9.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/17

(1)

13. mail 2016 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) subsiidiumivastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“ või „vaatlusalune riik“) pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoode impordiga liitu. Algatamise aluseks oli nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (2) artikkel 10. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (3).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. märtsil 2016 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) nende liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 90 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete (edaspidi „HRF“) kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid subsideerimise ja sellest tuleneva kahju ohu kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Enne subsiidiumivastase menetluse algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele, (4) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, ning kutsus Hiina valitsust konsultatsioonidele vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 7. Hiina valitsus nõustus osalema konsultatsioonidel, mis toimusid 11. mail 2016. Konsulteerimise käigus võeti nõuetekohaselt arvesse Hiina valitsuse märkuseid. Vastastikku kooskõlastatud lahenduseni siiski ei jõutud.

(4)

Mõni kuu enne selle uurimise algatamist oli komisjon 13. veebruaril 2016 (5) algatanud dumpinguvastase uurimise Hiina RVst pärineva sama toote impordi suhtes (edaspidi „paralleelne dumpinguvastane uurimine“).

(5)

Vahetult pärast selle uurimise algatamist algatas komisjon 7. juulil 2016 (6) dumpinguvastase uurimise ka Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt, Serbiast ja Ukrainast pärineva sama toote impordi kohta.

(6)

5. aprillil 2017 kehtestas komisjon lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina RVst pärineva sama toote impordi kohta (7) (edaspidi „dumpinguvastane määrus“). Käesoleva subsiidiumivastase uurimise ja paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus läbiviidud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide analüüsid on sarnased, kuna liidu tootmisharu määratlus, tüüpilised liidu tootjad ning uurimisperiood on mõlema uurimise puhul samad. Neid on ajakohastatud ja täiendatud, et võtta arvesse kõiki faktilisi asjaolusid, mis selgusid selle uurimise käigus.

(7)

Hiina valitsus väitis, et dumpinguvastase kaebuse esitamine viiest riigist pärit samasuguse toote vastu olulise kahju tekitamise alusel vähem kui kahe kuue jooksul sellest, kui esitati käesolev kaebus, mille aluseks on kahju oht, tekitab tõsiseid küsimusi selle kohta, kas selle subsiidiumivastase uurimise algatamine oli vajalik.

(8)

Komisjon märkis, et subsiidiumivastane menetlus seoses Hiina RVst ja dumpinguvastane menetlus seoses viiest muust riigist pärit samasuguse tootega on kaks eraldiseisvat uurimist, mida tuleb hinnata nende endi sisu põhjal. Esiteks on kaks uurimist erineva uurimisperioodiga – need kattuvad vaid osaliselt (2015. aasta teine pool). Teiseks oli subsiidiumivastase kaebuse aluseks kahju oht liidu tootmisharule, samas kui järgnenud dumpinguvastase kaebuse aluseks oli kahju tekitamine liidu tootmisharule. Selle kohta teatas komisjon, et dumping ja kahju on määratud asjaomaste õigussätetega määratletud uurimisperioodi alusel ja sellest teatati mõlema menetluse algatamisteates. Ilma et see piiraks käimasoleva dumpinguvastase uurimise tulemusi ülejäänud viie riigi suhtes, nähtub ka põhjendustest 549 – 551, et algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid ei ole uurimise käigus leitud tõenditega ümber lükatud.

(9)

Seetõttu lükkas komisjon selle väite kui alusetu tagasi.

(10)

Hiina valitsus väitis ka seda, et uurimine tuleks lõpetada, kuna kaebus ei vasta Maailma Kaubandusorganisatsiooni subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 11 lõigete 2 ja 3 ning alusmääruse artikli 10 lõike 2 tõendamiskohustuse nõuetele. Hiina valitsuse väitel puuduvad piisavad tõendid tasakaalustatavate subsiidiumide, kahju ja selle kohta, et subsideeritud impordi ja kahju vahel on põhjuslik seos.

(11)

Kaebuses esitatud tõendid hõlmasid teavet, mis oli kaebuse esitajale mõistlikult kättesaadav. Selles piisas, et algatamise etapis näidata, et väidetavad subsiidiumid olid tasakaalustatavad nende olemasolu, hulga ja laadi osas. Kaebus sisaldas ka piisavalt tõendeid, et subsideeritud impordist tuleneb kahju oht liidu tootmisharule. Kaebus on 166 lehel, mille 117 lisas kirjeldatakse tõendeid. Kuna Hiina valitsus viitas puudustele kaebuse täpsuse ja piisavuse osas, siis uuris komisjon uurimise käigus neid tõendeid, kuid ei tuvastanud põhjuseid, miks uurimise algatamisel peaks välistama esmapilgul usutavad tõendid subsideerimise olemasolu ja ulatuse kohta.

(12)

Hiina valitsus kordas pärast avalikustamist oma väidet, kuid ei esitanud täiendavaid põhjendusi. Seega jäi komisjon oma seisukohale, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses.

(13)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“ või „IP“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2015 (edaspidi „vaatlusalune periood“), samuti asjakohaseid arenguid pärast uurimisperioodi.

(14)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajaid, muid teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina valitsust, teadaolevaid importijaid, tarnijaid ja kasutajaid, kaubandusettevõtjaid, aga ka teadaolevalt seotud ühendusi uurimise algatamisest ning kutsus neid selles osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(17)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi, võttes aluseks suurimad tüüpilised tootmis- ja müügimahud, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida. Valim on tüüpiline ka geograafilise ulatuse osas. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi, kuid ühtki märkust ei laekunud.

(18)

Seetõttu koosnes lõplik valim kuuest liidu tootjast, kes asuvad viies liikmesriigis. See moodustab üle 45 % liidu tootmisest.

(19)

Komisjon palus sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim.

(20)

Üks sõltumatu importija andis endast teada ning talle saadeti importijate küsimustik.

(21)

Hoolimata sellest, et komisjon võttis sõltumatu importijaga ühendust asjakohase teabe kogumiseks, vastas importija küsimustikule üksnes osaliselt.

(22)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Lisaks palus komisjon Hiina RV ametiasutustel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

(23)

Nõutud teabe esitasid vaatlusaluse riigi üheksa eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid kuuluma valimisse. Vastavalt alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b moodustas komisjon valimi neljast eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida:

(24)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid esindasid 68 % liitu imporditud vaatlusalusest tootest.

(25)

Kooskõlas alusmääruse artikli 27 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja Hiina valitsusega. Märkusi väljapakutud valimi kohta saadi kaebuse esitajalt ja kahelt eksportivalt tootjalt, kellest üks oli valimisse kaasatud, teine mitte.

(26)

Kaebuse esitaja väitis, et väljapakutud valim ei kajasta uurimisalust Hiina kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu. Nimelt väitis kaebuse esitaja, et komisjoni valim ei peaks põhinema mitte üksnes ekspordimahtudel, vaid arvestada tuleks ka kõiki erinevaid kaebuses välja toodud subsiidiumeid. Seoses sellega leidis kaebuse esitaja, et kaks valimisse kaasatud äriühingut ei ole tasakaalustatava subsiidiumi tüüpilised saajad.

(27)

Komisjon märkis, et valimi moodustamisel lähtuti alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktist b. Vastavalt sellele sättele lähtub komisjon valimi moodustamisel suurimast tüüpilisest mahust, mis liitu eksporditakse. Asjaolu, et mingi äriühing ei ole abikõlblik teatavat tüüpi subsiidiumi saamise suhtes, ei muuda valimit mittetüüpiliseks, kuna valimi eesmärk ei ole esindada kogu kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu Hiina RVs seoses kõlblikkusega kõigi väidetavate subsiidiumide tüüpide suhtes. Valimisse kaasatud neli eksportivate tootjate kontserni on tüüpilised kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkuse osas, nagu komisjon on seda analüüsinud teates, mis on saadav toimikus, mis on kättesaadav mittekonfidentsiaalses toimikus. Seega leidis komisjon, et moodustatud valim on korrektne alus väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatuse uurimiseks ning vastab alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b.

(28)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud alusmääruse artikli 27 lõike 1 punkt b asemel kasutama alusmääruse artikli 27 lõike 1 punkti a, kuna see oleks võimaldanud paremini kajastada kasutatavaid subsiidiumikavasid. Nagu on selgitatud eelmises põhjenduses leidis komisjon, et neli valimisse kaasatud koostööd tegevat eksportivate tootjate kontserni on tüüpilised mitte ainult mahtude poolest, vaid ka seoses nende kõlblikkusega kaebuses väidetavate subsiidiumidega ning seoses algatamisteate kohaselt uuritavate subsideerimistavadega. Seega lükati see väide tagasi.

(29)

Esimene valimisse kaasatud eksportiv tootja päris, mis põhjustel kalduti kõrvale valimist, mis pakuti välja paralleelses dumpinguvastases uurimises. Komisjon märkis, et dumpinguvastase uurimise ja subsiidiumivastase uurimise puhul on tegemist kahe erineva uurimisega, millel on erinevad eesmärgid. Dumpinguvastases uurimises määrab komisjon kindlaks, kas tegemist on dumpinguga (ehk objektiivse diskrimineeriva hinnapoliitikaga), st kas tegemist on binaarse küsimusega. Ilmnenud dumpingu tulemused saab valimist laiendada kõigile muudele äriühingutele. Subsiidiumivastases uurimises määrab komisjon kindlaks subsiidiumi summa iga eksporditud vaatlusaluse toote ühiku kohta. Tasakaalustada saab ainult neid subsiidiumeid, mida leitakse valimisse kaasatud äriühingutes. Uurimise tõhususe ja liidu tootmisharu kaitsmise tagamiseks leidis komisjon, et subsiidiumivastases uurimises on asjakohane hõlmata suurem ekspordimaht kui dumpinguvastses uurimises, et tagada valimi tüüpilisus kaebuses ja algatamisteates nimetatud väidetavateks subsiidiumideks kõlblikkuse suhtes. Subsiidiumivastase uurimise laiendatud valim hõlmab korrektselt kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkust. Paralleelse dumpinguvastase uurimise valimisse lisati kolm neljast valimisse kaasatud äriühingust. Täiendava äriühingu lisamisel valimisse lähtuti kaalutlusest, et tegemist on mahtude mõttes suuruselt järgmise äriühinguga ning see tagab valimi tüüpilisuse kaebuses väidetud subsiidiumideks kõlblikkuse poolest.

(30)

Teine, valimisse kaasamata eksportiv tootja palus end valimisse kaasata või ennast eraldi uurida, väites, et moodustatud valim ei esinda tema eripära õiglaselt. Esitatud väidetes viidati kiirlõiketerase tööriistaterase tootmisele ja ekspordile, sest tootja väitel on neil materjalidel teistsugused tooteomadused ja erinev hinnakujundus. Valimi moodustamisel kasutatud kriteerium on vaatlusaluse toote suurim representatiivne ekspordimaht. End valimisse lisada palunud eksportival tootjal on vaatlusaluse toote ekspordimaht siiski oluliselt väiksem kui väljapakutud äriühingutel. Seetõttu ei olnud teda valimisse lisada võimalik ja tema taotlus lükati seega tagasi. Igal juhul otsustas komisjon järgnevalt jätta kiirlõiketerase ja tööriistaterase vaatlusaluse toote määratlusest välja, jättes seega äriühingu kogu toodangu uurimisest välja. Seetõttu ei loetud äriühingut enam vaatlusalust toodet eksportivaks tootjaks ja tema taotlus eraldi uurimiseks muutus vastuvõetamatuks, kuna ta ei olnud enam huvitatud isik.

(31)

Seega vastab väljapakutud valim alusmääruse artikli 27 lõike 1 punktile b. Seetõttu otsustas komisjon säilitada kavandatud väljapakutud valimi kui lõpliku valimi.

(32)

Küsimustik saadeti Hiina valitsusele. See sisaldas eriküsimustikke Hiina arengupangale, Hiina põllumajandusarengu pangale, Hiina ekspordi-impordipangale (edaspidi „EXIM“), Hiina põllumajanduspangale, Bank of Chinale (edaspidi „BOC“), Hiina ehituspangale (edaspidi „CCB“), ja Hiina tööstus- ja kommertspangale (edaspidi „ICBC“). Kaebuses oli nendele pankadele konkreetselt viidatud kui avaliku sektori asutustele või asutustele, kes on määratud ja volitatud subsiidiume andma. Lisaks paluti Hiina valitsusel rahandusasutuste eriküsimustik edastada muudele rahandusasutustele, mis on täielikult või osaliselt Hiina valitsuse omandis (edaspidi „riigiosalusega pangad“). Hiina valitsuse küsimustik sisaldas veel eriküsimustikke rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjatele, mis kuuluvad täielikult või osaliselt riigile (edaspidi „riigiosalusega ettevõtted“). Küsimustikud saadeti ka neljale valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile, valimisse kaasatud liidu tootjatele ning kõikidele seotud importijatele, sõltumatule importijale ja kahele kasutajale, kes olid endast teada andnud.

(33)

Komisjon sai Hiina valitsuselt küsimustikule vastused. Need sisaldasid EXIMi, Hiina põllumajanduspanga, BOC, CCB ja ICBC vastuseid eriküsimustikule. Komisjon sai samuti küsimustikule vastused neljalt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernilt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, sõltumatult importijalt ja ühelt kasutajalt.

(34)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, sellest tuleneva kahju ohu ja liidu huvi kindlakstegemiseks. Hiina kaubandusministeeriumi valdustesse tehti kontrollkäik, milles osalesid ka muude asjaomaste ministeeriumide ametnikud. Lisaks osalesid kontrollkäigul järgmiste rahandusasutuste esindajad:

(35)

Lisaks teostati järgmiste äriühingute valdustesse alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud.

(36)

13. veebruaril 2017 teavitas komisjon kõiki huvitatud isikuid, et ajutisi tasakaalustavaid tollimakse ei kehtestata Hiina RVst pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordile.

(37)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist, näidates ära küsimused, mis vajasid täiendavat kontrollimist.

(38)

Komisjon teavitas 28. aprillil 2017 kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel ta kavatses kehtestada lõpliku subsiidiumivastase tollimaksu vaatlusaluse toote liitu suunatud impordile, ja palus kõigil huvitatud isikutel 17 päeva jooksul esitada märkusi. Selliste avalikustamiste kaudu teavitas komisjon huvitatud isikuid ühtlasi kontrollkäikude tulemustest, sealhulgas ka neil puhkudel, kui komisjon oli sunnitud kasutama parimaid kättesaadavaid fakte. Lisaks esitas komisjon 18. mail toimikusse täiendava teatise kõikidele huvitatud isikutele, põhjendades üksikasjalikumalt oma arutluskäiku sooduslaenudega saadud kasu arvutamiseks. Märkused saadi ettenähtud tähtajaga 5 päeva ja neid käsitleti vastavalt.

(39)

Kuumvaltsitud lehtterastooteid toodetakse metalli paksust vähendava ja ühtlustava metalli vormimise protsessiga, mille käigus kuum metall suunatakse läbi ühe või mitme kuumvaltsimisrullide paari vahelt ja mille puhul on metalli temperatuur kõrgem selle rekristalliseerumistemperatuurist. Selliseid tooteid võidakse tarnida mitmel kujul: rullidena (õlitatud või mitte, dekapeeritud või dekapeerimata), mõõtulõigatult (lehtedena) või kitsaste ribadena.

(40)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste lisandväärtusega järgmise etapi toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud (8) leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate kasutusalade jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed.

(41)

Üks eksportiv tootja (Jiangsu Tiangong Tools Company Limited) taotles 26. juunil 2016, et konkreetset liiki kuumvaltsitud lehtterastooted, mida tuntakse tööstussektoris tööriistaterase ja kiirlõiketerasena, tuleks välistada toote määratlusest. Ta väitis, et tööriistaterasel ja kiirlõiketerasel on oluliselt teistsugused omadused, hinnad, erinevad tehnilised kirjeldused ja kasutusotstarbed.

(42)

Komisjon leidis paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus, et tõesti esineb olulisi füüsikalisi ja keemilisi erinevusi ühelt poolt vaatlusaluse toote muude liikide kui tööriistateras ja kiirlõiketeras ning teiselt poolt tööriistaterase ja kiirlõiketerase vahel. Tööriistaterases ja kiirlõiketerases leidub mitu keemilist elementi, mida ei leidu vaatlusaluses tootes. Samuti on erinevusi tootmisprotsessis, kasutusotstarvetes ja olulistes hinnaerinevustes tööriistaterase ja kiirlõiketerase ning vaatlusaluse toote muude liikide vahel.

(43)

Seega välistas komisjon tööriistaterase ja kiirlõiketerase paralleelse dumpinguvastase uurimise tootemääratlusest.

(44)

Eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt otsustas komisjon tööriistaterase ja kiirlõiketerase välistada ka käesoleva uurimise tootemääratlusest.

(45)

Vaatlusalune toode on seega määratletud kui Hiina RVst pärinevad teatavad rauast, legeerimata terasest või legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil pindtöötlemata.

Vaatlusalune toode ei hõlma:

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 10, 7208 53 90, 7208 54 00, 7211 13 00, 7211 14 00, 7211 19 00, ex 7225 19 10, 7225 30 90, ex 7225 40 60, 7225 40 90, ex 7226 19 10, 7226 91 91 ja 7226 91 99 alla.

(46)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on ühesugused põhilised füüsikalised omadused ning ühesugused põhilised kasutusotstarbed:

(47)

Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(48)

Enne väidetava subsideerimise analüüsimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade lõikes (punkt 3.4 ja sellele järgnevad) hindas komisjon valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis puudutasid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(49)

Hiina RV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukavas (edaspidi: „12. viisaastakukava“) esitatakse Hiina RV valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. Täpsemalt kutsutakse 12. viisaastakukava töötleva tööstuse ümberkujundamist ja uuendamist käsitlevas 9. peatükis üles peamisi olemasolevaid tööstusi ümber kujundama ja uuendama, et suurendada Hiina tööstusliku tuuma konkurentsivõimet. Sellest nähtub, et Hiina valitsus kujundab poliitikat selliselt, et toetada ettevõtjate tehnilist arengut, et suurendada nende konkurentsivõimet turul. Terasetööstus on nende peamiste tööstusharude seas olulisel kohal.

(50)

12. viisaastakukavas peetakse väga oluliseks ka loodusvarade säilitamist ja keskkonda ning ringmajanduse arengut ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid. Selle kohta on 12. viisaastakukava 9. peatükis öeldud, et terasetööstus peaks tegema edusamme loodusvarade lõimitud kasutamisel, energia kokkuhoidmisel ja heite vähendamisel, ning et Hiina valitsus toetab selliseid keskkonnasõbraliku arenguga seotud pingutusi.

(51)

Valitsus on samuti välja andnud terasetööstuse erikava, st terasetööstuse 12. viisaastakukava (edaspidi „terasetööstuse 12. viisaastakukava“). Kõnealuses kavas rõhutatakse, et terasetööstus on rahvamajanduse jaoks tähtis peamine tootmisharu. Perioodil 2011–2015 on Hiina valitsuse prioriteedid terasetööstuse struktuuriline kohandamine, ümberkujundamine ja uuendamine. Seoses terasetööstusega rõhutatakse terasetööstuse 12. viisaastakukava 5. peatükis eelarve-, rahandus-, kaubandus-, energiasäästu-, keskkonnakaitse-, ohutus- ja muude poliitikate ja terasetööstuspoliitika vaheliste seoste tugevdamise tähtsust.

(52)

Hiina valitsus väitis, et komisjon ei peaks oma uurimises toetuma 12. viisaastakukavale ja terasetööstuse 12. viisaastakukavale, kuna mõlemad kavad lõppesid 31. detsembril 2015. Seetõttu puudub õiguslik alus subsideerimise jätkamiseks. Komisjon märkis, et nii 12. viisaastakukava kui ka terasetööstuse 12. viisaastakukava hõlmasid uurimisperioodi. Lisaks avaldati 2016. aasta märtsis 13. viisaastakukava, mis hõlmab perioodi 2016–2020. Nagu järgmises põhjenduses selgitatakse, tugineb 13. viisaastakukava eesmärkidele, mida rõhutati 12. viisaastakukavas, ning neid arendatakse edasi. Seega valitseb terasetööstuse arendamise edendamises järjepidevus.

(53)

Lisaks rõhutatakse 13. viisaastakukavas tehnoloogilise innovatsiooni rolli Hiina RV majandusarengus ning nn „roheliste“ arengupõhimõtete jätkuvat tähtsust. Vastavalt selle 5. peatükile on üks peamisi arengusuundi traditsioonilise tööstusstruktuuri uuendamise edendamine, nagu see oli ka 12. viisaastakukavas. Seda mõtet on veelgi edasi arendatud 22. peatükis, milles selgitatakse traditsioonilise tööstuse moderniseerimise strateegiat Hiina RVs tehnoloogia kaasajastamise edendamise teel. Selle kohta öeldakse 13. viisaastakukavas, et ettevõtteid toetatakse, et tagada üldine edasiminek sellistes valdkondades nagu tootmistehnoloogiad, tööstusseadmed, keskkonnakaitse ja energiatõhusus. Keskkonnakaitse teemat on veelgi edasi arendatud 44. peatükis. Selle kohaselt viiakse peamistes tootmisharudes ellu puhta tootmise „renoveerimine“ ning 16. tekstikastis viidatakse konkreetselt terasetööstusele.

(54)

„Terasetööstuse kohandamise ja parandamise kava (2016–2020)“ (edaspidi „terasetööstuse 13. viisaastakukava“) avaldati 2016. aasta novembris. See põhineb 13. viisaastakukaval. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor, rahvamajanduse nurgakivi  (9). Kavas täpsustatakse 13. viisaastakukavas mainitud tehnoloogilise innovatsiooni, struktuurilise kohandamise ja rohelisi põhimõtteid, seotakse neid terasetööstuse konkreetsemate prioriteetidega (vt IV peatükk – Põhiülesanded) ning luuakse seos erinevate maksu- ja finantstoetusega (vt V peatükk – Kaitsemeetmed).

(55)

Hiina valitsus väitis ka seda, et kavades antakse üksnes poliitilisi suuniseid ja seega ei ole need kohustuslikud ega siduvad. 12. viisaastakukava sissejuhatuses öeldakse siiski seda, et „Pärast Rahvaesindajate Kogus läbikaalumist ja heakskiitmist on käesolev kava õiguslikult siduv“. 13. viisaastakukava 17. peatükis sedastatakse, et riiklikul arengustrateegial ja -kaval on juhtiv ja piirav roll (10). Ka on terasetööstuse 13. viisaastakukavas sedastatud, et kõik terasetööstuse eest vastutavad kohalikud asutused peavad … selles kavas sätestatud ülesandeid ja poliitilisi meetmeid ellu viima. Äriühingute tasandil öeldakse, et asjaomased ettevõtjad peavad tagama lähenemise selle kava põhieesmärkidele ja prioriteetsetele ülesannetele  (11). Seega ei tehta nendes kavades üksnes üldisi julgustavaid avaldusi, vaid need on siduvad. Hiina RV valitsus kordas oma seisukohta pärast lõplike järelduste avalikustamist, kuid ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, mille poolest eespool kirjutatut tuleks mõista kui üksnes poliitilist suunist, hoolimata selgest sõnastusest, milles väidetakse vastupidist. Vastupidi, Hiina RV valitsus osundas selles tekstis kasutatud väljendusviisi, mis on küll poliitiline, kuid see ei ole vastuolus järeldustega selliste väidete õiguslikust siduvusest. Komisjon jääb oma seisukoha juurde, et need kavad on õiguslikult siduvad.

