18.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 185/1

(1)

Komisjon rõhutas oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ vajadust arendada soodsaid tingimusi investeeringute tegemiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Seda strateegiat on toetanud nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu.

(2)

ÜRO Peaassamblee tunnistas oma 28. juuli 2010. aasta ja 18. detsembri 2013. aasta resolutsioonidega õigust ohutule ja puhtale joogiveele ning sanitaartingimustele kui inimõigusele, mis on väga tähtis täisväärtuslikuks eluks. Samuti kutsus ÜRO Peaassamblee üles saavutama järk-järgult inimõiguse ohutule joogiveele, rõhutades rahvusvahelise koostöö tähtsust selles kontekstis.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) loodi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 (edaspidi „programm „Horisont 2020““). Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on avaldada suuremat mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides, et aidata kaasa kestlikule arengule.

(4)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärk peaks olema koostoime edendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning need peaksid täielikult järgima programmi „Horisont 2020“ üldpõhimõtteid, eelkõige avatuse, läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtteid, eesmärgiga tugevdada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et aidata kaasa kestliku arengu saavutamisele.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 19 lõikega 2 peab Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluse (PRIMA) raames tehtav teadus- ja innovatsioonitegevus olema suunatud üksnes tulemuste tsiviilrakendustele.

(6)

Määruses (EL) nr 1291/2013 on prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed“ all määratud kahe eesmärgina kindlaks teemad „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus“ ning „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained“, millega tuleb teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute toetamise kaudu tegeleda. Peale selle tunnistatakse määruses (EL) nr 1291/2013, et arvestades kliima ja keskkonna riigiülest ja ülemaailmset olemust, nende ulatuslikkust ja keerukust ning toidu- ja põllumajandusliku tarneahela rahvusvahelist mõõdet, peab nende probleemide käsitlemisele suunatud teadus- ja innovatsioonitegevus toimuma liidu tasandil ja sellest kõrgemal.

(7)

Määruses (EL) nr 1291/2013 tunnistatakse, et ühiste väljakutsete tulemuslikuks lahendamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on liidu ülemaailmsete kohustuste võtmeaspekt ning sellel on oluline roll liidu partnerluses Euroopa naabruses asuvate riikidega. Sellega seoses on Vahemere piirkond poliitilisest, majanduslikust, kultuurilisest, teaduslikust ja keskkonnaalasest seisukohast vaadatuna liidu jaoks strateegiliselt tähtis.

(8)

Selleks et tagada sidusus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013, (4) tuleks käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate meetmete puhul austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas mis tahes õiguslikult siduva kohustusega, mis tuleneb rahvusvahelisest õigusest, liidu õigusest, muu hulgas asjakohastest komisjoni otsustest, nagu komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatis, (5) ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas põhimõttega vältida teadusuuringute usaldusväärsuse rikkumist.

(9)

Komisjon rõhutas oma 7. juuni 2016. aasta teatises Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta vajadust tegeleda kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, rände algpõhjustega uue koostöömudeli kaudu, mis hõlmab erainvestoreid ning võimendab piiratud eelarvevahendeid ja keskendub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ja jätkusuutlikule taristule.

(10)

PRIMA eesmärk on viia ellu ühine programm, et edendada teadus- ja innovatsioonisuutlikkust ning arendada teadmisi ja ühiseid uuenduslikke lahendusi Vahemere piirkonna põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse tõhususe, ohutuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse parandamiseks. PRIMA peaks toetama hiljuti kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja tulevase Euroopa kestliku arengu strateegia rakendamist ning aitama kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

(11)

Integreeritud veevarustus ja -majandus, sealhulgas vee taaskasutamine ja käitlemine, tähendab veeressursside kõigi erinevate kasutusviiside arvessevõtmist.

