25.5.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 129/49

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/763,

9. aprill 2018,

millega kehtestatakse raudteeveo-ettevõtjatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 alusel ühtse ohutustunnistuse väljaandmise praktiline kord ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	On vaja sätteid, millega ühtlustatakse ohutussertifitseerimine liidu tasandil ja soodustatakse koostööd kõikide ohutushindamises osalevate isikute vahel, et lihtsustada sertifitseerimisprotsessi ning muuta see lühemaks ja odavamaks.

(2)

Võttes arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 lõikes 1 osutatud koostöölepingute ettevalmistamisel saadud kogemusi, peetakse heaks tavaks võtta taotlejaga varakult ühendust koordineerimistöö vormis (nn eelkohustus), et soodustada ohutushindamises osalevate isikute vaheliste suhete arengut. Sellist eelkohustuse võimalust tuleks pakkuda enne ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamist, et sertifitseerimisasutus saaks tutvuda taotleja ohutusjuhtimissüsteemiga, selgitades, kuidas ohutushindamine hakkab toimuma ja otsuseid tehakse, ning veendudes, et taotleja on saanud piisavalt teavet edasise kohta. Eelkohustuse kohaldamise käigus antud selgitused ei tohiks mõjutada hindamise tulemust.

(3)	Amet peaks jälgima kõikide rohkem kui ühe liikmesriigi piires kasutatavate ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse lõpu kuupäeva ja jagama seda teavet asjaomaste riiklike ohutusasutustega, et neil oleks lihtsam oma sellekohast ohutushindamist planeerida.

(4)

Amet peaks avaldama tasuta taotlemisjuhendi ja seda ajakohastama, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Selleks et ühtlustada teabe vahetamist ühtse kontaktpunkti kaudu ja selle talletamist seal, peaks taotlemisjuhend sisaldama ka näidisvorme, mille amet töötab välja koos riiklike ohutusasutustega.

(5)	Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid ohutushindamise nõuete täitmise tagamiseks rakendama sisekorda või -menetlusi.

(6)	Topelthindamise vältimiseks ning halduskoormuse ja taotleja kulude vähendamiseks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused võtma asjakohasel juhul arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 11 kohaselt sõlmitud koostöölepinguid ja mitmepoolseid lepinguid.

(7)

Kui kavandatav tegevuspiirkond piirdub ühe liikmesriigiga ja taotleja kavatseb tegutseda ühes või mitmes jaamas selliste naaberliikmesriikide piiri läheduses, kus raudteevõrgu omadused ja käitamiseeskirjad on samasugused kui tema liikmesriigis, peaks tal olema võimalik seda teha, ilma et ta peaks laiendama oma tegevuspiirkonda nendesse naaberliikmesriikidesse. Ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamisel peaks taotleja valima ohutussertifitseerimise asutuse kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetega 5 ja 8. Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, peaks ta konsulteerima asjaomaste riiklike ohutusasutustega ja võtma arvesse asjakohaseid piiriüleseid lepinguid.

(8)

Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, peaks taotlejal olema õigus esitada taotlustoimik ametile ühes liidu ametlikus keeles, ilma et tal oleks kohustust seda tõlkida. Selle põhimõtte kohaldamine ei piira riikliku ohutusasutuse võimalust määrata kindlaks keelepoliitika direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis b osutatud taotluse osa suhtes. Riiklikul ohutusasutusel peaks hindamise jooksul olema õigus saata hindamisega seotud dokumente ametile oma liikmesriigi keeles, ilma et tal oleks kohustust neid tõlkida.

(9)

Sertifitseerimine peaks põhinema hinnangu andmisel selle kohta, kas taotleja suudab järgida raudteeveo-ettevõtjate suhtes kohaldatava ohutusjuhtimise süsteemi nõudeid, sealhulgas asjakohaseid liikmesriigi eeskirju, ning raudteesüsteemi käitamise liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse asjakohaseid nõudeid ning kõnealuseid nõudeid järjekindlalt kohaldada. Pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmist peaks taotleja jätkama oma ohutusjuhtimise süsteemi kohaldamist vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artiklile 9.

