Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32018R0761

    Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/761, 16. veebruar 2018, millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012 (EMPs kohaldatav tekst )

    C/2018/0860

    ELT L 129, 25.5.2018, p. 16–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 16/06/2020

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/761/oj

    25.5.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 129/16

    KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2018/761,

    16. veebruar 2018,

    millega kehtestatakse ühised ohutusmeetodid riiklike ohutusasutuste poolt pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohase ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmist tehtavaks järelevalveks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 6,

    võttes arvesse Euroopa Liidu Raudteeameti poolt komisjonile 9. märtsi 2017. aastal esitatud soovitust ERA-REC-115-REC vastavushindamise ühiste ohutusmeetodite ja järelevalve ühise ohutusmeetodi läbivaatamise kohta

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Ühistes ohutusmeetodites on kirjeldatud ohutustasemete, ohutuseesmärkide saavutamise ja muudele ohutusnõuetele vastavuse hindamist.

    (2)

    Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõikele 5 tuleb ühised ohutusmeetodid korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse nende kohaldamisest saadud kogemusi ja raudteeohutusvaldkonna üldist arengut ning pidades silmas eesmärki ohutust üldiselt säilitada ja võimaluse korral seda pidevalt suurendada.

    (3)

    Komisjon volitas 1. septembri 2016. aasta rakendusotsusega (2) Euroopa Liidu Raudteeametit (edaspidi „amet“) vaatama direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 2 kohaselt läbi komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010, (3) (EL) nr 1169/2010 (4) ja (EL) nr 1077/2012 (5). 9. märtsil 2017 andis amet seoses komisjoni volitusega välja soovituse, millele on lisatud aruanne riiklike ohutusasutustega, sotsiaalpartneritega ja kasutajatega konsulteerimise tulemuste kohta ning aruanne vastu võetavate muudetud ühiste ohutusmeetodite mõju hindamise kohta. Komisjon uuris ameti väljaantud soovitust, et veenduda volituse täitmises, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõikes 4.

    (4)

    Pärast ühtse ohutustunnistuse ja ohutusloa väljaandmist peaks riiklik ohutusasutus teostama järelevalvet tegevuse üle ja kontrollima, kas ohutusjuhtimissüsteemi kasutatakse tulemuslikult kogu tegevuse jooksul ja kas kõiki kehtivaid nõudeid täidetakse järjekindlalt.

    (5)

    Kui raudteeveo- ja taristuettevõtjad on ka hoolduse eest vastutavad üksused, keda ei ole sertifitseeritud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 14 lõikega 4, on järelevalve, mida riiklikud ohutusasutused teostavad selleks, et kontrollida direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 osutatud asjakohaste ühiste ohutusmeetodite kohaldamist hoolduse eest vastutavates üksustes, vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõigetele 1 ja 8 põhjendatud vahend kõnealuste raudteeveo- ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemi tõhususe üle järelevalve teostamiseks.

    (6)

    Riiklike ohutusasutuste jaoks järelevalvemenetluse kehtestamisel tuleks eesmärgiks seada vastastikuse usalduse suurendamine nende järelevalveviiside suhtes ja järelevalve jooksul otsuste tegemise suhtes.

    (7)

    Riiklikud ohutusasutused peaksid andma aru oma otsustest ja seepärast peaks neil olema sisekord või -menetlused, mille alusel neid vastutama panna.

    (8)

    Järelevalve esmane sihtmärk peaks olema selline tegevus, millega riikliku ohutusasutuse arvates võivad kaasneda kõige suuremad riskid või mille puhul on riskid kõige halvemini kontrollitavad. Selleks peaks riiklik ohutusasutus välja töötama riskipõhise järelevalve strateegia ja kava(d), kuidas ta oma tegevust suunab ja järelevalveprioriteedid kehtestab, ning selle strateegia ja kava (need kavad) ellu rakendama.

    (9)

    Meetmed, millega riiklikud ohutusasutused tagavad, et raudteeveo- ja taristuettevõtjad täidavad direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõikes 1 osutatud õiguslikku kohustust, peaksid olema proportsionaalsed mis tahes ohutusriskidega või õiguslike kohustuste täitmata jätmise võimaliku raskusastmega.