(12)

Kestliku põllumajandusliku toidutööstuse süsteemi eesmärk peaks olema täita kodanike ja keskkonna vajadusi ohutu, tervisliku ja taskukohase toidu alal ning muuta toidu ja sööda töötlemine, turustamine ja tarbimine säästvamaks, et vähendada nii palju kui võimalik toidukadu ja põllumajandusliku toidutööstuse jäätmeid miinimumini.

(13)

Veeressursside ja põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide puhul on väga tähtis avatud, demokraatlik ja osaluspõhine juhtimine, et tagada kõige kulutõhusamate lahenduste rakendamine kogu ühiskonna hüvanguks.

(14)

Programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandate riikide, nimelt Alžeeria, Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Maroko PRIMAs osalemise tagamiseks nõutakse rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimist teadus- ja tehnoloogiakoostöö tegemiseks liidu ja nende kolmandate riikide vahel, et laiendada neile käesoleva otsusega kehtestatud õiguskord.

(15)

Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkidega peaks kõikidel teistel liikmesriikidel ja programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud kolmandatel riikidel olema õigus PRIMAs osaleda, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ning võtma õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud liidu finantshuvide kaitseks.

(16)

PRIMA ühise rakendamise tagamiseks tuleks luua rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“). PRIMA-IS peaks olema liidu rahalise toetuse saaja ja tagama PRIMA tõhusa ja läbipaistva rakendamise.

(17)

PRIMA eesmärkide saavutamiseks peaks olema võimalik osaleda kõikide muude programmiga „Horisont 2020“ assotsieerumata kolmandatel riikidel, eelkõige Vahemere lõunapiirkonna riikidel, kui nad kohustuvad toetama PRIMA rahastamist ja kui PRIMA-IS nende osalemise heaks kiidab. Samuti tuleks nende osalemine ette näha sellise kolmanda riigi ja liidu vahel sõlmitud asjakohase teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva rahvusvahelise kokkuleppega.

(18)

Osalevad riigid peaksid liidu rahalise toetuse saamiseks võtma ametliku kohustuse toetada PRIMA rahastamist ning täitma ja rakendama seda kohustust kooskõlas käesoleva otsusega. Osalevatele riikidele tuleks tagada paindlik võimalus anda PRIMA-ISile valikuliselt rahalist toetust eesmärgiga rahastada kaudseid meetmeid, et saavutada nii finantsintegratsiooni kõrge tase. Peale selle peaksid osalevad riigid toetama rahaliselt või mitterahaliselt liidu rahalise toetuseta läbiviidavat tegevust ning liidu rahalise toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvet. Selgelt tuleks kindlaks määrata periood, mille vältel osalevad riigid peavad oma toetuse eraldama.

(19)

Programmi „Horisont 2020“ raames PRIMA-le eraldatavale liidu rahalisele toetusele tuleks kehtestada ülempiir. Selle ülempiiri ulatuses peaks liidu toetus olema võrdne osalevate riikide toetusega PRIMA-le, et saavutada suur võimendav mõju ning tagada osalevate riikide programmide suurem integreerimine. Piiratud osa liidu rahalisest toetusest peaks olema võimalik kasutada PRIMA-ISi halduskulude katmiseks. Tuleks tagada PRIMA tõhus haldamine ja halduskulud tuleks hoida minimaalsena.

(20)

PRIMA rakendamise pikalevenimise vältimiseks tuleks kehtestada viimaste rahastatavate tegevuste algatamise, sealhulgas viimaste projektikonkursside alustamise tähtaeg.

(21)

PRIMA tegevused peaksid olema kooskõlas programmi „Horisont 2020“ eesmärkide ning teadus- ja innovatsiooniprioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega. PRIMA peaks tehnoloogiliste teadusuuringute, tootearenduse ja tutvustamistegevuse klassifikatsioonis arvesse võtma tehnoloogilise valmisoleku taseme Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni määratlusi.