(10)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid registreerima kogu hindamisega seotud asjakohase teabe ja hindamistulemuse ühtses kontaktpunktis, et toetada ja põhjendada ohutushindamise igas etapis tehtud otsuseid. Kui ametil ja riiklikel ohutusasutustel on ohutushindamise jaoks oma teabehaldussüsteem, peaksid nad tagama, et kogu asjakohane teave edastatakse samal otstarbel ka ühtsele kontaktpunktile.

(11)

Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid välja töötama sisekorra või -menetlused ühtsete ohutustunnistuste väljaandmise haldamiseks, et vähendada halduskoormust ja taotleja kulusid. Seoses sellega peaks taotlejal olema võimalus esitada taotlustoimikus dokumentide koopiaid. Amet ja riiklikud ohutusasutused peaksid saama kontrollida originaaldokumente pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmist.

(12)	On vaja ühtlustada hindamismenetluses käsitletavate küsimuste kategoriseerimine selle tagamiseks, et taotleja mõistab ameti või riikliku ohutusasutuse tõstatatud mis tahes küsimuse olulisust. Kategoriseerimine on eriti tähtis siis, kui hindamisse on kaasatud mitu riiklikku ohutusasutust.

(13)

Selle tagamiseks, et ameti ja riikliku ohutusasutuse hindamistegevus oleks tulemuslik ning ameti ja vastastikuse usalduse suurendamiseks peaksid amet ja riiklikud ohutusasutused tagama, et hindamisega seotud töötajatel oleksid vajalikud pädevused. Selleks tuleks asjakohased pädevused kindlaks määrata.

(14)

Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikele 3 hakkab uus ohutussertifitseerimise kord kehtima alates 16. juunist 2019. Liikmesriikidel on siiski võimalik teatada ametile ja komisjonile vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 33 lõikele 2, et nad on pikendanud üleminekuperioodi, ja seetõttu võivad nad kuni 16. juunini 2020 jätkata ohutustunnistuste väljaandmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ (2). Seepärast on vaja selgitada, kuidas tuleks uut korda kohaldada paralleelselt vanaga, kui kavandatud tegevuspiirkond hõlmab üht või mitut sellist liikmesriiki.

(15)

Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ei suuda ohutustunnistust direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja anda kas enne 16. juunit 2019, või enne 16. juunit 2020 nende liikmesriikide puhul, kes on ametit ja komisjoni direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud, peaks ohutussertifitseerimise asutuseks olev amet topelthindamise vältimiseks arvesse võtma tulemusi, mille riiklik hindamisasutus on saanud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud asjakohaste elementide hindamisel.

(16)

Ameti väljaantud ühtset ohutustunnistust tuleks käsitada samaväärsena direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud ohutussertifikaadiosaga. Kõnealune sertifitseerimine kehtib kogu liidus samaväärsete raudteeveotoimingute suhtes. Seepärast peaksid liikmesriigid, kes on teavitanud ametit ja komisjoni vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikele 2, tunnistama ameti väljaantud ühtse ohutustunnistuse samaväärseks direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt välja antud osaga.

(17)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 96/48/EÜ (3) artikli 21 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas määruses sätestatakse praktiline kord, mida raudteeveo-ettevõtjad peavad kohaldama ühtsete ohutustunnistuste või nende pikendamise või uuendamise taotluste esitamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 (4) artiklis 12 (ühtne kontaktpunkt) osutatud ühtse kontaktpunkti kaudu.

Samuti sätestatakse praktiline kord, mida ohutussertifitseerimise asutused peavad kohaldama ühtsete ohutustunnistuste või nende pikendamise või uuendamise taotluste hindamisel ning kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega tehtava koostöö koordineerimisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „ohutussertifitseerimise asutus“– ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus, s.o kas amet või riiklik ohutusasutus;

2)   „taotluse kättesaamise kuupäev“–

a)	kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, siis nii ameti kui ka kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutuste ühine esimene tööpäev pärast taotlustoimiku kättesaamise kinnitamist;

b)	kui ohutussertifitseerimise asutuseks on riiklik ohutusasutus, siis asjaomase liikmesriigi esimene tööpäev pärast taotlustoimiku kättesaamise kinnitamist;