    (10)

    Riiklik ohutusasutus peab selleks, et täita direktiivi (EL) 2016/798 artikli 16 lõike 2 punkti i kohaseid ülesandeid, kujundama ka tema tehtava järelevalve tulemuste alusel hinnangu ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkuse kohta.

    (11)

    Nii auditi kui ka järelevalve puhul kasutatavad kontrollimeetodid peaksid hõlmama intervjuusid organisatsiooni eri tasandi inimestega, ohutusjuhtimissüsteemiga seotud dokumentide ja kannete läbivaatamist ning juhtimissüsteemi inspekteerimise või sellega seotud tegevuse käigus saadud ohutustulemuste uurimist.

    (12)

    Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõikele 13 peaksid amet, kes tegutseb ohutussertifitseerimise asutusena, ja riiklikud ohutusasutused vajaduse korral koordineerima tegevust, et tagada hindamis- ja järelevalvetegevust käsitleva teabe, sealhulgas raudteeveo-ettevõtjatele mõeldud mis tahes teadete, vahetamine täies ulatuses. Samamoodi peaksid asjakohased riiklikud ohutusasutused koordineerima tegevust piiriüleste taristute puhul.

    (13)

    Riiklike ohutusasutuste hindamistegevuse tulemuslikkuse tagamiseks ning nendevahelise vastastikuse usalduse suurendamiseks peaksid need asutused tagama, et järelevalvega seotud töötajatel oleks vajalik pädevus. Selleks tuleks asjakohased pädevused kindlaks määrata.

    (14)

    Riiklikud ohutusasutused, kes teostavad järelevalvet piiriülest taristut majandava taristuettevõtja või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutseva raudteeveo-ettevõtja üle, peaksid omavahel koostööd tegema, et vältida topeltjärelevalvet ja et järelevalvetegevust koordineerida selle tagamiseks, et mis tahes olulist teavet raudteeveo- või taristuettevõtja kohta, eelkõige teadaolevate riskide või tema ohutustaseme kohta, jagatakse omavahel ja kasutatakse sihtotstarbeliseks järelevalveks kogu tegevuse seisukohast kõige suurema riskiga valdkondades.

    (15)

    Riiklikud ohutusasutused peaksid vajaduse korral tegema koostööd raudteesektori tegevusega kokku puutuvate muude pädevate asutuste ja organitega, näiteks reguleerivate asutuste ja tegevuslube väljaandvate asutustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (6) tähenduses, või pädevate asutustega, kelle ülesanne on teostada järelevalvet vedurijuhtide suhtes kehtivate töö-, sõidu- ja puhkeaja eeskirjade täitmise üle, et anda asjakohaseid volitusi, jagada omavahel teavet, lahendada lähenemisviisiga seoses tekkivaid konflikte, vältida ebasoodsat mõju raudteesüsteemile ja koordineerida tegevust ohutusalase õigusraamistiku nõuete mittetäitmise korral.

    (16)

    Vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 31 lõikele 3 hakkab uus ohutussertifitseerimise kord kehtima alates 16. juunist 2019. Liikmesriikidel on siiski võimalik teatada ametile ja komisjonile vastavalt direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõikele 2, et nad on pikendanud ülevõtmisperioodi, ja seetõttu võivad nad kuni 16. juunini 2020 jätkata ohutustunnistuste väljaandmist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/49/EÜ (7). Seepärast on uuele sertifitseerimiskorrale sujuvaks üleminekuks vaja ühtlustada käesoleva määruse kohaldamise kuupäevad direktiivis (EL) 2016/798 sätestatud kuupäevadega.

    (17)

    Määrus (EL) nr 1077/2012 on aegunud ja tuleks asendada käesoleva määrusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi (EL) 2016/798 artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud ühised ohutusmeetodid, mille alusel riiklikud ohutusasutused teostavad järelevalvet raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimise üle pärast neile ühtse ohutustunnistuse väljaandmist ja taristuettevõtjate ohutusjuhtimise üle pärast neile ohutusloa väljaandmist.

