuleppele ning ka nende võimalikke tagajärgi seoses edasilevimise ohuga, ning tagavad, et need erinevused ei mõjuta ühegi keskse vastaspoole võimet toime tulla kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega.

    Tagatiste andmine kesksete vastaspoolte vahel

    Määruse (EL) nr 648/2012 artikkel 53

    Kolmanda riigi keskne vastaspool eristab oma kontodel nende kesksete vastaspoolte arvel hoitavaid varasid ja positsioone, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe.

    Kolmanda riigi keskne vastaspool annab sellisele kesksele vastaspoolele alustamise tagatisi üksnes pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe alusel, mille kohaselt vastuvõtval kesksel vastaspoolel ei ole õigust teise keskse vastaspoole antud alustamise tagatisi käsutada.

    Finantsinstrumentidena saadud tagatisi kaitstakse ühel järgmistest viisidest:

    i)

    antakse hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad nende finantsinstrumentide täieliku kaitse;

    ii)

    kasutatakse muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid.

    Varad on neid vastu võtvatele kesksetele vastaspooltele kättesaadavad ainult juhul, kui keskne vastaspool, kes andis koostalitluskokkuleppe raames tagatise, oma kohustusi ei täida.

    Kui koostalitluskokkuleppe raames tagatise saanud keskne vastaspool ei täida oma kohustusi, siis tagastatakse tagatis kohe tagatise andnud kesksele vastaspoolele.
    Top