3)   „eelkohustus“– taotluse esitamisele eelnev menetlusetapp, mille jooksul taotleja võib küsida ohutussertifitseerimise asutuselt ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomastelt riiklikelt ohutusasutustelt lisateavet ohutushindamise järgmiste etappide kohta;

4)   „allesjäänud küsimus“– ühtse ohutustunnistuse taotluse hindamisel kindlakstehtud vähemtähtis probleem, mis ei takista tunnistuse väljaandmist ja mida võib käsitleda hilisema järelevalve käigus;

5)   „asjaomane kuupäev“– 16. juuni 2019, välja arvatud nende liikmesriikide puhul, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2, et nad on pikendanud direktiivi üleminekuperioodi, ning sel juhul on asjaomane kuupäev 16. juuni 2020.

Artikkel 3

Ameti ja riiklike ohutusasutuste kohustused

1.   Lisaks ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisele on ohutussertifitseerimise asutusel järgmised ülesanded:

a)	tema teostatava hindamise planeerimine, elluviimine ja järelevalve;

b)	koordineerimiskorra kehtestamine asjaomaste isikute vahel.

2.   Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused nõustuvad taotleja palvel täitma eelkohustust ja esitavad selle käigus taotlejale tema palutud selgitusi.

3.   Ühtsete ohutustunnistuste väljaandmisel koguvad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused igaüks omalt poolt kokku järgmise teabe:

a)	hindamise eri etappidega seotud asjakohane teave, sealhulgas hindamise jooksul tehtavate otsuste põhjendused, ning ühtsesse ohutustunnistusse lisatav mis tahes täpne kasutuspiirang või -tingimus;

b)	hindamise tulemus, sealhulgas kokkuvõtlikud järeldused ja vajaduse korral arvamus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta.

4.   Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, koondab ta lõike 3 punktis b osutatud teabe hindamise lõpptulemusse.

5.   Amet jälgib kõikide rohkem kui ühe liikmesriigi piires kasutatavate ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse lõpu kuupäeva ja jagab seda teavet asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

6.   Riiklikud ohutusasutused jagavad ametiga ja kavandatava tegevuspiirkonna muude asjaomaste riiklike ohutusasutustega kogu asjakohast teavet, mis võib mõjutada ohutushindamist.

7.   Amet peaks avaldama tasuta taotlemisjuhendi ja seda ajakohastama, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Taotlemisjuhend sisaldab ka näidisvorme, mille amet töötab välja koos riiklike ohutusasutustega.

8.   Riiklikud ohutusasutused avaldavad tasuta taotlemisjuhendi ja ajakohastavad seda, kirjeldades ja vajaduse korral selgitades kavandatava tegevuspiirkonna suhtes kohaldatavaid liikmesriigi eeskirju ja liikmesriigis kehtivaid menetlusnorme.

9.   Amet ja riiklikud ohutusasutused kehtestavad ohutushindamise juhtimise sisekorra või -menetlused. Sellise korra või selliste menetluste puhul võetakse arvesse direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 11 osutatud lepinguid.

10.   Igale ühtsele ohutustunnistusele antakse kordumatu Euroopa identifitseerimisnumber (EIN). Amet määrab kindlaks kõnealuste identifitseerimisnumbrite struktuuri ja sisu ning teeb need kättesaadavaks oma veebisaidil.

11.   Kui taotleja märgib oma taotluses, et kavatseb tegutseda selliste naaberliikmesriikide jaamades, kus raudteevõrgu omadused ja käitamiseeskirjad on samasugused kui taotleja liikmesriigis, ning need jaamad on piiri lähedal, kehtib ühtne ohutustunnistus kuni kõnealuste jaamadeni, ilma et tegevuspiirkonda oleks vaja laiendada, kui asjaomane ohutussertifitseerimise asutus on naaberliikmesriigi riiklike ohutusasutustega eelnevalt konsulteerinud. Asjaomaste liikmesriikide riiklikud ohutusasutused esitavad enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmist ohutussertifitseerimise asutusele kinnituse selle kohta, et asjakohased teatatud siseriiklikud eeskirjad ning asjakohastest piiriülestest lepingutest tulenevad kohustused on täidetud.