    Artikkel 2

    Mõiste

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „ohutussertifitseerimise asutus“– ühtse ohutustunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus – kas amet või riiklik ohutusasutus;

    b)   „allesjäänud küsimus“– ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa taotluse hindamisel kindlaks tehtud vähem tähtis probleem, mis ei takista ühtse ohutustunnistuse ega ohutusloa väljaandmist ja mida võib käsitleda hilisema järelevalve käigus.

    Artikkel 3

    Järelevalveprotsess

    1.   Riiklikud ohutusasutused kohaldavad I lisas esitatud järelevalveprotsessi.

    2.   Riiklikud ohutusasutused kehtestavad järelevalveprotsessi juhtimise sisekorra või -menetlused.

    3.   Järelevalve teostamiseks käsitavad riiklikud ohutusasutused raudteeveo- ja taristuettevõtjate või nende töövõtjate, partnerite või tarnijate toodetele või teenustele antud lube, tunnustusi või sertifikaate, mis on välja antud asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt, tõenditena selle kohta, et asjaomased raudteeveo- ja taristuettevõtjad suudavad täita komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/762 (8). [ohutusjuhtimissüsteemi kohta] kindlaks määratud nõudeid.

    Artikkel 4

    Järelevalvemeetodid

    Riiklikud ohutusasutused võtavad vastu sobivad meetodid, näiteks auditid ja inspekteerimised, ning järelevalvetegevuse kavandamisel valivad neist välja kõige sobivamad.

    Artikkel 5

    Järelevalve ja hindamise vaheline seos

    1.   Järelevalvet teostav riiklik ohutusasutus kasutab ja vajaduse korral jagab teavet, mis on kogutud ohutusjuhtimissüsteemi kasutamise kohta ühtsete ohutustunnistuste või ohutuslubade uuendamise või ajakohastamise üle tehtava järelevalve käigus.

    2.   Kui lõikes 1 osutatud riiklik ohutusasutus ei vastuta ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa väljaandmise eest, koordineerib ta tegevust kohe ohutussertifitseerimise asutusena tegutseva ametiga või piiriülese taristu puhul asjakohase riikliku ohutusasutusega tema palvel pärast uuendamis- või ajakohastamistaotluse saamist.

    Esimeses lõigus osutatud koordineerimise tulemustele tuginedes teeb riiklik ohutusasutus kindlaks teabe, mida on vaja selleks, et hinnata, kas raudteeveo- või taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteem toimib tõhusalt, ja mis sisaldab vähemalt järgmist:

    a)

    selliste põhiliste mittevastavuste kirjeldus, mis võivad mõjutada ohutustaset või tekitada tõsiseid ohutusriske, ning mis tahes probleemne valdkond, mis on välja selgitatud pärast eelmist hindamist tehtud järelevalve käigus;

    b)

    sellise tegevuskava (või selliste tegevuskavade) täitmise olukord, mille raudteeveo- või taristuettevõtja on koostanud põhiliste mittevastavuste kõrvaldamiseks ja kõikide muude punktis a osutatud probleemsete valdkondade käsitlemiseks, ning riiklikus ohutusametis kõnealuste küsimuste lahendamise järelevalveks võetud meetmed;

    c)

    ülevaade asjaomases liikmesriigis tegutseva raudteeveo- või taristuettevõtja ohutustasemest;

    d)

    raudteeveo- või taristuettevõtja poolt eelmisest hindamisest alles jäänud probleemide lahendamiseks koostatud tegevuskava (või kavade) täitmise olukord.

    Artikkel 6

    Järelevalvega seotud töötajate pädevus

    1.   Riiklikud ohutusasutused tagavad, et järelevalvega seotud töötajatel oleks pädevus järgmistes valdkondades:

    a)

    teadmised järelevalve suhtes kohaldatavast õigusraamistikust;

    b)

    teadmised raudteesüsteemi toimimisest;

    c)

    vajalik kriitilise analüüsi võime;

    d)

    varasemad kogemused ohutusjuhtimissüsteemi või muu samasuguse juhtimissüsteemi järelevalvel raudteesektoris või ohutusjuhtimissüsteemi järelevalvel mõnes sektoris, kus esinevad raudteesektoriga sarnased praktilised ja tehnilised küsimused;

    e)

    teadmised intervjuude läbiviimisest ja sellekohased kogemused;

    f)

    probleemide lahendamise oskus, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus.