(22)

PRIMA peaks toetama igat liiki teadus- ja innovatsioonitegevust, sealhulgas teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte, uuenduslikke näidisprojekte ja katsetehaseid, suutlikkuse suurendamist, koolitust, teadlikkuse suurendamist ja levitamistegevust ning teadlaste liikuvust, mis on seotud tehnoloogilise valmisoleku eri tasemetega ning tagavad asjakohase tasakaalu suurte ja väikeste projektide vahel.

(23)

Suurema mõju saavutamiseks tuleks püüda tagada sidusus PRIMA ning teiste programmi „Horisont 2020“ alla kuuluvate teadus- ja innovatsiooniprojektide, nagu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi toidualane teadmis- ja innovaatikakogukond (Food KIC), ja muude liidu vahendite, nagu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument, vahel ning vältida võimalikke kattumisi.

(24)

PRIMAt tuleks rakendada iga-aastase töökava alusel, milles kirjeldatakse asjaomasel aastal elluviidavaid tegevusi. PRIMA-IS peaks regulaarselt jälgima projektikonkursside tulemusi ja rahastavaid tegevusi ning seda, kuivõrd on võetud arvesse teadusteemasid, oodatavat mõju ja ettepanekute ülepakkumist üle künnise, mida ei olnud võimalik rahastada. Põhjendatud juhtudel peaks PRIMA-IS võtma parandusmeetmeid, muutes iga-aastast töökava või tulevasi iga-aastaseid töökavasid.

(25)

PRIMA-IS peaks PRIMA eesmärkide saavutamiseks eraldama rahalist toetust peamiselt toetustena PRIMA-ISi rahastatavates meetmetes osalejatele. Need meetmed tuleks valida PRIMA-ISi vastutusel korraldatavate avatud ja konkurentsipõhiste projektikonkursside kaudu.

(26)

Tuleks kontrollida uute tulijate PRIMA tegevustes osalemist takistavate tõkete olemasolu ja nendega tegeleda.

(27)

PRIMA eesmärkide saavutamisel ning kooskõlas kohaldatavate normide ja põhimõtetega, näiteks teadusliku tipptaseme põhimõttega, peaks PRIMA-IS seadma eesmärgiks anda oma iga-aastase töökava kaudu asjakohane osa tema rahastamisest (ligikaudu 25 % liidu rahalisest toetusest), mis peegeldab Vahemere piirkonna partnerriikide kohustusi seoses PRIMAga, õigussubjektidele, kes asuvad osalevateks riikideks loetavates kolmandates riikides.

(28)

PRIMA-ISi hallatavad projektikonkursid tuleks ka avaldada ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(29)

PRIMA-IS peaks tegema rahastatavate tegevuste rakendamist käsitleva teabe üldsusele kättesaadavaks.

(30)

Liidu rahalist toetust tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(31)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist toetust lõpetada, vähendada või selle andmine peatada, kui PRIMAt ei rakendata nõuetekohaselt, seda rakendatakse osaliselt või viivitusega või kui osalevad riigid ei eralda PRIMA-le rahalist toetust või teevad seda osaliselt või viivitusega.

(32)

Kooskõlas programmi „Horisont 2020“ üldeesmärgiga, milleks on suurem lihtsustamine, tuleks vältida programmi „Horisont 2020“ eeskirjadest erinevaid eeskirju. Osalemist PRIMA-ISi rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse seetõttu määrusega (EL) nr 1290/2013. Siiski on PRIMA eriomaste eesmärkide ja spetsiifiliste toimimisnõuete tõttu vaja ette näha piiratud arv erandeid kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 3.

(33)

Et võtta arvesse PRIMA geograafilisest ulatusest tingitud eripära, on vaja erandeid määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b ja lõikest 3, et kohandada kaudsetes meetmetes osalemise minimaalseid tingimusi. Eelkõige peaks PRIMA eripäraga kohandamiseks olema erandina määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõike 1 punktist b osalejate miinimumarv kolm õigussubjekti, kes asuvad kolmes erinevas osalevas riigis, mis edendab Euroopa ja Vahemere piirkonna tasakaalustatud koostööd. Erandi tegemine määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 9 lõikest 3 on samuti vajalik tagamaks, et kaudsetes meetmetes osalemise minimaalsed tingimused ei ole diskrimineerivad ettevõtjate suhtes, kes asuvad osalevates kolmandates riikides.