12.   Taotluste hindamisel käsitab ohutussertifitseerimise asutus raudteeveo-ettevõtjate või nende töövõtjate, partnerite või tarnijate pakutavatele toodetele või teenustele asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt välja antud lube, tunnustusi või sertifikaate tõenditena selle kohta, et asjaomane raudteeveo-ettevõtja suudab täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (5) kindlaks määratud nõudeid.

Artikkel 4

Taotleja kohustused

1.   Ilma et see piiraks artikliga 6 hindamise jaoks ettenähtud tähtaja kohaldamist, esitab taotleja ühtse ohutustunnistuse või selle uuendamise või pikendamise taotluse ühtse kontaktpunkti kaudu vastavalt asjaoludele enne järgmisi kuupäevi:

a)	mis tahes uue raudteeveotegevuse kavandatud alguskuupäev;

b)	kehtivas ühtses ohutustunnistuses sätestatud tingimustest erinevatel tingimustel korraldatava raudteeveotegevuse kavandatud alguskuupäev, kui tegevuse liik, ulatus või piirkond on märkimisväärselt muutunud;

c)	kehtiva ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõpu kuupäev.

2.   Uue ühtse ohutustunnistuse taotluse esitamisel edastab taotleja I lisas loetletud teabe.

3.   Ühtse ohutustunnistuse uuendamise või pikendamise taotluse esitamisel edastab taotleja I lisas loetletud teabe ja kirjeldab alates kehtiva tunnistuse väljaandmisest tehtud muudatusi.

Kui pärast esialgset hindamist tehtud järelevalve käigus leitakse olulisi mittevastavusi, mis võivad mõjutada ohutustaset või tekitada tõsiseid ohutusriske, või muid probleemseid valdkondi, otsustavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused, kas kogu taotlustoimik tuleb ümber hinnata või mitte.

4.   Taotleja tehtud valik ohutussertifitseerimise asutuse kohta on siduv kuni ohutushindamise lõpuleviimiseni või lõpetamiseni.

5.   Kui taotleja palub eelkohustuse kohaldamist, esitab ta ühtse kontaktpunkti kaudu I lisa punktides 1–6 loetletud teabe.

6.   Kui esitatud toimik sisaldab selliste dokumentide koopiaid, mille on välja andnud ohutussertifitseerimise asutusest erinevad üksused, säilitab taotleja originaaldokumente vähemalt viis aastat pärast ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppu. Tunnistuse pikendamisel või uuendamisel säilitab taotleja kõikide asjaomasele taotlusele lisatud dokumentide ja ohutussertifitseerimise asutusest erinevate üksuste väljaantud dokumentide originaale vähemalt viis aastat pärast pikendatud või uuendatud ühtse ohutustunnistuse kehtivuse lõppu. Taotleja teeb need originaaldokumendid kättesaadavaks ameti või riiklike ohutusasutuste nõudmisel.

Artikkel 5

Keel

1.   Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, tuleb taotlemisel kasutada järgmisi keeli:

a)	direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis a osutatud taotlustoimikuosa puhul üks liidu ametlik keel taotleja valikul;

b)	direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis b osutatud taotlustoimikuosa ja käesoleva määruse I lisa punktis 8.1 osutatud taotlustoimikuosa puhul keel, mille on kindlaks määranud asjaomane liikmesriik ja mis on märgitud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 8 osutatud taotlemisjuhendis.

2.   Kõik ameti otsused ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta, sealhulgas hindamise lõpptulemuses esitatava otsuse põhjendused ja asjakohasel juhul ka ühtne ohutustunnistus, koostatakse lõike 1 punktis a osutatud keeles.

Artikkel 6

Menetlusetapid ja tähtajad

1.   Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kohaldavad II lisas sätestatud menetlust.

2.   Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused hindavad kõik eraldi, kas taotlustoimik sisaldab I lisas loetletud nõutavaid dokumentaalseid tõendeid. Ohutussertifitseerimise asutus teatab taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta ja igal juhul hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamise kuupäeva, kas taotlus on täielik.

3.   Otsus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotlejale teatatakse vastavalt lõigetele 5–7, et taotlus on täielik.