    2.   Meeskonnatöö puhul võib oma pädevust teiste meeskonnaliikmetega jagada.

    3.   Selleks et tagada lõike 1 nõuetekohane kohaldamine, töötavad riiklikud ohutusasutused välja pädevusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab muu hulgas järgmist:

    a)

    asjakohaste pädevusprofiilide väljatöötamine kõikide töö- ja ametikohtade või rollide jaoks;

    b)

    töötajate palkamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile;

    c)

    töötajate pädevuste säilitamine, arendamine ja hindamine vastavalt väljatöötatud pädevusprofiilile.

    Artikkel 7

    Otsustuskriteeriumid

    1.   Riiklik ohutusasutus kehtestab ja avaldab otsustuskriteeriumid, mille alusel hinnata seda, kas raudteeveo- või taristuettevõtja kohaldab ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohaselt ja kas ohutusjuhtimissüsteem on tõhus raudteeveo- või taristuettevõtja tegevusega seotud ohutusriskide ohjamiseks.

    Need kriteeriumid hõlmavad teavet selle kohta, kuidas riiklik ohutusasutus haldab ja käsitleb raudteeveo- või taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis kindlaks tehtud mittevastavusi.

    2.   Riiklik ohutusasutus võtab vastu ja avaldab üksikasjaliku menetluse, kuidas raudteeveo- või taristuettevõtja või mõni muu huvitatud isik võib esitada kaebuse järelevalve jooksul tehtud otsuse kohta.

    Artikkel 8

    Riiklike ohutusasutuste omavahelise tegevuse koordineerimine ning koostöö muude asutuste ja organitega

    1.   Piiriülest taristut (piiriüleseid taristuid) majandava taristuettevõtja või rohkem kui ühes liikmesriigis tegutseva raudteeveo-ettevõtja järelevalvega seotud riiklikud ohutusasutused koordineerivad oma järelevalvetegevust kooskõlas direktiivi (EL) 2016/798 artikli 17 lõigetega 7 ja 9.

    Pärast ohutusloa või ühtse ohutustunnistuse väljaandmist otsustavad riiklikud ohutusasutused kohe selle, kes neist hakkab koordineerima järelevalvet ohutusjuhtimissüsteemi nõuetekohase kohaldamise ja tõhususe üle, ilma et see piiraks riiklikel ohutusasutustel täitmast kohustusi, mis tulenevad direktiivi (EL) 2016/798 artikli 16 lõike 2 punktidest d ja j ning artiklist 17.

    2.   Lõike 1 kohaldamisel töötavad riiklikud ohutusasutused välja korra, tuginedes koordineeritud ühisjärelevalve raamistikule, mis on esitatud II lisas.

    3.   Riiklikud ohutusasutused töötavad ka välja korra, mille alusel teha koostööd riiklike ohutusjuurdlusasutustega, hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise asutustega ning muude pädevate asutuste ja organitega.

    Artikkel 9

    Kehtetuks tunnistamine

    Määrus (EL) nr 1077/2012 tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2019.

    Artikkel 10

    Jõustumine ja kohaldamine

    Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 16. juunist 2019. Artikli 5 lõiget 2 ja artikli 8 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse siiski alates 16. juunist 2020 nendes liikmesriikides, kes on ametile ja komisjonile direktiivi (EL) 2016/798 artikli 33 lõike 2 kohaselt teatanud, et on pikendanud kõnealuse direktiivi ülevõtmise aega.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 16. veebruar 2018

    Komisjoni nimel

    president

    Jean-Claude JUNCKER

    (1)  ELT L 138, 26.5.2016, lk 102.

    (2)  Komisjoni 1. septembri 2016. aasta rakendusotsus Euroopa Liidu Raudteeametile antud volituse kohta vaadata läbi vastavushindamist käsitlev ühine ohutusmeetod ja järelevalvet käsitlev ühine ohutusmeetod ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus C(2014) 1649 (final) (C(2016) 5504 final).

