(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artiklitega 168 ja 169 on maksukohustuslasele antud õigus arvata maha nende kaupade ja teenuste eest tasutud käibemaks, mida kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks või teatavatel muudel eesmärkidel. Kõnealuse direktiivi artikli 26 lõike 1 punktis a käsitatakse ettevõtte vara kasutamist maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui ettevõtluse eesmärgil tasu eest teenuste osutamisena.

(2)

Otsusega 2007/884/EÜ (2) lubatakse Ühendkuningriigil piirata 50 % määraga direktiivi 2006/112/EÜ artiklite 168 ja 169 kohast auto rendilevõtja või liisija õigust arvata maha käibemaks selliste autode rendilt või liisingult, mida ei kasutata täielikult ettevõtluse tarbeks. Samuti võimaldab see Ühendkuningriigil mitte käsitada tasu eest teenuste osutamisena maksukohustuslase rendilevõetud või liisitud ametiauto erakasutust. Kõnealuste meetmetega (edaspidi „erandmeetmed“) kaob ametiauto rendilevõtjal või liisijal vajadus pidada arvestust selle autoga tehtud erasõitude üle ja arvestada käibemaksu selle autoga isiklikuks tarbeks tehtud tegeliku läbisõidu pealt. Otsuse 2007/884/EÜ kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2019.

(3)

Komisjonis 2. aprillil 2019 registreeritud kirjas taotles Ühendkuningriik luba jätkata otsusega 2007/884/EÜ lubatud erandmeetmete kohaldamist.

(4)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teatas komisjon 29. aprilli 2019. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele Ühendkuningriigi esitatud taotlusest. Komisjon teatas 2. mai 2019. aasta kirjas Ühendkuningriigile, et tal on olemas taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(5)

29. märtsil 2017 esitas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 50 kohase teate oma kavatsuse kohta liidust välja astuda. Vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumise korral kahe aasta möödumisel teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Ühendkuningriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada. Euroopa Ülemkogu võttis pärast seda, kui ta oli leppinud 22. märtsil 2019 kokku esimeses pikendamises ja 11. aprillil 2019 teises pikendamises, 29. oktoobril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/1810, (3) milles ta nõustus pärast Ühendkuningriigi järjekordset taotlust pikendama ELi lepingu artikli 50 lõikes 3 sätestatud tähtaega kuni 31. jaanuarini 2020.

(6)

Vastavalt ELi lepingu artiklile 50 pidas Euroopa Liit Ühendkuningriigiga läbirääkimisi lepingu üle, milles sätestatakse väljaastumise kord, võttes arvesse tema ja liidu tulevaste suhete raamistikku (edaspidi „väljaastumisleping“). 11. jaanuaril 2019 võttis nõukogu vastu otsuse (EL) 2019/274 väljaastumislepingu allkirjastamise kohta (4). Pärast edasisi läbirääkimisi liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkijate vahel 2019. aasta septembris ja oktoobris jõuti kokkuleppele väljaastumislepingu muudetud tekstis, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 17. oktoobril 2019. Nõukogu võttis 21. oktoobril 2019 vastu otsuse (EL) 2019/1750 muudetud väljaastumislepingu allkirjastamise kohta (5). Väljaastumislepingu (6) neljandas osas on sätestatud üleminekuperiood, mis algab väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval ja lõpeb 31. detsembril 2020. Kui väljaastumislepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse üleminekuperioodil Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis jätkuvalt liidu õigust.

(7)

Käesoleva otsuse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis lõpeb igal juhul järgmisel päeval pärast seda, kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 3 lõpeb aluslepingute kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes, või kui vastavalt ELi lepingu artikli 50 lõikele 2 on jõustunud Ühendkuningriigiga sõlmitud väljaastumisleping, järgmisel päeval pärast üleminekuperioodi lõppu või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, milline kuupäev on varasem.

(8)

Koos taotlusega esitas Ühendkuningriik komisjonile otsuse 2007/884/EÜ artikli 3 teise lõigu kohase aruande, mis sisaldas käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu protsendimäära läbivaatamist. Ühendkuningriigi esitatud teabe kohaselt kajastab mahaarvamise õigusele seatud 50 % piirang jätkuvalt erandmeetmega hõlmatud sõidukite ettevõtluse eesmärgil ja isiklikuks tarbeks kasutamise suhte tegelikku olukorda. Erandmeetmete kehtivuse pikendamine peaks siiski piirduma ajaga, mis on vajalik meetmete tõhususe ja protsendimäära sobivuse hindamiseks. Seepärast tuleks Ühendkuningriigil lubada jätkata erandmeetmete kohaldamist veel piiratud ajavahemiku jooksul.

(9)

Tuleks kehtestada tähtaeg loa taotlemisele, kui erandmeetmete kohaldamist soovitakse jätkata ka pärast 2022. aastat, juhul kui see on kohaldatav. Lisaks sellele peaks Ühendkuningriik esitama koos iga sellise pikendamistaotlusega aruande, mis sisaldab käibemaksu mahaarvamise õiguse piirangu protsendimäära läbivaatamist.

(10)

Erandmeetmetel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele.

(11)

Otsust 2007/884/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,