4.   Kui taotlejale teatatakse, et taotlus ei ole täielik, nõuab ohutussertifitseerimise asutus, koordineerides oma tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega, et kiiresti esitataks vajalik lisateave, sealhulgas põhjendused ja taotleja vastamise aeg.

Lisateabe esitamise aeg peab olema mõistlik ja proportsionaalne nõutud teabe esitamise keerukusega ning see tuleb taotlejaga kokku leppida kohe, kui talle on teatatud, et tema taotlus ei ole täielik. Kui taotleja ei esita nõutud teavet kokkulepitud aja jooksul, võib ohutussertifitseerimise asutus otsustada taotleja vastamise aega pikendada või teatada taotlejale, et tema taotlus on tagasi lükatud.

Otsus ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta tehakse hiljemalt nelja kuu jooksul pärast kuupäeva, mil taotleja esitab nõutud lisateabe.

5.   Isegi kui taotlustoimik on täielik, võib amet või mõni kavandatava tegevuspiirkonna asjaomane riiklik ohutusasutus nõuda mis tahes ajal lisateavet enne otsuse tegemist, seades selleks mõistliku tähtaja. Sellise nõudmisega pikeneb käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaeg II lisas sätestatud tingimustel.

6.   Amet võib pikendada käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tähtaega direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud järgmiste ajavahemike puhul:

a)	vastastikku vastuvõetavas hindamises kokkuleppimiseks tehtava koostöö aeg;

b)	apellatsiooninõukogule küsimuse lahendamiseks saatmise aeg.

7.   tähtaega või pikendada ka aja võrra, mida taotleja vajab selleks, et korraldada külastus või kontrollkäik oma valdustesse, või oma organisatsiooni auditeerimine.

8.   Ühtne ohutustunnistus sisaldab III lisas loetletud teavet.

Artikkel 7

Teabevahetus

1.   Ohutussertifitseerimise asutus, kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused ja taotleja vahetavad teavet ühtse kontaktpunkti kaudu kõikides artiklis 12 osutatud küsimustes.

2.   Taotlejale teatatakse ühtse kontaktpunkti kaudu ohutushindamise kõikide etappide käik, hindamise tulemused ja taotluse kohta tehtud otsus.

3.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, määratakse ameti ja riiklike ohutusasutuste taotlusjuhistes kindlaks nende omavahelise ja taotleja peetava teabevahetuse kord.

4.   Ühtne kontaktpunkt kinnitab ühtse ohutustunnistuse taotluse kättesaamist.

Artikkel 8

Ühtsete ohutustunnistuste kehtivuse aeg

Ühtsed ohutustunnistused kehtivad viis aastat.

Kui see aeg peab siiski olema lühem raudteevedusid kahjustavate riskide tõhusa kontrolli tagamiseks, võib ohutussertifitseerimise asutus, tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega koordineerides, otsustada anda ühtse ohutustunnistuse lühemaks ajaks kui viis aastat. Sel juhul lisab ohutussertifitseerimise asutus põhjuse artikli 9 kohaselt registreeritud hindamise tulemustes esitatud otsusesse.

Artikkel 9

Teabe haldamine

Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused registreerivad artikli 3 lõikes 3 osutatud asjakohase teabe ja hindamise tulemuse ühtses kontaktpunktis. Amet registreerib samuti artikli 3 lõikes 4 osutatud hindamise lõpptulemuse ühtses kontaktpunktis.

Kui riiklikud ohutusasutused kasutavad neile saadetud taotluste töötlemiseks teabehaldussüsteemi, edastavad nad kogu asjakohase teabe ühtsesse kontaktpunkti.

Artikkel 10

Kord, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate valduste külastamise, kohapealse kontrollimise ja auditite suhtes

1.   Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 5 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes lepivad amet ning kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kokku külastuste, kontrollide ja auditite eesmärgid ning ulatuse ja iga asutuse rolli nende ülesannete täitmisel.

2.   Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetes 5 ja 8 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes koostab külastuse, kontrolli või auditi tegemise eest vastutav asutus aruande, milles esitatakse hindamise käigus välja selgitatud küsimused ning märgib, kas ja kuidas need võib külastuse, kontrolli või auditi käigus esitatud tõendusmaterjali alusel lahendatuks lugeda. Aruanne võib ka sisaldada muid artiklis 12 osutatud küsimusi, mille taotleja peab kokkulepitud aja jooksul lahendama.