    (3)  Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1158/2010, raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

    (4)  Komisjoni 10. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1169/2010 raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

    (5)  Komisjoni 16. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1077/2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).

    (6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

    (7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

    (8)  Komisjoni 8. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/762, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 kohastele ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele vastavad ühised ohutusmeetodid ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 1158/2010 ja (EL) nr 1169/2010 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26).

    I LISA

    Artiklis 3 osutatud järelevalveprotsess

    1.   ÜLDTEAVE

    Riiklik ohutusasutus töötab kogu tegevuse kohta välja struktureeritud ja auditeeritava protsessi, mille puhul võetakse arvesse allpool nimetatud elemente. Sellega tagatakse järkjärguline protsess ja võetakse arvesse pideva täiustamise vajadust, nagu on näha liites esitatud graafikul.

    2.   JÄRELEVALVESTRATEEGIA JA -KAVA(DE) KOOSTAMINE

    Riiklik ohutusasutus:

    a)

    kogub ja analüüsib strateegia ja kava(de) sisendandmetena mitmest allikast pärit andmeid/teavet. Allikad võiksid hõlmata ohutusjuhtimissüsteemide hindamise käigus kogutud teavet, varasema järelevalve tulemusi, teavet allsüsteemidele või veeremiüksustele antud lubade kohta, riiklike ohutusjuurdlusasutuste aruandeid õnnetusjuhtumite kohta ja nende sellekohaseid soovitusi, muid aruandeid või andmeid õnnetusjuhtumite/vahejuhtumite kohta, raudteeveo- või taristuettevõtja iga-aastaseid ohutusaruandeid riiklikule ohutusasutusele, hoolduse eest vastutavate üksuste iga-aastaseid hooldusaruandeid, kodanike kaebusi ja muid asjakohaseid allikaid;

    b)

    määrab sihtotstarbelise järelevalve jaoks kindlaks järelevalvestrateegias käsitletavad riskivaldkonnad, sealhulgas asjakohasel juhul need, mis on seotud inim- ja organisatsiooniliste tegurite arvessevõtmise ja käsitamisega;

    c)

    koostab järelevalvekava(d), milles näitab, kuidas ta rakendab järelevalvestrateegiat kehtivate ühtsete ohutustunnistuste ja ohutuslubade kehtivuse ajal;

    d)

    koostab kindlaksmääratud sihtvaldkondade põhjal esialgse hinnangu kava(de) rakendamiseks vajalike vahendite kohta;

    e)

    jaotab vahendeid kava(de) rakendamiseks;

    f)

    käsitleb järelevalvestrateegias ja -kava(de)s kõiki piiriülese tegevuse või taristu(te)ga seotud küsimusi, koordineerides tegevust teise riikliku ohutusasutusega (teiste riiklike ohutusasutustega).

    3.   JÄRELEVALVESTRATEEGIAST JA -KAVA(DE)ST TEATAMINE

    Riiklik ohutusasutus:

    a)

    edastab asjaomastele raudteeveo- või taristuettevõtjatele ning vajaduse korral laiemalt teistele sidusrühmadele järelevalvestrateegia üldeesmärgid ja kava(de) üldselgituse;

    b)

    esitab asjaomastele raudteeveo- või taristuettevõtjatele üldise selgituse selle kohta, kuidas järelevalvekava(sid) rakendatakse.

    4.   JÄRELEVALVE TEGEMINE

    Riiklik ohutusasutus:

    a)

    rakendab kava(sid);

    b)

    võtab proportsionaalseid meetmeid, kui raudteeveo- või taristuettevõtja ei täida oma õiguslikke kohustusi, sealhulgas edastab vajaduse korral kiireloomulisi ohutusalaseid hoiatusi ja kohaldab ajutisi ohutusmeetmeid;

    c)

    hindab, kui asjakohaselt on raudteeveo- või taristuettevõtja tegevuskava(d) koostanud ja neid rakendanud, et kõrvaldada mittevastavus või allesjäänud probleem kindlaksmääratud aja jooksul;

    d)

    dokumenteerib järelevalve tulemused.