(56)

Ka järgmistes dokumentides on terasetööstus määratletud kui strateegiline, prioriteetne ja/või soodustatud tootmisharu:

(57)

Pärast avalikustamist osundas Hiina RV valitsus, et otsuse nr 40 kohaselt peaksid soodustatud tootmisharud saama krediiditoetust „krediidipõhimõtetest lähtudes“. Hiina RV valitsuse sõnul ei saa järeldada, et kõnealust toetust tuleks anda eelistatud korras. Uurimine on aga näidanud, et ebamäärane mõiste „krediidipõhimõtted“ ei tähenda turupõhist ja kaubanduslikku käitumist, vaid pigem seda, et need krediidipõhimõtted hõlmavad selliseid olulisi üldpoliitilisi kaalutlusi, mis on ülimuslikud krediidiriski hindamise suhtes või võivad tuua kaasa riski hindamise täieliku puudumise. Lisaks kohaldati valimisse kaasatud äriühingute suhtes eelistavat laenupoliitikat, mille puhul krediidiriski nõuetekohast hindamist tegelikult ei tehta, nagu on selgitatud punktis 3.4. Seetõttu lükkas komisjon tagasi Hiina RV valitsuse väite, et terasetööstusele anti laenu turupõhistel ja ärilistel tingimustel ning et krediidipõhimõtted kujutavad endast selliste tingimuste täitmist. Oluline on asjaolu, et vastavalt otsusele nr 40 annavad kõik rahandusasutused laenu soodustatud tööstusharudele, mille hulka kuulub terasetööstus, ja et sellist toetust antakse tegelikult soodustingimustel, arvestamata laenusaaja tegelikku krediidiriski.

(58)

Hiina RV valitsus märkis, et riiklikus keskmise tähtajaga ja pikaajaline teaduse ja tehnoloogia arengukavas (2006–2020) ei ole kehtestatud terasetootjate abikõlblikkust väidetavate subsiidiumide puhul. Kõnealuse dokumendi III.5 peatükis on selgelt mainitud terasetööstust seoses prioriteetse teemaga nr 29 „Tsüklilised raua- ja terase valuprotsessid ja -seadmed“ ja VIII peatükis julgustatakse andma finants- ja maksutoetust sellistele prioriteetsetele teemadele. Seepärast lükati see väide tagasi.

(59)

Pärast järelduste teatavakstegemist palus kaebuse esitaja komisjonil laiendada oma keskse plaani analüüsi ja hõlmata pankrotiõiguse täitmisele pööramata jätmine. Kaebuse esitaja väitis, et aastate 2008–2015 näitajad iseloomustavad seda, kui silmapaistvalt madal oli Hiinas pankrottide tase ning ta viitas mitme Hiina panga ja pankrotti läinud terasetarnija Sinosteeli vahelisele päästelepingule detsembris 2016. Lisaks viitas ta IMFi aruandes „Resolving China's Corporate Debt Problem“ (15) Hiina äriühingute võlgade probleemi lahendamise kohta esitatud järeldustele ning tõi esile mitu põhjust, miks on maksejõuetuse määr Hiinas nii väike. Komisjon nõustus, et kaebuse esitaja oli esitanud oma kaebuses mitu olulist juhtumit, mille korral ei alustatud pankrotimenetlust teatud raskustes olevate teraseettevõtete puhul. Seevastu leidis komisjon, et Hiina pankrottide kohta järelduste avalikustamise järel saadud üldandmetest ei saa piisava usaldusväärsusega tuua välja kuumvaltsitud lehttoodete tootmisharu andmeid. Selleks et teha kindlaks, kas pankrottide määr on normaalne või liiga väike, tuleks töötada välja vastav võrdlusnäitaja uurimisperioodi täpse pankrottide arvu alusel. Sellist analüüsi ei ole võimalik teha järelduste avalikustamise järel kasutuses oleva piiratud aja jooksul. Igal juhul ei põhjustanud see märkus kahtlusi komisjoni järelduste osas, vaid üksnes kinnitas neid.

(60)

Kokkuvõttes peetakse terasetööstust seega peamiseks ja strateegiliseks tööstusharuks, mille aktiivne arendamine on Hiina valitsuse poliitiline eesmärk.

(61)

Komisjon taotles Hiina valitsuselt, et see võtaks ühendust kaebuses nimetatud seitsme konkreetse riigiosalusega pangaga ning muude riigiosalusega pankadega, et need vastaksid eriküsimustikule. Ent Hiina valitsus võttis ühendust ainult viiega seitsmest riigiosalusega pangast, mida kaebuse esitaja oli konkreetselt maininud. Hiina valitsuse väitel puuduvad tal volitused nõuda teavet teistelt riigiosalusega pankadelt, kuna need tegutsevad Hiina valitsusest sõltumatult. Selles osas teatab komisjon, et Hiina valitsuselt ei palutud mitte teabe, vaid üksnes eriküsimustiku edastamist riigiosalusega pankadele.

(62)

Eriküsimustikule vastanud viiest riigiosalusega pangast ei andnud ükski täpsemat teavet valimisse kaasatud äriühingutele antud laenude kohta, väites, et nad ei saa seda teha valimisse kaasatud äriühinguid puudutava teabe konfidentsiaalsust reguleerivate kohustuslikke ja seadusandlike nõuete ning lepinguliste sätete tõttu. Lisaks andsid laene valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele 30 riigiosalusega panka, kellele Hiina valitsus keeldus edastamast palvet eriküsimustiku täitmiseks. Hiina põllumajandusarengu pank ei ole andnud laene valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele.

(63)

Seetõttu palus komisjon kõigilt valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidelt anda luba juurdepääsuks äriühingute kohta käivale teabele, mis on olemas kõigil, nii riigiosalusega kui ka erapankadel, kellelt äriühingud laene on saanud. Kõik valimisse kaasatud äriühingud keeldusid ilma igasuguse selgituseta siiski juurdepääsu lubamisest neid puudutavatele andmetele.

(64)

Kuna valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidest kolm on täielikult riigi omanduses, esitas komisjon Hiina valitsusele kui nende äriühingute omanikule palve korraldada juurdepääs taotletud teabele. Hiina valitsus keeldus komisjoni palvet täitmast, väites, et tal puuduvad volitused nõuda neilt kolmelt eksportivate tootjate kontsernilt juurdepääsu lubamist taotletud andmetele.

(65)

Komisjon sai teavet organisatsioonilise struktuuri ja omanike kohta ainult viielt põhjenduses 34 mainitud riigiosalusega pangalt, kuid mitte üheltki ülejäänud 40 rahandusasutuselt. Peale selle ei andnud ükski neist 45 rahandusasutusest täpsemat teavet valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernidele antud laenude riskihindamise kohta.

(66)

Seega teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et ta sai kasutada parimaid kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, et analüüsida sooduslaenude kaudu aset leidnud väidetava subsideerimise olemasolu ja ulatust.

(67)

Hiina valitsus vaidles parimate kättesaadavate faktide kasutamisele vastu, väites, et tal puuduvad volitused nõuda rahandusasutustelt ja kolmelt riigiosalusega eksportivate tootjate kontsernilt teavet.

(68)

See väide on alusetu. Komisjon esitas Hiina valitsusele palve üksnes edastada eriküsimustik riigiosalusega pankadele, kuna Hiina valitsusel on kõige paremad võimalused omada põhjalikku teavet Hiina RV rahandusasutuste omandistruktuuride kohta. Hiina valitsus oleks võinud ka osutada haldustuge rahandusasutustelt vastuste kogumisel.

(69)

Lisaks sellele ei mõista komisjon, miks Hiina valitsus ei oleks võinud toetada komisjoni kolmele riigiosalusega valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile suunatud palvet saada juurdepääs konkreetsele teabele, eriti arvestades asjaolu, et juurdepääsu lubamine tõenäoliselt vajab kooskõlastamist kõrgeimal tasandil ning seega oleks Hiina valitsuse ametnike kaasamine vajalik.

(70)

Pärast järelduste avalikustamist kordas Hiina RV valitsus, et tal ei ole õigust nõuda küsitud teavet riigiosalusega pankadelt ning kolmelt riigi eksportivate tootjate kontsernilt. Ka leidis Hiina valitsus, et komisjoni taotlus on tekitanud valitsusele ebamõistlikku koormust, kuna eeldati, et ei ole vaja üksnes edastada küsimustikke vaid ka pakkuda haldustuge vastuste kogumisel. Komisjon ei mõista, miks küsimustike väljasaatmine ja vastuste kogumine kesksel tasandil oleks Hiina valitsuse jaoks põhjendamatult koormav. Hiina valitsus ei esitanud uusi asjaolusid ning komisjon jäi oma endisele seisukohale, nagu on kirjeldatud põhjenduses 68.

(71)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjon ei märkinud, milline uurimise seisukohast oluline teave puudub ega esitanud selgitusi selle kohta, miks nõutud teave on vajalik ja miks Hiina valitsuse esitatud teave on ebapiisav. Komisjon oli aga oma 16. novembri 2016. aasta kirjas teatanud Hiina valitsusele, et puudu on teave eelkõige riigiosalusega pankadele suunatud küsimustes ning et kontrollkäigu ajal tuleks teha kättesaadavaks krediidiriski hinnangud. Kuna nõutud teavet ei olnud ikka veel kättesaadavaks tehtud ka pärast kontrollkäiku, teatas komisjon 16. märtsi 2017. aasta kirjas Hiina valitsusele, et komisjon on ilmselt sunnitud kasutama parimaid kättesaadavaid fakte vastavalt alusmääruse artikli 28 lõikele 1, kuna komisjonil ei ole endiselt mingit teavet enamiku selliste riigiosalusega pankade kohta, kes on andnud laenu valimisse kaasatud äriühingutele, ega ka äriühinguid puudutavat teavet laenude kohta, mida on andnud koostööd tegevad pangad. Seetõttu teavitati Hiina valitsust asjakohaselt esitatud teabe laadist ja ebapiisavusest.

(72)

Veel märkis Hiina valitsus, et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, miks teatud fakte loetakse parimaks kättesaadavaks teabeks. Komisjon ei nõustunud selle väitega. Punktis 3.4.1.2 on selgitatud, milliseid kättesaadavaid fakte kasutati ja miks komisjon leidis, et need on parim kättesaadav teave. Seepärast lükati kõnealune väide põhjendamatuse tõttu tagasi.

(73)

Ka eksportivate tootjate erakontsern Jiangsu Shagang Group vaidles vastu parimate kättesaadavate andmete kasutamisele ja leidis, et taotlus lubada komisjonil kontrollida seda kontserni käsitlevaid finantsandmeid, mis on rahandusasutustel olemas, põhjustab talle ebamõistliku koormuse. Veel väitis Hiina valitsus, et äriühingu esindajat ei kutsutud rahandusasutustes toimunud kontrollimisel juures viibima ega teavitatud teda selle kontrolli üksikasjadest.

(74)

Neile väidetele vastates kordas komisjon, et äriühing oli palvele see luba anda vastanud üksnes lühikese ja põhjendusi mittesisaldava keeldumisega 24. novembril 2016 saadetud ühelauselise e-kirjaga. Äriühing ei esitanud tol hetkel küsimusi lähema teabe saamiseks rahandusasutuse valduste kontrollimise kohta ega taotlenud oma esindaja juuresviibimist. Kui äriühing oleks seda teinud, oleks komisjon saatnud lähemat teavet ning püüdnud korraldada selle, et äriühingu esindaja viibiks kontrollimise juures.

(75)

Seetõttu pidi komisjon sooduslaenude kaudu antud väidetavate subsiidiumide olemasolu ja ulatuse uurimisel osaliselt toetuma parimatele kättesaadavatele faktidele.

(76)

Jiangsu Shagang Group ei esitanud kontrollimiseks teavet juhuslikult valitud toetuste kohta. Lisaks leidis komisjon auditeeritud aruannetest tõendeid märkimisväärsete toetuste kohta, mis olid saadud enne uurimisperioodi, kuid millest äriühing sai kasu uurimisperioodil ja millest äriühing ei olnud teatanud.

(77)

Selles olukorras leidis komisjon, et talle oli jäetud esitamata väga oluline teave uurimise selle tahu kohta. See raskendas täpsete ja põhjendatud järelduste tegemist selle eksportiva tootja toetuste subsiidiumidega seotuse kohta.

(78)

Seetõttu teavitas komisjon äriühingut, et toetub oma järelduste tegemisel osaliselt parimatele kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1 (st ulatuses, milles teave oli seotud toetustega).

(79)

Vastuses komisjoni kirjale oli äriühing vastu alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaldamisele toetuste suhtes. Äriühing väitis, et komisjoni kontrollkäigu ajal avastatud toetustest ei teatatud, kuna küsimustikus ei nõutud, et teatataks enne uurimisperioodi saadud sellistest toetustest, mis ei olnud kajastatud edasilükkunud varadena. Lisaks väitis äriühing, et kontrollkäigu ajal oli ta andmed toetuste kohta esitanud.

(80)

Komisjon leidis kontrollkäigu ajal, et enamik enne uurimisperioodi saadud toetustest olid seotud varadega, mille aluseks olid teatud uurimisalused subsiidiumid. Seega oleks eksportiv tootja pidanud need toetused kajastama edasilükkunud varana/tuluna vastavalt kohaldatavatele raamatupidamiseeskirjadele, mida on kirjeldatud äriühingu finantsaruannete lisades. Järelikult oleks äriühing pidanud teatama toetustest, vastates küsimustikule, kuna selles nõuti teatamist kõigist varadega seotud toetustest, mis on kajastatud edasilükkunud tuluna. See, et audiitor ei kvalifitseerinud neid toetusi edasilükkunud varadena, et tähenda, et enne uurimisperioodi saadud summadest ei olnud uurimisperioodil võimalik kasu saada, eriti kui ei esitatud muud teavet peale toetuste ettevõtete lõikes jagunemise kohta. Seetõttu järeldas komisjon, et äriühing ei olnud küsimustikule vastates esitanud üksikasjalikku teavet uurimisperioodil saadud toetuste kohta ega ka enne uurimisperioodi saadud toetuste kohta, mille seotus uurimisperioodiga avastati alles kontrollkäigu ajal. Sellise üksikasjaliku teabe puudumisel ei saanud komisjon kasutada äriühingult saadud teavet toetuste kohta.

(81)

Seetõttu pidi komisjon selle äriühingu toetustega seoses toetuma parimatele kättesaadavatele faktidele. Kuid äriühingut kohapeal kontrollides avastas komisjon, et äriühing oli erinevate toetuskavade alusel saanud olulisi summasid, ning seetõttu kasutas komisjon parima kättesaadava faktina uurimisperioodil avastatud toetuste kõrgeimat subsiidiumisummat.

(82)

Kaebuses, algatamisteatises ja komisjoni küsimustikule saadud vastuses sisalduva teabe põhjal uuriti järgmisi Hiina valitsuse subsiidiume:

(83)

Nelja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide esitatud teabe kohaselt andsid 45 rahandusasutust neile laenu. Neist 45 rahandusasutusest 35 olid riigiomandis pangad. Ülejäänud 10 rahandusasutust olid kas eraomandis või komisjon ei leidnud mingit veenvat teavet nende omandilise kuuluvuse kohta. Kuid vaid viis täitsid riigiomandis panka eriküsimustiku, hoolimata Hiina valitsusele esitatud taotlusest, mis hõlmas kõiki 35 riigiomandis panka. Ülejäänud 10 rahandusasutusest vastas vaid üks, märkides, et ei saa vastata ilma reguleerivate asutustega konsulteerimata. Olles konsulteerinud panganduskomisjoniga, teatas see rahandusasutus komisjonile, et ta on valmis tegema koostööd, kuid panganduskomisjon oli soovitanud, et sellist koostööd peaks tegema reguleeriva koostöömehhanismiga (s.o teabe vahetamine Hiina ja ELi reguleerivate asutuste vahel, mitte otse komisjoni ja panga vahel). Komisjon tänas sellise koostööpakkumise eest, kuid märkis, et tal ei ole võimalik ajutiselt luua sellist vahendamiskorda ülejäänud uurimisperioodi ajaks. Igatahes ei saanud komisjon enam panganduskomisjonilt ei kirja ega taotlust. Ka ei esitanud kõnealune rahandusasutus enam ühtegi märkust ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu pidi komisjon tuginema parimatele kättesaadavatele faktidele.

(84)

Komisjon tegi kindlaks, kas riigiomandis pangad on riigiasutused alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses. Selleks uuritakse järgmiselt, kas riigiosalusega äriühing on avaliku sektori asutus: (16) „Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et sellist kontrolli sisuliselt teostatakse, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“ Käesoleval juhul põhineb järeldus, et riigiomandis pangad kasutavad valitsusasutuse volitusi, formaalsetel kaudsetel märkidel valitsuse kontrolli kohta ja tõenditel, et neid volitusi on mõttekal viisil kasutatud.

(85)

Komisjon taotles teavet riigiomandis olemise kohta, samuti formaalsete kaudsete märkide kohta valitsuse kontrollist riigiomandis pankade üle. Samuti analüüsis komisjon, kas kontrolli rakendati mõttekal viisil. Selle uurimist takistas Hiina valitsuse ja riigiomandis pankade keeldumine võimaldamast komisjonil analüüsida otsuste tegemise protsessi, mis soodustingimustel laenu andmiseni viis.

(86)

Analüüsi läbiviimiseks kontrollis komisjon esmalt viie riigiomandis panga andmeid, kes olid eriküsimustiku täitnud ja kontrollimist lubanud.

(87)

Järgmised viis riigiomandis panka esitasid küsimustikule vastuse, mida kohapeal kontrolliti: EXIM, ICBC, CCB, ABC ja BOC. Nende viie riigiomandis panga arvele läks oluline osa nelja valimisse kuuluva kategooria äriühingutele uurimisperioodil antud laenudest laenusummade lõikes (vahemikus 50–60 % Hesteel Groupi ja Jiangsu Shagang Groupi ettevõtetele ning vahemikus 80–95 % Benxi Groupi ja Shougang Groupi ettevõtetele).

(88)

Küsimustiku vastuses ja kontrollkäigu ajal saadud teabe põhjal tegi komisjon kindlaks, et Hiina valitsus omas kõigis nendes rahandusasutustes otseselt või kaudselt üle 50 % aktsiaid.

(89)

Seoses märkidega valitsuse kontrollist viies koostööd tegevas riigiosalusega pangas kvalifitseeris komisjon need kõik „olulisteks riigiosalusega rahandusasutusteks“. Täpsemalt märgiti teatises „Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivad ajutised eeskirjad“ järgmist: „Käesolevas eeskirjas nimetatud peamised riigiosalusega rahandusasutused tähendavad riigiosalusega arengupanku, kommertspanku, finantsvarade fondivalitsejaid, väärtpaberituru ettevõtteid, kindlustusseltse jne (edaspidi „riigiosalusega rahandusasutused“), kuhu riiginõukogu saadab järelevalvenõukogud“ (17).

(90)

Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu määratakse vastavalt „Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivatele ajutistele eeskirjadele“. Peamiste riigiosalusega rahandusasutuste järelevalvenõukogu reguleerivate ajutiste eeskirjade artiklitele 3–5 tuginedes tegi komisjon kindlaks, et nõukogu liikmed vabastab ametist riiginõukogu ja nad on aruandekohustuslikud riiginõukogu ees, mis annab tunnistust riigi poolsest institutsioonilisest kontrollist riigiosalusega pankade äritegevuse üle. Lisaks neile üldistele kaudsetele märkidele leidis komisjon järgmised tõendid seoses nimetatud viie riigiosalusega pangaga:

(91)

EXIM on moodustatud ja tegutseb vastavalt Riiginõukogu „Teatisele, millega asutatakse Hiina ekspordi-impordipank“ ja EXIMi põhikirjale. Riik kui EXIMi 100 % omanik omab valitsevat mõju EXIMi üle, nimetades ametisse tema nõukogu liikmed. Need liikmed esindavad EXIMi koosolekutel riigi huve, sealhulgas poliitilisi kaalutlusi. Juhatust ei ole. Riik nimetab EXIMi juhatuse otse. EXIMi koduleheküljel on märgitud, et EXIM on pühendunud Hiina väliskaubanduse, investeeringute ja rahvusvahelise majanduskoostöö toetamisele. EXIM on otsustanud tugevdada rahalist toetust võtmesektoritele ja Hiina majanduse nõrkadele lülidele, et tagada Hiina majanduse tervislik ja säästev majanduslik ja sotsiaalne areng.

(92)

Põhikirja peatükkide 8–10 alusel on Hiina valitsusel oma 69,6 % osaluse alusel õigus määrata pangas kõige tähtsamad ametikohad nagu president ja asepresident, juhatuse esimees ja aseesimees, tegevdirektor ning nõukogu esimees.

(93)

Peale selle kutsub juhatus põhikirja kohaselt muu hulgas kokku aktsionäride koosolekud, teeb otsuseid panga äristrateegia ja eelarve kohta, võtab vastu investeerimise (ja ühinemise) otsuseid, teeb otsuseid tippjuhtide ametist vabastamise kohta, määrab kindlaks riskijuhtimissüsteemi, otsustab osakondade ja filiaalide asutamise üle jne. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ICBC igapäevase äritegevuse üle.

(94)

Nagu on märgitud CCB põhikirja 11. ja 12. peatükis, on Hiina valitsusel kui 57,31 % osalusega peamisel aktsionäril õigus nimetada enamik liikmeid juhatusse, mis on aktsionäride üldkoosoleku täitevorgan, tegeleb CCB juhtimisega ja vastutab aktsionäride üldkoosoleku ees. Sama kehtib nõukogu kohta; st põhikirja 16. peatüki kohane panga nõukogu.

(95)

Peale selle otsustab juhatus CCB põhikirja kohaselt muu hulgas panga eelarve üle, teeb investeerimisotsuseid ning otsustab vastutava peaaudiitori ja juhatuse sekretäri ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle. Juhatuse 15 liikmest kümme tegevjuhtkonda kuuluvat liiget esindavad CCB tippjuhtimist. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli CCB igapäevase äritegevuse üle.

(96)

Põhikirja artikli 134 kohaselt on Hiina valitsusel 79,62 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata kõik juhatuse liikmed. Sama kehtib vastavalt põhikirja artiklile 199 panga nõukogu kohta.

(97)

Lisaks määrab juhatus ABC põhikirja kohaselt panga strateegia, otsustab panga eelarve, võtab vastu investeerimisotsuseid, nimetab panga presidendi ja juhatuse sekretäri ning kehtestab ja jälgib panga riskijuhtimise süsteemi. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli ABC igapäevase äritegevuse üle.

(98)

Põhikirja artikli 122 kohaselt on Hiina valitsusel 64,63 % osalusega peamise aktsionärina õigus määrata nii panga tegevjuhtkonna kui ka mitte-tegevjuhtkonna liikmed, kes moodustavad juhatuse.

(99)

Lisaks otsustab BOC põhikirja kohaselt juhatus muu hulgas rahandusasutuse strateegilised põhimõtted, äriplaanid ja suuremad investeerimiskavad, nimetab või vabastab ametist vanemjuhtkonna liikmed nagu president ja juhatuse sekretär, asepresident ning muud kõrgema juhtkonna liikmed. Veel otsustab juhatus aktsionäride koosoleku otsuste rakendamise ning kiidab heaks ettevõtte juhtimise poliitika. See mitteammendav vastutusalade loetelu kajastab riigi institutsioonilist kontrolli BOC igapäevase äritegevuse üle.

(100)

Edasi taotles komisjon teavet, kas Hiina valitsus on teostanud mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle seoses nende laenupoliitika teostamise ja riskihindamisega terasetööstusele laenude andmisel. Selles osas on arvesse võetud järgmised reguleerivad dokumendid:

(101)

Vaadates läbi need reguleerivad dokumendid, leidis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi rahandusasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid joonduma oma rahaliste otsuste tegemisel Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi.

(102)

Kõikide Hiinas tegutsevate pankade suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 on märgitud, et „Kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest.“ EXIMi avaliku korra volitused kehtestatakse Hiina Import-Eksportpanga asutamise teatises ja muudes üldsusele kättesaadavates allikates.

(103)

Hiina valitsus märkis pärast järelduste teatavaks tegemist, et laenude andmise üldeeskirjade artiklis 7 osutatud erilaenud jäeti 1999. aastal välja, tuginedes erilaenude haldamise parandamist käsitlevale ringkirjale (YINFA [1999] nr 228), ning et artikkel 15 oli muutunud asjasse mittepuutuvaks, sest Hiina rahvapank ei kehtesta enam laenude ülem- ja alampiire.