3.   Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõigetes 5 ja 8 osutatud külastuste, kontrollide ja auditite tegemisel raudtee-ettevõtjate valdustes esitab taotleja selle isiku andmed, kes teda esindab, ning kohapealsed ohutuseeskirjad ja -menetlused, mida külastuse, kontrolli või auditi eest vastutav asutus peab järgima. Asjaomased asutused ja taotleja lepivad kokku külastuste, kontrollide ja auditite, sealhulgas eespool osutatud teabe esitamise aja.

Artikkel 11

Ameti ja riiklike ohutusasutuste omavaheline koordineerimine

1.   Kui sertifitseerimisasutuseks on amet, koordineerib ta tegevust kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega ohutushindamise eri etappides. Amet ja riiklikud ohutusasutused arutavad kõiki ohutushindamisega seotud küsimusi, sealhulgas mis tahes puudujääke, ning täiendava teabe nõudeid, mis mõjutavad hindamisaega või mis võivad kahjustada kavandatava tegevuspiirkonna mõne teise riikliku ohutusasutuse tööd.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad kõik ohutushindamisse kaasatud asutused võtta taotlejaga otse ühendust oma hindamisosaga seotud küsimustes.

3.   Enne ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta otsuse tegemist teevad amet ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused järgmist:

a)	arutavad oma vastavate hindamiste tulemusi;

b)	lepivad kokku allesjäänud küsimuste käsitlemises hilisema järelevalve käigus;

c)	lepivad kokku kõik ühtsesse ohutustunnistusse lisatavad kasutuspiirangud ja -tingimused.

4.   Kui taotleja koostab tegevuskava lõike 3 punktis b osutatud allesjäänud küsimuste käsitlemiseks, lepivad riiklikud ohutusasutused kokku, kes neist hakkab kontrollima selle kava täitmist. Selleks koordineerivad riiklikud ohutusasutused – vajaduse korral kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/761 (6) artikli 8 lõikes 2 osutatud korras – oma tegevust ning teatavad ametile oma kokkuleppest ja asjakohase järelevalvetegevuse tulemustest.

Amet võtab arvesse kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutuste järelevalvetegevuse tulemusel saadud teavet allesjäänud küsimuste käsitlemise kohta, et otsustada, kas need võib ohutustunnistuse uuendamiseks või pikendamiseks esitatud taotluse hindamise käigus lugeda lahendatuks.

5.   Amet peab arvet koordineerimiste üle ja registreerib need ühtses kontaktpunktis kooskõlas artikliga 9.

Artikkel 12

Küsimuste kategoriseerimine

1.   Ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused kategoriseerivad taotlustoimiku hindamise käigus väljaselgitatud küsimused järgmiselt:

a)	1. tüüp: küsimused, mis taotlustoimiku mõistmiseks nõuavad taotlejalt reageerimist;

b)	2. tüüp: küsimused, mis võivad viia taotlustoimiku muutmiseni või nõuavad taotlejalt väikesemahuliste meetmete võtmist; võetavad meetmed otsustab taotleja ja need ei takista ühtse ohutustunnistuse väljaandmist;

c)	3. tüüp: küsimused, mille lahendamiseks peab taotleja võtma erimeetmeid, mille võib lõpule viia pärast ühtse ohutustunnistuse andmist; ettepaneku küsimust lahendavate meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga;

d)

4. tüüp: küsimused, mis nõuavad taotlustoimiku muutmist või taotleja poolt erimeetmete võtmist; ühtne ohutustunnistus antakse välja siis, kui küsimus on lahendatud või kui selle käsitlemiseks lisatakse ühtsesse ohutustunnistusse kasutuspiirangud või -tingimused; ettepaneku küsimust lahendavate mis tahes meetmete kohta teeb taotleja ja need lepitakse kokku küsimuse tõstatanud isikuga.