    5.   JÄRELEVALVE TULEMUSED

    Riiklik ohutusasutus:

    a)

    jagab järelevalvetulemusi asjakohase raudteeveo- või taristuettevõtjaga, sealhulgas märgib valdkonnad, kus raudteeveo- võib taristuettevõtja ei ole nõudeid täitnud, ning valdkonnad, kus rakendatakse ohutuse suurendamise head tava;

    b)

    omab ülevaadet asjaomases liikmesriigis tegutsevate raudteeveo- või taristuettevõtjate ohutustasemest;

    c)

    avaldab oma seisukohad üldise ohutustaseme kohta liikmesriigis ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele;

    d)

    avaldab oma seisukohad ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkuse kohta ja edastab need asjaomastele sidusrühmadele;

    e)

    enne ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa uuendamise või ajakohastamise taotluse uuesti hindamist kasutab ohutusjuhtimissüsteemi tulemuslikkust käsitlevat teavet, mis on kogutud raudteeveo- või taristuettevõtja tegevuse üle tehtud järelevalve jooksul, ja vajaduse korral jagab seda sertifitseerimisasutusena tegutseva ametiga või asjakohase riikliku ohutusasutusega, kui tegemist on piiriülese taristuga;

    f)

    asjakohasel juhul võtab kõik meetmed, et tagada nõuete täitmine, selgitab välja, kas tegemist on ühtse ohutustunnistuse või ohutusloa piiramise või tühistamise juhuga ja kui tema ei vastuta ühtse ohutustunnistuse ega ohutusloa väljaandmise eest, siis teavitab asjast pädevat asutust.

    6.   JÄRELEVALVETEGEVUSE LÄBIVAATAMINE

    Järelevalvetegevuse jooksul kogutud teabele ja saadud kogemustele tuginedes ning nii individuaalsest kui ka liikmesriigi ohutustasemest lähtudes teeb riiklik ohutusasutus korrapäraselt järgmist:

    a)

    vaatab läbi järelevalvestrateegia ja kava(d), et kontrollida, kas algne sihttegevus, mitmest allikast pärit andmete/teabe kasutamine, järelevalve tulemused ja vahendite jaotus on asjakohased, ning vajaduse korral muudab prioriteete;

    b)

    muudab vajaduse korral kava(sid) ja kaalub muudatuste mõju järelevalvestrateegiale;

    c)

    edastab asjaomasele liikmesriigile vajaduse korral oma seisukohad ja ettepanekud ohutusalase õigusraamistiku puuduste kõrvaldamiseks.

    Liide

    Image

    Proportsionaalne meede (proportsio-naalsed meetmed)

    Järelevalve-strateegia üldised eesmärgid, järelevalve-kava(de) ja selle (nende) rakendamise viiside selgitamine

    Mitte-vastavused?

    Riskivaldkondade kindlaksmääramine

    Ohutusjuhtimis-süsteemi toimimise kohta kogutud asjakohane teave

    Andmed/õnnetus- või vahejuhtumikohta

    Järelevalve tulemused

    Tegevuskava(de) koostamine ja rakendamine

    Liikmesriigi üldine ohutustase

    Ohutusalase õigusraamistiku tulemuslikkus

    Ei

    Jah

    Uurimisaruanded

    Mis tahes asjakohane teave

    Raudteeveo- ja taristuettevõtjate iga-aastased ohutusalased aruanded

    Eelmise järelevalve tulemused

    Tegevuskava(de) asjakohasuse ja tulemuslikkuse hindamine

    Meetmed vajalikud?