(104)

Hiina valitsus väitis, et komisjon on vääralt tõlgendanud pangandusseaduse artiklit 34. Ta viitas ka pangandusseaduse artiklitele 4, 5 ja 7, mis on väidetavalt seotud panga iseseisvusega, ettevõtete või üksikisikute ja valitsuste poolt sekkumise puudumisega ning laenuvõtjate krediidikõlblikkuse analüüsimisega. Hiina valitsus märkis lisaks, et artiklit 34 tuleks vaadelda eraldi.

(105)

Komisjon tunnistab, et teatavad laenud kaotati 1999. aastal. See ei muuda aga järeldusi sooduslaenude olemasolust, mis põhinevad ka muudel kättesaadavatel faktidel, mis ka eraldi on piisavad.

(106)

Mis puutub laenude andmise üldeeskirjade artiklisse 15, siis ei ole komisjon Hiina valitsuse seisukohaga nõus. Selles artiklis on sätestatud: „Kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse eesmärgiga edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades.“ See on endiselt oluline isegi pärast alam- ja ülemmäärade tühistamist. Igal juhul on pangandusseaduse artiklis 38 osutatud piirmääradele ja neid võib igal ajal kohaldada.

(107)

Pangandusseaduse artiklid 4, 5 ja 7 kuuluvad I peatükki „Üldsätted“ ning artiklid 34 ja 35 kuuluvad IV peatükki „Üldised laenueeskirjad ja muud küsimused“. Artiklis 4 sätestatakse, et „kommertspankade äritegevuses juhindutakse ohutusest, likviidsusest ja tõhususest. Kommertspangad peavad oma otsuseid tegema äritegevusest juhindudes, vastutades enda riskide eest, võttes ainuvastutuse oma kasumlikkuse ja kahjumite ning enesepiirangute eest. Kommertspangad peavad seaduse kohaselt teostama äritegevust ilma mistahes üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad peavad iseseisvalt täitma tsiviilvastutust kogu oma juriidilise isiku varaga“. Pangandusseaduse artiklis 7 käsitletakse krediidisaaja krediidivõimelisust.

(108)

Uurimine näitas, et pangandusseaduse artikleid 4 ja 7 on kohaldatud pangandusseaduse artikli 34 kohaselt, see tähendab, et riik kehtestab panga poliitika ning pangad rakendavad ja järgivad riigi juhiseid. Uurimise järeldused ei toetanud väidet, et pangad ei järgi valitsuse poliitikat ja kavasid laenuotsuste tegemisel. Pigem leidis kinnitust vastupidine, nagu on selgelt kirjeldatud põhjendustes 121–128. Seetõttu leidis komisjon, et pangandusseaduse artikkel 4 ei takista kommertspankadel valitsuse tööstuspoliitikat järgimast.

(109)

Hiina valitsus osutas ühtlasi pangandusseaduse artiklile 5, järeldades sellest, et „eri tasandite kohalikud omavalitsused ja kohalikud omavalitsusasutused, avalikud organisatsioonid ega isikud ei sekku panga äritegevusse“. Tegelikult on pangandusseaduse artiklis 5 kirjas järgmine: „Kommertspangad peavad oma klientidega toimuvates äritehingutes järgima võrdsuse, vabatahtlikkuse, õigluse ja hea usu põhimõtteid“. Komisjon on seisukohal, et selline sõnastus ei võta pankadelt nende kohustust järgida üldpoliitilisi kaalutlusi, nagu on sätestatud pangandusseaduse artiklis 34. Nagu on kirjas põhjendustes 121–128 ei saa seda artiklit käsitleda kui vastupidist artiklile 34 seoses valimisse kaasatud äriühingutele laenude andmisega.

(110)

Riigi tööstuspoliitika on määratud keskse planeerimise kaudu, nagu kirjeldatakse punktis 3.1. Seoses terasetööstusega sätestab terasetööstuse 12. viisaastakukava peatükk 5 konkreetselt rahanduspoliitika ja terasetööstuse poliitika vahelise seose tugevdamise. Lisaks annab terasetööstuse 13. viisaastakukava peatükk 5 „suunised rahandusasutustele ja erakapitalile plaani prioriteetsete ülesannete toetamiseks“ ning sätestab, et „seoses ettevõtetega, millel on turg ja mis on kasumlikud, peavad pangad hoidma laenunõudluse mõistlikuna“.

(111)

Samuti juhendab otsus nr 40 kõiki rahandusasutusi andma krediiditoetust konkreetselt „stimuleeritud“ projektidele. Nagu on selgitatud punktis 3.1 kuuluvad terasetööstuse projektid „stimuleeritute“ kategooriasse.

(112)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjon ei ole selgitanud, kuidas otsus nr 40 näitab, et pangad on kohustatud tegema sooduskohtlemist laenude andmisel, viidates kõnealuse otsuse artiklitele 17 ja 18. Komisjon märkis, et sellest otsusest nähtub Hiina valitsuse tahe toetada aktiivselt terasetööstuse arengut. Otsuses antakse ka kõigile rahandusasutustele juhised, et nad annaksid krediiditoetust ainult stimuleeritud projektidele (see on kategooria, millesse kuuluvad terasetööstuse projektid) ja järgiksid muud sooduspoliitikat stimuleeritud projektide puhul. Eespool esitatust järeldub, et otsusega nr 40 on ette nähtud anda krediiditoetust terasetööstusele. Sama otsuse artiklite 17 ja 18 kohaselt peavad pangad järgima krediidipõhimõtteid, kuid komisjon ei leidnud uurimise käigus, et seda oleks praktikas tehtud. Seega kinnitab otsus nr. 40 varasemat järeldust pangandusseaduse kohta, et pankadel on sooduslaenude andmise näol tegemist valitsusasutuste volitustega.

(113)

Lisaks on Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suunised ning teatis „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“ konkreetselt suunatud terasesektoris tegutsevatele ettevõtetele. Neis on märgitud, et rahandusasutused peavad täielikult tunnistama oma sambarolli ja strateegilist tähtsust terase- ja söetööstuses ning jätkama krediiditoetuse pakkumist teraseettevõtetele, mis järgivad tööstuspoliitikat ning reguleerivad ja rühmitavad end ümber nii, et nende tootmismaht ei suurene. See toetus peab laienema intressimäärade kehtestamisele ning ühinemiste ja omandamiste jaoks võlakirjade ja laenude edendamisele. Lisaks edendatakse võlgade restruktureerimist ja võlgade andeksandmist.

(114)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole toonud välja ühtegi konkreetset sätet eespool nimetatud dokumentidest, mis komisjoni järeldusi toetaksid. Komisjon rõhutas, et ta on oma eelmise põhjenduse väidetes tuginenud muu hulgas järgmistele lausetele teatisest „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“:

(115)

Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suuniste osas on asjakohased järgmised laused:

(116)

Rohelise krediidi suunised innustavad rahandusasutusi kasutama erinevaid krediidilaiendamise ja riskijuhtimise meetmeid kooskõlas majandusharu poliitikasuundadega ning vastavalt laenusaaja keskkonnaseisundile. Terasetööstust nähakse peamise sihtrühmana keskkonnaprojektidega seotud laenude osas. Selles kontekstis on majandusharu poliitikat selgitatud „Arvamustes raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“. Arvamustes tuuakse esile, et „raua- ja terasetööstus, olles üks perspektiivikamaid energiasäästmise ja heite vähendamise sektoreid, mängib energiasäästmise ja heite vähendamise alal elutähtsat rolli. Energiasäästmise ja heite vähendamine ning struktuurilise kohandamise tugevdamine on tähtis ja jõuline meede raua- ja terasetööstuse arengumudeli muutmisel.“ Projektid, mis on seotud uute tehnoloogiate ning ringmajanduse, energiasäästmise ja heitkoguste vähendamise võtetega, nt koksi kuivkustutamisega kõrgel temperatuuril ja rõhul, tolmu kuivärastamisega, kivisöegaasi jääksoojuse ja -rõhu talletamise ja ärakasutamisega ning paagutamise suitsugaasi väävlieemaldusega, ning neist tulenev roheline rahastamine on seega „tugevasti edendatud“.

(117)

Hiina RV valitsus teatas oma kommentaarides, et rohelise krediidi suunist ning dokumendi „Arvamused raua- ja terasesektori energiasäästmise ja heidete vähendamise ning struktuurilise kohandamise kiirendamise kohta“ olemasolu ei tõenda samuti siduva normatiivse laenuraamistiku olemasolu. Hiina valitsus viitas eelkõige rohelise krediidi suuniste artiklile 15, milles on märgitud, et „pangandusasutused peavad tugevdama hoolsuskohustust laenuandmisega seoses“.

(118)

Käesoleva uurimise järeldused ei toetanud väidet, nagu rohelise krediidi suuniste artikkel 15 välistaks võimaluse, et rahandusasutused järgivad valitsuse tööstuspoliitikat ja valitsuse kavasid laenude andmisel. Pigem leidis kinnitust vastupidine, nagu on selgelt kirjeldatud põhjendustes 121–128. Seega lükati see väide tagasi.

(119)

Pangandusseadus on seadusena õiguslikult siduv. Viisaastakukavade kohustuslikkus on tõestatud põhjenduses 55. Otsuse nr 40 kohustuslikkus on tõestatud põhjenduses 55. Muude reguleerivate dokumentide kohustuslikkust tõendavad järelevalve ja hindamise eritingimused, mida need sisaldavad. Teatises „Mitu arvamust liigsete tootmisvõimsuste lahendamise kohta“ täpsustakse, et „CBRC, Riiklik Arengu- ja Reformikomisjon ning Tööstus- ja Infotehnoloogia Ministeerium korraldavad kontrolli ja järelevalvet käesoleva artikli õigeaegse rakendamise üle.“ Rohelise krediidi suuniste artikli 28 kohaselt „Pangandussektori reguleerimisasutused … hindavad rohelise krediidi rahandusasutuste poolt laiendatud mõju pangandussektoris igakülgselt nii välis- kui ka kohapealse kontrolli põhjal. Hindamise tulemusi kasutatakse oluliste alustena reguleerivatele reitingutele, institutsioonilise juurdepääsu tagamisele, ärilise juurdepääsu tagamisele ja rahandusasutuste tippjuhtkonna tegevuse edukuse hindamisele pangandussektoris kooskõlas asjakohaste õigusnormidega.“ Hiina Rahvavabariigi Panga, CBRC, CSRC ja CIRC suunised terase- ja söetööstuse toetamiseks, et lahendada liigse tootmisvõimsuse küsimus ja saavutada arengupööre, sätestavad, et rahandusasutused peaksid tugevdama suhtlust kohalike omavalitsuste asutustega.

(120)

Seetõttu järeldab komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle alati, kui need andsid laene terasetööstusele.

(121)

Komisjon taotles ka konkreetseid tõendeid mõtestatud kontrolli teostamise kohta konkreetsete laenude alusel. Kontrollimise ajal osundasid viis koostööd tegevat riigiosalusega panka pangandusseaduse artiklitele 4 ja 5, mille kohaselt nad on kohustatud laenutaotlustele sõltumatu hinnangu andma. Nad väitsid, et tegelikkuses pidid nad kõnealuste laenude andmisel kasutama keerukaid laenude riski hindamise eeskirju ja mudeleid. Kuid nad ei esitanud konkreetseid näiteid. Viis koostööd tegevat riigiosalusega panka keeldusid esitamast teavet, kaasa arvatud konkreetseid krediidiriski hinnanguid, seoses valimisse kuuluvate äriühingutega ning seda nii reguleerivatel kui ka lepingulistel põhjustel. Seoses viimasega juhtisid nad tähelepanu, et laenajate nõusolekuta rikuksid nad teabe esitamisega lepingut. Kõigi nelja valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid keeldusid allkirjastamast kirjalikku nõusolekut, lubamaks uurida oma finantsandmeid panga ruumides.

(122)

Kuna puuduvad konkreetsed tõendid krediidivõimelisuse hindamise kohta, uuris komisjon üldist õiguslikku keskkonda, nagu see on põhjendustes 100 kuni 120 toodud, koos viie koostööd tegeva riigiosalusega panga käitumisega seoses valimisse kuuluvatele äriühingutele laenude andmisega. Selline käitumine oli vastuolus nende ametliku hoiakuga, sest nad ei tegutsenud nagu rahandusasutused seda tavaliselt teeksid, võttes aluseks põhjaliku turutingimustel riskianalüüsi.

(123)

Kontrollkäigud näitasid, et välja arvatud teatavad välisvaluutas laenud ja veel üks laen ühele valimisse kuuluvale eksportivale tootjale, anti laene neljale valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernile intressimääradega, mis on Hiina Rahvavabariigi Panga (PBOC) võrdlusintressimäärade (18) sarnased, olenemata äriühingute rahalisest olukorrast ja krediidiriskist. Seega anti laene turuhinnast odavamalt, kui võtta arvesse nelja valimisse kuuluva eksportiva tootja riskiprofiili. Lisaks olid kõik valimisse kuuluvad ettevõtted saanud vaba tagasimaksega laene, mis võimaldasid neil viivitamata asendada laenude tagasimakse tähtajal tehtud tagasimaksetele kulunud kapital uue kapitaliga uutest laenudest.

(124)

Shougang Groupi ja Benxi Groupi korral restruktureeriti maksegraafikuid või kustutati võlg rahaliste raskuste tõttu, ka leidis komisjon ühe konkreetse näite Hiina valitsuse poolsest sekkumisest, mis tõi kaasa võlgade restruktureerimise hoolimata panga finantshinnangust (19).

(125)

Ka leidis komisjon, et laene, mida pangad oleksid pidanud esitama ebatavaliste laenudena, ei näidatud viie koostööd teinud riigiosalusega panga poolt sellistena riiklikus laenude keskregistris. Sellisena näitamise kohustus kehtib eelkõige siis, kui laenud on restruktureeritud, kui võlgnik on oma makseid tasumata jätnud või kui on antud vaba tagasimaksega laene. Selliseid juhtumeid leiti kõikide nelja valimisse kuuluva kategooria eksportivate tootjate puhul. CBRC „Riskipõhise laenude klassifikatsiooni suuniste“ kohaselt oleksid kõik need juhtumid pidanud olema laenude keskregistrisse kantud. Rahandusasutuste poolne selline teatamata jätmine loob laenude keskregistris moonutatud pildi ettevõtte krediidiseisundist, sest register ei näita kajasta enam ettevõtte tegelikku krediidivõimet. Seega, isegi kui rahandusasutus rakendaks turutingimustel riskianalüüsi, teeks ta seda ebatäpse teabe põhjal.

(126)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et puudulik aruandlus mõne laenu kohta keskses krediidiregistris näitab, et laenuandmist käsitlev õigusraamistik ei ole siduv. See, et mõni osaline jättis esitamata aruandluse teatavate laenude kohta, ei näita aga seda, et suunised ei oleks õiguslikult siduvad.

(127)

Hiina valitsus teatas, et mitme Hiina panga aastaaruandes on peatükid põhjaliku riskijuhtimise käsitluse ja krediidianalüüsiga, millest nähtub selgelt, et viimasel ajal on terasetööstuse laene pigem piiratud, mitte edendatud. Komisjon leidis, et krediidiriski hindamise alane teave aastaaruannetes ei sisalda midagi, mida võib käsitleda kui uusi asjaolusid, mida Hiina valitsus esitas. Need on igal juhul abstraktsed ega võimalda eri juhtumeid hinnata, samuti ei tõenda need seda, et see hindamine tegelikult toimub. Lisaks on Hiina RV valitsuse esitatud näited EXIMi ja CCB kohta vaevalt seotud terasetööstusele antud laenude osakaalu vähenemisega. Need avaldused ei sisaldanud üldse teavet selle kohta, mis tingimustel need laenud anti. Kuid see tõsiasi, et puudub üldine teave terasetööstusele antud laenude kohta kõikidest riigiosalusega ja eraomanduses pankadest, mida riik volitab ja suunab, ning see, et neist kaks on vähendanud avalikustamist, ei ole tähtsusetu. Panga China Merchants Bank aastaaruande kohta osutati Hiina valitsuse avalduses ainult sellele tõsiasjale, et pank on oma laenupoliitikas teinud kohandusi, lisamata selgitusi. Kuigi China Merchants Pank on „tingimusi karmistanud“, väideti avalduses veel, et „pank toetab oma kliente“.

(128)

Seetõttu ei leia komisjon põhjust oma järelduste muutmiseks ja järeldas, et Hiina valitsus on teostanud mõtestatud kontrolli viie koostööd tegeva riigiosalusega panga üle seoses nende laenupoliitika ja riskihindamisega terasetööstusele laenude andmisel.

(129)

Komisjon leidis, et viis koostööd tegevat riigiosalusega rahandusasutust on rakendanud eespool esitatud õiguslikku raamistikku terasesektori osas valitsuse volituste teostamisel, tegutsedes nii riigiasutustena alusmääruse koostoimes kohaldatava artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i mõistes ning kooskõlas WTO asjakohase kohtupraktikaga.

(130)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon ei järgi tõendamiskohustuse nõudeid, kui määratles, et riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused, ning väidetavalt tugines oma järelduste tegemisel üksnes ametlikele kontrollnäitajatele, nagu Hiina valitsuse omandusse kuuluvus või volitus nimetada või määrata ametisse ametnikke. Komisjon lükkas selle väite tagasi põhjendamatuse tõttu, kuna komisjon oli sellist juhtimist uurinud mõtestatult ja üksikasjalikult põhjendustes 100–128.

(131)

Nagu märgitud eespool punktis 3.2, ei nõudnud Hiina valitsus üheltki muult valimisse kuuluvale ettevõttele laenu andnud riigiosalusega pangalt eriküsimustikule vastamist. Seetõttu otsustas komisjon kooskõlas põhjendustes 61 kuni 75 toodud järeldustega kasutada parimaid kättesaadavaid fakte määratlemaks, kas need riigiosalusega pangad kvalifitseeruvad avalik-õiguslikeks asutusteks.

(132)

Kasutades avalikult kättesaadavat teavet, nagu panga kodulehekülg, aastaaruanded, kättesaadav teave pangandusregistrites või Internetis, tuvastas komisjon, et järgmised 30 panka, mis olid andnud laenu nelja valimisse kuuluva kategooria eksportivatele tootjate kontsernidele, kuulusid osaliselt või täielikult riigile endale või olid riigiosalusega juriidilised isikud: Hiina Arengupank, Sidepank, Hiina Everbright Bank, Postiteenuste Säästupank, Hiina Kaupmeeste Pank, Shanghai Pudongi Arengupank, Hiina Tööstuspank, Shenyangi Maaelu Kommertspank, Benxi Linna Kommertspank, Benxi Kommertspank, Kailuan Group Financial Co., Liaoning Hengyi Financing Lease Co., Ltd., Chengde Pank, Hebei Pank, Shanghai Pank, Ningbo Pank, Hiina CITIC Pank, Hiina Guangfa Pank, Hiina Bohai Pank, Huaxia Pank, Hiina Ressursipank, Hiina Zheshangi Pank, Hiina Krediiditrust, Huarong International Trust Co. Ltd., Northern International Trust Co., Ltd., Zhangjiakou Pank, Hebei Iron and Steel Group Financial Co., Ltd, Shougang Group Finance, Benxi Linna Finantsamet, Zunhua Maaelu Krediidiühing. Järgmises tabelis leiate teavet nende pankade omanike struktuuri kohta.

(133)

Edasi järeldas komisjon, kuna rahandusasutustelt ei saadud konkreetset teavet, mis tõendanuks vastupidist, et Hiina valitsuse poolne omandus ja kontroll põhineb ametlikel näitajatel ning seda samadel põhjustel nagu on punktis 3.4.1.1 sätestatud. Täpsemalt eeldatakse olemasolevate faktide põhjal, et nende 30 riigiosalusega panga juhid ja järelevalvetöötajad määrab Hiina valitsus ja nad vastutavad Hiina valitsuse ees samal moel nagu viies koostööd tegevas riigiosalusega pangas.

(134)

Seoses mõtestatud viisil kontrolli teostamisega leidis komisjon, et uurimistulemused viie koostööd tegeva rahandusasutuse kohta, mis moodustasid uurimisperioodi jooksul olulise osa nelja valimisse kuuluva kontserni ettevõtetele antud laenudest (vahemikus üle 50 % kuni peaaegu 90 %, sõltuvalt firmast), võib lugeda esindavaks ka teiste, koostööst keeldunud riigiosalusega rahandusasutuste osas. Punkti 3.4.1.1 alapunktis b analüüsitud normatiivne raamistik kohaldatakse samal viisil ka nende suhtes. Kuna vastupidise kohta andmed ei ole, võib parimate teadaolevate tõsiasjade põhja järeldada, et konkreetseid tõendeid krediidivõimelisuse hindamise kohta ei ole, nagu neid ei ole ka viie koostööd teinud riigiosalusega panga puhul, nii et eespool punkti 3.4.1.1 alapunktis b toodud analüüs normatiivse raamistiku konkreetse rakendamise kohta on kohaldatav samal viisil ka nende suhtes.

(135)

Lisaks täheldas komisjon, et enamik laenulepinguid, mis komisjon valimisse kaasatud ettevõtetelt sai, sisaldavad samu tingimusi ja laenude kokkulepitud intressimäärad on sarnased ja kattuvad osaliselt viie koostööd tegeva riigiosalusega panga poolt esitatud määradega.

(136)

Komisjon leidis seepärast, et viie koostööd teinud riigiosalusega panga kohta tehtud järeldused on parimad kättesaadavad faktid, mille põhjal hinnata teisi 30 riigiosalusega panka, sest neil on sarnased laenutingimused ja nad on tüüpilised.

(137)

Selle põhjal on komisjon kindlaks teinud, et ülejäänud 30 riigiosalusega panka, mis annavad laenu valimisse kuuluvatele äriühingutele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(138)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina ametlike näitajate järgi tehtud komisjoni hinnangu, teatades, et komisjon on teinud üldise üleriigilise kõiki rahandusasutusi hõlmava hinnangu, kuid ei ole võtnud arvesse konkreetsete üksuste põhinäitajaid ja funktsioone ega nende suhet valitsusega. Nimelt leidis Hiina valitsus, et tuleks eristada riigi osalusega ettevõtete valduses olevaid ja otse Hiina valitsuse alluvuses olevaid rahandusasutusi. Seoses riigiülese hindamisega märgib komisjon, et ta on teinud avaliku sektori asutuse erianalüüsi iga rahandusasutuse puhul, mille kohta Hiina valitsus on esitanud asjakohase nõutava teabe. Kahjuks ei ole Hiina valitsus esitanud teavet teiste rahandusasutuste kohta, kes andsid laene valimisse kaasatud ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, nagu on selgitatud punktis 3.2. Seega oli komisjon sunnitud tegema avaliku sektori asutuse erianalüüsi parimate teadaolevate faktide põhjal.

(139)

Ülaltoodud kaalutluste valguses leidis komisjon, et kõik 35 riigile kuuluvat Hiina rahandusasutust, mis andsid laenu nelja valimisse kaasatud koostööd tegevatele eksportivate tootjate kontsernidele, on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b mõistes avaliku sektori asutused.

(140)

Lisaks – isegi kui riigiosalusega panku ei käsitata avaliku sektori asutustena, käsitatakse neid siiski pankadena, keda Hiina valitsus volitab ja suunab täitma tavapäraselt valitsuse täidetavaid ülesandeid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses, ning seda samadel põhjustel, nagu on toodud põhjendustes 143 ja 144. Seega tuleks nende tegevust igal juhul Hiina valitsusega seostada.