(34)

Erandite tegemisega määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõigetest 1 ja 2 tagatakse, et üldreeglina võivad rahalist toetust saada üksnes õigussubjektid, kes asuvad osalevas riigis või on loodud liidu õiguse alusel, või Euroopa huve esindavad rahvusvahelised organisatsioonid. Siiski peaks PRIMA-ISi kaudu saama rahastada ka mujal kui osalevas riigis asuvaid toetusesaajaid tingimusel, et PRIMA-IS peab nende osalemist oluliseks, või kui rahastamine on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppe või korra alusel. Selliste üksuste osalemise üle peaks järelevalvet teostama PRIMA-IS.

(35)

Lihtsustamise eesmärgil peaks kõigi poolte halduskoormus olema rangelt proportsionaalne prognoositava mõjuga. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalselt koormavat dokumenteerimist või aruandlust. Auditite korraldamisel tuleks asjakohasel juhul võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(36)

Käesoleva otsuse kohaselt eraldatud liidu vahendite saajate auditeerimine peaks tagama halduskoormuse vähendamise kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(37)

Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ennetamist, avastamist ja uurimist, samuti kaotatud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite sissenõudmist ning vajaduse korral halduskaristusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(38)

Komisjon peaks osalevate riikide ning erinevate sidusrühmade seisukohti arvesse võttes tegema vahehindamise, millega hinnatakse eelkõige PRIMA kvaliteeti ja tõhusust ning seatud eesmärkide täitmisel tehtud edusamme, ja lõpphindamise ning koostama kõnealuste hindamiste kohta aruanded.

(39)

Komisjoni taotlusel peaksid PRIMA-IS ja osalevad riigid esitama kõik andmed, mida komisjon vajab PRIMA hindamist käsitlevate aruannete koostamiseks, ning neid tuleks innustada kasutama selleks ühtlustatud vormingut.

(40)

Käesoleva otsuse eesmärk on tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteemide ja -tegevuse integreerimist ning kooskõlastamist Vahemere piirkonna riikides põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide valdkonnas, et muuta need kestlikuks, ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse valdkonnas. Peamiste kitsaskohtade süsteemsuse tõttu on Vahemere piirkonna riikides esinevate probleemide lahendamiseks vajalike teadusuuringute ja innovatsiooni maht tohutu. Teadusuuringute ja innovatsiooni ulatus on keerukas, hõlmab mitut valdkonda ning nõuab mitut osalejat hõlmavat ja piiriülest lähenemisviisi. Suurt hulka osalevaid riike hõlmav koostööpõhine lähenemisviis võib aidata suurendada nõutavat mahtu ja ulatust, koondades rahalisi ja intellektuaalseid ressursse. Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva otsuse eesmärki piisavalt saavutada ning integreerides riiklikud jõupingutused liidu järjepidevasse lähenemisviisi, koondades eraldi toimivad riiklikud teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammid, aidates kavandada riikidevahelisi ühiseid teadusuuringuid ja rahastamisstrateegiaid ning leides vajalikul hulgal teostajaid ja investeeringuid, saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(41)

Seetõttu peaks liit PRIMAs osalema,

a)

riik vastab artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud tingimusele ja eelkõige täidab artikli 11 lõikes 5 sätestatud nõudeid;

b)

PRIMA rakendusstruktuur (edaspidi „PRIMA-IS“) kiidab heaks riigi osalemise PRIMAs, kui on hinnanud tema osalemise asjakohasust PRIMA eesmärkide saavutamise seisukohast, ning

c)

riik sõlmib liiduga teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe, milles sätestatakse tema PRIMAs osalemise tingimused.