    Ohutustaseme hindamine

    Järelevalvetulemuste dokumenteerimine

    Ei

    Ohutusalase õigusraamistiku jõustamine, täiustamine ja/või väljatöötamine

    Jah

    Kava(de) rakendamine

    Järelevalvestratee-gia ja -kava(de) väljatöötamine ning järelevalve koordineerimine teiste riiklike ohutusasutustega

    Järelevalvetegevuse läbivaatamine

    Teabe kogumine ja analüüsimine

    Ohutushindamise jooksul kogutud teave

    Raudteeveo- või taristuettevõtja

    Järelevalvet tegev riiklik ohutusasutus

    Amet või asjakohane riiklik ohutusasutus

    II LISA

    Artikli 8 lõike 2 kohane koordineeritud ja ühise järelevalve raamistik

    Asjakohased riiklikud ohutusasutused töötavad välja ühistegevuse korra järgmiste põhimõtete ja konkreetsete elementide alusel.

    1.

    Lepitakse kokku, missugune raudteeveo- ja taristuettevõtjate tegevuse laad vajab koordineeritud ja ühist järelevalvet.

    2.

    Lepitakse kokku koordineerimisel kasutatava(te)s ühis(t)es keel(t)es ja teabe konfidentsiaalsuse tasemes.

    3.

    Lepitakse kokku, missugust teavet vahetatakse, ja vahetamise ajakava:

    a)

    vahetatakse asjakohast teavet punkti 1 alusel välja selgitatud raudteeveo- ja taristuettevõtjate kohta ning jagatakse hindamise tulemusi;

    b)

    vajaduse korral esitatakse ohutuslubade koopiad;

    c)

    jagatakse omavahel järelevalve, sealhulgas jõustamisotsuste ja -meetmete kohaldamise tulemusi, kui need on asjakohased;

    d)

    Jagatakse omavahel teavet igas liikmesriigis punkti 1 alusel välja selgitatud raudteeveo- ja taristuettevõtjate ohutustaseme kohta.

    4.

    Jagatakse omavahel otsustuskriteeriume:

    a)

    jagatakse omavahel teavet selle kohta, kuidas iga riiklik ohutusasutus suunab oma tegevuse konkreetsele asjaomasele raudteeveo- ja taristuettevõtjale järelevalvekava raames;

    b)

    peetakse dialoogi asjakohaste riiklike ohutusasutustega suurte nõuetele mittevastavuste kõrvaldamiseks kavandatud abinõude teemal.

    5.

    Juhitakse koordineerimistööd:

    a)

    jagatakse omavahel olemasolevaid järelevalvestrateegiaid ja -kavasid;

    b)

    määratakse kindlaks ühised huvipunktid ja/või -teemad;

    c)

    kavandatakse tõhusalt individuaalseid, koordineeritud või ühisalgatusi ilma tarbetu ebamugavuse tekitamiseta raudteeveo- või taristuettevõtjale ja vältides nende algatuste kattumist.

    6.

    Lepitakse kokku, missugune riiklik ohutusasutus (või missugused riiklikud ohutusasutused) peaks(id) jälgima meetmeid, mille eesmärk on reageerida allesjäänud probleemidele, mille lahendamine on vajaduse korral seatud järelevalve alla.

    7.

    Lepitakse kokku valdkonnad, millele koordineeritult ja ühiselt keskenduda:

    a)

    selgitatakse välja asjaomaste raudteeveo- ja taristuettevõtjate põhiriskid, mida riiklikud ohutusasutused peavad koordineeritult ja ühiselt käsitlema;

    b)

    lepitakse kokku, missugune riiklik ohutusasutus hakkab missugust tegevust juhtima, tuginedes nõuetekohaselt kindlaks määratud kriteeriumidele, kui see on asjakohane;

    c)

    lepitakse kokku, mis liiki ühiseid järelevalvemeetmeid võtta, kui see on asjakohane;

    d)

    lepitakse kokku, kuidas tuleks teavitada raudteeveo- ja taristuettevõtjaid riiklike ohutusasutuste kehtestatavast korrast ja sõlmitavatest kokkulepetest.

    8.

    Jagatakse häid tavasid:

    a)

    töötatakse välja kord, kuidas korrapäraselt läbi vaadata ja koordineerida asjakohaste raudteeveo- ja taristuettevõtjate järelevalvet;

    b)

    töötatakse välja kord, kuidas hinnata riiklike ohutusasutuste (kaasa arvatud amet, kui see on asjakohane) omavahelise tegevuse koordineerimise ja koostöö tõhusust.
    Top