(141)

Komisjon pöördus seejärel kümne ülejäänud rahandusasutuse poole. Järgmist kaheksat rahandusasutust käsitati eraomandis olevate asutustena: HSBC, Standard Chartered Bank, Ping An Bank, Australia & New Zealand Banking Group (China) Limited, Shagang Group Finance, DBS Group (China) Limited, Bank of Beijing ja Hang Seng Bank. Lisaks käsitati rahandusasutusi Jinfeng Rural Commercial Bank ja SPB Bank eraomandis olevate asutustena, kuna igasugune avalikkusele kättesaadav teave nende omandistruktuuri kohta puudub. Komisjon analüüsis, kas Hiina valitsus on volitanud neid rahandusasutusi ja suunanud neid andma terasesektorile subsiidiume alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(142)

WTO apellatsioonikogu arvamuse kohaselt tähendab „volitamine“, et valitsus paneb vastutuse eraõiguslikule asutusele ning „suunamine“ tähendab olukorda, kus valitsus teostab oma võimu eraõigusliku asutuse üle (20). Mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks, ning „enamikel juhtudel on eeldatav, et eraõigusliku asutuse volitamine või suunamine hõlmab mõnel määral ka ähvardust või stiimuleid“ (21). Samal ajal ei luba alapunkt iv liikmesriikidel kehtestada toodetele tasakaalustusmeetmeid „kui valitsus rakendab oma üldiseid õigusaktides sätestatud regulatiivseid volitusi“ (22) või kui valitsuse sekkumine „võib või ei tarvitse omada teatavat tagajärge lihtsalt konkreetsetel faktilistel asjaoludel ning turuosaliste vaba valiku põhjal“ (23). Pigem osutavad volitamine ja suunamine „valitsuse aktiivsemale rollile kui lihtsalt stimuleerimine“ (22).

(143)

Komisjon märkis, et terasetööstust puudutav ja põhjendustes 100–120 nimetatud normatiivne raamistik kehtib Hiina RV kõikide, sealhulgas eraomandis olevate rahandusasutuste suhtes. Näiteks on teatis „Several Opinions on Resolving Overcapacity“ suunatud kõikidele arengupankadele, suurtele pankadele, aktsiapankadele, postihoiupankadele, välisinvesteeringutel põhinevatele pankadele, finantsvarahaldusega tegelevatele äriühingutele ja muudele Hiina panganduse reguleerimise komisjoni juhtimise all olevatele rahandusasutustele.

(144)

Lisaks näitasid valimisse kaasatud äriühingutesse tehtud kontrollkäigud, et enamik laenulepinguid, mille komisjon oli valimisse kaasatud äriühingutelt saanud, sisaldasid sarnaseid tingimusi, ning et eraõiguslike rahandusasutuste laenuintressimäärad sarnanevad riigiosalusega rahandusasutuste laenuintressimääradega ja kattuvad nendega osaliselt.

(145)

Ühtlasi saatis komisjon kümnele asjaomasele rahandusasutusele kirjad, milles palus saata lisateavet nende laenupraktika ja riskide hindamise kohta. Vastas vaid üks asutus, teatades, et ei saa andmeid esitada ilma reguleerivate asutustega nõu pidamata. Olles konsulteerinud panganduskomisjoniga, teatas see rahandusasutus komisjonile, et ta on valmis tegema koostööd, kuid panganduskomisjon on soovitanud, et sellist koostööd peaks tegema reguleeriva koostöömehhanismiga (s.o teabe vahetamine Hiina ja ELi reguleerivate asutuste vahel, mitte otse komisjoni ja panga vahel). Komisjon tänas sellise koostööpakkumise eest, kuid märkis, et tal ei ole võimalik ajutiselt luua sellist vahendamiskorda ülejäänud uurimisperioodi ajaks. Pärast seda ei saanud komisjon enam panganduskomisjonilt ei kirja ega taotlust. Ka ei esitanud kõnealune rahandusasutus enam ühtegi märkust ettenähtud tähtaja jooksul. Seega ei esitanud üksi asutus mingeid tõendeid, mis oleksid komisjoni järeldustega vastuolus.

(146)

Kuna eraõiguslikud rahandusasutused ei esitanud teistsugust teavet, tegi komisjon järelduse terasetööstuse kohta, et riik on alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv esimese taande tähenduses kõiki Hiinas panganduse reguleerimise komisjoni järelevalve all tegutsevaid rahandusasutusi (sh eraõiguslikud rahandusasutused) volitanud ja suunanud järgima valitsuse poliitikat ja andma laenu terasetööstusele soodustingimustel.

(147)

Pärast avalikustamist märkis Hiina valitsus, et komisjonil tuleb täpsustada, kas kohaldati „volitamise“ või „juhiste andmise“ standardeid, kuna need on üksteist välistavad. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni tõlgendus volituste ja juhiste andmise kohta on liiga kitsas, sest selles keskendutakse õigusliku standardile, mis tähendab „valitsuse aktiivsemat rolli kui lihtsalt innustamine“. Hiina valitsus väitis, et USA ekspordipiirangute vaekogus nõuti põhjalikumat analüüsi, mille aluseks on i) selge ja kinnitav delegeerimine või käsu andmine, ii) mis on suunatud konkreetsele isikule, ja iii) mille eesmärk on konkreetne ülesanne või tegevus (24).

(148)

Esimese punkti osas leidis komisjon, et „volitamine“ ja „suunamine“ ei ole üksteist välistavad, kuna mõlemal juhul kasutab valitsus eraõiguslikku asutust vahendajana rahalise toetuse andmiseks. Teise punkti puhul ei ole komisjon nõus Hiina valitsuse tõlgendusega selle kohta, millist õigusnormi tuleks kohaldada. Nagu juba põhjenduses 142 on kirjeldatud, lähtub komisjon WTO vaidluste lahendamise praktikast, mille puhul apellatsioonikogu leidis, et sõnade „volitama“ ja „suunama“ asendamine sõnadega „delegeerima“ ja „käskima“ on standardina liiga jäik (25). Sellest järeldub, et apellatsioonikogu kehtestatud tõendamisstandard on käesoleval juhul vähem range kui esialgne vaekogu tõlgendus USA ekspordipiirangute vaidluses. Igatahes ei esitanud Hiina valitsus mingeid tõendeid ega väiteid, et lükata ümber komisjoni järeldused volitamise ja suunamise kohta alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkt a tähenduses käesolevas uurimises. Seepärast lükati see väide tagasi.

(149)

Nagu on märgitud põhjendustes 100–120, suunatakse mitmes õigusdokumentides rahandusasutusi laene andma terasetööstuse äriühingutele soodustingimustel. Nende dokumentide põhjal tõestati, et rahandusasutused annavad sooduslaene vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(150)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et sooduslaenude andmisel lähtutakse objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(151)

Pärast järelduste avalikustamist märkis Hiina valitsus valitsusorgani aruande US-Aircraft (Second Complaint (teine kaebus)) põhjal, et konkreetsuse analüüsis ei oleks pidanud keskenduma vaid „teatavatele kaebuses määratletud toetusesaajatele, vaid … kõikidele ettevõtetele või tööstusharudele, kes on kõlblikud saama samasugust toetust“  (26) ning et vastavalt vaekogu aruandele „EÜ – õhusõidukid“ (27) on toetus konkreetne vaid sel juhul, kui sellist toetust antakse vaid piisavalt piiratud arvule ettevõtetele või tööstusharudele. Veel väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole täpsustanud, millises osas komisjoni osutatud dokumentidest käsitletakse sõnaselgelt sooduslaenude andmist terasetööstusele. Sellega seoses osutas komisjon, et sellised dokumendid on loetletud põhjenduses 100. Komisjon leiab, et viited terasetööstusele on piisavalt selged, sest tööstusharu on määratletud kas nimetusega või selge viitega tootele, mida tööstusharu toodab, või tööstusharu rühmale, kuhu see kuulub. Asjaolu, et Hiina valitsus toetab piiratud arvu tööstusharusid, sealhulgas terasetööstust, muudabki toetuse konkreetseks.

(152)

Komisjon arvutas tasakaalustatava subsiidiumi summa. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille laenu saav äriühing maksab valitsuslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada.

(153)

Sellega seoses täheldas komisjon Hiina teraseturul mitut eripära. Nagu selgitatud punktides 3.4.1–3.4.3, on Hiina rahandusasutuste antavate laenude puhul tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid tavaolukorras omased toimivale finantsturuolukorrale.

(154)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernid erinesid üldise finantsolukorra poolest. Igaüks neist sai uurimisperioodi ajal kasu eri tüüpi laenudest, millel olid erinevad lõpptähtajad, tagatised, garantiid ja muud seotud tingimused. Nimetatud kahel põhjusel olid igal äriühingul erinevad keskmised intressimäärad, mis põhinesid saadud laenude kogumitel.

(155)

Komisjon leidis uurimise käigus, et Hiina teraseturu finantseerimistavasid iseloomustavad, nagu nelja valimisse kaasatud tootjate kontsernide põhjal näha, vaba tagasimaksega laenud, st laenud, mis võimaldavad äriühingutel laenu lõpptähtajal tagasi makstava kapitali asendada uutest laenudest saadava kapitaliga. Hiina laenude riskil põhinevat klassifitseerimist käsitlevate suuniste kohaselt peaksid need laenud olema klassifitseeritud kui nn muret tekitavad laenud, mis tähendab, et isegi kui laenuvõtja suudab laenu põhisumma ja intressi tagasi maksta, on siiski tegureid, mis võivad avaldada ebasoodsat mõju tema tagasimaksete tegemise suutlikkusele. Tegelikkuses seda siiski ei tehtud, nagu on selgitatud põhjenduses 125.

(156)

Komisjon hindas individuaalselt iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni finantsolukorda, et neid iseärasusi kajastada. Kõigepealt analüüsis komisjon üldist finantsolukorda ja vaba tagasimaksega laenude olemasolu kontserni tasandil. Seejärel laiendati analüüsi kontserni individuaalsetele äriühingutele, mis tegutsesid kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamise valdkonnas. Analüüsi tulemusena arvutas komisjon sooduslaenude kasutamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks individuaalselt ning jaotas selle kasu vaatlusalusele tootele.

(157)

Jiangsu Shagang Group oli uurimisperioodil üldiselt soodsas olukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kuid kontserni kasumlikkus oli perioodil 2012–2015 jätkuvalt nõrk, osutades sellele, et väikesed muutused kontsernisiseses või -välises ärikeskkonnas võivad kontserni kahjumisse viia. Äriühingu võlakordaja on suur, kuid sellise kapitalimahuka tööstusharu nagu terasetööstus puhul siiski jätkusuutlik. See üldine arusaam leidis kohapeal kinnitust.

(158)

Komisjon märkis, et Hiina reitinguagentuur China Lianhe Credit Rating Co. Ltd. on andnud Jiangsu Shagang Groupile AAA-reitingu võlakirjade emiteerimiseks Hiina turul.

(159)

Samas märkis komisjon ka seda, et Rahvusvahelise Valuutafondi (28) hiljutine uuring tõi välja olulised erinevused Hiina kohalike reitinguklasside ja rahvusvaheliste reitinguklasside vahel. Näiteks on üle 90 % Hiina võlakirjadest saanud kohalikelt reitinguagentuuridelt AA- kuni AAA-reitingud, samal ajal on USA turul selliseid tippreitinguid omistatud vähem kui 2 %-le ettevõtetest.

(160)

Seda olukorda kinnitab ka allpool esitatud joonis, mis pärineb uuringust:

(161)

Selle alusel tegi komisjon järelduse, et isegi kui Hiina reitinguagentuur andis äriühingule Jiangsu Shagang Group hea krediidireitingu, ei ole see usaldusväärne.

(162)

Üksikute kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil kajastasid raamatupidamisaruanded uurimisperioodil kahjumeid, kuid tegemist ei olnud korduva olukorraga, ning muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ei viidanud ühelegi tõsisele struktuursele probleemile äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Samas tuvastas komisjon kohapeal, et see äriühing oli valimisse kaasatud laenude seas saanud ühe vaba tagasimaksega laenu. Lisaks oli laenude tabelis märkimisväärne hulk lühiajalisi laene asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale. Peale selle sai kontserni üks valimisse kaasatud äriühing lühiajalise laenu finantseerimisasutuselt, mis on spetsialiseerunud väga kõrge intressimääraga (14–16 %) halbadele laenudele, mis näitab samuti, et äriühingul oli uurimisperioodil likviidsusprobleeme.

(163)

See olukord kinnitas veel kord komisjoni hinnangut, mille kohaselt tuleks Jiangsu Shagang Groupile antud Hiina AAA-reiting lugeda ebausaldusväärseks.

(164)

Viimaseks sai Jiangsu Shagang Groupi emiteeritud kommertsväärtpaber 2013. aastal Moody Prime-1 reitingu. Samas põhines see reiting Ban of China New Yorgi Melloni harukontori reitingul ja garantiil, mis anti just sel põhjusel, et Jiangsu Shagang Groupil ei olnud endal usaldusväärset ja sõltumatut reitingut.

(165)

Laenu andev finantseerimisasutus ei olnud hinnanud krediidivõimet. Seega, et kasu kindlaks teha, pidi komisjon hindama, kas Jiangsu Shagang Groupile võimaldatud laenu intressimäärad vastavad turutingimustele.

(166)

Komisjon oli seisukohal, et kontserni finantsolukord vastab BB-reitingule, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu reiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul täidavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustused ja pankadel on lubatud neisse investeerida.

(167)

Mitteinvesteerimisjärgu võlakirju peetakse spekulatiivseteks. Mitteinvesteerimisjärgu saanud võlgnikel on tõenäoliselt mõned kvaliteetsed ja kaitsvad tunnused, kuid suur ebakindlus või suurem kokkupuude ebasoodsate tingimustega võib selle üles kaaluda. BB-reiting on selle kategooria kõrgeim reiting, mis annab tunnistust asjaolust, et võlgnik on lähiperioodil vähem haavatav kui teised madala reitinguga võlgnikud. Kuid tal tuleb puutuda kokku pideva suure ebakindluse ja ebasoodsate äri-, finants- või majandustingimustega, mille tagajärjel ei tarvitse võlgnik olla võimeline finantskohustusi täitma Standard and Poor'si krediidireitingute määratluse kohaselt.

(168)

Selle reitinguga (BB) ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid kohaldati seejärel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes, et teha kindlaks turuintressimäär.

(169)

Riskimarginaali määramiseks arvutati USA A-reitinguga äriühingute võlakirjade ja USA BB-reitinguga äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline riskimarginaal lisati seejärel viitintressimäärale, mille Hiina rahvapank avaldas laenu andmise kuupäeval, asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingule antud laenu puhul.

(170)

Mis puutub välisvaluutas nomineeritud laenudesse Hiina RVs, siis turumoonutuste ja nõuetekohaste krediidireitingute osas valitseb sarnane, sest need laenud on andnud samad Hiina finantseerimisasutused. Seepärast, nagu varemgi leitud, kasutati uurimisperioodil emiteeritud asjakohaselt vääringustatud BB-reitinguga äriühingute võlakirju, et määrata kindlaks kasumimarginaal, mida kohaldati USD Libori laenuintressi suhtes, et määrata kindlaks sobiv võrdlusalus.

(171)

Lisaks, et võtta arvesse suurenenud riski, millele osutab vaba tagasimaksega laenude kasutamine kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud üksikute äriühingute tasandil, püüdis komisjon kindlaks määrata veel üht sobivat võrdlusalust Hiina turul. Sellega seoses märkis komisjon, et üks riigiosalusega pank andis ühele Jiangsu Shagang Groupi äriühingule laenu maksetähtajaga 16 kuud ja intressimääraga, mis jäi vahemikku 14–16 %. Jiangsu Shagang Groupi kohaselt tulenes võrdlemisi kõrge intressimäär asjaolust, et see konkreetne finantseerimisasutus on spetsialiseerunud laenude andmisele finantsprobleemidega äriühingutele, ja kõnealune äriühing kasutas selle teenuseid ajutiste likviidsusprobleemide leevendamiseks. Arvestades seda, et vaba tagasimaksega laenud annavad sageli tunnistust lühiajalistest likviidsusprobleemidest, peetakse laenu tingimusi ja maksetähtaega sobivaks peegeldamaks vaba tagasimaksega laenude kasutamisest saadavat lisakasu.

(172)

Seega kiitis komisjon heaks selle näitaja kasutamise asjakohase võrdlusalusena kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul, mida antakse vaba tagasimaksega laene kasutavatele tootmisettevõtetele. Tõepoolest, vaba tagasimaksega laene antakse tavaliselt lühikeseks ajaks. On äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kontrollitud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(173)

Oma kommentaarides pärast avalikustamist tõstsid Hiina valitsus ja valimisse kaasatud koostööd tegevad äriühingud üles küsimuse suhtelise riskimarginaali meetodi kohta, nagu on kirjeldatud põhjenduses 169. Võttes arvesse kõnealuseid märkusi, saatis komisjon seejärel kõikidele huvitatud isikutele täiendava dokumendi, milles komisjon selgitab kasutatud metoodikat.

(174)

Kokkuvõttes laekusid järgmised märkused:

(175)

Esimese punkti kohta tunnistas komisjon, et kommertspangad kasutavad tavaliselt absoluutväärtuses esitatud juurdehindlust. Komisjon märkis, et selline tava põhineb peamiselt praktilistel põhjustel, kuna intressimäär on lõppkokkuvõttes absoluutarv. Saadud absoluutarv on aga riskihinnangu ümberarvestus, mis põhineb suhtelisel hinnangul. BB-reitinguga äriühingu makseviivituse risk realiseerub X % tõenäolisemalt kui valitsuse või riskivaba äriühingu makseviivituse risk. See on suhteline hinnang, mida näitlikustavad Hiina valitsuse esitatud andmed ajaloolise riskimarginaali arengu kohta (vt analüüsi allpool). Suhteline riskimarginaal kajastab põhilisi turutingimusi, mida absoluutse riskimarginaali järgimisel ei väljendata.

(176)

Teise ja kolmanda punkti puhul nõustus komisjon alguses väidetuga, et intressimäärad kajastavad lisaks äriühingu riskiprofiilile ka riigi- ja valuutaga seotud riske. Tihti, nagu ka käesoleva juhtumi puhul, muutuvad riigi- ja valuutapõhised riskid aja jooksul ning need muutused on eri riikides erinevad. Selle tagajärjel muutuvad riskivabad intressimäärad aja jooksul oluliselt ja mõnikord on need madalamad USAs, ja mõnikord Hiinas. Need erinevused on seotud selliste teguritega nagu täheldatud ja oodatav SKP kasv, majanduskliima ja inflatsiooni tase. Kuna riskivaba intressimäär aja jooksul muutub, võib sama nominaalne absoluutne riskimarginaal tähistada väga erinevaid riskihinnanguid. Näiteks, kui pank hindab konkreetse äriühingu makseviivituse riski 10 % kõrgemaks kui on riskivaba intressimäär (suhteline hinnang), siis võib sellest tulenev absoluutne riskimarginaal olla 0,1 % (1 % riskivaba määra juures) kuni 1 % (10 % riskivaba määra juures).

(177)

Investori seisukohast on suhteline riskimarginaal seega parem mõõt, kuna see kajastab paremini võlakirjade tootluse vahet ja seda, kuidas baasintressimäära tase seda mõjutab.

(178)

Selline meetod ei olene riigist. Näiteks, kui riskivaba määr on USAs madalam kui Hiinas, on selle meetodi tulemuseks kõrgemad absoluutsed juurdehindlused. Teisest küljest, kui riskivaba määr on Hiinas madalam kui USAs, on selle meetodi tulemuseks madalamad absoluutsed juurdehindlused. Et seda punkti veelgi illustreerida, vaadelgem järgmist: Hiina valitsuse esitatud andmetest on näha, et suhteline riskimarginaal oli enne dot comi mulli lõhkemist 2002. aastal madal. See jõudis tagasi madalale tasemele, kuni saabus kõrge riskitasemega võlgade ja riigivõlgade põhjustatud majandus- ja finantskriis. Pärast finants- ja majanduskriisi jäi suhteline riskimarginaal kõrgemale tasemele, kui see oli enne kriisi. Selline suhtelise marginaali kõrgenenud tase kajastab palju halvemaks muutunud makromajanduslikke põhinäitajaid ja pärsitud kogunõudlust, mis samuti põhjustasid inflatsioonimäära languse USAs (ja teistes arenenud majandusega riikides) väga madalale tasemele.

(179)

Hiina RV valitsuse esitatud andmetest on näha, et absoluutne riskimarginaal ei kajasta halvenenud alusnäitajaid. Näiteks on USAs võlakirjade absoluutse tootluse vahe suhteliselt vähe erinev – 2,46 protsendipunkti 2003. aastal ja 2,35 protsendipunkti uurimisperioodil, isegi kui keskmise inflatsioonimäära erinevus oli väga suur – 2,27 % 2003. aastal ja ainult 0,12 % 2015. aastal. Kõnealune suhteline riskimarginaal kajastab paremini majandusliku olukorra erinevusi nende kahe vahel, nimelt 48,86 % 2003. aastal ja 71,57 % 2015. aastal. Sarnaselt oli 2006. aasta (enne kriisi) absoluutne riskimarginaal 1,55 %, mis on peaaegu sama kui 2017. aastal (1,56 %), kuigi turutingimused on oluliselt muutunud. Turutingimuste muutus väljendub suhtelises riskimarginaalis, mis oli 2006. aastal 27 % ja 2017. aastal 46 %.

(180)

Viimasena tunnistas komisjon, et suhtelise riskimarginaali meetodi kasutamine negatiivse intressimäära puhul annaks liialdatud tulemused. Praegusel juhul sellist meetodit siiski ei kaaluta. Komisjon leidis, et uurimisperioodil kajastas suhteline riskimarginaal paremini tolleaegseid turutingumusi, mis mõjutas konkreetsete äriühingute krediidiriski, kui absoluutse riskimarginaali kasutamine.

(181)

Neljanda punkti puhul tõlgendas komisjon Hiina valitsuse esitatud andmeid erineval moel. Kasutades Hiina valitsuse esitatud andmeid, võib näha, et absoluutne riskimarginaal ei ole nii stabiilne kui Hiina valitsus seda väidab, vaid see muutub aja jooksul 1 %-st 4,5 %-ni. Lisaks on suhteline riskimarginaal järginud viimase 23 aasta jooksul sama suundumust kui absoluutne riskimarginaal, st et kui suhteline riskimarginaal tõuseb, siis teeb seda ka absoluutne, ja vastupidi. Mis puutub suhtelise riskimarginaali väidetavasse muutlikusse, siis on muutuste ulatus sarnane – erinevus suurimate ja väikseimate arvude vahel on suhtelise riskimarginaali puhul 530 % ja absoluutse riskimarginaali puhul 450 %. Lõpetuseks, kui kohaldada Hiina valitsuse esitatud teavet Hiina rahvapanga ajaloolistele intressimääradele, siis on näha, et mõnel aastal annab suhteline meetod madalama võrdlusaluse kui absoluutne riskimarginaal.

(182)

Hiina valitsus väitis täiendava teabe dokumendi alusel, et aastad 2002 ning 2008–2010 tuleks analüüsist välja jätta, kuna need olid ebaharilikud aastad. Komisjon ei mõista, miks majandustsükli muutused tuleks välja jätta. Majanduslangused on majanduse elutsükli osa ja andmete analüüsil tuleks arvesse võtta kõiki majandustsükli etappe, mitte ainult häid aastaid. See kehtib ka erakordselt suurte majanduslanguste puhul, nagu seda olid 2008. ja 2010. aasta majandus- ja finantskriis.