a)

pikaajalise ühise strateegilise kava väljatöötamine põllumajandusliku toidutööstuse süsteemide jaoks, et muuta need kestlikuks, ning integreeritud veevarustuse ja -majanduse valdkonnas;

b)

asjakohaste riiklike teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammide suunamine selle strateegilise kava täitmisele;

c)

kõikide asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate kaasamine strateegilise kava täitmisse, koondades teadmised ja finantsressursid vajaliku kaalukuse saavutamiseks;

d)

kõikide osalejate, sealhulgas VKEde, kõrgkoolide, vabaühenduste ja kohalike teaduskeskuste teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse rahastamisvõimekuse ning rakendamissuutlikkuse suurendamine.

a)

artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud tegevuse rahastamiseks;

b)

PRIMA-ISi halduskulude katmiseks kuni 6 % ulatuses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liidu rahalisest toetusest.

a)

osalevad riigid tõendavad, et nende osalus PRIMAs vastab käesolevale otsusele;

b)

osalevad riigid või nende määratud organisatsioonid määravad PRIMA-ISiks juriidilise isiku staatuses üksuse, nagu osutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis vi. PRIMA-IS vastutab PRIMA tõhusa rakendamise, käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuse, samuti vajaduse korral osalevate riikide toetuse vastuvõtmise, jaotamise ja järelevalve ning kõikide PRIMA eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete võtmise tagamise eest;

c)

iga osalev riik on kohustatud osalema PRIMA rahastamises, andes piisavat toetust PRIMA eesmärkide seisukohast asjakohastest riiklikest vahenditest;

d)

PRIMA-IS tõendab oma suutlikkust PRIMAt rakendada, sealhulgas käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust vastu võtta, jaotada ning teostada selle kasutuse üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

e)

luuakse PRIMA tõhus juhtimismudel kooskõlas artikliga 12;

f)

PRIMA-IS võtab pärast komisjonilt heakskiidu saamist vastu artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted.

a)

PRIMA-IS saavutab artiklis 2 sätestatud eesmärgid ja teeb artiklis 6 osutatud toiminguid;

b)

rakendatakse sobivat ja tõhusat juhtimismudelit kooskõlas artikliga 12;

c)

PRIMA-IS täidab määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõuded;

d)

osalevad riigid täidavad käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud kulukohustused.

a)

vajaduse korral rahalised toetused PRIMA-ISile eesmärgiga rahastada artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kaudseid meetmeid;

b)

rahaline või mitterahaline toetus seoses artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud tegevusega ning

c)

rahaline või mitterahaline toetus liidu rahalise toetusega hõlmamata PRIMA-ISi halduseelarvele, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 3 punktis b.

a)

kaudsed meetmed määruse (EL) nr 1290/2013 ja määruse (EL) nr 1291/2013 tähenduses, mida rahastab PRIMA-IS kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 7 peamiselt PRIMA-ISi korraldatud avatud ja konkurentsipõhiste rahvusvaheliste projektikonkursside alusel antavate toetustena, sealhulgas:

b)

tegevused, mida osalevad riigid rahastavad artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalise toetuseta, sealhulgas:

a)

taotlused käsitlevad riikidevahelisi projekte, milles osaleb vähemalt kolm sõltumatut õigussubjekti, kes asuvad kolmes erinevas riigis, mida peetakse asjaomase projektikonkursi esitamistähtajal osalevateks riikideks vastavalt käesolevale otsusele, kusjuures

b)

taotlused valitakse välja rahvusvahelise projektikonkursi alusel ja neid hinnatakse vähemalt kolme sõltumatu eksperdi abiga järgmiste kriteeriumide alusel: tipptase, mõju ning rakendamise kvaliteet ja tõhusus;

c)

taotlused seatakse vastavalt hindamistulemustele paremuse järjekorda. Valiku teeb PRIMA ning selle puhul tuleks järgida paremusjärjekorda. Osalevad riigid lepivad kokku piisavas rahastamisviisis, mis võimaldab suurendada paremusjärjestuse alusel rahastatavate künnist ületavate taotluste arvu, eraldades eelkõige reservsummad riigi rahalisse panusesse, millega riigid toetavad projektikonkursse. Kui ühte või mitut projekti ei ole võimalik rahastada, võidakse valida paremusjärjestuses vahetult järgnevad projektid.