2.   Pärast seda, kui taotleja on küsimusele reageerinud või sellele vastavalt meetmeid võtnud, hindab ohutussertifitseerimise asutus või asjaomane riiklik ohutusasutus tõstatatud küsimusi uuesti, kategoriseerib need vastavalt vajadusele ja määrab igale tõstatatud küsimusele ühe järgmistest staatustest:

a)	„lahendamata küsimus“, kui taotleja esitatud tõendusmaterjal ei ole piisav ja vajatakse veel lisateavet;

b)	„allesjäänud küsimus, mida käsitletakse järelevalve käigus“, kui allesjäänud küsimust ei ole ikka veel lahendatud;

c)	„lahendatud küsimus“, kui taotleja on sobivalt reageerinud ja allesjäänud küsimusi ei ole.

Artikkel 13

Hindamisega seotud töötajate pädevus

1.   Amet ja liikmesriikide ohutusasutused tagavad, et hindamisega seotud töötajatel oleksid järgmised pädevused:

a)	teadmised hindamise suhtes kohaldatava asjaomase õigusraamistiku kohta;

b)	teadmised raudteesüsteemi toimimise kohta;

c)	asjakohasel tasemel kriitiline analüüsivõime;

d)	varasem kogemus ohutus- või muu sarnase juhtimissüsteemi hindamisel raudteesektoris või ohutusjuhtimissüsteemi hindamisel mõnes muus sektoris, mis hõlmab raudteesektoriga sarnaseid praktilisi ja tehnilisi küsimusi;

e)	probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus;

f)	mis tahes muud pädevused, mis võivad asjaomase hindamise jaoks vajalikud olla.

Meeskonnatöö puhul võib oma pädevusi teiste meeskonnaliikmetega jagada.

Töötajad, kes korraldavad artiklis 10 osutatud külastusi, kontrolle ja auditeid, peavad tõendama ka suhtlemisoskusega seotud teadmiste ja kogemuste olemasolu.

2.   Selleks et tagada lõike 1 nõuetekohane kohaldamine, töötavad amet ja riiklikud ohutusasutused välja pädevusjuhtimise süsteemi, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

a)	asjakohaste pädevusprofiilide väljatöötamine kõikide töö- ja ametikohtade või rollide jaoks;

b)	töötajate palkamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile;

c)	töötajate pädevuste säilitamine, arendamine ja hindamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile.

Artikkel 14

Läbivaatamine direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 12 alusel

1.   Kui ohutussertifitseerimise asutus annab välja negatiivse otsuse, millega keeldutakse ühtse ohutustunnistuse andmisest, arvatakse vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 7 osutatud negatiivsele hinnangule tegevuspiirkonnast välja mingi võrgustikuosa ning määratakse kindlaks taotletust erinevad kasutuspiirangud või -tingimused, võib taotleja paluda otsus läbi vaadata.

2.   Taotleja esitab läbivaatamistaotluse ühtse kontaktpunkti kaudu ja loetleb kõik küsimused, mida tema arvates ei ole ohutushindamise jooksul nõuetekohaselt käsitletud.

3.   Täiendavat teavet, mis esitatakse pärast ühtse ohutustunnistuse väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta otsuse tegemist, ei võeta tõendusmaterjalina arvesse.

4.   Tegevust koordineerides tagavad ohutussertifitseerimise asutus ja kavandatava tegevuspiirkonna asjaomased riiklikud ohutusasutused läbivaatamise erapooletuse.

5.   Läbivaatamine on suunatud küsimustele, mille puhul ohutussertifitseerimise asutuse otsus lahkneb taotleja taotletust.

6.   Kui ohutussertifitseerimise asutuseks on amet, koordineeritakse läbivaatamist kavandatava tegevuspiirkonna asjaomaste riiklike ohutusasutustega.

7.   Ohutussertifitseerimise asutus edastab oma otsuse algotsuse kinnitamise või kohandamise kohta ühtse kontaktpunkti kaudu kõikidele hindamisega seotud isikutele, sealhulgas taotlejale.

Artikkel 15

Üleminekusätted

1.   Kui riiklik ohutusasutus tunnistab, et ei suuda ohutustunnistust direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja anda enne asjaomast kuupäeva, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja ametile.