(183)

Viienda punkti kohta võib öelda, et uurimisperioodil täheldatud suhtelise riskimarginaali kasutamine andis tõepoolest absoluutsest riskimarginaalist erinevad tulemused, kui seda kohaldati täpsemalt erinevate tagasimakse tähtaegade tasemel, mitte aga kõigi laenude kestuse keskmisena. Need lahknevused ei olnud tingitud sellest, et suhteline riskimarginaal oleks iseenesest vale olnud, vaid selle tõttu, et USA ja Hiina intressimäärade vahelise riski ajalises jaotuses olid suured erinevused. USAs oli 1- ja 10aastase võlakirja intressimäära erinevus palju suurem (ulatudes 2,5 %-st kuni 3,7 %-ni) kui erinevus Hiina rahvapanga 1aastaste ja üle 5aastaste võlakirjade intressimäärade vahel (erinevus 0,8 %). Seega tulenesid lahknevused alguspunktist, mille suhtes suhtelist riskimarginaali kohaldati. Kui Hiinal oleks alguspunktis olnud samasugune riski ajaline jaotus, siis oleksid viitintressimäärad uuesti järginud loogilist suundumust kõigi laenude kestuse jooksul. Näiteks kui eeldada, et Hiina rahvapanga lühiajaliste ja pikaajaliste intressimäärade vahe on 3 %, oleks pikaajaliste laenude viitintressimääraks 15,81 %, mis on kõrgem kui 14,22 % viitintressimäär lühiajaliste laenude puhul.

(184)

Komisjon tunnistas seda probleemi algusest peale. Selleks et vähendada ajalise jaotuse erinevusest tulenevat mõju nende kahe riigi vahel, otsustas komisjon kasutada keskmist suhtelist riskimarginaali kõigi laenude kestuse puhul, mis toob rahvusvahelise võrdlusaluse lähemale Hiina tingimustele ning millega hoitakse ära Hiina äriühingute karistamine lühiajaliste laenude suure osakaalu eest.

(185)

Kuuenda punkti osas jäi komisjon Hiina valitsuse väidete suhtes eriarvamusele. Väide, et komisjon kasutas pikaajaliste laenude puhul ainult suhtelist riskimarginaali, on faktiliselt vale. Suhtelise riskimarginaali metoodikat kasutati nii pika- kui ka lühiajaliste laenude puhul. Ühtse keskmise suhtelise riskimarginaali kasutamine erineva tagasimakse tähtaegadega laenude puhul ei omistanud liiga suurt kaalu lühiajalistele tähtaegadele, kuna komisjon kohaldas seda riskimarginaali tegelikult erineva tähtajaga laenudele.

(186)

Seitsmenda punkti puhul tunnistas komisjon, et oli kasutanud kahe eri perioodi andmeid, st suhtelist riskimarginaali, mida kohaldati uurimisperioodil, ning Hiina rahvapanga intressimäära, mida kohaldati laenude andmise ajal, ning et iga laenu puhul vaadeldud ajavahemik peaks olema vastav. Komisjon ei nõustunud siiski Hiina rahvapanga järeldusega, et kõik andmed oleks tulnud võtta uurimisperioodist. Komisjon märkis selles küsimuses, et riskimarginaali ja Hiina rahvapanga intressimäära jaoks kasutatava õige ajajaotuse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta iga laenu konkreetseid tingimusi, nagu näiteks intressimäära muutumine. Käesolevas uurimises ei olnud selline teave valikusse kaasatud äriühingutele antud kõigi laenude kohta komisjonile kättesaadav. Võttes arvesse minevikus antud laenude kohta konkreetse teabe puudumist ning vastates Hiina valitsuse nõudele, otsustas komisjon kasutada uurimisperioodil kohaldatud suhtelist riskimarginaali ja Hiina rahvapanga intressimäära kõigi käesoleva uurimise jaoks valimisse kaasatud äriühingute laenude puhul. Komisjon kohandas sooduslaenudega seotud kasu suurust vastavalt allapoole.

(187)

Viimase punkti puhul nõustus komisjon, et lisateabe dokumendis osutatud allikad viitasid suhtelise riskimarginaali kasutamisele seoses võlakirjade tootlikkusega ning et ükski neist allikatest ei märkinud, et vahet tuleks väljendada suhteliselt. Komisjon juhtis tähelepanu asjaolule, et suhtelist riskimarginaali kasutati eesmärgiga konstrueerida krediidiriski preemia, mida saaks kohaldada riskivabale intressimäärale, et saada viitintressimäär. Krediidiriskipreemiad on tõepoolest seotud sellega, kuidas investorid väärtpaberitesse suhtuvad ja millist tootlikkust nad loodavad saada vastutasuks suurema riski eest. Lisaks, kuigi kõik allikad ei põhinenud õpikutel, kajastasid nad siiski teiste allikate viiteid. Kõigil neil põhjustel pidas komisjon kõiki neid allikaid siiski asjakohasteks.

(188)

Seega jäi komisjon seiskohale, et suhtelise riskimarginaali meetod kajastab täpsemalt riskipreemiat, mida finantseerimisasutus kohaldaks Hiina eksportivatele tootjatele moonutamata turul, eriti arvestades, et baasintressimäär Hiinas ja baasintressimäär USAs on aja jooksul erinevalt arenenud.

(189)

Pärast teatavakstegemist avaldasid Hiina valitsus ja kaks valimisse kaasatud äriühingut vastuväiteid 14–16 % intressimäära kasutamisele kõigi laenude puhul, mille maksetähtaeg on kaks aastat või vähem nende äriühingute puhul, kes kasutasid vaba tagasimaksega laene. Saadi järgmised märkused.

(190)

Esimese punkti kohta ütleb komisjon, et ta ei liigitanud kõiki kaheaastase ja lühema maksetähtajaga laene vaba tagasimaksega laenudeks. Kõnealuse äriühingu vaba tagasimaksega laene peeti üksnes selle tunnuseks, et äriühing oli halvemas olukorras kui finantsaruannetest esmapilgul paistis, ning et lisarisk oli seotud lühiajaliste likviidsusprobleemidega. Seepärast tuli kõigile lühiajalistele laenudele anda kõrgem riskipreemia, olenemata sellest, kas need olid vaba tagasimaksega või mitte.

(191)

Teise punkti osas jäi komisjon Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate tehtud hinnangu suhtes eriarvamusele. Hiina ametiasutused ise pidasid vaba tagasimaksega laene krediidiriski lisateguriks. Nagu on märgitud Hiina panganduse reguleerimise komisjoni dokumendis „Suunised riskil põhinevate laenude klassifitseerimise kohta“ tuleks vaba tagasimaksega laenud märkida „murettegevateks“ laenudeks (29). Sellesse kategooriasse kuuluv laen tähendab, et isegi kui laenuvõtja saab hetkel laenu põhisumma ja intressi tagasi maksta, on siiski tegureid, mis võivad häirida tagasimaksete tegemist.

(192)

Vaba tagasimaksega krediidilimiidid on Euroopas tõepoolest olemas ja liidu terasetööstus on neid kasutanud, kuid nende tingimused on väga erinevad Hiina vaba tagasimaksega laenude tingimustest. Vaba tagasimaksega krediidilimiidid liidus on põhimõtteliselt eelnevalt kindlaks määratud maksimaalse summaga krediidilimiidid, mida saab välja võtta ja tagasi maksta mitmel korral eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Lisaks, vastupidiselt Hiina RV valitsuse väidetele, ei kaasne selliste krediidilimiitidega lisatasusid, olgu see siis lepinguline marginaal lisaks tavapärastele lühiajalistele turu intressimääradele (30) või eelnevalt kindlaks määratud haldustasu. Pealegi oli Hiina valitsuse toodud näites BNP Paribase kohta ette nähtud ka tasu kogu kasutamata kapitali eest kogu krediidilimiidi kestuse ajal. Teisest küljest, vaba tagasimaksega laenudel, mis leiti kontrollkäigu ajal valimisse kuulunud Hiina äriühingute puhul, ei olnud muudest lühiajalistest laenudest erinevad tingimused. Need ei olnud liigitatud krediidiliiniks või vaba tagasimaksega krediidilimiidiks ning nende puhul ei kasutatud lisatasusid ega marginaale. Esmapilgul näisid need olevat tavapärased lühiajalised laenud. Kui selliste laenude tagasimakseid kontrollkäigu ajal kontrolliti, siis selgus, et laenu põhisumma maksti tegelikult tagasi samalt pangalt saadud uue laenuga, mis oli sama suur kui tagasimakstav laenu põhisumma ning see anti nädala jooksul enne või pärast esialgse laenu tagasimakse tähtaega. Komisjon laiendas oma analüüsi teistele laenudele laenutabelis ja leidis enamusel juhtudel muid sarnaste omadustega juhtumeid. Kõigi nende põhjuste tõttu jäi komisjon oma arvamuse juurde vaba tagasimaksega laenude kohta.

(193)

Komisjon ei nõustunud Shougang Groupi väites esitatud andmetega, et komisjon tuvastas vaba tagasimaksega laenud peamiselt äriühingute Qian'an Coal, Xishan Coking ja Shougang Corp puhul. Komisjon tuvastas vaba tagasimaksega laene kõigi kontrollitud Shougang Groupi äriühingute puhul, sealhulgas tootmisäriühingute Shougang Mining ja Qian'an puhul, kus kõik uurimisperioodil antud lühiajalised laenud loeti vaba tagasimaksega laenudeks.

(194)

Kolmanda punkti osas leidis komisjon, et Jiangsu Shagang Groupile antud laen oli võrreldav kommertslaen, kuna selle andmise tingimused, mida on kirjeldatud põhjenduses 162, vastasid sellisele olukorrale, kui on tegemist lühiajalise likviidsusprobleemiga. Lisaks vastas vahendatud laenu (16 kuud) tähtaeg üldiselt nende laenud lühiajalisele iseloomule, mille suhtes kõnealust hindamiskriteeriumi kohaldati, et arvutamist lihtsustada. Hindamiskriteeriumi võrdlusmäära siiski kohandati, et võtta arvesse intressimäärade erinevusi laenude puhul, mille tähtaeg on lühem kui üks aasta, võrreldes laenudega, mille tähtaeg on üks kuni kaks aastat, võttes aluseks Hiina rahvapanga kahe tähtaja vastavad erinevused. Selle korrigeerimise üksikasjalikud arvutused edastati asjaomastele äriühingutele.

(195)

Seega lükkas komisjon tagasi kõik väited, mis olid seotud 14–16 % intressimäära kasutamisega kõigi nende laenude puhul, mille maksetähtaeg on kaks aastat või vähem nende äriühingute puhul, kes kasutasid vaba tagasimaksega laene.

(196)

Lisaks kritiseeris Jiangsu Shagang Group, et komisjon võttis kasuarvutustes kaks korda arvesse neid laene, mida võtsid tema tütarettevõtja Shagang Finance ja emaettevõtja. Shagang väitis veel, et komisjon oleks pidanud „negatiivse kasu“ maha arvama, st kasu nendelt laenudelt, mille tegelikud intressimaksed olid kõrgemad kui komisjoni arvutatud viitmäärad. Komisjon lükkas mõlemad väited tagasi.

(197)

Seoses väidetava kahekordse arvessevõtmisega märkis komisjon, et Shagang oli peamiselt osutanud äriühingutevahelistele laenudele Shagang Finance'i ja seotud terast tootvate äriühingute vahel. Sellega seoses tuletatakse meelde, et Shagang Finance ei olnud esitanud komisjonile teavet enda võetud laenude kohta. Pealegi ei arvutanud komisjon mingit kasu Shagang Finance'i puhul. Seega ei ole siin mingit võimalust kahekordseks arvestamiseks. Seoses väheste ülejäänud laenudega Shagang Groupi ja terast tootvate äriühingute vahel, kontrollis komisjon, kas topeltarvestus tegelikult toimus. Juba enne avalikustamist nähtus Shagang Groupilt saadud laenuvormilt, et ainult kaks laenu olid äriühingutevahelised laenud, ning Hongchang Plate'i laenuvormil oli näidatud vaid üks selline laen. Lisaks selgus neid laene uurides, et need ei vastanud laenatud summale, kestusele ja kohaldatavale intressile. Äriühing ei esitanud pärast avalikustamist uut teavet, et toetada oma väidet nende laenude vastavuse kohta. Seega leidis komisjon, et igaüks neist laenudest oli esitatud vaid üks kord, kas grupi või tootva äriühingu laenude nimekirjas.

(198)

Seoses väitega „negatiivse kasu“ kohta põhjenduses 196 märkis komisjon, et õiglase võrdluse probleemi ei teki. Eelkõige ei saa soodustuseta määraga antud laenu saamine korvata seda kasu, mis on saadud teisest, soodusmääraga saadud laenust. Komisjon võttis kasu arvutamisel arvesse ainult neil laene, mille viitmäärad olid kõrgemad kui äriühingute makstud intressimäär. Seepärast lükati see väide tagasi.

(199)

Hesteel Group oli uurimisperioodil samuti üldiselt soodsas finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kontsern ei tegutsenud kahjumiga, kuid kasumlikkuse tasemed olid üldiselt nõrgad, mistõttu võivad kontserni mõjutada ebasoodsad äri-, finants- või majandustingimused. Kontserni võlakordaja on samuti kõrge.

(200)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil oli üldine finantsolukord sarnane kontserni tasandil esitatud andmetele, mille kohaselt on kasumlikkuse tase küll madal, aga kahjum puudub. Lisaks sellele ei viidanud muud finantsnäitajad, näiteks võlakordaja või intressikulude kattekordaja, ühelegi tõsisele struktuursele probleemile äriühingute tagasimaksete tegemise suutlikkuses. Kuid kohapeal leidis komisjon, et 80 % valimisse kaasatud läbivaadatud laenudest, mis asjaomastele äriühingutele väljastati, olid vaba tagasimaksega laenud suurtele summadele, mis viitab keerulisemale likviidsusolukorrale kui finantsaruannete põhjal arvata võis.

(201)

Komisjon märkis, et Hiina reitinguagentuur, Hiina põllumajanduspanga Hangangi allüksus andis Hesteel Groupile AAA-reitingu. Samadel põhjustel, mis on esitatud põhjendustes 159–161, tegi komisjon järelduse, et see reiting ei ole usaldusväärne. Lisaks kinnitas vaba tagasimaksega laenude olemasolu veel kord komisjoni hinnangut, mille kohaselt tuleks äriühingule Hesteel Group antud Hiina AAA-reiting jätta arvestamata.

(202)

Seetõttu leidis komisjon, et kontserni tasandil on asjakohane kasutada põhjendustes 166–168 märgitud BB võrdlusalust, et arvutada kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisele saadavat kasu, mis on saadud nõuetekohase riskihindamise puudumisest.

(203)

Lisaks, et võtta arvesse suurenenud riski, mida toonitab vaba tagasimaksega laenude kasutamine kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud üksikute äriühingute tasandil, ning arvestades, et nende laenude tingimused ja maksetähtajad olid võrreldavad põhjenduses 162 nimetatud kõrge intressimääraga laenudega, kiitis komisjon heaks selles põhjenduses sätestatud võrdlusaluse kasutamise asjakohase võrdlusalusena kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul, mida antakse vaba tagasimaksega laenudest kasu saavatele tootmisettevõtetele. Kuna vaba tagasimaksega laenud on tavaliselt lühiajalised, on äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kindlaks tehtud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(204)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, kehtivad samaväärselt ka Hesteel Groupi kohta. Komisjon lükkas need punktid ümber juba põhjendustes 175–195.

(205)

Pärast avaldamist küsis kaebuse esitaja, kas komisjon oli võtnud arvesse umbes 1 miljardi euro suurust kapitalisüsti äriühingule Hesteel 2010. aastal, mis tõi uurimisperioodil kontsernile ikka veel kasu. Komisjon märkis, et USA ja EL esitasid kõnealuse väidetava kapitalisüsti kohta küsimusi HRV-le 2017. aasta aprillis WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee raames. Komisjon ei leidnud nimetatud uurimise käigus tõendeid, et see väidetav kapitalisüst oleks Hesteel Groupile uurimisperioodi jooksul kasu toonud.

(206)

Shougang Group oli uurimisperioodil üldiselt raskes finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. 2014. ja hilisemate aastate kohta saadud andmete kohaselt jäi kontsern nii 2014. kui ka 2015. aastal kahjumisse. Äriühingul oli suur finantsvõimendus ja see suurendas lühiajaliste kohustuste osakaalu uurimisperioodil enam kui 10 % võrra. Lisaks leiti kohapealse kontrolli käigus 25 vaba tagasimaksega laenu emaettevõtte tasandil. Lisaks oli laenude tabelis märkimisväärne hulk täiendavaid lühiajalisi laene asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale.

(207)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil näitasid finantsaruanded ja konkreetsete laenudega seotud tõendid varade hindamise ja tasuvuse aruannetes, et need äriühingud olid jätkuvalt tegutsevad, vaatamata mitu aastat järjest saadud kahjumile või väikesele kasumile, kõrgele võlakordajale, madalale intressimaksete kattevõimele, halvenevatele finantsnäitajatele ja ebakindlatele tulevikuväljavaadetele. Need äriühingud ei teeninud piisavalt tegevuskasumit, et katta ajavahemikul 2012–2015 intressimakseid mitmel järjestikusel aastal. Lisaks tuvastas komisjon kontrolli käigus makseraskustest tulenevad võlgade ümberkorraldamise juhud. Peale selle olid kõik ühele tootjale uurimisperioodil antud lühiajalised laenud vaba tagasimaksega.

(208)

Vaatamata nimetatud asjaoludele andis Hiina reitinguagentuur Dagong International Shougang Groupile AAA-reitingu. Samadel põhjustel nagu on nimetatud põhjendustes 159–161 ning kontrolli käigus tuvastatud tõendite alusel, jättis komisjon Shougang Groupile antud Hiina reitingu arvestamata.

(209)

Eespool kirjeldatud üldist olukorda silmas pidades pidas komisjon vajalikuks leida kontserni tasandil sobiv võrdlusalus. Et võtta arvesse suurenenud riski, mida toonitab vaba tagasimaksega laenude kasutamine, ning arvestades, et nende laenude tingimused ja maksetähtajad olid võrreldavad põhjenduses 162 nimetatud kõrge intressimääraga laenuga, kasutas komisjon selles põhjenduses sätestatud võrdlusalust kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul. Kuna vaba tagasimaksega laenud on tavaliselt lühiajalised, on äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kindlaks tehtud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(210)

Ülejäänud kontserni tasandi laenude puhul, mille maksetähtaeg on pikem kui kaks aastat, tugines komisjon olemasoleva teabe alusel üldisele võrdlusalusele, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass kontserni tasandile, nagu selgitatud põhjendustes 166–168.

(211)

Peale selle tegi komisjon järelduse, et kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingute tasandil oli olukord selline, et need äriühingud ei oleks saanud uurimisperioodil juurdepääsu lisalaenudele ilma riigi abita. Seetõttu ületas nende äriühingute saadud kasu intressimäära tavapärast juurdehindlust. Pigem tulenes uurimisperioodil saadud kasu laenude saamisest, mida ei oleks ilma riigi abita antud, lähtudes nende äriühingute üldisest finantsolukorrast. Sellega seoses märgib komisjon, et Shougang Group on suur riigiosalusega ettevõte, mis märgiti terasetööstuse 11. ja 12. viisaastakukavas ära kui „tšempion“.

(212)

Seetõttu otsustas komisjon 1998. aasta suuniste (31) E osa punkti b alapunkti V kohaselt käsitada nende laenude jääke uurimisperioodil valitsuse poliitika järgimiseks antud toetusena. Kättesaadavale teabele tuginedes tasakaalustas komisjon vaid uurimisperioodil antud laene.

(213)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, kehtivad samaväärselt ka Shougang Groupi kohta. Komisjon lükkas need punktid ümber juba põhjendustes 175–195.

(214)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus ka laenude käsitamise toetustena ja esitas järgmised vastuväited.

(215)

Eksportiv tootja kordas peamiselt Hiina valitsuse väiteid. Shougang Group esitas siiski mõned konkreetsed lisamärkused.

(216)

Esimeses küsimuses ei nõustu komisjon Hiina valitsuse väitega, et komisjon ei avalikustanud olulisi riigiabiga seotud asjaolusid, mis toetasid komisjoni järeldusi. Põhjenduses 211 nimetatud riigiabi oli osa sooduslaene käsitlevast aruetlust ning seega osutas see samadele tõenditele kui see, mida juba kirjeldati põhjalikult punktides 3.4.1–3.4.3. Lisaks esitas komisjon allpool punktis 3.5 mõned täiendavad põhjendused selle kohta, et mõni terasetööstuse äriühing, kes oli raskes finantsolukorras, sai riigiabi. Kuna mõlemat gruppi, nii Shougang Group kui ka Benxi Group, peeti riiklikeks tšempioniteks, siis kehtivad punktis 3.5 esitatud põhjendused ka nende kohta.

(217)

Teise ja kolmanda punktiga seoses selgitas komisjon, et ta ei võrdsustanud valimisse kaasatud äriühingutele antud laene toetuste kui sellistega. Vastupidiselt sellele, mida väitis Hiina valitsus, ei muutnud komisjon õiguslikku laadi panust laenust toetuseks. Komisjon hoopis tunnistas, et äriühingutele antud laenudega kaasnesid maksekohustused. Üksnes sellise tehingu kasu arvutamisel ei võrrelnud komisjon intressimäärasid, vaid võttis lähtepunktiks laenu tagasimaksmata summa suuruse.

(218)

Komisjon täpsustas selles suhtes veel, et ta ei võtnud kasu arvutamisel arvesse kogu laenusummat. Lähtepunktiks võeti laenu tagasimaksmata summa ja seda summat korrigeeriti seejärel mitmel korral allapoole. Esiteks määrati kasu laenu tagasimaksmata summa alusel, millest lahutati uurimisperioodil makstud intress. Teiseks korrigeeriti laenu tagasimaksmata summat, vähendades seda vastavalt laenu eesmärgile. Kui tegemist oli likviidsus-/käibekapitalilaenuga, võeti arvesse kogu summa. Kui laen oli selgelt seotud pikaajalise investeeringuga, arvutati põhisumma amortisatsioon kogu laenuperioodi suhtes ja arvesse võeti üksnes uurimisperioodiga seotud summa. Lõpuks korrigeeriti saadud kasu summat veelgi, et võtta arvesse üksnes neid päevi uurimisperioodi jooksul, mis olid laenuga hõlmatud.

(219)

Kõik need korrigeerimised näitavad, et komisjon ei võtnud kasu arvutamisel arvesse kogu laenusummat. Seega leidis komisjon, et vaekogu aruandes EK–DRAMS juhtumi kohta esitatud põhjendusi ei saa kohaldada käesolevale uurimisele. Kõnealuses juhtumis käsitleti arvutusmetoodikat (34) ning vaekogu arutles peamiselt selle üle, et komisjon oli kogu Hynixi laenusumma toetusena arvestanud, ilma arvesse võtmata sellega seotud kohustusi (35). Kuna käesolevas uurimises ei olnud tegemist sellise juhtumiga, siis lükatakse see väide tagasi.

(220)

Seoses Hiina valitsuse väitega, et Shougang Groupi ja Benxi Groupi rahanduslik olukord vastas BB reitingule, mis peaks olema piisav turul laenude saamiseks, tuletas komisjon meelde, et ta tegi äriühingute eristavad hindamised grupi tasandil ja tootmisettevõtete tasandil. Komisjoni järeldus oli, et BB reitingule vastav rahanduslik olukord oli ainult grupi tasandil, aga mitte tootmistegevusega hõlmatud tootmisettevõtete tasandil. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(221)

Seoses Hiina valitsuse tähelepanekuga, et ka ELi tootjad olid kahjumis, kuid suutsid siiski oma laene refinantseerida, märkis komisjon, et vastupidiselt olukorrale HRVs, toimus ELi tootmisharus laenude refinantseerimine kogu grupi tasandil, mitte tootmisettevõtete tasandil. ELi tootmisharu rahanduslik olukord grupi tasandil ei olnud samasugune kui üksikute tootmisettevõtete olukord. Eelkõige näitasid Arcelor Mittali, Thyssen Kruppi ja Tata Groups konsolideeritud finantsaruanded kõik uurimisperioodil kasumit. Lisaks, nagu kirjeldatud põhjenduses 192 olid ELi ja HRV refinantseerimistehingute tingimused väga erinevad. Seega ei olnud see tähelepanek põhjendatud.