a)

vähemalt üks õigussubjekt asub liikmesriigis või programmiga „Horisont 2020“ assotsieerunud riigis, mis ei kuulu punkti b kohaldamisalasse, ja

b)

vähemalt üks õigussubjekt asub kolmandas riigis, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2, või kolmandas riigis, mis piirneb Vahemerega.

a)

iga õigussubjekt, kes asub osalevas riigis või on asutatud liidu õiguse alusel;

b)

iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon, nagu on määratletud määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punktis 12.

a)

PRIMA-IS peab osalemist meetme rakendamise seisukohast oluliseks;

b)

toetus on ette nähtud kahepoolse teadus- ja tehnoloogialepinguga või liidu ja rahvusvahelise organisatsiooni vahelise muu kokkuleppega või mujal kui osalevates riikides asuvate üksuste puhul liidu ja õigussubjekti asukohariigi vahelise kokkuleppega.

a)

nõuded PRIMA-ISi osalemisele seoses tulemuslikkuse näitajatega, mis on sätestatud otsuse 2013/743/EL II lisas;

b)

nõuded PRIMA-ISi osalemisele kontrollis, millele osutatakse otsuse 2013/743/EL III lisas;

c)

PRIMA-ISi toimimise tulemuslikkuse erinäitajad;

d)

PRIMA-ISile kehtivad nõuded, mis käsitlevad PRIMA rakendamise kohta halduskulude teabe ja üksikasjalike andmete esitamist;

e)

komisjonile levitamis- ja aruandluskohustuste täitmise tagamiseks vajalike andmete esitamise kord;

f)

kord, mille alusel komisjon kiidab heaks või lükkab tagasi iga-aastase töökava projekti, artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted ja osalevate riikide aruandlusnõuded, enne kui PRIMA-IS need vastu võtab, ning

g)

sätted, mis käsitlevad PRIMA-ISi projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning programmi „Horisont 2020“ muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

a)

järelevalvenõukogu, millel on esimees ja kaasesimees;

b)

juhtkomitee;

c)

sekretariaat, mida juhib direktor;

d)

teaduslik nõuandekomitee.

a)

iga-aastase töökava;

b)

artikli 6 lõikes 9 osutatud ühised põhimõtted ning

c)

osalevate riikide poolt PRIMA-ISile esitatavate aruannete nõuded.

a)

rakendab iga-aastast töökava;

b)

toetab PRIMA-ISi muid organeid;

c)

teeb järelevalvet PRIMA rakendamise üle ja esitab sellekohaseid aruandeid;

d)

haldab artikli 3 lõikes 1 osutatud liidu rahalist toetust ja osalevate riikide rahalisi toetusi ja annab aru nende kasutamise kohta;

e)

suurendab PRIMA nähtavust propageerimise ja teavitamise abil;

f)

teeb komisjoniga koostööd kooskõlas artiklis 8 osutatud delegeerimislepinguga;

g)

tagab PRIMA tegevuse läbipaistvuse.

a)

nõustab järelevalvenõukogu strateegiliste prioriteetide ja vajaduste valdkonnas;

b)

nõustab järelevalvenõukogu iga-aastase töökava projekti sisu ja ulatuse teemal teaduslikust ja tehnilisest vaatenurgast;

c)

vaatab läbi PRIMA rakendamise teaduslikud ja tehnilised aspektid ning avaldab arvamust programmi aastaaruande kohta.