2.   Direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõikes 8 osutatud juhtudel otsustab taotleja, kas tema taotluse hindamist jätkab riiklik ohutusasutus või antakse see ülesanne ametile. Taotleja teavitab nii riiklikku ohutusasutust kui ka ametit ning kohaldatakse järgmist:

a)

kui taotleja otsustab kasutada taotluse hindamisel ohutussertifitseerimise asutusena ametit, annab riiklik ohutusasutus taotlustoimiku ja direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud hindamise tulemused üle ametile. Amet ja riiklik ohutusasutus teevad koostööd ja aitavad taotlejal lisada taotlusele asjakohaseid dokumente, et viia see kooskõlla direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud täiendavate nõuetega;

b)

kui taotleja otsustab kasutada taotluse hindamisel ohutussertifitseerimise asutusena riiklikku ohutusasutust, jätkab riiklik ohutusasutus taotluse hindamist ja võtab vastu otsuse ühtse ohutustunnistuse väljaandmise kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikliga 10 ja käesoleva määrusega. Riiklik ohutusasutus aitab taotlejal lisada taotlusele asjakohaseid dokumente, et viia see kooskõlla direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 9 sätestatud täiendavate nõuetega.

3.   Kui taotleja otsustab tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis, tuleb ohutussertifitseerimise asutusena kasutada ametit ning kohaldada lõike 2 punktis a sätestatud menetlust.

4.   Kõikidel juhtudel esitab taotleja läbivaadatud taotluse pärast asjakohast kuupäeva asjaomasele liikmesriigile ühtse kontaktpunkti kaudu. Ohutussertifitseerimise asutus aitab taotlejal seda teha.

5.   Pärast asjakohast kuupäeva peavad kõik asjaomases liikmesriigis asutatud raudteeveo-ettevõtjad, kellel on direktiivi 2004/49/EÜ kohaselt välja antud ohutustunnistus, mida tegevuse liigi, ulatuse või piirkonna muutmise tõttu tuleb pikendada või uuendada, esitama ühtse kontaktpunkti kaudu taotluse ühtse ohutustunnistuse saamiseks vastavalt käesolevale määrusele

6.   Kui kavandatav tegevuspiirkond ei piirdu ühe liikmesriigiga, jäetakse ühtsest ohutustunnistusest, mille amet annab välja ajavahemikus alates 16. juunist 2019 kuni 16. juunini 2020, välja kõikide nende liikmesriikide võrk või võrgud, kes on teavitanud ametit ja komisjoni kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikega 2 ning kes ei ole kõnealust direktiivi veel üle võtnud ega jõustanud siseriiklikke ülevõtmismeetmeid. Sellise teate saatnud liikmesriikide riiklikud ohutusasutused:

a)	käsitavad ameti väljaantud ühtset ohutustunnistust samaväärsena direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud ohutustunnistuse osaga;

b)	annavad alates 16. juunist 2019 kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktiga b välja ohutustunnistusi, mille kehtivusaeg ei tohi ületada ühtse ohutustunnistuse kehtivusaega.

7.   Käesoleva artikli lõike 2 punktis a ja lõikes 6 osutatud juhtudel teevad riiklikud ohutusasutused ametiga koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et hinnata direktiivi (EL) 2016/798 artikli 10 lõike 3 punktis a sätestatud elemente. Seda tehes võtab amet arvesse direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud hindamist, mida korraldab riiklik ohutusasutus.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 653/2007 tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2019. Seda kohaldatakse siiski kuni 15. juunini 2020 nende liikmesriikide suhtes, kes on ametile ja komisjonile direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teatanud, et nad on pikendanud kõnealuse direktiivi ülevõtmise aega.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2019 liikmesriikides, kes ei ole ametit ega komisjoni direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teavitanud. Alates 16. juunist 2020 kohaldatakse seda kõikides liikmesriikides. Siiski kohaldatakse artikli 15 lõikeid 1, 2, 3 ja 7 kõikides liikmesriikides alates 16. veebruarist 2019 ning artikli 15 lõiget 6 kohaldatakse kõikides liikmesriikides alates 16. juunist 2019.

---

(1)  ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(3)  Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004, ELT L 138, 26.5.2016, lk 1).

(5)  Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

(6)  Komisjoni 16. veebruari 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/761, millega kehtestatakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtava järelevalve ühised ohutusmeetodid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 16).

---

---

---

---