(222)

Kuna Shougang Group tervikuna on olnud kasumis, ei seatud kahtluse alla komisjoni kasutatud arvutusmetoodikat laenutabelis esitatud laenude puhul. Nagu selgitatud põhjenduses 156, hinnati grupi äriühiguid eraldi ning järeldused ja kohandused on tehtud vastavalt konkreetse äriühingu finantsolukorrale. Selline käsitlus leidis kinnitust kontrollkäigu ajal, kui osalised sedastasid, et garantiiandja hindamisel vaadeldakse üksiku äriühingu olukorda, mitte aga olukorda grupi tasandil. Garantiiandjate kohta ei olnud küsimustike vastustes mingit teavet esitatud, välja arvatud äriühingu Qian'an Coal puhul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(223)

Mis puudutab tootmisettevõtte Jingtang finantsolukorda, siis see tootmisettevõte oli pidevas kahjumis oma äritegevuse algusest alates 2010. aastal, välja arvatud aastatel 2014 ja 2015, mil tal õnnestus vaevalt kasumiläveni jõuda, saades kasumit 0 %–0,5 %. Lisaks sellele oli sellel äriühingul kuhjunud kahjumit [13–16] miljardit jüaani. Äriühingu tegevustulemus jäi pidevalt tunduvalt allapoole kavandatud näitajatest, mis olid esitatud tasuvusaruandes, millele tugines Jingtangi ehitusprojekt. Uurimisperioodi vara hindamise aruanne koostati seoses muudatustega Shougang Jingtangi aktsionäride struktuuris. Kõnealuses aruandes hinnati äriühingu netoväärtuseks uurimisperioodil vähem kui kolmandik esialgsete investeeringute summast. Komisjon seetõttu ei muutnudki oma järeldusi tootmisettevõtte Jingtang kohta.

(224)

Seoses sellega, et Shougang Group seadis kahtluse alla komisjoni arvutusmeetodi, selgitab komisjon, et ta märkas, et kõikide Hiina äriühingute finantsaruannetes on tegevuskasum tegelikult kasum pärast makse ja finantskulusid. Seega lisas komisjon finantsnäitajate arvutamisel tegevuskasumile finantskulud, et leida iga äriühingu maksustamiseelne kasum. Seetõttu jääb komisjon oma seisukoha juurde finantsnäitajate arvutamise küsimuses.

(225)

Pärast järelduste avalikustamist nurises Shougang Group selle üle, et komisjon ei ole käsitlenud piisavalt üksikasjalikult gruppi kuuluvat kolme tootmisettevõtet. Komisjon märkis, et ta on esitanud üksikasjalikud andmed oma teisel järelduste avalikustamisel. Komisjon hindas äriühingute Qian'an Coal, Shougang Mining ja Xishan Coking finantsolukorda aastatel 2012–2015. Lisaks kasumlikkusele vaadeldi ka teisi finantsnäitajaid, et teha järeldused nende äriühingute finantsseisundi kohta, nagu on kirjeldatud põhjendustes 226–228.

(226)

Äriühing Qian'an Coal oli saanud väga vähe kasumit (kasumiläve lähedane) enne 2014. aastat, väikest kasumit 2014. aastal (alla 3 %) ning vaatlusperioodil oli ta kahjumis. Äriühingu käive oli pidevas languses ja vähenes ajavahemikul 2012–2015 poole võrra. Lisaks oli äriühingul pidevalt suur finantsvõimendus (võlakordaja üle 60 %) kõnealusel ajavahemikul ning ta ei saavutanud oma tegevusest piisavalt tulu, et uurimisperioodil katta intressikulusid (intressikulude kattekordaja < 1). Umbes üks kolmandik äriühingu lühiajalistest laenudest uurimisperioodil (ja mis moodustavad umbes kolmandiku kogu äriühingu võlasummast) on vaba tagasimaksega laenud.

(227)

Shougang Mining oli pidevas kahjumis aastatel 2012–2015, välja arvatud 2013. aastal, kui ta saavutas väikese kasumi. Äriühingu kogukahjum 2015. aastal oli ligikaudu 2 miljardit jüaani. Äriühingu käive langes pidevalt neljal varasemal aastal ning aasta 2012 ja uurimisperioodi vahel käive kahanes poole võrra. Shougang Miningul oli viie aasta jooksul pidevalt suur finantsvõimendus (võlakordaja üle 80 %) ning mitte ühelgi neist viiest aastast ei saanud äriühing piisavalt kasumit oma intressikulude katmiseks (intressikulude kattekordaja < 1). Ainus äriühingule uurimisperioodil antud laen oli vaba tagasimaksega laen. Komisjon ei muutnud oma järeldusi äriühingute Qian'an Coal ja Shougang Mining kohta.

(228)

Xishan Coking loodi 2009. aasta lõpus ja ta alustas oma tegevust suure kahjumiga (rohkem kui 300 miljonit jüaani) ning uurimisperioodi ajaks oli see veel katmata. Äriühingu käive pidevalt langes neli aastat ning sel ajal oli äriühingul suurenev finantsvõimendus. Mitu äriühingule uurimisperioodil antud laenu olid vaba tagasimaksega. Komisjon nõustus siiski Shougangi väitega, et suur osa Xishan Cokingi laenudest olid tegelikult Jingtangi laenud ja see mõjutas tugevasti Xishan Cokingi finantsnäitajaid. Lisaks sellele oli äriühing pidevalt kasumis aastatel 2012–2015. Seetõttu ei loetud Xishan Cokingi 2015. aasta laenusid toetusteks ning saadud eelis arvutati ümber sama meetodiga nagu grupi tasandi äriühingute puhul, mida on kirjeldatud põhjendustes 209–210.

(229)

Benxi Group oli uurimisperioodil üldiselt raskes finantsolukorras, nagu näitasid kontserni raamatupidamisaruanded. Kontsern teenis 2015. aastal kahjumit, tal oli suur finantsvõimendus ja ta suurendas perioodil 2012–2015 pidevalt oma kohustisi. Lisaks leiti kohapealse kontrolli käigus vaba tagasimaksega laenusid emaettevõtte tasandil.

(230)

Kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamisega seotud äriühingu tasandil näitasid finantsaruanded ja konkreetsete laenudega seotud tõendid, et see äriühing oli jätkuvalt tegutsev, vaatamata mitu aastat järjest saadud kahjumile või väikesele kasumile, pidevalt suurenevale võlakordajale, halvenevatele finantsnäitajatele ja ebakindlatele tulevikuväljavaadetele. Äriühing ei teeninud piisavalt tegevuskasumit, et katta intressimakseid perioodil 2012–2015. Lisaks leidis komisjon valimisse kaasatud laenude hulgast ühe vaba tagasimaksega laenu ning laenude tabelis olid mõned lühiajalised laenud asendatud tähtaja möödumisel uute laenudega samale summale.

(231)

Vaatamata sellele andis Moody'se kohalik Hiina filiaal Benxi Groupile uurimisperioodil AA+ reitingu. Samas rõhutab see filiaal oma üldises avalduses, et väljastab vaid kohalikke reitinguid, mis peegeldavad suhtelist krediidiriski Hiina piirides, samal ajal kui Moody'se ülesanne on tagada juhtimisalane pädevus, tehnoloogiline tugi ja analüütikute koolitus. Seepärast, võttes arvesse põhjendustes 159–161 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust ning kontrolli käigus tuvastatud tõendeid, jättis komisjon Benxi Groupile antud Hiina reitingu arvestamata.

(232)

Eespool kirjeldatud üldist olukorda silmas pidades pidas komisjon vajalikuks leida kontserni tasandil sobiv võrdlusalus. Et võtta arvesse suurenenud riski, mida toonitab vaba tagasimaksega laenude kasutamine, ning arvestades, et nende laenude tingimused ja maksetähtajad olid võrreldavad põhjenduses 162 nimetatud kõrge intressimääraga laenuga, kasutas komisjon selles põhjenduses sätestatud võrdlusalust kõikide kuni kaheaastase maksetähtajaga laenude puhul. Kuna vaba tagasimaksega laenud on tavaliselt lühiajalised, on äärmiselt ebatõenäoline, et mõni vaba tagasimaksega laen oleks antud pikemaks tähtajaks kui kaks aastat, ja valimisse kaasatud äriühingutes kindlaks tehtud laenude konkreetsed andmed toetavad seda järeldust.

(233)

Ülejäänud kontserni tasandi laenude puhul, mille maksetähtaeg on pikem kui kaks aastat, tugines komisjon olemasoleva teabe alusel üldisele võrdlusalusele, mille kohaselt määratakse kõrgeim mitte-investeerimisjärgu võlakirjade investeeringuklass kontserni tasandile, nagu selgitatud põhjendustes 166–168.

(234)

Peale selle tegi komisjon järelduse, et tootmisettevõtte tasandil oli olukord selline, et see äriühing ei oleks saanud uurimisperioodil juurdepääsu lisalaenudele ilma riigi abita. Seetõttu ületas nende äriühingute saadud kasu intressimäära tavapärast juurdehindlust. Lähtudes äriühingu üldisest finantsolukorrast tulenes uurimisperioodil saadud kasu pigem selliste laenude saamisest, mida ei oleks tõenäoliselt ilma riigi abita antud. Sellega seoses märgib komisjon, et Benxi Group on suur riigiosalusega ettevõte, mis märgiti terasetööstuse 12. viisaastakukavas ära kui tšempion.

(235)

Seetõttu otsustas komisjon, nagu 1998. aasta suuniste E osa punkti b alapunktis V kirjeldatud, käsitada nende laenude jääke uurimisperioodil valitsuse poliitika järgimiseks antud toetusena. Kättesaadavale teabele tuginedes tasakaalustas komisjon vaid uurimisperioodil antud laene. Saadud kasu kindlaksmääramisel lähtuti laenu põhiosast, millest arvati maha uurimisperioodi jooksul makstud intress. Laenu põhiosa kohandamisel arvestati maha amortisatsioon lähtuvalt laenu eesmärgist. Kui tegemist oli likviidsus-/käibekapitalilaenuga, võeti arvesse kogu summa. Kui laen oli selgelt seotud pikaajalise investeeringuga, arvutati põhisumma amortisatsioon kogu laenuperioodi suhtes ja arvesse võeti üksnes uurimisperioodiga seotud summa. Lõpuks kohandati saadud kasu summat veelgi, et võtta arvesse üksnes neid päevi uurimisperioodi jooksul, mis olid laenuga hõlmatud.

(236)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid intressivahe üldise metoodika ja võrdlusaluse kohaldamise kohta, hõlmasid ka kontserni Benxi Group. Komisjoni seisukohta seoses nende väidetega on kirjeldatud põhjendustes 175–195 ning see kehtib ka kontserni Benxi Group suhtes.

(237)

Väited ja argumendid, mille Hiina valitsus ja mõned valimisse kaasatud äriühingud esitasid seoses üldise metoodikaga, mille kohaselt käsitleti laene toetustena, hõlmasid ka kontserni Benxi Group. Komisjoni seisukohta seoses nende väidetega on kirjeldatud põhjendustes 216–221 ning see kehtib ka kontserni Benxi Group suhtes.

(238)

Pärast avalikustamist kordas kontsern Benxi Group enamasti Hiina valitsuse väiteid, kuid lisas ka mõned täiendavad konkreetsed märkused.

(239)

Esimese punkti kohta märkis komisjon, et äriühing tunnistas oma vastuses teabe avalikustamise dokumendile, et tal on viimastel aastatel olnud rahalisi raskusi ning ta ei vaidlustanud ühtegi komisjoni järeldust väheneva kasumi ja käibe, suure võlasuhte ning suutmatuse kohta tasuda laenuintresse. Äriühing sai uurimisperioodil märkimisväärse kahjumi. Lisaks tunnistas Benxi Group, et mõnda laenu ei makstud tagasi esialgse tagasimaksekava kohaselt, mis näitab, et äriühingul oli raskusi laenude tagasimaksmisega. Võttes arvesse äriühingu üldist olukorda jäi komisjon oma seisukoha juurde, et tavalistes turutingimustes ei oleks äriühing saanud täiendavaid laene.

(240)

Seoses asjaoluga, et asjaomased äriühingud kuulusid suurde kontserni ja nende laenud olid tagatud emaettevõtja poolt, tunnistas komisjon, et kontserni Benxi Group tootmisettevõtte laenud olid tõepoolest tagatud kontserni kuuluva teise äriühingu poolt. Siiski selgus kontrollkäigu ajal, et kõnealused tagatised olid antud mitme kontserni kuuluva äriühingu poolt, kes olid samasugustes finantsraskustes. Kõik kontserni Benxi Group kuuluvad äriühingud, keda kontrolliti, tootsid uurimisperioodil kahjumit ja äriühing ise kinnitas oma vastustes küsimustikule, et kontsern toodab kahjumit, mis mõjutab mitut sidusettevõtjat, ning puudub väljavaade jõuda lähitulevikus taas kasumisse.

(241)

Seoses äriühingu krediidireitinguga, leidis komisjon, et äriühingu kinnitus raske majandusliku olukorra kohta näitas selgelt, et tema reiting ei peaks olema AA+. Äriühingu esitatud ainus uus tõend selles küsimuses oli väide, et finantsraskused ei pruugi ilmtingimata kajastuda krediidireitingus, sest tegemist on suure raua- ja terasekontserniga, millel on pikk ajalugu ja hea krediidimaine. Komisjon leidis, et seda liiki argument toetab piisavalt komisjoni väidet, et Hiina krediidireitingud ei olnud usaldusväärsed, sest need tuginesid peamiselt äriühingu suurusele ja staatusele, mitte nende tegelikule olukorrale.

(242)

Kolmanda punkti osas ei nõustunud komisjon äriühingu väitega, et kaebus ei hõlmanud laenudega seotud subsiidiume, mida käsitleti sama moodi nagu toetusi. Nimelt käsitleti neid kaebuses seoses sooduslaenude arvutamismeetodiga. Seepärast lükati see väide tagasi.

(243)

Uurimine näitas, et kõik valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said uurimisperioodil sooduslaene. Seda kasu tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(244)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

(245)

Kaebuse esitaja väitis, et on olemas eraldiseisev subsiidiumiprogramm, mis hõlmab Hiina valitsuse rahaliste vahendite võimalikku otsest ülekandmist tegeliku garantii kaudu, millega tagatakse kuumvaltsitud lehtterase sektori selliste äriühingute tegevuse jätkuvus, millel on nende finantsolukorra tõttu raske laene tagasi maksta.

(246)

Komisjon märkis, et WTO lepingus sätestatud tõendamiskünnis kirjutamata meetmete tõestamiseks on eriti kõrge, kui tegemist on nende olemasolu näitavate tõenditega. Eelkõige peab uurimisasutus argumentide ja toetavate tõendite kaudu selgelt kindlaks tegema vähemalt selle, et väidetav kirjutamata „reegel või norm“ laieneb välisriigi valitsusele; selle normi täpse sisu; ja et see on üldiselt ja edasiulatuvalt rakendatav. See kõrge künnis on täidetud vaid siis, kui esitatakse piisavalt tõendeid, mis sisaldavad kõiki nimetatud elemente (36).

(247)

Komisjon kontrollis esmalt, kas väidetav tegelik garantii laieneb Hiina valitsusele. Selles osas tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs kehtib riiklik poliitika riigi tipptegijate (peamiselt riigiosalusega) arendamiseks terasetööstuses väiksemate (peamiselt eraomandis olevate) tehaste asemel.

(248)

See poliitika kehtis juba 2009. aastal, kui riiginõukogu andis välja dokumendi „Blueprint for the Steel Industry Adjustment and Revitalisation“ (Terasetööstuse kohandamise ja taaselustamise kava). Selles dokumendis märgiti, et kõige olulisem on toetada raua- ja terasetööstuse võtmetähtsusega, tugisambaks olevaid ettevõtjaid ja põhikategooriaid, et hoida turgu stabiilsena ja soodustada tööstusharu stabiilset arengut.

(249)

Et seista vastu 2008. aasta kriisile, rõhutati dokumendis ka seda, et tööstusharu ülesehitust tuleb kohandada ja optimeerida, tuginedes „üldkoguse kontrolli, väikeste võimsuste likvideerimise, ettevõtjate ümberkujundamise ja linnapiirkondade terasetööstuste ümberpaigutamise kombinatsioonile“.

(250)

Dokumendi kohaselt on Hiina valitsuse eesmärk moodustada mõned ülisuured ettevõtted, kellel on tugev ja sõltumatu innovatsioonialane suutlikkus ja võime konkureerida rahvusvahelisel turul, ning jõuda olukorrani, kus viis suurimat kohalikku raua- ja teraseettevõtjat annavad üle 45 % riiklikust kogutoodangust. Seepärast võib oodata mitme rahvusvaheliselt tugeva konkurentsivõimega ülisuure raua- ja teraseettevõtte loomist, mille võimsus on üle 50 000 000 tonni, näiteks Baosteel, Ansteel ning Wuhan Iron and Steel. Lisaks moodustatakse eeldatavasti mitu suurt raua- ja teraseettevõtet, mille võimsus on 10 000 000 kuni 30 000 000 tonni. Lisaks nimetatakse dokumendis Shougang Groupi ümberpaigutamise lõpuleviimist ja eesmärki ehitada Caofeidiani kontserni raua- ja terasebaas.

(251)

Selle poliitikadokumendiga nähakse ette ja edendatakse nende võtmetähtsusega, tugisambaks olevate ettevõtjate rahalist toetamist, samuti nähakse ette keskkonnakaitse- ja maakasutuse seadusi ja reegleid ning investeeringute haldamise määrusi järgivate projektide ning ühinemist/ülevõtmist või ümberkorraldamist läbi viivate ettevõtjate toetamist aktsiate emiteerimise, äriühingute võlakirjade, keskmise tähtajaga võlaväärtpaberite, lühiajaliste võlakirjade, pangalaenude ja erakapitali investeerimise kasutamise kaudu.

(252)

Teisest küljest nimetati dokumendis finantseerimispiiranguid ebaseadusliku ülesehituse ja volitamata heakskiiduga projektidele ning vähese võimsusega ettevõtjatele. Täpsemalt sätestati dokumendis, et „vähese võimsusega rajatiste juhusliku laiendamise ja renoveerimise või teise kohta üleviimise korral ei paku finantseerimisasutused mitte mingisugust laenutuge ning riiklik maa- ja ressursiamet ei võta maakasutusega seotud küsimusi menetlemisele“.

(253)

Terasetööstuse 12. viisaastakukavas jätkati sama strateegiat, mis oli esitatud eespool nimetatud dokumendis. 12. viisaastakukavas viidati ka võtmetähtsusega teraseettevõtjatele ning tööstusharu ülesehituse optimeerimist peeti peamiseks eesmärgiks. Selles täpsustati, et suuri projekte toetatakse, samas kui väikeseid projekte tuleb vältida, ning see ühildati vähenevate tootmisvõimsuste kõrvaldamisega.

(254)

Üks 12. viisaastakukava peamisi eesmärke oli ka jõuda tööstusharu klastrite moodustamise teatud tasemele, vähendades tunduvalt teraseettevõtete hulka. Eesmärk oli suurendada kümne tugevaima teraseettevõtte terase tootmise osakaalu 60 %-ni riiklikust kogutoodangust. Selle eesmärgi saavutamiseks soodustati ühinemisi, ümberkorraldusi ja ebatõhusa tegevuse kõrvaldamist. Kava sisaldab ka nimekirja toodetest ja tootmisprotsessidest, mida peetakse ebatõhusateks.

(255)

Kõiki selle uurimise valimisse kaasatud äriühinguid nimetati terasetööstuse 12. viisaastakukavas võtmetähtsusega suuremahulisteks ettevõteteks.

(256)

Lõpuks on terasetööstuse 13. viisaastakukava I peatüki punktis 2 öeldud, et „mõned Hiina teraseettevõtted on head ja mõned ei ole.“ Üks põhieesmärke on taaskord suurendada tööstusharu kontsentratsioonitaset (10 tugevaima ettevõtte puhul) kuni 60 %-ni 2020. aastal (põhjusel, et seda eesmärki terasetööstuse 12. viisaastakukava raames ei saavutatud). See langeb kokku üldise eesmärgiga vähendada tootmisvõimsuse ülejääke ning seda toetab ka selle kava puhul püüdlus toetada ühinemisi ja ümberkorraldusi.

(257)

Terasetööstuse 13. viisaastakukava IV peatükis rõhutatakse zombie-ettevõtete turult eemaldamise vajadust. Zombie-ettevõtteid määratletakse kui ettevõtteid, mis on mitu aastat järjest tegutsenud kahjumiga, millel ei ole piisavalt varasid võlgade vähendamiseks ega tulevikuväljavaateid ning mis suudavad tegutseda vaid pankade antavate laenude ja muude meetodite toel. Tegevuskava kohaselt peaksid ettevõtted, millel ei ole piisavalt varasid võlgade vähendamiseks või mis ei täida oma laenukohustusi, algatama pankrotimenetluse ja ümberkorraldustoimingud.

(258)

Lisaks tehakse punktis 3.4.1.1 käsitletud finantstoetuse ja üleliigse tootmisvõimsuse vähendamisega seotud suunistes vahet „heade“ ettevõtete, st riiklikku tööstuspoliitikat järgivate suurte tööstuskontsernide, ja „halbade“ ettevõtete, st ebatõhusate väikeste tootmisettevõtete, kes ei mahu valitsuse toetatavatesse kategooriatesse, vahel.

(259)

Kuna kõik eespool nimetatud dokumendid (2009. aasta kava, 12. ja 13. viisaastakukava ja vastavad terasetööstuse kavad) on väljastanud riiginõukogu, laienevad neis sisalduvad põhimõtted seega Hiina valitsusele.

(260)

Seejärel analüüsis komisjon väidetava tegeliku garantii täpset sisu. Komisjon ei tuvastanud üleüldist, kõikehõlmavat kirjutamata meedet kõikide Hiina teraseettevõtete päästmiseks. Pigem tehti kõikides eelmises punktis nimetatud dokumentides vahet „heade“ ettevõtete, st riiklikku tööstuspoliitikat järgivate suurte tööstuskontsernide, ja „halbade“ ettevõtete, st ebatõhusate väikeste tootmisettevõtete, kes ei mahu valitsuse toetatavatesse kategooriatesse, vahel. Seetõttu, isegi kui kirjutamata tegelik garantii oleks olemas, rakenduks see vaid riigi tipptegijatele, kes kuuluvad esimesse kategooriasse.

(261)

Komisjon püüdis seejärel kindlaks teha, kas sellist kirjutamata garantiid võidakse üldiselt ja edasiulatuvalt rakendada.

(262)

Valitsuse poliitika mõju kirjeldati hiljuti Hiina Renmini ülikooli riikliku arengu- ja strateegiaakadeemia uurimisaruandes, (37) milles käsitleti zombie-ettevõtteid. Selle aruande kohaselt võib 2013. aasta andmete alusel 51 % Hiina teraseettevõtetest pidada zombie-ettevõteteks. Äriühingute omandivormi aluseks võttes on zombie-ettevõtete osakaal suurim riigi ja ühises omandis olevate ettevõtete seas. Vanust ja suurust aluseks võttes on zombie-ettevõtete osakaal suurim vanade, suurte ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Aruandes analüüsiti ka suure hulga zombie-ettevõtete esinemise põhjuseid teatud sektorites ning leiti, et kohalikud omavalitsusüksused toetavad jätkuvalt pankroti äärel olevaid zombie-ettevõtteid ja säilitavad olemasolevat olukorda subsiidiumide ja laenude abil. Seepärast on rohkem subsiidiume saaval ja riigi omandis oleval ettevõttel suurem tõenäosus muutuda zombie-ettevõtteks.

(263)

Lisaks, kui selline tööstusharu nagu terasetööstus on loetud valitsuse toetuse saajate hulka, hakkavad kohalikud omavalitsusüksused seda sektorit tõhusalt toetama, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse ja rohkemate zombie-ettevõtete kujunemise. Seetõttu püüdis valitsus ettevõtete hulka vähendada, toetades ühinemisi ja ülevõtmisi suurte ettevõtete poolt. Aruandes kinnitatakse, et kohalike omavalitsuste tingimused võimaldasid tööstusele abi andmise käigus päästa vaid teatud hulga suuri ettevõtteid. Lõpuks rõhutatakse aruandes, et laenudega seotud diskrimineerimine finantseerimisasutuste poolt mõjutab samuti zombie-ettevõtete kujunemist. Tõepoolest, pärast 2008. aastat täheldati riigiosalusega ettevõtetes kasumimarginaali vähenemist, samal ajal kui nende võla määr suurenes iga aastaga. Eraomandis olevate äriühingute võla määr aga vähenes, ehkki nende kasumimarginaalid jäid samaks. See näitab, et riigiosalusega äriühingutel oli laenu saada lihtsam kui eraettevõtetel.

(264)

Kokkuvõttes on selle poliitika lõppeesmärk toetada „häid“ ettevõtteid, st võtmetähtsusega või tipptegijatest ettevõtteid, mitmesuguste meetmete kaudu, samal ajal kui „halvad“ ettevõtted kaovad, kuna neile laenu ei anta. Lisaks motiveeritakse tipptegijaid väiksemaid konkurente ühinemiste ja ülevõtmiste kaudu likvideerima valitsuse toetuse abil. Selle poliitika majanduslik kasu võib ulatuda niikaugele, et mõned suured finantsraskustes olevad riigiettevõtted saavad kaudse tegeliku garantii.

(265)

Komisjonil ei õnnestunud siiski tuvastada rohkem täpseid kriteeriume sellise kirjutamata meetme kui eraldiseisva skeemi üldise ja edasiulatuva rakendamise kohta. Selle asemel tegi komisjon järelduse, et olles käsitlenud teatud suurtele riigiosalusega ettevõtetele antud sooduslaene pigem toetuste kui laenudena, ei olnud selle küsimuse edasine uurimine vajalik.

(266)

Pärast järelduste teatavakstegemist seadis kaebuse esitaja selle järelduse kahtluse alla ja väitis, et „ulatuslikuma meetme puhul on tegemist riikliku kavaga terasetootmise subsideerimiseks“, mida rakendatakse „nii kirjalike normide (näiteks õigusaktid ja eeskirjad) kui ka korralduste, haldussuuniste või soovituste kaudu“. Oma seisukoha toetuseks, et tõestamise nõuded on täidetud, viitas kaebuse esitaja muu hulgas WTO apellatsioonikogu otsusele seoses juhtumiga US-Zeroing, mille puhul hõlmasid tõendid palju enamat, kui juhtumite jada või korduvat tegevust (38). Komisjon ei nõustunud selle seisukohaga. Juhtumi US-Zeroing puhul oli tegemist Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi pideva tavaga kohaldada dumpinguvastaste juhtumite puhul teatavat ebaausat arvutusmetoodikat. Tegemist oli väga konkreetse meetmega, mis põhines ühe valitsusasutuse sisemisel eelistusel, kellele föderaalvalitsus on ülesandeks teinud kaubanduse kaitsemeetmetega seotud juhtumite lahendamise. Seda ei saa võrrelda ulatuslikuma meetmega, mis hõlmab ilmselt tuhandete valitsusasutuste tulevast tegevust kohalikul, piirkondlikul või kesktasandil, ühtse kava rakendamisel. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(267)

Nagu punktis 3.2 märgitud, teavitas komisjon Hiina valitsust, et rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjate küsimustikuvastuste puudumise tõttu tuleb komisjonil rauamaagi, koksi ja koksisöe tootjaid puudutava teabe suhtes tehtavate järelduste puhul tugineda parimatele kättesaadavatele faktidele alusmääruse artikli 28 lõike 1 kohaselt. Komisjon uuris, kas valimisse kaasatud äriühingud said kuumvaltsitud lehtterastoodete valmistamiseks toorainet valitsuselt soodushindadega.

(268)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid rauamaaki kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka suurtes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid rauamaagitehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et rauamaagi ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas rauamaaki toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(269)

Kahel valimisse kaasatud äriühingul olid asjaomased ülemerekaevandused. Samas ei leitud uurimise käigus mingeid viiteid riigipoolsele toetusele, mis oleks seotud investeeringutega nendesse kaevandustesse. Igal juhul paistis asjaomastest kaevandustest saadud ostuhind (üleminekuhind) vastavat turutingimustele.

(270)

Kaebuse esitaja väitis ka, et Hiina valitsus kasutas Hiina raua- ja teraseühendust rahvusvahelise ostuhinna läbirääkimiste mõjutamiseks. Komisjoni leidis tõendid, mis viitavad sellisele praktikale minevikus. Kuid seda praktikat ei ole alates 2013. aastast kasutatud ning puudub alus arvata, et valimisse kaasatud kuumvaltsitud lehtterastoodete tootjad sellest praktikast uurimisperioodil kasu said.

(271)

Eeltoodud järeldusi arvestades ei teinud komisjon kindlaks, et valitsus oleks valimisse kaasatud äriühingutele uurimisperioodil rauamaagi ostmiseks subsiidiume väljastanud.

(272)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid koksi kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka väikestes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid tehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et koksi ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas koksi toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(273)

Valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmeid arvestades ei teinud komisjon kindlaks, et valitsus oleks neile uurimisperioodil koksi ostmiseks subsiidiume väljastanud.

(274)

Hiina valitsus selgitas, et üldist söe eksporditurgu reguleeritakse riiklike kaubandusettevõtete reeglitega, millest on WTOd teavitatud (39). Ekspordimahtusid piiravad ekspordikvoodid ning eksportijad peavad taotlema ekspordilitsentsi. Ekspordilitsentsi on saanud vaid viis äriühingut: China National Coal Group Corporation, China Minmetals Corporation, Shanxi Coal Import and Export Group Co. Limited, Shenhua Group Corporation Ltd. ja Aluminum Corporation of China Limited. Kõik need äriühingud on suured riigiosalusega ettevõtted. Lisaks on kehtestatud 3 % eksporditollimaks. Hiina valitsuselt saadud teabe kohaselt moodustavad nii eksport kui ka import kumbki vähem kui 1 % kodumaisest tarbimisest.

(275)

Hiina valitsuse ametiisikud kinnitasid samuti kontrolli käigus, et Hiina valitsus kehtestab koksisöe tootjatele aastase tootmispäevade arvu, mis näitab selgelt, et riigi sekkumine mõjutab kohalikke koksisöe tootjaid. Muud teavet koksisöe turu toimimise kohta Hiina valitsus ei esitanud.

(276)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid koksisütt kohalikelt seotud või mitteseotud ettevõtjatelt ning vedasid seda ka väikestes kogustes sisse. Komisjon tegi kõikide valimisse kaasatud äriühingute üksikuid tehinguid puudutava kontrollitud teabe alusel kindlaks, et koksisöe ostuhinnad olid sarnased, vaatamata sellele, kas koksisüsi toodeti kohapeal või imporditi või toodeti seotud või mitteseotud äriühingutes.

(277)

Olgugi et uurimisega tehti kindlaks, et riik mõjutab teatud määral koksisöe tootmist kohalikul turul, nagu selgus põhjendustes 274 ja 275, ei leidnud komisjon tõendeid, et valimisse kaasatud eksportivad tootjad said seoses koksisöe tarnimisega mingeid subsiidiume või teenisid uurimisperioodil kasu valitsuse sekkumise läbi.

(278)

Pärast avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et komisjon oleks pidanud ka hindama, mil määral mõjutab omamaise rauamaagi, söe ja koksi hind seda hinda, mida eksportivad tootjad on valmis maksma imporditud tooraine eest. Komisjon lükkas selle väite tagasi, sest kasu kindlaksmääramisel ei ole tootja tootmiskulude pikaajaline jätkusuutlikkus oluline. Pigem pidi komisjon hindama, ja hindaski, kas valitsus võimaldas saada rauamaaki, koksi ja kivisütt tegelikust maksumusest väiksema tasu eest. See ei olnud nii, sest tootjad said toorainet turuhinnaga.

(279)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud tootsid elektrienergiat ise või ostsid seda elektrivõrgust. Elektrivõrgust ostetava elektrienergia ostuhinnad vastasid ametlikult kehtestatud hinnatasemetele, mis kehtisid provintsi tasandil suurtele tööstusklientidele. Nagu ka eelnevatel uurimistel (40) leiti, ei andnud see tase asjaomastele suurtele tööstusklientidele erisoodustust. Lisaks ei leidnud komisjon kõnealusel juhul tõendeid selle kohta, et mõni äriühing oleks madalamatest soodusmääradest kasu saanud. Samuti ei leidnud komisjon valimisse kaasatud äriühingute puhul ühtegi elektrienergiaga seotud subsiidiumi.

(280)

Valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmeid arvestades ei teinud komisjon seega kindlaks, et valitsus oleks neile uurimisperioodil elektrienergia ostmiseks subsiidiume väljastanud.

(281)

Enne seda, kui maa omandi- või kasutusõigus patenditakse või antakse äriühingule või eraisikust omanikule, on kogu Hiina RV maa kas riigi või ühisomandis ning koosneb valdadest või haldusüksustest. Kõik linnapiirkondade maatükid kuuluvad riigile ja kõik maapiirkondade maatükid kuuluvad asjaomastele valdadele või haldusüksustele.

(282)

Hiina RV põhiseaduse ja maaseaduse kohaselt on eraisikutel ja äriühingutel õigus osta maakasutusõigus. Tööstusmaa puhul on rendiperiood tavaliselt 50 aastat, mida võib seejärel pikendada veel 50 aastaks.

(283)

Hiina valitsuse väitel võib riik alates 31. augustist 2006 riiginõukogu maakasutuse reguleerimise karmistamise teatise artikli 5 (GF[2006] nr 31) kohaselt anda tööstusmaa omandiõiguse tööstusettevõtetele enampakkumise või sarnase avaliku hankeprotsessi kaudu, seejuures ei tohi lõplik tehinguhind olla madalam väikseimast pakkumishinnast. Hiina valitsuse hinnangul on Hiina RVs vaba maaturg ning hind, mida tööstusettevõte maa omandiõiguse rentimise eest maksab, on kooskõlas turuhinnaga.

(284)

Hiinas reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:

(285)

Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, oksjoni ja noteeringu kaudu andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad linnamaa hindamissüsteemi, mida uuendatakse vaid iga kolme aasta järel, ja valitsuse tööstuspoliitika alusel.

(286)

Varasemate uurimiste käigus tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad ei vasta turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest võistupakkumise või avaliku pakkumise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Nagu eelmises põhjenduses märgitud, määravad ametiasutused hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist. Vähemalt terasesektoris on juurdepääs tööstusmaale seaduse kohaselt lubatud ainult äriühingutele, mis täidavad riigi kehtestatud tööstuspoliitika nõudeid (41).

(287)

Kõnealune uurimine ei näidanud selles osas mingeid märkimisväärseid muutusi. Näiteks leidis komisjon, et ükski valimisse kaasatud eksportiv tootja ei osalenud maakasutusõiguse saamiseks hankemenetluses ega sarnases avaliku pakkumise menetluses, ka mitte hiljuti saadud maakasutusõiguste puhul. Valimisse kaasatud äriühingutele enne 2000. aastat kuulunud maakasutusõigused anti neile tasuta. Viimasel ajal on kohalikud ametiasutused andnud maatükke kokkuleppehindadega.

(288)

Komisjon leidis ka seda, et kohalikud asutused maksid Shougang Groupi äriühingutele raha tagasi, et hüvitada maakasutusõiguse eest makstud hind, näiteks äriühingu enda tehtud tööde eest seoses maal asuva põhitaristuga. Lisaks võisid Shougang Groupi äriühingud tasuda mõnede saadud maakasutusõiguste eest mitu aastat pärast seda, kui maa oli kasutusse võetud.

(289)

Eelnimetatud tõendid on vastuolus Hiina valitsuse väidetega, et Hiina RVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad vastavad turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul.

(290)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et lisaks linnamaa jälgimissüsteemile on olemas ka maahindade ajakohastatav jälgimissüsteem ning sellest teatati komisjonile aegumise läbivaatamise raames, mis käsitles Hiina Rahvavabariigist pärit päikesepaneelide importi. Komisjon tunnistas, et maahindade ajakohastatavat jälgimissüsteemi analüüsiti tõepoolest päikesepaneele käsitlevas aegumise läbivaatamise määruses (42). Selle põhjendustes 421 ja 425 leidis komisjon, et kõnealune hind on kõrgem kui linnamaa jälgimissüsteemi kohaselt kehtestatud hinna alammäär, millest lähtusid kohalikud valitsusasutused. Põhjuseks oli asjaolu, et viimati nimetatud hindu ajakohastatakse üksnes iga kolme aasta järel, samas kui maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemi kohaseid hindu ajakohastatakse kord kvartalis. Samas ei esinenud mingeid märke selle kohta, et maahinnad põhinevad ajakohastatavatel jälgimishindadel. Hiina valitsus kinnitas päikesepaneele käsitleva uurimise käigus, et linnamaa hindade ajakohastatav jälgimissüsteem jälgib maa hinna tasemete kõikumisi teatavates piirkondades (st 105 linnas) HRVs ning selle eesmärk on hinnata maahindade kujunemist. Samas põhinesid pakkumiste ja oksjonite alghinnad maa hindamise süsteemi kehtestatud võrdlusalustel. Lisaks said käesoleval juhul valimisse kaasatud äriühingud oma maad tasuta või eraldati see neile. Seega asjaolu, et nimetatud süsteem on olemas, ei ole oluline, kuna seda ei kohaldata valimisse kuuluvate äriühingute suhtes.

(291)

Hiina valitsus väitis ka, et asjaolu, et maa oli eraldatud kokkuleppehinnaga, ei osuta õiglase konkurentsi puudumisele ega sellele, et äriühingute makstud hind on tavapärasest turuhinnast tunduvalt madalam. Paraku ei esitanud ei Hiina valitsus ega ükski valimisse kaasatud äriühing ühtegi uut tõendit selle kohta, et eraldatud maa eest makstud hind põhines turuhinnal.

(292)

Lisaks väitis Hiina valitsus, et selleks, et teha kindlaks, kas hinnad on moonutatud riigi sekkumise tulemusel, toetus komisjon varasema uurimise tulemustele, mitte ei lähtunud konkreetsetest juhtumiga seotud asjaoludest. Komisjon märgib, et ta võttis arvesse konkreetseid juhtumiga seotud asjaolusid, mida on kirjeldatud põhjendustes 287–288, ning mis toetasid komisjoni järeldust, et varasema uurimise tulemused on veel kehtivad.

(293)

Benxi Group väitis ka, et komisjon peaks nõustuma mandri-Hiinas makstud maa hinnaga, sest äriühing leidis, et maksis mõistliku hinna, mis vastas maa tegelikule väärtusele. Samas ei esitanud äriühing mingeid uusi tõendeid, mis muudaksid komisjoni hinnangut. Seepärast lükati see väide tagasi.

(294)

Hiina valitsus väitis, et tagasimaksed, mis on seotud äriühingu poolt põhitaristu arendamiseks tehtud töödega, ei kujuta endast subsiidiume, sest taristu arendamine on enamasti kohaliku omavalitsuse ülesanne. Alusmääruse artikli 3 lõik 1 punkti iii kohaselt jääb subsiidiumi mõiste alt välja ainult üldtaristu. Taristuteenused, mis on mõeldud kasutamiseks ainult äriühingule ja tema klientidele, näiteks erateede ehitus või muud teenused, aukude täitmine, muud tööd, mille eesmärk on valmistada krunt ette tehase ehitamiseks, ei kuulu üldtaristuteenuste alla, mida riik peab tagama. Pigem on tegemist äriühingu taristuga, mis on vajalik vaid seetõttu, et äriühing asub teataval maa-alal. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(295)

Maa pakkumine ja omandamine Hiina RVs on läbipaistmatu ning hinnad määratakse ametiasutuste äranägemisel.

(296)

Järelikult tuleks Hiina valitsuse poolt maakasutusõiguste andmist käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses kaupade tarnimise vormis, millest saavad kasu toetust saavad äriühingud. Nagu põhjendustes 285–289 selgitatud, puudub Hiina RVs toimiv maamüügiturg ja välise võrdlusaluse kasutamine (vt põhjendused 300–311) näitab, et hind, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maakasutusõiguse eest maksid, oli turuhinnast tunduvalt madalam.

(297)

Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on antud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, märgib komisjon, et kohalike ametiasutuste kehtestatud hind peab arvesse võtma valitsuse tööstuspoliitikat, nagu märgitud põhjenduses 285. Selle tööstuspoliitika kohaselt peetakse terasesektorit Hiina tööstuse tugisambaks ning seda loetakse soodustatud tootmisharude hulka. Lisaks näeb riiginõukogu otsus nr 40 ette, et riiklikud ametiasutused tagavad maa andmise soodustatud tootmisharudele. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Selles järeldub, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude, käesoleval juhul terasesektori äriühingutele, ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(298)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjoni konkreetne järeldus on vaieldav, sest kui Hiinas puudub toimiv maamüügiturg, siis on kõigil Hiina äriühingutel sama maa-ala maakasutusõiguse ostmisel ühesugune stardipositsioon ja lähtesumma. Lisaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni hinnang konkreetsuse kohta ei olnud piisavalt põhjendatud, sest selles viidati üksnes terasetootmisele kui soodustatud tootmisharule.

(299)

Komisjon leidis, et mittetoimiva turu olemasolu Hiinas, ei takista ilmtingimata konkreetsete järelduste tegemist selle turu kohta. Asjaolu, et valimisse kuuluvad äriühingud said maakasutusõiguse tasuta, näitab, et nad said sooduskohtlemise osaliseks. Seevastu asjaolu, et mõnele äriühingule osutatakse täiendavat sooduskohtlemist, tuleb vaadelda turu toimimisest eraldi. Kogutud tõendid kinnitasid ka seda, et valimisse kaasatud äriühingute „julgustamist“, millele õiguslikus aluses osutatakse, rakendati ka tegelikult. Seega jäi komisjon oma järelduse juurde, et see subsiidium on konkreetne ning järelikult tuleb seda subsiidiumi käsitada tasakaalustatavana.

(300)

Nii nagu eelnevate uurimiste puhul (43) ja kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii, kasutati välise võrdlusalusena Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumi („Hiina Taipei“ või „Taiwan“) maahindasid (44). Toetuse saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt maakasutusõiguse eest makstud summa (st lepingus sätestatud tegelikult makstud hind või, kui see on asjakohane, lepingus sätestatud hind, millest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse tehtud tagasimakse/toetuste summa) ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Hiina Taipei võrdlushinna alusel.

(301)

Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

(302)

Järgides eelnevates uurimistes kohaldatud metoodikat, kasutas komisjon arvutuste tegemisel Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt inflatsioonile ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Tööstusmaa hinda käsitlev teave saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstusosakonna veebisaidilt. Taiwani inflatsiooni ja SKP kasvu arvutustes võeti aluseks inflatsioonimäär ja SKP kasv elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites) Taiwanil (IMFi 2015. aasta andmed).

(303)

Pärast avalikustamist väitis Hiina valitsus, et komisjon oleks pidanud väidetava subsiidiumi arvutamisel kasutama välise võrdlusaluse asemel siseriiklikku võrdlusalust, seda kahel järgmisel põhjusel: esiteks, kui väidetav subsiidium on konkreetne terasetööstusele suunatud subsiidium, siis oleks tulnud kasutada muude sektorite äriühingute maakasutusõiguse hindu. Teise võimalusena oleks võinud kasutada maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemi kohaseid hindu. Esimest väidet on eespool juba käsitletud: asjaolu, et mõnele äriühingule osutatakse täiendavat sooduskohtlemist, tuleb käsitleda eraldi turu kui terviku toimimisest ja komisjon on kindlaks teinud, et kõnealune turg ei toimi tervikuna. Seoses maahindade ajakohastatava jälgimissüsteemiga märkis komisjon, et süsteemi eesmärk on jälgida maa hinna muutumist teatavates piirkondades. Sellisena kajastab süsteem ainult Hiinas maakasutusõiguse eest makstud hinda mis, nagu eespool öeldud, ei ole turuhind.

(304)

Benxi Group vaidlustas ka Hiina Taipei maahindade kasutamise võrdlusalusena järgmistel põhjustel: Benxi asub Liaoningi provintsi vähearenenud piirkonnas, kus rahvastiku tihedus, maakasutus ja SKP on palju väiksem kui Hiina Taipeis. Lisaks on korporatsioonil Benxi Group pikk maakasutuse ajalugu ja ta on investeerinud maastiku kujundamisse ja -ehitusse pikaajalise kasutamiseesmärgiga. Seetõttu on hinnad märkimisväärselt erinevad. Lõpuks väitis äriühing, et maa omandiõiguse hind ei ole võrreldav maakasutusõiguse hinnaga.

(305)

Esiteks ei nõustunud komisjon äriühingu hinnanguga Liaoningi provintsi kohta. Avalikult kättesaadava teabe (45) kohaselt oli Liaoning üks esimesi Hiina provintse, kus industrialiseerimist alustati. Liaoningi provints on Hiina kirdeosa suurim majanduskeskus. SKP nominaalväärtuse poolest oli provints 2011. aastal Hiinas 7. kohal (31 provintsi arvestuses). Kuigi provintsi SKP on Taiwani omast väiksem, oli Liaoningis 2008. aastal suurim SKP kasv G8x8 (kaheksa suurima SKP kasvuga riigi kaheksa suurima SKP kasvuga provintsi või osariiki) provintside seas. 2009. aastal kasvas Liaoningi SKP 13,1 protsenti ning ta säilitas kõige suurema majanduskasvuga provintsi tiitli. Hiljem on majanduskasv aeglustunud, kuid 2015. aastal kasvas see ikka veel 3 %. Riiklikul tasandil on Liaoning oluline toormalmi, terase ja metallilõikepinkide tootja. Kõigis kolmes valdkonnas on provints riigi esimese kolme seas. Liaoning on ka üks Hiina olulisemaid toorainetootmise asukohti.

(306)

Teiseks, asjaolu, et maa kasutamise õigus omandati kaugemas minevikus pikaajaliseks kasutamiseks, on komisjoni poolt hüvitise summa arvutamisel juba arvesse võetud, sest võrdlusalust korrigeeriti, et võtta arvesse aja jooksul toimunud muutusi (inflatsioon ja SKP muutumine).

(307)

Kolmandaks, mis puudutab maaomandi ning maakasutusõiguse hinna erinevust, tuleb märkida, et Hiina äriühingud ei arvesta maakasutusõigust rendina, vaid immateriaalse varana, st maakasutusõigust käsitatakse samamoodi nagu muude riikide äriühingud käsitavad maa ostu. Tundub, et äriühingud ise ei erista maaomandi ja maakasutuse õigust. Benxi Groupi väide maakasutusõiguse kohta lükati seetõttu tagasi.

(308)

Pärast avalikustamist väitis Shougang Group, et maa-ala, mida kasutab üks tema tootmisettevõtja, on juurde võetud mere arvelt. Ettevõtja on ajutiselt vabastatud maakasutusmaksu tasumisest, kuna maa-ala peetakse väheväärtuslikuks. Seega peaks selle maa-ala puhul kasutama madalamat võrdlusmäära. Komisjon tunnistas, et mere arvelt juurde võetud maa on esimestel aastatel vabastatud maakasutusmaksu tasumisest. Maakasutusmaksu käsitlevates õigusaktides ei ole osutatud, et erandi tegemine oleks kuidagi seotud sellise maa väärtusega. Lisaks on komisjon juba kiitnud heaks kõik maakasutuse hinnaga seotud kohandused, mida eksportiv tootja taotles, et võtta arvesse prügila tegevusega seotud kulusid. Lõpuks asub kõnealune maa-ala rannikul Pekingi lähedal, mis tagab lihtsa juurdepääsu imporditud toorainele ja head võimalused valmistoodete transportimiseks. Seetõttu lükati kõnealune väide samuti tagasi.

(309)

Shougang Group esitas samuti täiendavaid väiteid, mis käsitlesid teatavaid maa kasutamisõigusega seotud kulusid, mis äriühingu Shougang Qian'an puhul kõrvale jäeti, ja äriühingu Shougang Mining teatavate kruntide ekslikku liigitamist. Komisjon nõustus väidetega ja kohandas nende kahe äriühingu puhul kasu summa arvutamist.

(310)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma jaotatud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega tööstusmaa puhul, st 50 aastat. See summa on seejärel jagatud asjaomaste äriühingute kogu müügikäibele uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(311)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

(312)

Kavaga „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“ antakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele õigus kahel esimesel aastal mitte maksta ettevõtte tulumaksu ja järgmisel kolmel aastal maksta ainult 12,5 % tavapärase 25 % asemel.

(313)

Kõnealuse kava õiguslikud alused on Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse (edaspidi „välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete maksuseadus“) artikkel 8 ja Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 72.

(314)

Hiina valitsus väitis, et kõnealune kava lõpetati ettevõtte tulumaksu 2008. aasta seaduse artikli 57 alusel ja üleminekuaeg kestis 2012. aasta lõpuni.

(315)

Kõnealuse kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest“ kaudu said äriühingud kasu 2012. majandusaastal, misjärel kava Hiina valitsuse väitel lõpetati. Uurimise tulemused kinnitasid, et Jiangsu Shagang Groupil oli õigus kõnealust maksukava kasutada, kuid äriühing ei saanud pärast 2012. aastat kavast kasu. Komisjon tegi ka kindlaks, et Hiina valitsus oli selle maksusoodustuskava tõepoolest lõpetanud.

(316)

Valimisse kaasatud äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul kõnealusest kavast rahalist toetust.

(317)

See programm võimaldab äriühingutel lahutada maksustatavast tulust ressursimahuka tootmisega teenitud tulu. Kui äriühingu tootmisprotsess vastab dokumendis „Catalogue of Enterprise Income Tax Preference for Synergistic Utilisation“ kehtestatud standarditele, võetakse asjaomase äriühingu maksustatava tulu arvutamisel maha 10 % tulust.

(318)

Kõnealuse programmi õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 33 ning Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad; samuti järgmised teatised:

(319)

Kõnealune maksuvähendus rakendub vaid juhul, kui äriühing kasutab sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis loetletud ressursse. Lisaks peab asjaomase toormaterjali töötlemise tulemusena saadud lõpptoode olema valmistatud kooskõlas asjakohaste riiklike või tööstusharu standarditega, mida on kirjeldatud nimetatud kataloogis.

(320)

Leiti, et üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, Hesteel Group, kasutab seda subsiidiumi. See äriühing oli esitanud asjakohase taotluse ja saanud ametliku teate, et ta täitis kava tingimusi ja neil on õigus täita oma ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni vastavalt.

(321)

Komisjon peab kõnealust maksusoodustust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(322)

Subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest see hõlmab vaid teatud toorainekategooriaid ja lõpptooteid kindlaksmääratud konkreetsetes ärivaldkondades, mille ammendav loetelu on esitatud sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis.

(323)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (st teatava tooraine kasutamine tootmises). Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavat liiki tooraine kasutamisel ja toodete valmistamisel konkreetsetes ettevõtluskategooriates, mis on sünergilise lähenemisviisi kasutamisest tulenevate ettevõtte tulumaksu eeliste kataloogis ammendavalt määratletud kui terasetööstuse ettevõtjad. Näited hõlmavad selliseid tooraineid nagu konverteri, elektriahju ja sulatusahju räbu, mida kasutatakse raua ja rauasulamite tootmisel; kõrgahjugaas, mida kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks; koksiahjugaas, mida kasutatakse raudsulfaadi tootmiseks.

(324)

Komisjon pidas seega kõnealust subsiidiumi tasakaalustatavaks.

(325)

Komisjon arvutas tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

(326)

Selle konkreetse kava jaoks kehtestatud subsiidiumisumma oli Hesteel Groupi puhul 0,06 %.

(327)

Maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega annab äriühingutele õiguse saada teadus- ja arendustegevuse eest maksusoodustusi teatud kõrgtehnoloogilistes riigi poolt määratud soodustatud valdkondades, kui täidetakse konkreetseid teadus- ja arendustegevuse kulude lävendeid.

(328)

Täpsemalt on teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja oskuste arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 50 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 150 % immateriaalse vara kuludest.

(329)

Kõnealuse programmi õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning Hiina RV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad; samuti järgmised teatised:

(330)

Hiina valitsuse ruumidesse tehtud kontrollkäigu ajal tehti kindlaks, et „uus tehnoloogia, uued tooted ja uued oskused“, mis saavad maksusoodustusest kasu, on osa riigi toetatavatest kõrgtehnoloogilistest valdkondadest ning jooksvatest prioriteetidest riigi toetatavates kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu on loetletud suunistes kõrgtehnoloogilise industrialiseerimise esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta.

(331)

Selles kavas osalevad äriühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni ja selle asjaomased lisad. Kasu tegelik summa kajastub maksudeklaratsioonis.

(332)

Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusakt ise lubab seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kellel on kulutusi teadus- ja arendustegevusele riigi määratud teatud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks terasesektoris.

(333)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (teadus- ja arendustegevusega seotud kulud). Lisaks ei tasakaalustatud seda subsiidiumi Kanada subsiidiumivastase uurimise raames teatavate Hiinast pärit seinamoodulite kohta, sest leiti, et konkreetne seotus on vähene. Komisjon märkis, et kava tasakaalustati juba kaetud kvaliteetpaberi juhtumi (46) puhul. Subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavatele ettevõtjatele ja tööstusharudele, mis on liigitatud esmatähtsateks, näiteks terasetööstusele.

(334)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma pärast täiendava 50 % mahaarvamist teadus- ja arendustegevuse tegelikest kuludest.

(335)

Subsiidiumi sai vaid üks äriühing – Hesteel Group – ja subsiidiumi määraks kehtestati 0,28 %.

(336)

Organisatsioon või eraisik, kes kasutab maad linnades, maakonna ja haldusüksuste linnades ning tööstus- ja kaevanduspiirkondades, peab tavaliselt maksma linnamaa kasutamise maksu. Maa kasutamise maksu kogub selle maa kasutamiskoha kohalik maksuasutus. Samas teatud kategooria maad, näiteks merelt võetud maismaa, valitsusasutuste, kodanike ühenduste ja sõjaväeüksuste käsutuses olev maa, rahandusministeeriumi vahenditest rahastatavate asutuste maa, usutemplite all olev maa, avalikud pargid ning ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, tänavad, maanteed, avalikud väljakud, haljasalad ja muud linnas asuvad avalikud maad, on maa kasutamise maksust vabastatud.

(337)

Selle programmi õiguslik alus on:

(338)

Kaks äriühingut – Hesteel Group ja Shougang Group – said kasu maksuvähendusest või -erandist kohaliku maakasutusbüroo kehtestatud maa kasutamise maksu tasumisel, ehkki nad ei täitnud ühegi erandikategooria nõudeid, nagu on sätestatud eespool nimetatud riiklikes õigusaktides.

(339)

Komisjon peab kõnealust maksuvabastust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest äriühingud said just neile mõeldud maksusoodustust, mis ei olnud kättesaadav teistele äriühingutele põhjenduses 336 nimetatud üldises õigusraamistikus.

(340)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel. Komisjon tunnistas, et on olemas objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtjad, kes on maakasutusmaksust vabastatud. Kuna äriühingud said kõnealust subsiidiumi vaatamata sellele, et nad ei vastanud ühelegi objektiivsele kriteeriumile, oli de facto tegemist konkreetselt nendele ettevõtjatele suunatud subsiidiumiga.

(341)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud uurimisperioodil tegelikult tasutud maksusumma.

(342)

Hesteel ja Shougang Group said selle kava alusel maksuvabastusest kasu. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,66 %. Hesteeli puhul oli summa väheoluline ega mõjutanud kontserni üldist subsiidiumimäära.

(343)

Komisjon tegi järelduse, et uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis iv nimetatud otsese maksuvabastuskava alusel.

(344)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide maksukavade jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

(345)

Selle kava alusel vabastatakse käibemaksu tasumisest ja vähendatakse imporditolli imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamisel. Vabastuse saamiseks ei tohi seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi, mille Hiina asutused või riiklik arengu- ja reformikomisjon väljastab kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

(346)

Selle kava õiguslikud alused on:

(347)

Seadmed, mis on imporditud, et arendada oma- või välismaiseid investeerimisprojekte kooskõlas välisinvesteeringute või omamaiste investeeringute projektide soodustamise poliitikaga, võidakse vabastada käibemaksu ja/või imporditollimaksu tasumise kohustusest, välja arvatud juhul, kui seadmete kategooria on loetletud tollimaksuvabastuseta kaupade kataloogis. Kõnealusest kavast kasu saamiseks peab äriühing projekti eest vastutavalt kohalikult asutuselt saama kinnituskirja, mis tuleb esitada kohalikule tolliasutusele.

(348)

Hiina valitsus väitis, et alates 1. jaanuarist 2009 kehtib vabastus ainult imporditollimaksu suhtes ja omatarbeks imporditud seadmete pealt võetakse käibemaksu.

(349)

Samas tuvastati, et uurimisperioodil oli Shougang Group vabastatud nii käibemaksu kui ka imporditollimaksu tasumise kohustusest. Nende hulgas olid erandid varasematel aastatel imporditud seadmetele, mille kasu oli seadmete kasutusaja jooksul amortiseerunud ja seega osaliselt uurimisperioodi jäänud. Ehkki komisjon ei leidnud mingeid tõendeid, et seda erandit kasutati uurimisperioodi ajal, tegi komisjon toimikus esitatud tõendite põhjal kindlaks, et Shougang Group sai selle kava alusel siiski kasu.

(350)

Selle kavaga subsideeritakse Hiina valitsuse saamatajäänud tulu vormis artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised rahastamiskõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Sellest toetust saavatele äriühingutele tekib kasu ka alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(351)

Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne. Õigusaktid, mille kohaselt abi andev asutus piirab selle kättesaadavust ettevõtjatele, kes investeerivad konkreetsete ärikategooriate alusel, mis on seaduses ammendavalt määratletud ja kuuluvad kas soodustatavasse kategooriasse või piiratud B-kategooriasse vastavalt välisinvesteeringuid ja tehnosiiret käsitlevate juhiste kataloogile või vastavad peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiate, mille arengut riik toetab, kataloogile. Lisaks puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise õiguse piiramiseks ja Hiina valitsus ei esitanud veenvaid tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et toetuse saamise õigus on automaatne vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b.

(352)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu, ning subsiidium määrati objektiivsete kriteeriumide alusel (nt tootmises kasutavate seadmete importimine). Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatavate tootmises kasutavate seadmete importimisel. Nende toodete ammendav loetelu on seaduse kohaselt esitatud riikliku arengu- ja reformikomisjoni kataloogis riigi poolt soodustatud toodete kohta ning tegemist on terasetööstuses kasutatavate toodetega. Samuti tuleb märkida, et kõnealust subsiidiumi juba tasakaalustati Hiinast pärit kaetud kvaliteetpaberit käsitleva subsiidiumivastase uurimise ja Hiinast pärit päikesepaneele käsitleva subsiidiumivastase uurimise (47) raames. See, et abikõlblikkus on piiratud üksnes konkreetsete ettevõtluskategooriatega, kinnitab, et kava ei ole üldiselt majandussektoritele laiemalt kättesaadav ning seega on selle kava alusel antavad toetused konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses.

(353)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale.

(354)

Shougang Group sai selle kava alusel maksuvähendustest kasu. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,11 %.

(355)

Shougang Groupil paluti keskkondlikel põhjustel viia kogu oma terasetehas Pekingist Caofeidiani rannikupiirkonda. Projekt kiideti heaks 2004. aastal, ehitus algas 2006. aastal ja tootmine algas uues kohas 2009. aasta lõpus.

(356)

Rahandusministeeriumi ja riikliku maksuameti 29. detsembri 2007. aasta teatis Shougang Groupi ümberpaigutamisega seotud maksuprobleemide kohta (nr 174 [2007]).

(357)

Eespool nimetatud teatise kohaselt tagastatakse hindamise järel kõik käibe- ja tulumaksud, mida Shougang Groupi 18 ettevõtet aastatel 2006–2009 tasusid.

(358)

Teatises sedastatakse, et eelnevalt mainitud makse kasutatakse konkreetselt selleks, et leida lahendus Shougang Groupi investeeringule Jingtangi raua- ja teraseprojektile. Lisaks viidatakse teatises kuludele, mis ettevõttele on ettevõtte ümberpaigutamisest tingitud töötajate ümberasustamisega tekkinud.

(359)

Äriühingu kontrollimise ajal ei leidnud siiski tõendamist seos tööjõukulude ja/või ümberpaigutumise vahel perioodil 2006–2009. Lisaks puudub teatises mainitud 18 kontserni ettevõttel seos Jingtangi raua- ja teraseprojektiga.

(360)

Komisjon pidas kõnealust maksuvabastust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna maksuvabastust võimaldati üksnes Shougang Groupile. Kontrollkäigu ajal kinnitas Hiina valitsus, et tegemist oli konkreetse ja eraldiseisva juhtumiga, mis ei ole osa laiemast maksukavast äriühingutele, mis valitsuse poliitiliste otsuste tõttu ümber paigutatakse.

(361)

Subsiidiumi saajate saadud kasuks peetakse imporditud seadmete käibemaksu ja tollimaksu vabastuse summat. Kuigi erand on seotud uurimisperioodile eelneva ajavahemikuga, tuleks see osa kasust viia uurimisperioodi alla, kuna rahaline toetus puudutas suurt investeerimisprojekti. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt äriühingu põhivara keskmisele elueale.

(362)

Selle kava alusel sai maksuvabastusest kasu ainult Shougang Group. Selle konkreetse kavaga seotud subsiidiumisumma oli Shougang Groupi puhul 0,90 %.

(363)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis v nimetatud kaudse maksuvabastuskava alusel.

(364)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kaudsete maksuvabastuste ja imporditollimaksude vähenduskavade kohaste subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil Shougang Groupi puhul 1,01 %.

(365)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud said kasu erinevatest keskkonnakaitseliste ja heitkoguste vähendamise toetustest, näiteks keskkonnakaitse ja ressursisäästmise soodustamine, sünergilise ressursikasutuse edendamine, energiasäästule suunatud moderniseerimisprojektide toetusfond, energiajuhtimise demonstratsioonkeskuste edendamine, toetused seoses õhusaaste vähendamise projektidega, toetused suitsugaaside paagutamise desulfurisatsiooni projektide alusel, ringmajanduse projektide stiimulid.

(366)

Selle kava õiguslikud alused on:

(367)

Energiasäästmise ja looduskaitsekava näeb ette subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(368)

Samuti leidis komisjon, et see subsiidiumide kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, kuna sellele on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate või oluliste toodete tootmise valdkondades. Konkreetselt puudutab riiginõukogu 2010. aasta arvamus ainult terasetööstust. Lisaks mainitakse MIIT 2015. aasta dokumendis konkreetselt terasetööstust kui majandusharu, millesse tuleb suunata konkreetsed energiasäästmisega seotud stiimulid.

(369)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu. Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele subsiidiumile vaid teatava kategooria äriühingutele, kes on seaduses ammendavalt kindlaksmääratud. Eelmises põhjenduses on esitatud konkreetsed näited seadusandlusega seotud dokumentidest, mida kohaldatakse üksnes või konkreetselt terasetööstuse suhtes (muud dokumentides nimetatud sektorid olid värviliste metallide, ehitusmaterjali-, keemia- ja tekstiilitööstus). Asjaolu, et dokumentides olid nimetatud teatavad muud tootmisharud, ei ole vastuolus komisjoni järeldustega subsiidiumi seotuse kohta konkreetse tootmisharuga.

(370)

Toetust arvutati uurimisperioodil saadud või sellele perioodile eraldatud summana, kusjuures toetuse summa amortiseeriti sellega seotud põhivara kasuliku eluea jooksul. Komisjon kaalus, kas subsiidiumi summa arvutamisel tuleks kohaldada täiendavat iga-aastast äriühingu intressimäära vastavalt komisjoni 1998. aasta suuniste (subsiidiumisumma arvutamise kohta) (48) F jao punktile a. Selle käsitlusviisi puhul oleks siiski pidanud arvestama erinevaid keerukaid hüpoteetilisi tegureid, mille kohta täpsed andmed puudusid. Seetõttu pidas komisjon kohasemaks eraldada summad uurimisperioodile, lähtudes kooskõlas varasematel juhtumitel kasutatud arvutusmetoodikaga seotud põhivara amortisatsioonimääradest (49).

(371)

Nagu märgitud eespool punktis 3.2.2, tugineti parimatele kättesaadavatele faktidele, et määrata kindlaks kontserni Jiangsu Shagang Group toetuseks ettenähtud subsiidiumi summa. Komisjon võttis iga toetusliigi puhul parimate kättesaadavate faktidena arvesse suurimat subsiidiumi summat. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli energiasäästmise ja looduskaitsekava kohaste subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

(372)

Valimisse kaasatud äriühingud said selle kava alusel kasu erinevatest toetustest seoses teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogilise moderniseerimise ja innovatsiooniga, nagu nt T&A-projektide edendamine teaduse ja tehnoloogia toetuskavade raames, 863 kava projektid, majandusharu võtmekohanduste edendamine, elavdamine ja tehnoloogiline renoveerimine, T&A tulemuste kaubandusliku rakendamise toetused, kvaliteediparenduse edendamine.

(373)

Selle kava õiguslikud alused on:

(374)

Selle kava kohaste toetustega nähakse ette subsiidiumid alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustena.

(375)

Samuti leidis komisjon, et need subsiidiumid on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, kuna neile on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas. Terasesektor on toetuskõlblike sektorite seas loetletud.

(376)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina valitsus väite subsiidiumi konkreetse seotuse kohta, sest sellest said kasu mitu tööstusharu. Komisjon leidis, et see subsiidium on konkreetne, kuna õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, tagatakse juurdepääs sellele kavale üksnes (vt õiguslikus aluses osutatud elavdamiskava) või konkreetselt (näiteks tehnika ja teaduse arengu keskpikk ja pikaajaline programm ja kava 863) terasetööstusele. Asjaolu, et dokumentides olid nimetatud muud tootmisharud, ei ole vastuolus komisjoni järeldustega subsiidiumi seotuse kohta konkreetse tootmisharuga.

(377)

Kasu arvutati vastavalt eespool põhjenduses 370 kirjeldatud metoodikale.

(378)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli seda tüüpi subsiidiumide jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

(379)

Kaebuses esitati tõendid, mis näitasid, et Hiina RV terasetööstus võib saada erinevaid ühekordseid või korduvaid toetusi eri tasandi valitsusasutustelt, nt kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud asutused.

(380)

Uurimises leiti, et kõik valimisse kaasatud äriühingute kontserni said ühekordseid või korduvaid toetusi eri tasandi valitsusasutustelt, mille tulemusena saadi toetusi uurimisperioodi ajal. Valimisse kaasatud äriühingud olid osadest toetustest oma vastustes küsimustikule juba teatanud, samal ajal kui muud toetused ilmnesid kohapealse kontrollimise käigus. Hiina valitsuse küsimustikuvastuses ei olnud ükski neist aga välja toodud.

(381)

Äriühingutele andsid kõnealuseid toetusi riigi, provintsi, linna, maakonna või piirkonna valitsusasutused ja kõik need olid valimisse kaasatud äriühingute suhtes või asukoha või tööstuse liigi poolest konkreetsed. Üksikasju konkreetse seaduse kohta, mille alusel neid toetusi jagati – kui neil üldse õiguslikku alust oli –, ei avalikustatud. Komisjonile esitati siiski mõnel puhul koopia valitsusasutuse väljastatud dokumendist, mis kaasnes toetuse andmisega (sellele viidati kui teatisele).

(382)

Arvestades suurt hulka kaebuses sisalduvaid ja/või valimisse kaasatud äriühingute raamatupidamisest avastatud mitmesuguseid toetusi, esitatakse käesolevas määruses üksnes kokkuvõte peamistest järeldustest. Tõendeid arvukate toetuste olemasolu ja asjaolu kohta, et neid on antud Hiina valitsuse eri tasanditel, esitas esialgu neli valimisse kaasatud äriühingut.

(383)

Näiteks olid sellisteks toetusteks patendifondid, teadus- ja tehnoloogiafondid ja -auhinnad, ettevõtluse arendamise fondid, põhiinfrastruktuuri toetused, toetusfondid rajooni või provintsi tasandil, rauamaagi importimise fondid, äriühingute ümberpaigutamise fondid, välismaise uusima tehnoloogia kasutuselevõtu erifond, intressisoodustused imporditud seadmetele.

(384)

Nende toetuste puhul on tegemist subsiidiumidega alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, st Hiina valitsuse vahendite otsese ülekandmise vormis vaatlusaluse toote tootjatele antavate toetustega.

(385)

Need toetused on konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses, sest need näivad olevat kättesaadavad ainult teatavatele äriühingutele või konkreetsetele projektidele konkreetsetes piirkondades ja/või terasesektoris. Kõnealused toetused ei vasta alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud mittekonkreetsuse tingimustele, sest rahastamiskõlblikkuse tingimused ja ettevõtete valimise tegelikud kriteeriumid ei ole läbipaistvad, objektiivsed ega kehti automaatselt.

(386)

Äriühingud esitasid kõikidel juhtudel teavet selle kohta, kui suur on toetus ja kellelt see saadi. Asjaomased äriühingud paigutasid selle sissetuleku oma raamatupidamisarvestuses subsiidiumitulu rubriiki ja lasksid nendele aruannetele teha sõltumatu auditi. Seda on peetud otseseks tõendiks subsiidiumi kohta, mille kaudu saadi tasakaalustatavat kasu.

(387)

Seetõttu otsustas komisjon, et kohapealse kontrolli käigus saadud kontrollitud tulemused viitasid põhjendatud subsiidiumide tasemele. Kuna toetustel olid ühised tunnused, kuna neid annavad riigiasutused ja need ei ole osa laiemast subsiidiumide kavast, vaid tegu on üksikute toetustega, siis hindas komisjon neid kogumis.

(388)

Oma vastuses avalikustamisele väitis Hiina valitsus, et komisjon ei ole esitanud piisavalt üksikasju, mis osutaksid, et kõnealused toetused on seotud konkreetsete ettevõtjatega. Samas tuleks märkida, et komisjonile esitati seoses nende toetustega küsimustiku vastustes väga vähe üksikasju. Valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei vaidlustanud komisjoni poolt arvutatud summasid, mis neile teatavaks tehti. Nad ei vaidlustanud ka fakti, et need toetused saadi Hiina valitsuselt. Kontrollimiste tulemused olid väga erinevad Hiina valitsuse poolt küsimustikule antud vastustes märgitud toetuste arvust ja koguväärtusest. Komisjon otsustas, et kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud järeldused on sel puhul mõistlik näitaja subsideerimise taseme kohta.

(389)

Komisjoni märkus, et toetused tunduvad olevat piiratud, osutab just läbipaistvuse puudumisele küsimuses, kas valimisse kaasatud äriühingud vastavad abikõlblikkuse objektiivsetele kriteeriumidele. Komisjon ei nõustunud, et see lähenemisviis ei ole sobilik, et õigustada tasakaalustatavate kavade olemasolu. Väide, et komisjoni väited ei olnud piisavalt tõendatud lükati seetõttu tagasi.

(390)

Kasu arvutati vastavalt eespool põhjenduses 370 kirjeldatud metoodikale.

(391)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli seda tüüpi subsiidiumide jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.

(392)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punkti 3.3 alapunktis iii nimetatud toetuskava alusel.

(393)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kõikide toetuste jaoks määratud subsiidiumide summa uurimisperioodil järgmine.